Vaikne pühapäeva hommik.
Aknaluukide vahelt piiluv päike triibutab elutoa valgeks.
Magamistoas on endiselt hämar.
Mu kaisus lebab padjahunniku otsas üks tore poiss BooBoo, kelle kõrva ma kratsin oodates oma pühapäevahommikust kohvi, mille perepea alati voodisse toob......
Taustal kõlab kohvivalmistamise helid..... kohviubade jahvatamine, kohvimasina urin. Mmmmmmmm!
What can go wrong?????
Köögikappide uksed plaksatavad ja siis saabub haudvaikus.....
Ootamatult kappab silmapiirile minu abikaasa, käes midagi punast.
Paneb selle punase asja minu sülle ja siis küsib:
Ma ei tea, mis see on mille ma köögikapist leidsin, et palun kas sa ütleksid KUIDAS SEDA ASJA HÄÄLDATAKSE???????
Ja siis saabus üks hetk mis paitab iga eestlase au - emakeele võlu ja ilu ning kuidas seda peetakse üheks maailma raskemaiks keeleks: tegu oli väiksese kommikarbiga, millele oli kenasti peale kirjutatud JÕULUNÖÖBID
PÄEVA NALI!!!!!!!! HETKI ELUST ENESEST!
Ja tõesti, kuidas üks inglisekeelne inimene peaks seda sõna lugema? Miski ei ole loogiline selles sõnas ja kuna keel areneb välja juba lapse eas, siis kõik täpitähed osutuvad võimatuks hääldada kunagi 45 aastat hiljem......
Igal juhul saime me hea harjutuse kõhulihastele naerust, sest isa ja laps proovisid mõlemad lugeda seda sõna valjusti, ent aina hullemaks läks :D
Perepea palus jätta selle karbi aga kohvimasina kõrvale mõneks ajaks, et ta siis saaks igal hommikul endale meenutada, milliseid naljakaid keeli ja sõnu maailmas on!
Aga nüüd kauaoodatud kohv ja siis algavad meie lapse 17. sünnipäeva pidustused! Meie kui vanainimeste panus on rahakoti rauad lahti teha ning vedada aaret sihtkohast teise, meelelahutusliku osa peame vahele jätma - meie tantsuliigutused on liiga retro - ent saame teismelisega kokku uuesti õhtusöögilauas!
Aknaluukide vahelt piiluv päike triibutab elutoa valgeks.
Magamistoas on endiselt hämar.
Mu kaisus lebab padjahunniku otsas üks tore poiss BooBoo, kelle kõrva ma kratsin oodates oma pühapäevahommikust kohvi, mille perepea alati voodisse toob......
Taustal kõlab kohvivalmistamise helid..... kohviubade jahvatamine, kohvimasina urin. Mmmmmmmm!
What can go wrong?????
Köögikappide uksed plaksatavad ja siis saabub haudvaikus.....
Ootamatult kappab silmapiirile minu abikaasa, käes midagi punast.
Paneb selle punase asja minu sülle ja siis küsib:
Ma ei tea, mis see on mille ma köögikapist leidsin, et palun kas sa ütleksid KUIDAS SEDA ASJA HÄÄLDATAKSE???????
Ja siis saabus üks hetk mis paitab iga eestlase au - emakeele võlu ja ilu ning kuidas seda peetakse üheks maailma raskemaiks keeleks: tegu oli väiksese kommikarbiga, millele oli kenasti peale kirjutatud JÕULUNÖÖBID
PÄEVA NALI!!!!!!!! HETKI ELUST ENESEST!
Ja tõesti, kuidas üks inglisekeelne inimene peaks seda sõna lugema? Miski ei ole loogiline selles sõnas ja kuna keel areneb välja juba lapse eas, siis kõik täpitähed osutuvad võimatuks hääldada kunagi 45 aastat hiljem......
Igal juhul saime me hea harjutuse kõhulihastele naerust, sest isa ja laps proovisid mõlemad lugeda seda sõna valjusti, ent aina hullemaks läks :D
Perepea palus jätta selle karbi aga kohvimasina kõrvale mõneks ajaks, et ta siis saaks igal hommikul endale meenutada, milliseid naljakaid keeli ja sõnu maailmas on!
Aga nüüd kauaoodatud kohv ja siis algavad meie lapse 17. sünnipäeva pidustused! Meie kui vanainimeste panus on rahakoti rauad lahti teha ning vedada aaret sihtkohast teise, meelelahutusliku osa peame vahele jätma - meie tantsuliigutused on liiga retro - ent saame teismelisega kokku uuesti õhtusöögilauas!
Kommentaarid
Postita kommentaar