Nagu te isegi arvata oskate, et elu, sellisena nagu meie siiani teadsime, sai ümber Esmeralda saabumisega!!!!
Uskumatu, et 8 nädala vanune rakats oskab kogu pere keemia segi ajada ja uude vormi valada!!!!!
Esmeralda on pärit Lõuna-Austraaliast ja oli üks viiest õest! Seega ootas meid ees 774 km pikkune reis koerale järele.
Lapse eest olime me pidanud kogu asja saladuses, sest kuna ta oli lõplikult kaotanud lootuse, et meil enam kunagi koer majja tuleb ning seega tahtsime tal kõhu lahti üllatada :D (ok, tegelikkuses kõht lahti ei läinud, ent õnnepisaraid tuli silmist kaevutäis!) Seega meie reis langes kokku igasuguste asjaolude tõttu just selleks päevaks, kui lapsel oli organiseeritud kaheks ööks sõbranna poole külla minna.
Reis ise oli pilvitu! Jõudsime õhtuks 100 km eemale sihtkohast ja jäime öömajale suvalises motellis, kus me peale pikka reisi mõlemad jala pealt voodisse vajusime ning ilmselt langes silm kinni enne, kui pea patja puutus....
Järgmisel hommikul ahmisime sisse rahu ja vaikust motelli kõrval oleva jõe kaldal, istusime enne teeleminekut, sest ..... eesootavad 100 kiinukäänulist kilomeetrit on viimased meie endisest elust!
Meie ei suutnud kutsikat valida! Kõik kolm nägid välja identsed nunnud! Tegelikult valis Esmeralda meid! ...s.t. minu! Isegi üks teine koerahuviline, kes ka pidi kutsikaga koju minema, nõustus hambad ristis, et see sinise kaelarihmaga "asi" kuulub meile, kuigi ta ise ka tahtnuks sama koera.... sest see koer ignoreeris teda täiega ja ainult keerles minust üle ja ümber! (ma muuseas ei imesta, sest nähes selle inimese kurja nägu ja kriipsuks surutud huuli, ma poleks ka sellisele lähemale kui 3 m külje alla pugenud! Respekt, Esmeralda!)
Seitse minutit peale keskpäeva pakkisime kodinad ja koera kokku ning asusime tagasiteele!
Ma võtan mütsi maha 8 nädalase vapra tütarlapse ees, sest terve tee ei tulnud mitte piukugi hädakisa või halinat selle neiu suust! (tegelikult pole seda siiani kuuldud! - pea kaks nädalat hiljem!)
Mina armusin lõplikult Esmeraldasse selle teekonna kestel ja nagu te ise ette kujutate, olin õnnejunnis, kui Ezy kogemata ka minu püksid täis pissis! No ei jõudnud enne autot kinni pidada, no ja mis siis, et seisin järgmises bensiinijaamas nagu tola, pluus ja püksid "vesised"... Ega kellelgi minu täislastud pükste jaoks silmi jätkunudki, sest Ezy naudib ainuisikuliselt temale osutatavat tähelepanu - siiani!
10 tundi ja umbes 20 pissipeatust hiljem jõudsime me lõpuks koju - just nagu oleks turistiklassis ookeani ületanud - jalad kanged, pepud istumisest valusad, ent Esmeralda nagu vana pro - ergas, uudishimulik ja elu mõnuga võtmas!
Ent siis saabus tõehetk - Prints oli solvumusest kivistunud! Anna aga näitas mõningast huvi, kuigi ohutult distantsilt. Esmeralda võttis kõike endise mõnuga, eriti kasse mööda maja taga ajades!
Järgmiseks hommikuks oli meie maja ja igapäeva rutiin täiesti ümber korraldatud! Mina jooksen beebiga taga-aia vahet iga 15 minuti taga ja kui olen aeglane-hajevil-hõivatud, siis toimetan kuivatades loike köögipõrandal....
Jumalale tänu, et meil on taga-aed, kui me koos Ezyga kastame lilli ja mu basiilikut/paprikat/chillisid ning kus on piisavalt agaave, millega maadelda, ning kus on piisavalt ruumi kassijahiks!
Esimesel päeval sain ka hea õppetunni - sel ajal kui mina kastekannuga edasi tagasi lauspäikeses voorisin, järgnes Ezy mulle samm sammult, et maja seina lähedale VARJU hoides! Vat loomariigi tarkus ja ellujäämise instinkt - mitte tormata sellise kasukaga päikese kes ringi! Ja samamoodi, kuidas 8 nädalane õppis minutiga ära, kus aianurgas on veeämber, on USKUMATU! Ja nüüd ongi nii, et kui me ajame oma asju taga-aias, siis Ezy võtab suuna veeämbrile, kui keel kastmist vajab ning tuleb tagasi sinna, kus mäng pooleli jäi!
*********************************************************************
Kaks nädalat hiljem oleme me täiesti jalust rabatud, kuidas kõik on välja kukkunud! Meil on maailma parim Koer - suure algustähega - kes ei karda kedagi ega midagi ja kes on täis puhast optimismi, edasipüüdlikkust ja reipust!
Ok, teismelisele ei meelgi kokku koguda junne või aina harvemaks jäävaid loike kuivatada, ent talle väga meeldis viia Ezy koerte eelkooli, kus Ezy oli noorim ja väikseim osaline, ent suurim oma etteastelt ning vapraim oma tegudes! Anthony oli nii uhke, justnagu oleks Ezy tema liha ja veri... ent tegelikult ikkagi ongi ju!? ....
Alates viiendast ööst kolis koer Karina voodisse magama, omal soovil. Ma käin öösel ikka paar korda napsamas koera õue pissile, ent tagasi tulles magab ta edasi kui vana karuott kuni pere hommikul hakkab endis üles sättima, üksteise järel.
Kassid on olukorraga kohanenud, kuigi endiselt mitte eriti vaimustuses. Anna on osanud jääda väärikaks, sest isa Antonio on suutnud talle selgeks teha, et tema on endiselt majapidamise Kuninganna ning seega ta eriti ei vaevu pead vaevama mingi sellise lameda probleemiga nagu KOER.... . Prints aga osutuks absoluutseks jobuks, kes siiani pole suutnud otsustada, kuidas olukorraga toime tulla - kord söövad koeraga samast kausist samal ajal, kord sisiseb talle näkku, kord lihtsalt jookseb eest ära justnagu pidalitõbine ajaks taga....
Lisaks sellele on Esmeralda väga leidlik noor daam, kes suudab ka keset kõrbe endale tegevust leida, kasvõi lihtsalt pallina ringi põrgatades - mis ongi ta tavaline liikumisviis - või siis tirida alla kõik käterätid vannitoas, eemaldada kõik hommikumantli vööd, ümberkorraldades jalatsimajanduse, tuuseldada kasside liivakastis, jätkata huskide elutööd - kaevates edasi nende alustatut (ma pole suutnud ajad kinni huskide poolt kaevatud auke maja seina ääres.... siiani on tunne, jutskui nagu nad pistaksid kohe kohe oma mullased ninad august välja....), mängides veevoolikuga ja üleüldse, võtta osa kõigest, mis pere ette võtab või mis silmade kõrgusele ette jääb!
Nüüd on oodata veel 2 nädalat järgmise vaktsineerimiseni ning peale seda ootab ees debütantide ball kohalikus koertepargis - tutvustamine naabruskonna koertekolooniale ja nende omanikele ning sealt edasi igapäevased avastusmatkad elusas ja elutus looduses!
Võtame mõnuga!
Uskumatu, et 8 nädala vanune rakats oskab kogu pere keemia segi ajada ja uude vormi valada!!!!!
Esmeralda on pärit Lõuna-Austraaliast ja oli üks viiest õest! Seega ootas meid ees 774 km pikkune reis koerale järele.
Lapse eest olime me pidanud kogu asja saladuses, sest kuna ta oli lõplikult kaotanud lootuse, et meil enam kunagi koer majja tuleb ning seega tahtsime tal kõhu lahti üllatada :D (ok, tegelikkuses kõht lahti ei läinud, ent õnnepisaraid tuli silmist kaevutäis!) Seega meie reis langes kokku igasuguste asjaolude tõttu just selleks päevaks, kui lapsel oli organiseeritud kaheks ööks sõbranna poole külla minna.
Reis ise oli pilvitu! Jõudsime õhtuks 100 km eemale sihtkohast ja jäime öömajale suvalises motellis, kus me peale pikka reisi mõlemad jala pealt voodisse vajusime ning ilmselt langes silm kinni enne, kui pea patja puutus....
Järgmisel hommikul ahmisime sisse rahu ja vaikust motelli kõrval oleva jõe kaldal, istusime enne teeleminekut, sest ..... eesootavad 100 kiinukäänulist kilomeetrit on viimased meie endisest elust!
 |
| Murray River, Tailem Bend |
Meie ei suutnud kutsikat valida! Kõik kolm nägid välja identsed nunnud! Tegelikult valis Esmeralda meid! ...s.t. minu! Isegi üks teine koerahuviline, kes ka pidi kutsikaga koju minema, nõustus hambad ristis, et see sinise kaelarihmaga "asi" kuulub meile, kuigi ta ise ka tahtnuks sama koera.... sest see koer ignoreeris teda täiega ja ainult keerles minust üle ja ümber! (ma muuseas ei imesta, sest nähes selle inimese kurja nägu ja kriipsuks surutud huuli, ma poleks ka sellisele lähemale kui 3 m külje alla pugenud! Respekt, Esmeralda!)
Seitse minutit peale keskpäeva pakkisime kodinad ja koera kokku ning asusime tagasiteele!
 |
| Kapten on sättinud laeva kursi! Minna on vaid pea 9 tundi! |
Ma võtan mütsi maha 8 nädalase vapra tütarlapse ees, sest terve tee ei tulnud mitte piukugi hädakisa või halinat selle neiu suust! (tegelikult pole seda siiani kuuldud! - pea kaks nädalat hiljem!)
 |
| Armastus esimesest silmapilgust |
Mina armusin lõplikult Esmeraldasse selle teekonna kestel ja nagu te ise ette kujutate, olin õnnejunnis, kui Ezy kogemata ka minu püksid täis pissis! No ei jõudnud enne autot kinni pidada, no ja mis siis, et seisin järgmises bensiinijaamas nagu tola, pluus ja püksid "vesised"... Ega kellelgi minu täislastud pükste jaoks silmi jätkunudki, sest Ezy naudib ainuisikuliselt temale osutatavat tähelepanu - siiani!
10 tundi ja umbes 20 pissipeatust hiljem jõudsime me lõpuks koju - just nagu oleks turistiklassis ookeani ületanud - jalad kanged, pepud istumisest valusad, ent Esmeralda nagu vana pro - ergas, uudishimulik ja elu mõnuga võtmas!
Ent siis saabus tõehetk - Prints oli solvumusest kivistunud! Anna aga näitas mõningast huvi, kuigi ohutult distantsilt. Esmeralda võttis kõike endise mõnuga, eriti kasse mööda maja taga ajades!
Järgmiseks hommikuks oli meie maja ja igapäeva rutiin täiesti ümber korraldatud! Mina jooksen beebiga taga-aia vahet iga 15 minuti taga ja kui olen aeglane-hajevil-hõivatud, siis toimetan kuivatades loike köögipõrandal....
Jumalale tänu, et meil on taga-aed, kui me koos Ezyga kastame lilli ja mu basiilikut/paprikat/chillisid ning kus on piisavalt agaave, millega maadelda, ning kus on piisavalt ruumi kassijahiks!
Esimesel päeval sain ka hea õppetunni - sel ajal kui mina kastekannuga edasi tagasi lauspäikeses voorisin, järgnes Ezy mulle samm sammult, et maja seina lähedale VARJU hoides! Vat loomariigi tarkus ja ellujäämise instinkt - mitte tormata sellise kasukaga päikese kes ringi! Ja samamoodi, kuidas 8 nädalane õppis minutiga ära, kus aianurgas on veeämber, on USKUMATU! Ja nüüd ongi nii, et kui me ajame oma asju taga-aias, siis Ezy võtab suuna veeämbrile, kui keel kastmist vajab ning tuleb tagasi sinna, kus mäng pooleli jäi!
*********************************************************************
Kaks nädalat hiljem oleme me täiesti jalust rabatud, kuidas kõik on välja kukkunud! Meil on maailma parim Koer - suure algustähega - kes ei karda kedagi ega midagi ja kes on täis puhast optimismi, edasipüüdlikkust ja reipust!
 |
| Kuhu küll lõik kingad said? |
 |
| Lemmik 2017 - kuivatatud seakõrv all paremas nurgas |
 |
| Sõberid põderid |
 |
| Võta mind sülle! |
 |
| VÕTA MIND SÜLLLLE!!!!!!!!!!!!!!! |
 |
| Kõik saab toimuma ainult Kuninganna Anna heakskiidul ja valvsa silma all |
Ok, teismelisele ei meelgi kokku koguda junne või aina harvemaks jäävaid loike kuivatada, ent talle väga meeldis viia Ezy koerte eelkooli, kus Ezy oli noorim ja väikseim osaline, ent suurim oma etteastelt ning vapraim oma tegudes! Anthony oli nii uhke, justnagu oleks Ezy tema liha ja veri... ent tegelikult ikkagi ongi ju!? ....
Alates viiendast ööst kolis koer Karina voodisse magama, omal soovil. Ma käin öösel ikka paar korda napsamas koera õue pissile, ent tagasi tulles magab ta edasi kui vana karuott kuni pere hommikul hakkab endis üles sättima, üksteise järel.
Kassid on olukorraga kohanenud, kuigi endiselt mitte eriti vaimustuses. Anna on osanud jääda väärikaks, sest isa Antonio on suutnud talle selgeks teha, et tema on endiselt majapidamise Kuninganna ning seega ta eriti ei vaevu pead vaevama mingi sellise lameda probleemiga nagu KOER.... . Prints aga osutuks absoluutseks jobuks, kes siiani pole suutnud otsustada, kuidas olukorraga toime tulla - kord söövad koeraga samast kausist samal ajal, kord sisiseb talle näkku, kord lihtsalt jookseb eest ära justnagu pidalitõbine ajaks taga....
Lisaks sellele on Esmeralda väga leidlik noor daam, kes suudab ka keset kõrbe endale tegevust leida, kasvõi lihtsalt pallina ringi põrgatades - mis ongi ta tavaline liikumisviis - või siis tirida alla kõik käterätid vannitoas, eemaldada kõik hommikumantli vööd, ümberkorraldades jalatsimajanduse, tuuseldada kasside liivakastis, jätkata huskide elutööd - kaevates edasi nende alustatut (ma pole suutnud ajad kinni huskide poolt kaevatud auke maja seina ääres.... siiani on tunne, jutskui nagu nad pistaksid kohe kohe oma mullased ninad august välja....), mängides veevoolikuga ja üleüldse, võtta osa kõigest, mis pere ette võtab või mis silmade kõrgusele ette jääb!
Nüüd on oodata veel 2 nädalat järgmise vaktsineerimiseni ning peale seda ootab ees debütantide ball kohalikus koertepargis - tutvustamine naabruskonna koertekolooniale ja nende omanikele ning sealt edasi igapäevased avastusmatkad elusas ja elutus looduses!
Võtame mõnuga!
Kommentaarid
Postita kommentaar