Halvad asjad tulevad alati kolmekesi. Nii ka sel aastal.....
Meie pere hakkas just enam-vähem hakata olukorraga harjuma pärast Grandpussi ja Mika kaotust. Ent maaslamajatele anti aga järgmine hoop:
Pühapäeval läks ära vikerkaaremaale meie Mishka.
Mishka oli MINU koer. Esimesest sekundist viimase hingetõmbeni. Õnneks olin ma kohal, kui ta oma helesinised silmad kinni pani ja ma tean, et ta läks turvaliselt, teades et ta oli minu embuses.....
Mish oleks kuu aja pärast saanud 10 aastaseks. Meie juures oli ta 5.5 aastat. Nagu meie perele kombeks, oleme me kõik second hand, nii oli ka temal oma eel-lugu, millest me küll palju ei tea - ning ega tahtnudki teada.
Mish oli äärmiselt elutark vanatüdruk. Ta oli Mimile seltsidaamiks tema viimasel eluaastal ja ema aseaine Mikale. Ja ta oskas väga edukalt hakkama saada nii kuratliku vanadaami kui absoluutse hullu ja krutskeid täis husky noorukiga. Mish oli meie taga-aia kuninganna ning mitte midagi ei toimunud ilma tema heakskiitmiseta ning enamusel juhtudel oli ta tõeliselt ka pahanduste plaanija, kusjuures Mika oli see loll, kes vahele jäi - Mish aga pööritas süütuna oma siniseid silmi ja võttis hea koera autasu taas väärikalt vastu!
Peale Mika kaotust võttis Mish sujuvalt üle koha diivani peal või siis magas öösiti meie voodi ees. Kassidest ta välja ei teinud ja otsustas juba aastaid tagasi pigem rahulikult kooseksisteerida nonde mõttetute elukatega. Must kass muidui alati sisises Mishka peale, kui neil teed ristusid - Mish lihtsalt rühkis rahus mööda ja viskas viltuse pilgu kassile: sisise aga loll, kui nii parem hakkab!
Meil olid omad tähelepanekud viimastel päevadel - Mishka keeldus paaril päeval söömast (husky ja keeldub söögist - ennekuulmatu!) ning kui Antonio ja Karina võtsid ta eelmisel neljapäeval jalgpalli väljakule kaasa, siis ta lihtsalt lamas seal ilma rihmata ning vaatas kuidas perepea ja - tütar palli võidu väravasse lõid, ent mingit huvi ärajooksmise suhtes ei näidanud (husky ja ei pane plehku, kuniks selles võimalus avaneb - ennekuulmatu!) Reedel, kui Karina temaga peale kooli igapäevasele jalutuskäigule läks, siis Mish keeldus kõndimast rohkem kui 200 m ning laps lohistas pooljalutu koera tagasi koju....
Pühapäeva lõunaks aga oli koer nii apaatne ning keeldus üldse üles tõusmast ning selleks ajaks kui loomaarsti juurde jõudsime, tuli suust verd ojadena... kõik näidud olid ka nii halvad, et taas me seisime seal kolmekesi otsuse ees....
Kuidas me aga sellest hoobist üle saame, ei tea... Mina pole 3 ööd maganud, hommikul vara ja õhtul hilja seisan nelja haua juures meie taga-aias, nuttes ning lõpuni aru saamata, kuidas see nii läks, et meil pole enam ühtegi huskyt--- või koera üleüldse...
Seega tuleb meil ennast mingil moel kokku võtta ja eluga edasi minna vähendatud kujuga looma-aiaga. Kuidas selle kokkuvõtmisega hakkama saab, näitab aeg... Kaotada kolm lemmiklooma 7 kuu jooksul on väljakutse tugevatele - ja hetkel meis pole mingist tugevaks olemisest jälgegi.
Pere üksmeelne otsus oli hetkel mitte isegi mõelda uue koera peale. Valus on. Väga valus.
........
Meie pere hakkas just enam-vähem hakata olukorraga harjuma pärast Grandpussi ja Mika kaotust. Ent maaslamajatele anti aga järgmine hoop:
Pühapäeval läks ära vikerkaaremaale meie Mishka.
Mishka oli MINU koer. Esimesest sekundist viimase hingetõmbeni. Õnneks olin ma kohal, kui ta oma helesinised silmad kinni pani ja ma tean, et ta läks turvaliselt, teades et ta oli minu embuses.....
Mish oleks kuu aja pärast saanud 10 aastaseks. Meie juures oli ta 5.5 aastat. Nagu meie perele kombeks, oleme me kõik second hand, nii oli ka temal oma eel-lugu, millest me küll palju ei tea - ning ega tahtnudki teada.
Mish oli äärmiselt elutark vanatüdruk. Ta oli Mimile seltsidaamiks tema viimasel eluaastal ja ema aseaine Mikale. Ja ta oskas väga edukalt hakkama saada nii kuratliku vanadaami kui absoluutse hullu ja krutskeid täis husky noorukiga. Mish oli meie taga-aia kuninganna ning mitte midagi ei toimunud ilma tema heakskiitmiseta ning enamusel juhtudel oli ta tõeliselt ka pahanduste plaanija, kusjuures Mika oli see loll, kes vahele jäi - Mish aga pööritas süütuna oma siniseid silmi ja võttis hea koera autasu taas väärikalt vastu!
Peale Mika kaotust võttis Mish sujuvalt üle koha diivani peal või siis magas öösiti meie voodi ees. Kassidest ta välja ei teinud ja otsustas juba aastaid tagasi pigem rahulikult kooseksisteerida nonde mõttetute elukatega. Must kass muidui alati sisises Mishka peale, kui neil teed ristusid - Mish lihtsalt rühkis rahus mööda ja viskas viltuse pilgu kassile: sisise aga loll, kui nii parem hakkab!
Meil olid omad tähelepanekud viimastel päevadel - Mishka keeldus paaril päeval söömast (husky ja keeldub söögist - ennekuulmatu!) ning kui Antonio ja Karina võtsid ta eelmisel neljapäeval jalgpalli väljakule kaasa, siis ta lihtsalt lamas seal ilma rihmata ning vaatas kuidas perepea ja - tütar palli võidu väravasse lõid, ent mingit huvi ärajooksmise suhtes ei näidanud (husky ja ei pane plehku, kuniks selles võimalus avaneb - ennekuulmatu!) Reedel, kui Karina temaga peale kooli igapäevasele jalutuskäigule läks, siis Mish keeldus kõndimast rohkem kui 200 m ning laps lohistas pooljalutu koera tagasi koju....
Pühapäeva lõunaks aga oli koer nii apaatne ning keeldus üldse üles tõusmast ning selleks ajaks kui loomaarsti juurde jõudsime, tuli suust verd ojadena... kõik näidud olid ka nii halvad, et taas me seisime seal kolmekesi otsuse ees....
Kuidas me aga sellest hoobist üle saame, ei tea... Mina pole 3 ööd maganud, hommikul vara ja õhtul hilja seisan nelja haua juures meie taga-aias, nuttes ning lõpuni aru saamata, kuidas see nii läks, et meil pole enam ühtegi huskyt--- või koera üleüldse...
Seega tuleb meil ennast mingil moel kokku võtta ja eluga edasi minna vähendatud kujuga looma-aiaga. Kuidas selle kokkuvõtmisega hakkama saab, näitab aeg... Kaotada kolm lemmiklooma 7 kuu jooksul on väljakutse tugevatele - ja hetkel meis pole mingist tugevaks olemisest jälgegi.
 |
| Kodune lemmiklooma teraapia peale tarkusehamba väljatõmbamist - Mish ja Anna |
 |
| Mu arm..... |
Pere üksmeelne otsus oli hetkel mitte isegi mõelda uue koera peale. Valus on. Väga valus.
........
Kommentaarid
Postita kommentaar