Elamise talutav kergus vol 2

Uskumatu, kuid elu läheb edasi.

Mitte et ma oleks üle saanud meie kaotustest sel aastal - ja ma ei räägi siin miskist tarkusehambast! - aga argirutiin viib su endaga kaasa ning selles rutiinis pole tegelikult mingit hoo ega hoobi vahet! Meie tõesti ei peatu enne kui hauas....

Ilmselt meie pereäri audiitor peab mind kompleksidega keskealiseks naiseks (mis muide on tõsi!), sest kes muu saadaks talle käibemaksu aruande kvartali viimase päeva keskööl.... kontrollimiseks (sellega on aega 28 päeva!)! Ta on juba mulle kordvalt maininud, et minu raamatupidamine ei vaja kontrollimist ning siiani olevat ma ka ainus, kes peab reaalajas sõidupäevikut sõiduautole, mida kasutatakse nii era - kui ka töö otstarbel... Kes teadis 1000 aastat tagasi, et mulle sobib finants arvestus ja et hiir ka ei lipsa läbi minu raamatustest????? Ja me räägime siinkohal ausast raamatupidamisest ning kellestki, kes on õnnelik maksma makse!

Meie perepea on endiselt nõutud - mis on tore, sest äri õitseb. Meie Karinaga oleme juba harjunud olukorraga, kus LENNUPLAAN määrab meie pere trajektoori. Üleeile ma ütlesin lapsele, et mul on jõulutunne - maja puhtaks küüritud, hõrgutised ahjus ja ootame saabuvat Santat! Santa asemel saabus küll meie A. Santacaterina, ent vahet pole, tunne oli sama - me mõlemad ootasime, koonud ukse poole, reivmuusika taustal, pereisa saabumist ja kui ta siis lõpuks saabus, siis seda rõõmu silmades ja südames, sest kogu puzzle läks kohe kokku ning rahu saabus maa peale..... Wild dances!

Isegi kassid on rõõmsad, sest lõpuks saabub keegi, kes nendega UFO mänge mängib!

Vaade merele!

Vaade merele! --- ei, ikka mehele! 

--- mees suht meeleheitel, ent hei! ... mingit säraval hetkel on alati väljapääsmatus olukorras  olemas lahendus!

Ma arvan, et see suvekodu omanik on meie üks kõige jõukamaid kliente (olles Austraalia rikkurite edetabelis 5-ndal kohal...) Jõukusega kaasnevad muidugi "omapärad" ja mitte kunagi pole midagi liiga palju.... näiteks et elutoas on 80 rulood... või et elutuba on suurem kui meie maja... Ent hei! Raha ei haise!

Tagasihoidlik tavainimese maakodu

Tagasi inimkonda! 

.... sõpsid kenasti üles rivistunud

Varahommikune leid suvaliselt seinalt. Arvasin, et endiselt magan!

Love is still in air!

Vaatad  üles ja ühtegi mõtet ei vaeva su pead

Kui mujal Austraalias teeb tuul pahandust - näiteks meie naaberosariik oli ilma elektrita peale seda kui sajandi torm neist üle käis - siis selline on meie halb ilm! Ent pole paha ilma, vaid vale riietus! 

Kuidagimoodi on nii välja kukkunud, et mina olen meie maja AINUS  itaallane!(sest mulle meeldib anshoovis ja oliivid ja juust ja oliivõli ja prociutto ja  singid ja päikesekuivatatud tomatid ja pasta ja Prosecco....)

 Käisime täna ka Ginal ja Giannil külas. Gina on õnnetu, sest tervis veab üha alt ja talle kohe nii väga ei meeldi olla mitteiseseisev.... Mina muudkui korrutan, et pole vaja meie pärast muretseda ega valmistada meile bolognesi kastet ja kanapuljongit liitrite kaupa, vaid võta lõdvalt - vat tema ei saa, sest ilma temata me sureks kõik nälga... Ja nii ta siis vaaritab, unustades kohati mida ja kellele....

Ei midagi uut siin päikese all - iga päeva pead end voodist välja ajama ning eluga rinda pistma!

--- minnes vooluga kaasa!