Katkenud lend

See on võtnud mult aega kaks nädalat ja kaks päeva, et leida endas jõud teatamaks, et....


.... meie Mika läks ära Vikerkaaremaale.




Kolm nädalat lõputut loomaarstil käike, lõppematut verejooksu, tablette ja vereülekannet läks asi justkui paremaks. Kaks päeva peale seda, kui ma siin joviaalselt postitasin laatsareti pilte, polnud mul veel aimugi mis ees ootas....


48 tundi hiljem  pidime Mikal minna laskma.... Õnneks saime me kõik kolm öelda oma sõnad talle teele kaasa. Kuigi ta meid enam ära ei tundnud, usun ma siiski, et ta kuulis neid sõnu ja ta läks tudule, ilma et oleks kunagi kohanud kurjust ja pahatahtlikkust oma nelja aasta ja kahe nädala pikkuseks kujunenud elus.

Final Goodbye

Ei ole vist vaja mainida, et terve meie pere näeb välja aneemiline ning käib ringi nutetud silmadega. Me oleme nii katki, et hetkel küll ei tea, kuidas need tükid kokku koguda ning mingil moel kokku lappida....

Me pole üle saanud oma Grandpussi kaotusest, nüüd siis on topelt koorem taluda ja see surub maad ligi, ent eks aeg annab arutust ning eluga tuleb edasi minna.



http://play.smilebox.com/SpreadMoreHappy/4e4451794e7a41314e6a56384d5441794d4451334d6a55330d0a

Neid käpajälgi südamest ei saa aga keegi kunagi meilt ära võtta. Puhka rahus, Mika ning hoia meil silm peal!



PS! Ametlikuks versiooniks jäi siiski ussihammustus, mis jäi algselt diagnoosimata ning seega ravimata. Mul on oma teooria, kuidas see juhtuda sai, ent sellest kunagi hiljem.....

Kommentaarid