Viimasel ajal veedan ma parimad keskea tunnid liiklusummikutes, mis tähendab, et kõik see aeg, mil ma iseendaga vestlust üleval hoian ning positiivsust üritan säilitada, millegi muu olulisema jaoks jääb vähem aega...
Seega täna, olles läbinud 29 km poolteise tunniga, kihutades kiirteel peadpööritavad 14 km tunnis, oli mul nimekiri kodutöödest peas valmis:
1. Kasside liivakast läbi sõeluda ning pühad sõelale jäänud junnid ajaloo prügikasti panna
2. Täita kasside kopsikud
3. Rabada laps kaasa ja minna toidupoodi, sest nii koera- kui kassitoit hakkas otsa lõppema ning külmkapp hakkas juba vastu kajama.....
4. Valmistada midagi väga head õhtusöögiks, sest lõppude lõpuks on ju reede????
5. Minna koertega igaõhtusele jalutuskäigule
6. Koristada maja enne magama minekut
7. Vaata punkt 1
8. Pesta kasside kopsikud
9. Vaata punkt 2
Meie laps oskas just enne minu koju tulekut tuba koristades (imede põld!) oma varba vastu riiuli nurka nii ära lüüa, et sellel hetkel, kui mina oma välisuksest sisse sõudsin, siis tuba oli alles valge nondest sädemetest, mis ta silmist välja lõid..... Pole hullu, sügavkülmast hernepakk jala peale!
Sellegipoolest komberdas laps minuga poodi kaasa....
Tagasi kodus otsustasin olla eriti edumeelne, praktiline ja edasipüüdlik oma kodutööde nimekirjaga: kuna laps eriti kõndida ei saa, siis julge hunt, rasvaste rindadega, nagu ma olen,otsustasin võtan MÕLEMAD koerad korraga jalutama - säästab ühe jalutusringi aja!
Meeltesegaduses tehtud otsus oli äärmiselt valesti ajastatud, sest selgus, et just sellel videviku tunnil oli meie linnaosas koerte jalutamise tipptund ja see tähendas seda, et mina olin kui kelk kahe huski slepis risti ja põiki üle tänavate ja põõsate all ja ümber puude ja keset ringteed ja tirides seda rakendit eemale igasugu klähvivatest nuustik koertest, puudlitest, corgidest, hurtadest, rottweilerist ning terve rea segaverelistest!!!!!!! Vähemalt sain korraliku jõutreeningu ning naabruskond korralikult naerda!
Ja nüüd, pakin oma ostukotid lahti, panen aga saba põlleks ette ning asun toimetama köögis. nagu alati, tahan ma et selleks hetkeks, kui perepea uksest sisse astub, on lauake just just kaetud (nagu imeväel!)!
Ei midagi uut! Homme jätkub tants aurukatla ümber, toimetame oma huskide, kasside, ruloode ja kardinatega ja tundub, et lõppu ei tule! .. ent 47 meetrit aeda ootab ikka värvimist, ju see jääb järgmisse ellu!
Peace within!
Seega täna, olles läbinud 29 km poolteise tunniga, kihutades kiirteel peadpööritavad 14 km tunnis, oli mul nimekiri kodutöödest peas valmis:
1. Kasside liivakast läbi sõeluda ning pühad sõelale jäänud junnid ajaloo prügikasti panna
2. Täita kasside kopsikud
3. Rabada laps kaasa ja minna toidupoodi, sest nii koera- kui kassitoit hakkas otsa lõppema ning külmkapp hakkas juba vastu kajama.....
4. Valmistada midagi väga head õhtusöögiks, sest lõppude lõpuks on ju reede????
5. Minna koertega igaõhtusele jalutuskäigule
6. Koristada maja enne magama minekut
7. Vaata punkt 1
8. Pesta kasside kopsikud
9. Vaata punkt 2
Meie laps oskas just enne minu koju tulekut tuba koristades (imede põld!) oma varba vastu riiuli nurka nii ära lüüa, et sellel hetkel, kui mina oma välisuksest sisse sõudsin, siis tuba oli alles valge nondest sädemetest, mis ta silmist välja lõid..... Pole hullu, sügavkülmast hernepakk jala peale!
Sellegipoolest komberdas laps minuga poodi kaasa....
Tagasi kodus otsustasin olla eriti edumeelne, praktiline ja edasipüüdlik oma kodutööde nimekirjaga: kuna laps eriti kõndida ei saa, siis julge hunt, rasvaste rindadega, nagu ma olen,otsustasin võtan MÕLEMAD koerad korraga jalutama - säästab ühe jalutusringi aja!
Meeltesegaduses tehtud otsus oli äärmiselt valesti ajastatud, sest selgus, et just sellel videviku tunnil oli meie linnaosas koerte jalutamise tipptund ja see tähendas seda, et mina olin kui kelk kahe huski slepis risti ja põiki üle tänavate ja põõsate all ja ümber puude ja keset ringteed ja tirides seda rakendit eemale igasugu klähvivatest nuustik koertest, puudlitest, corgidest, hurtadest, rottweilerist ning terve rea segaverelistest!!!!!!! Vähemalt sain korraliku jõutreeningu ning naabruskond korralikult naerda!
Ja nüüd, pakin oma ostukotid lahti, panen aga saba põlleks ette ning asun toimetama köögis. nagu alati, tahan ma et selleks hetkeks, kui perepea uksest sisse astub, on lauake just just kaetud (nagu imeväel!)!
Ei midagi uut! Homme jätkub tants aurukatla ümber, toimetame oma huskide, kasside, ruloode ja kardinatega ja tundub, et lõppu ei tule! .. ent 47 meetrit aeda ootab ikka värvimist, ju see jääb järgmisse ellu!
Peace within!
Kommentaarid
Postita kommentaar