Uuele vastu

Meie aasta viimane päev oli täiesti sündmuste vaene. Kuna juba hommikul kell 11 oli õues 40 kraadi sooja, siis polnudki terve päev midagi muud teha, kui kanda kõige õhemaid riideid ning istuda toas, koonuga jahedama õhu suunas. Minu lilled verandal olid väga solvunud sellisest kuumast, kassist rääkimata! Huskid olid tuppa kamandatud ning ma või käsi piiblil vanduda, et terve päeva ei teinud nad katsetki ninaotsi majast välja pista.

Seega oli meil päev täis mittemidagi tegemist ning meil oli kuhjaga aega arutada, kuidas kohe lõppev aasta meelde jääb: see oli üks hea ja stabiilne aasta, arvas meie kolleegium üksmeelselt. Laps pidas aastasündmuseks muidugi uue Samsungi tahvelarvuti saamist, minu jaoks oli tähtsaim kodakondsus eksami tegemine ning perepea jaoks oli kõige olulisem, et naine koju tagasi tuli oma Eesti reisilt! Ok, see oli rohkem nali, mina pidasin hoopis oluliseks, et talle korraliku tööauto ostsime. Huskid muidugi hääletasid raudselt aasta tegijaks minu (sest kes see teine ikka neid söödab, kasib, jalutab ja putitab?) ning kass pole iialgi oma aadetest taganenud - tema jaoks keerleb elu (ja pere) endiselt ainult ümber tema telje..

Kuumal päeval pole mingit söögi-isu (v.a. huskid muidugi!), nii me siis tegime õhtuhakul omale kerge eine: endale tegin vardatäie shaslõkki  ning ülejäänud perele grillitud kana, mille me siis ohtra salati saatel sisse ajasime! Ning siis läksime õhtusele jalutuskäigule, nii nagu igal aastal viimasel päeval kombeks, et oma kodurannas päikeseloojangus uue aasta lubadused teele saata!






Ent homme algab kõik uuesti: uus päev, uus aasta, uued toimetamised, ent kõik on siiski vanaviisi meie endi teha!

Ilusat uut teile sinna kaugele!


Kommentaarid