Lennundus on ikka uskumatu asi:

paned ühest otsast täiesti elusa inimese sisse ja 33 tundi hiljem võtad välja miski täiesti muserdatud asja, mis lähimal vaatlusel meenutab uppunud vesirotti, kellest on rekka üle sõitnud....

Ent 24 tundi hiljem olen ma end taas elule tagasi turgutatud ja natuke isegi magada saanud, kõhulihased naerust valusad ning esimene road trip labi nelja maakonna võttis terve päeva külakorda inimesi üllatades!

Mitte midagi pole muutunud, sama hall pilve alune, kased teeääres, suviselt lõppematud teetööd ning maasikad ja kilud vaheldumisi!

Carpe diem!