Argine

Yleminek talveajale nadal tagasi tegi mulle ainutl yhe teene: taaskord naen ma oma taga/aeda ja huskysid paevavalges ainult nadalavahetusel! Lahkun toopaevadel kodust pimedas ja tagasi jouan ka pimedas. Tere talv!

Kuna meil suusatamise uudiseid vou lumetorme just eriti ette ei tule, siis polegi siin millegagi eriti silma paista.

Noh kui just mitte mainida eilseid ja nadalataguseid protestiaktsioone kesklinnas, mille yhine nimetaja on rassism. Eelmisel nadalal kais tunglemine keskvaljakul muslimite ja muude nn. mittevalgete vastu (vaidetavalt nouti tagasi valget Austraaliat) ning eile peatas rahvamass Melbourne tipptunni liikluse, seistes valja korragi aborigeenide eest! Lisa siisa selgituseks karmi artikli teemast, mille jagamise eest ma pean tanama Tanel Jani, kellel on uskumatud tagavarad huvitavaid ajakirjanduslikke allikaid: http://africasacountry.com/tony-abbott-is-the-face-of-monoculturalism-in-australia/  

Other than this, no news is good news!

Too juures pole hoo ega hoobi vahet. Mis mulle muide meeldib! Vahel viskab sekka draamat, aga iga show juurde kuulubki ju natuke vyrtsi? Meie draamad on enamasti koik seotud laevandusega, sest mingil pohjusel koik asjassepuutuvad ja ka mitte asjassepuutuvad loevad laevandus infot erinevat pidi. Eile lopetasin yhe lahingu karmi emailiga koikidele Austraalia osapooltele, sest see tants ja tapatalgu mis kolm paeva kestis, pidi mingil moel loppema: koik syydistasid koiki ja tegelikult oli see jumalast tyhikargamine. Minule sai viimaseks tilgaks karikas, kui minu boss Alan (yks kahest omanikest) nagi valja kui murtud mees, sest oli n.o. vastu seina surutud ning vastuste tagavara oli otsakorral. Ja Alani eest ma voitlen nagu emalovi, olgem selles kindel (sest sellist rahulikku, intelligentset, haritud ja elus ilmselt koike nainud ylemust pole mul enne olnud!), nagu ma annaks ka oma viimase veretilga Ingridi, minu otsese ylemuse eest! Nii siis tegin selgeks ara hellitatud austraallastele lihtsa asja: rahvusvahelises laevanduses ei toimu midagi sekundiga, isegi kui meie tellimustoo tegija on endast koik andnud ja tooted valmis nikerdanud yle inimvoimete piiri. Ja lisaks mainisin, et selliseid naised saunas raakisid ning mehed pubis lubasid stiilis informatsiooni ma ametlikuks ei pea. Minu laevade liikumise jalgimiseks tehtud tabelisse kannan ma ainult ametliku informatsiooni, mitte et keegi suvaline tsura kuskil ahela keskel arvas, et ehk saame asja valmis jargmisel nadalal (mis voib olla esmaspaevast pyhapaevani, ehk siis +/- 7 paeva siia sinna!). Minu jaoks on esimene ametlik informatioon kinnitus agendilt, et meie konteiner on booked  ning see on alles asjade algus. Bookingust laevale joudmiseks tuleb teha ka joupingutusi, olgu see siis fyysiliselt tellimus konteinerisse laadida voi siis koikvoimalikud dokumendid valmis meisterdada. Ja eilse juhtumi korral ei saanud poikpaine austraallane aru, kuidas ei ole voimalik, et 31 martsil sisse pandud tellimus ei joua kohale 27. aprilliks.... ( isegi marjemas unenaos pole see voimalik... voi on???)

Tule taevas appi... Me maksime 30% tellimuse hinnast 1. Aprillil, mille hiinlased said oma pangakontole 3. aprillil. Lugupeetud arimeestena hakkavad nemad liigutama alles siis, kui raha kontol ning tellima toorainet, millest neid alumiiniumjunne valmistada. Ja isegi kui terve tehas jataks pooleli koik neil kasil olevad projektid ning tottaks tegema noid neetud jublakaid, siis ikkagi ei veaks valja, sest tehas asub sisemaal ning selleks et kogu see kraam saaks esimesse rahvusvahelisse sadamasse, laheb selleks peaaegu nadal, sest Hiina on suur ja koik laevagraafikuid ei suudeta minuti- voi isegi paeva pealt klappima panna risti rasti yle maa...  Ja kui yhel ilusal paeval saadaksse konteiner laevale, siis Hong Kongist sihtkohta laheb vahemalt 18 paeva pluss koiksugu tollid (mis aegajalt votab aega, kui toll suvaliselt otsustab su konteineri rontgeniga labivalgustada), vahelaod ja lopuks transport  ...  Kui mina oleks meie tarnja seal Hiinas voi meie laevandusagent, siis ma oleks meid jumala ammu kuu peale saatnud meie ebareaalsete noudmistega! 

Vahemalt pole meil igav :D

Ja endiselt pole igav ka mu igapaevane retk toole ja tagasi voi mu jalutuskaigud postkontorisse, panka ja/voi kohvi jarele. Inimesed meie ymber on toelised vaatamisvaarsused, kui omale lubad luksust neid jalgida. Ja tehes igapaevaselt neid samu reite ja ringe, siis on olemas taiesti valjakujunenud muster, mis on siiski iga paev natuke erinev ja need nihked ongi parim osa selles rutiinis. Yhel paeval rongis naiteks tegi 50 minutisest reisist pool elamusvaarseks noor neiu, kes oma vanaemaga raakis telefoniga ning kuna ta tegi seda taiest korist, siis tuubil tais rongivagunis igayks kuulis, kuidas yhe pere eraelu laiali rulliti: et tytarlaps sai just 23 ja oh-kui-vana-ma-nyyd-olen, et kuidas ta sai lopuks omale krediitkaardi 6000 dollariga ja et kuidas ta emal on frozen shoulder ning kuidas ema tahab nyyd invaliidsuspensionile jaada selleparast (kamoon, mul on ka seesama frozen shoulder! ent millegiparast ei kipu ma end veel maha kandma!) ja nii edasi selle pere pesu pesti nagu naitelaval koigi ees... Telefonikone loppes ainult tanu sellele, et tytarlaps joudis sihtkohta ja ytles vanaemale, et mapeannyydminema,tsau! enne kui rongist valja astus. Igayks vagunis nautis vaikust, mis sellele jargnes...

Jne jne jne. Igas paevas on nii oma ahaaa kui ka ohoo moment!!!

Loving it!

Ent nyyd, pean ma hakkama toimetama. Koristan kodu piinlikult puhtaks, enne kui suundun yhe toreda inimesega girls night out! et siis sydaooks koju tagasi jouda ning oma perega lopuks kokku saada, sest nemad seiklevad mooda Melbourne juba hommikust saadik, isa ning tytar koos veetmas kvaliteetaega jalgpalli, rampstoidu ning valju muusikaga...

Peace within!