Olles paris aus, eilsel tydrukute ohtul oli yks meist tudruk 30 aastat tagasi, ent selle eest teine andis tytarlapse moodu valja kyll, nii et paris volts-sulgedega me ennast ei ehtinud!
Minu boss Ingrid oli omale soetanud millalgi piletid tsirkuse etendusele, ent elul olid temaga teised plaanid ning tema hoopis lendas Sydneysse. Naljaks oli see, et samal paeval lendas Antonio Brisbane, nii et piletite vahetus toimus sellisel moel, et Ingrid, kes lendas valja hiljem jattis piletid Thrifty autorendi kontorisse lennujaamas ning Anthony jargmisel paeval korjas need sealt Melbourne tagasi joudes kenasti yles. Uudishimu sai voitu nii temal kui ka naitsikutel autolaenutusest ning kui siis ymbrik avati, siis piigadel olid naod kadedusest pikad ja hakkasid Antoniot noolima, et kas lahed ja kellega lahed? Antonio kahjuks pidi nende lootusi petma, teatades et tema ei lahe, ent tema naine kyll :D
Taaskord, tsirkus ja mina? Voehhhhh, kohe kuidagi kokku ei kuulu. Ent mina elan ikka oma minevikus, mil kuskile linnaserva kerkis hiiglasuur telk, kuhu meid siis koolikaupa bussidega kohale soidutati ning kus mina igavusest haigutasin, sest mitte ykski karu ega kloun ega ka tynnis soitev mootorratas mind kohe mitte kuidagi ei liigutanud. No aga see koik oli 35 aastat tagasi..... Tanapaeval on ilmselt selliseid tsirkuseid ka ja olen aegajalt nainud neid kirevaid telke siin seal tekkimas ja hiljem kadumas, ent see tsirkus oli korgem tase, kui tantsivad karud, toimus Melbourne sydames ning lisaks sellele oli see ka AINULT TAISKASVANUTELE! http://artscentremelbourne.com.au/whats-on/circus-physical-theatre/le-noir
Kui meie Anastasiaga kohal joudsime, oli meil aega juua kohvi Kunstikeskuse ees, vaadelda inimesi ja nautida ilusat ilma. Ent siis oligi aeg saali minna. Keset lava oli tsirkuse areen ja selle ymber lauad neljale, lisaks koigile istekohtadele saalis. Meie yllatuseks olid meil kohad esimeses lauas tapselt areeni korval lava peal (hi;jem kui show peale hakkas, siis see toimus 2 meetrit meist eemal ja aegajalt ka meie ymber!)!!!! Ja meie lauakaaslasteks vanapaar, kusjuures mees oli eelnevalt kohvi juues mu treenitud silma eest labi jalutanud ja oma riietusega mu tahelepanu noudnud. Ent nagu naine kommenteeris, neile meeldivat end riietada valjakutsuvalt, sest nii ei ole kunagi igav ja see lisab vyrtsi!
Ent siis hakkas show peale...... Kui esmalt saabus kloun ja hakkas tegema mingit tualettpaberi nalja, siis terve audients oli pettunud: kas toesti on "telk karudega" kohale joudnud??? Kuid ilmselt oligi see taotluslik tuua publik koigepealt maa peale, et siis taiega hakata showga peale ning kytta see jahe publik yles ning panna moirgama!
Isegi kui ma kloune ei salli, pean ma mainima, et tegelikult tegi ta etteastete vahel paris intelligentset nalja, noppis publikust neli kohmakat austraalia meest ning pani nad ykshaaval toole: esimene pidi trummipilkadega olematut trummi taguma, teine mangima olematut syntesaatorit, kolmas tegema seksikat syletantsu lavaservas ja kuna see kolmas oli kohmakaim mees maailmas ja kohe ei osanud end vaanutada, siis tormas kloun areenilt alla, publikusse, haaras minu ja mu tooli, vedas meid koik areenile, pani tooli areeni serva peale ning kaskis mul toolie istuda ja kohmakal poisil mulle syletantsu tantsida.... Naera ribadeks! See austraalia mees mu ees oli hirmust halvatud!!!! Mina naersin ja ytlesin talle: do not worry, go for it and SHOW them! (ara muretse, anna tuld ja naita neile koht ette!) Lopuks ta hakkas end vaanutama ja mina naersin oma kohulihased kaasa vaanutades valusaks!!!! (Endise lastekoori ja karaokelauljana mul muidugi lavahirmu pole!)
Ent ohtu naljanumbriks osutus just see neljas vaene austraalia mees, kes lavale oli tiritud. Sel ajal kui meie koik ylejaanud synkroonis trummi tagusime, syntesaatorit mangisime ja syletantsu esitasime, pidi see neljas parukas peas breik tantsu tegema ja oma peput varistama etteaste lopuks. No kuna see neljas oli selline nohiku tyypi, siis ma poleks eales osanud arvata, et ta tegelikult ka vooluga kaasa laheb ning kybarast janese valja rebib! Meile koigile ootamatult nohik rebiski janese valja ja andis paeva show amatooride klassis!!!! Saal oli naerust ribadeks ja aplaus talle oli ohtu vagevaim!
Ent amatoorid amatoorideks... Show ise oli professionaalselt tehniline, akrobaatikat, kehavalitsemist ja trikke tais. Oli momente, kus saal oli hiirvaikne, hoides hinge kinni jalgides inimesi labi ohu lendamas voi kriiskas oudusest, kui oli tegu napikaga... Lisame siia taiuslikud kehad ja ilusad inimesed, kes neid etteasteid labi viisid, siis isegi kui ohtu lopuks polnud kellelgi publikust kehalisest enesekindlusest midagi alles, olid ovatsioonid loppematud, kui kogu see virr/varr labi sai...
Edasi jalutasime labi Melbourne laupaevaohtuse kesklinna, Yarra joe kallastel labi tanavamuusikute ja kerjuste, tanavakunstnike ja tuleneelajate, jumalasona toojate ning restoranide sisseviskajate spaleeri ning maandusime lopuks yhes kreeka resoranis, kust leidsime Anastasiale sobiliku soogi (ta on nimelt taimetoitlane!). Sel ajal kui tema omale ube naost sisse ajas, nautisin mina ahjus hautatud lambaliha, mis sulas suus ja mida soin kaua kaua pikendades hetke!
Teel rongi peale kondasime labi baaride, joime veini ja viimases baaris enne teele minekut ostsime soojenduseks Melbourne sygisohtus hoogveini, mis osutus suhteliseks magedaks malestuseks sellest oigest hoogveinist...
Kuna rongiliiklus oli hairitud ja paris koduni me rongiga ei paasenud, siis tulime rongi pealt maha ja leidsime end kodust umbes 20 km kaugusel ent NB! minu lemmikkohviku eest! Egas midagi, kui koike on lubatud, siis voime omale ju ohtu lopuks lubada yhe korraliku juustukoogi?
Ja nii me seal palmide all oma kooki soime, ohkasime ondsusest ning syyst polnud raasugi!
Ning siis saabus Anthony ja pean ma nentima fakti, et isegi kuus aastat koos, pelgalt tema nagemine votab mind endiselt jalust norgaks.
Paevale pani kena sydaoise punkti SEE tunne, kui ma oma voodisse lumivalgete krudisevate ja asjatriigitud egiptuse puuvillast linade vahele maandusin, et.... Peace Inside Me!
Minu boss Ingrid oli omale soetanud millalgi piletid tsirkuse etendusele, ent elul olid temaga teised plaanid ning tema hoopis lendas Sydneysse. Naljaks oli see, et samal paeval lendas Antonio Brisbane, nii et piletite vahetus toimus sellisel moel, et Ingrid, kes lendas valja hiljem jattis piletid Thrifty autorendi kontorisse lennujaamas ning Anthony jargmisel paeval korjas need sealt Melbourne tagasi joudes kenasti yles. Uudishimu sai voitu nii temal kui ka naitsikutel autolaenutusest ning kui siis ymbrik avati, siis piigadel olid naod kadedusest pikad ja hakkasid Antoniot noolima, et kas lahed ja kellega lahed? Antonio kahjuks pidi nende lootusi petma, teatades et tema ei lahe, ent tema naine kyll :D
Taaskord, tsirkus ja mina? Voehhhhh, kohe kuidagi kokku ei kuulu. Ent mina elan ikka oma minevikus, mil kuskile linnaserva kerkis hiiglasuur telk, kuhu meid siis koolikaupa bussidega kohale soidutati ning kus mina igavusest haigutasin, sest mitte ykski karu ega kloun ega ka tynnis soitev mootorratas mind kohe mitte kuidagi ei liigutanud. No aga see koik oli 35 aastat tagasi..... Tanapaeval on ilmselt selliseid tsirkuseid ka ja olen aegajalt nainud neid kirevaid telke siin seal tekkimas ja hiljem kadumas, ent see tsirkus oli korgem tase, kui tantsivad karud, toimus Melbourne sydames ning lisaks sellele oli see ka AINULT TAISKASVANUTELE! http://artscentremelbourne.com.au/whats-on/circus-physical-theatre/le-noir
Kui meie Anastasiaga kohal joudsime, oli meil aega juua kohvi Kunstikeskuse ees, vaadelda inimesi ja nautida ilusat ilma. Ent siis oligi aeg saali minna. Keset lava oli tsirkuse areen ja selle ymber lauad neljale, lisaks koigile istekohtadele saalis. Meie yllatuseks olid meil kohad esimeses lauas tapselt areeni korval lava peal (hi;jem kui show peale hakkas, siis see toimus 2 meetrit meist eemal ja aegajalt ka meie ymber!)!!!! Ja meie lauakaaslasteks vanapaar, kusjuures mees oli eelnevalt kohvi juues mu treenitud silma eest labi jalutanud ja oma riietusega mu tahelepanu noudnud. Ent nagu naine kommenteeris, neile meeldivat end riietada valjakutsuvalt, sest nii ei ole kunagi igav ja see lisab vyrtsi!
Ent siis hakkas show peale...... Kui esmalt saabus kloun ja hakkas tegema mingit tualettpaberi nalja, siis terve audients oli pettunud: kas toesti on "telk karudega" kohale joudnud??? Kuid ilmselt oligi see taotluslik tuua publik koigepealt maa peale, et siis taiega hakata showga peale ning kytta see jahe publik yles ning panna moirgama!
Isegi kui ma kloune ei salli, pean ma mainima, et tegelikult tegi ta etteastete vahel paris intelligentset nalja, noppis publikust neli kohmakat austraalia meest ning pani nad ykshaaval toole: esimene pidi trummipilkadega olematut trummi taguma, teine mangima olematut syntesaatorit, kolmas tegema seksikat syletantsu lavaservas ja kuna see kolmas oli kohmakaim mees maailmas ja kohe ei osanud end vaanutada, siis tormas kloun areenilt alla, publikusse, haaras minu ja mu tooli, vedas meid koik areenile, pani tooli areeni serva peale ning kaskis mul toolie istuda ja kohmakal poisil mulle syletantsu tantsida.... Naera ribadeks! See austraalia mees mu ees oli hirmust halvatud!!!! Mina naersin ja ytlesin talle: do not worry, go for it and SHOW them! (ara muretse, anna tuld ja naita neile koht ette!) Lopuks ta hakkas end vaanutama ja mina naersin oma kohulihased kaasa vaanutades valusaks!!!! (Endise lastekoori ja karaokelauljana mul muidugi lavahirmu pole!)
Ent ohtu naljanumbriks osutus just see neljas vaene austraalia mees, kes lavale oli tiritud. Sel ajal kui meie koik ylejaanud synkroonis trummi tagusime, syntesaatorit mangisime ja syletantsu esitasime, pidi see neljas parukas peas breik tantsu tegema ja oma peput varistama etteaste lopuks. No kuna see neljas oli selline nohiku tyypi, siis ma poleks eales osanud arvata, et ta tegelikult ka vooluga kaasa laheb ning kybarast janese valja rebib! Meile koigile ootamatult nohik rebiski janese valja ja andis paeva show amatooride klassis!!!! Saal oli naerust ribadeks ja aplaus talle oli ohtu vagevaim!
Ent amatoorid amatoorideks... Show ise oli professionaalselt tehniline, akrobaatikat, kehavalitsemist ja trikke tais. Oli momente, kus saal oli hiirvaikne, hoides hinge kinni jalgides inimesi labi ohu lendamas voi kriiskas oudusest, kui oli tegu napikaga... Lisame siia taiuslikud kehad ja ilusad inimesed, kes neid etteasteid labi viisid, siis isegi kui ohtu lopuks polnud kellelgi publikust kehalisest enesekindlusest midagi alles, olid ovatsioonid loppematud, kui kogu see virr/varr labi sai...
Edasi jalutasime labi Melbourne laupaevaohtuse kesklinna, Yarra joe kallastel labi tanavamuusikute ja kerjuste, tanavakunstnike ja tuleneelajate, jumalasona toojate ning restoranide sisseviskajate spaleeri ning maandusime lopuks yhes kreeka resoranis, kust leidsime Anastasiale sobiliku soogi (ta on nimelt taimetoitlane!). Sel ajal kui tema omale ube naost sisse ajas, nautisin mina ahjus hautatud lambaliha, mis sulas suus ja mida soin kaua kaua pikendades hetke!
Teel rongi peale kondasime labi baaride, joime veini ja viimases baaris enne teele minekut ostsime soojenduseks Melbourne sygisohtus hoogveini, mis osutus suhteliseks magedaks malestuseks sellest oigest hoogveinist...
Kuna rongiliiklus oli hairitud ja paris koduni me rongiga ei paasenud, siis tulime rongi pealt maha ja leidsime end kodust umbes 20 km kaugusel ent NB! minu lemmikkohviku eest! Egas midagi, kui koike on lubatud, siis voime omale ju ohtu lopuks lubada yhe korraliku juustukoogi?
Ning siis saabus Anthony ja pean ma nentima fakti, et isegi kuus aastat koos, pelgalt tema nagemine votab mind endiselt jalust norgaks.
Paevale pani kena sydaoise punkti SEE tunne, kui ma oma voodisse lumivalgete krudisevate ja asjatriigitud egiptuse puuvillast linade vahele maandusin, et.... Peace Inside Me!
Kommentaarid
Postita kommentaar