.... reede hommikul raudteejaama jõudis, siis ta leidis eest tühja perrooni ja ainus tegelane peale tema oli koristaja... Asi tundus kuidagi väga kahtkane, sest ka tabloo, millel tavaliselt plingib teade rongide väljumise kohta, oli pime....
Tehke mulle selgeks, kuidas saab keegi olla nii blond, et asutas end kodust tööle ilma et kella oleks vaadanud?
Selgus karm tõsiasi, et kell oli 5 hommikul ning sel ajal veel vähemalt Melbourne ühistransport alles magab...
Vähemalt oli mul võimalus enda üle valjusti naerda, sest sel ajal peale minu ja kojamehe ju kedagi veel liikvel polnud :) Ent ega ma kaeba, hea naer on alati terviseks!
Ülejäänud pool tundi ma siis panustasin sotsiaalmeediale, olles popp ja noortepärane, tsättides Viberis ja Facebookis like jagades!
Rongi saabudes oli ka tore, sest see seltskond, kes kell 5.30 rongi peale läheb, olid kui kõik ühest lastekodust, kandes kenasti töömehe neoonkollaseid või -punaseid särke ning igal orvukesel oli käepikenduseks esky...
Kuna mina rongis lugeda ega telefoniga ringi tuhnida ei saa (süda läheb pahaks!), siis on see minu tunnike puhkust informatisoonist ja suhtlemisest ning siis ma seal säran üksi, sest kõik teised istuvad ninapidi vidinates kinni. Aegajalt juhtub küll kampa sõbrantside punte, kes siis südame rahuga lasevad ennast ning ümbrust unustades klatshil käia ning mina olen sunnitud pealt kuulama kogu seda sapindust, mida nad lendu lasevad.
Töölaua taha istusin ma kell 7 ja sealt edasi kulges päev nagu tavaliselt: keerlesin vurrkannina mööda kontorit, käisin korra pangas (ja imestasin, et õues niiiiiii kuum ilm! s.t. tegelikkusest täielikult võõrdunud!), ajasin taga oma merekonteinereid, lappasime oma ülemusega pabereid kahte, kolmeks, kuueks ja tagasi neljaks ning kui kõik teised olid koju läinud, siis haudvaikuses sisestasin arveid.... Ja kuna mul on ilmselgelt ajatajumisega probleem, siis ma oleks neid arveid sisse toksinud siiani, kui Antonio mulle kell 9 õhtul järgi poleks tulnud....
Enda meelest olin ma täitsa okk, ent kuna mul on ka enesetajumisega probleeme, siis selgus, et vist ikka ei ole, kui hakkasin Antonioga eesti keeles maailma asju arutama....
Ent see oli eile!
Täna hommikul olin ma kõpsti kontoris tagasi, küll kell 10 hommikul!
Põhjus miks ma nii imelikult käitun, on väga konkreetne: järgmise reede õhtuks peab olema (tegelikkust kajastav)kasumiaruanne meie omanike laual... ja selle 1 leheküljelise dokumendi nimel me niimoodi rabamegi! Paberikuhi meie laudadel väheneb aeglaselt, ent kindlalt ja ausalt, eile õhtul oli mul esimest korda tunne, et saame olukorra kontrolli alla! Natuke veel tuleb vaeva näha ja algdokumente taga ajada, ent siit edasi juba peaks asi hakkama kenasti jooksma!
Laevanduse olen ma ka saanud kontrolli alla, sort of... Terminitega on küll sellised lood, et tule taevas appi!!!!! Ükspäev käis emailide ralli ja kõik ajavad üksteist taga, shipper tahab teada kes on forwarder, container demurage nõuab viivitamatut tähelepanu jne jne. Saamata enam millelegi pihta, küsisin ma meie agendilt, et tehku ta mulle talutütrele selgeks, kes on kes: tuleb välja et shipper ei olegi laevnik ning forwarder ei lükkagi laeva enda ees üle mere.... Eh, elukestev õpe!
Tagasi töölt, võtsin lapse kaasa ja läksime toidupoodi. (Ma pole kuu aega ei toidu- ega ka üheski teises poes käinud... Nagu te teate, on mul raskekujuline poeallergia, .... list goes on and on). Kui kuhjas ostukäruga parklas auto poole rallisime, siis Karina küsis minult, et kas mul on mingi suhe arvudega 2 ja 4? Eeehm.....??????? Tuli välja, et ma olin kõiki asju ostnud koguses kaks või neli!!!! Ise küll tähele ei pannud, ent laps arvas, et suht creepy .....lol!
Tagasi kodus, pakkisime oma ostud lahti, mina koristasin maja, laps koristas köögikapid ning viis koerad ja iseenda ujuma, sel ajal kui mina pesumajandusega tegelesin ning õhtusööki grillil küpsetasin. Ja nüüd ootame pereisa koju: mis siis et on laupäeva õhtul kell 9, tema on endiselt tööl, sest hambad ristis ning nui neljaks tahab lõpetada ära ühe suure töö (installeerida aknakatted, peeglid, pildid ja telekad 27-s korteris), mis tal juba pikemat aega tegemisel ning millest kõigil villand ja kõrini on...
Ent homme ei tee me midagi muud, kui naudime iseendid! Magame nii kaua kui jaksame (v.a. mina, sest minul neljast saati silm valla....) ning ei tee midagi praktilist, kasulikku või vajalikku.
Pühapäev on puhkamiseks!
Peace inside me!
Tehke mulle selgeks, kuidas saab keegi olla nii blond, et asutas end kodust tööle ilma et kella oleks vaadanud?
Selgus karm tõsiasi, et kell oli 5 hommikul ning sel ajal veel vähemalt Melbourne ühistransport alles magab...
Vähemalt oli mul võimalus enda üle valjusti naerda, sest sel ajal peale minu ja kojamehe ju kedagi veel liikvel polnud :) Ent ega ma kaeba, hea naer on alati terviseks!
Ülejäänud pool tundi ma siis panustasin sotsiaalmeediale, olles popp ja noortepärane, tsättides Viberis ja Facebookis like jagades!
Rongi saabudes oli ka tore, sest see seltskond, kes kell 5.30 rongi peale läheb, olid kui kõik ühest lastekodust, kandes kenasti töömehe neoonkollaseid või -punaseid särke ning igal orvukesel oli käepikenduseks esky...
Kuna mina rongis lugeda ega telefoniga ringi tuhnida ei saa (süda läheb pahaks!), siis on see minu tunnike puhkust informatisoonist ja suhtlemisest ning siis ma seal säran üksi, sest kõik teised istuvad ninapidi vidinates kinni. Aegajalt juhtub küll kampa sõbrantside punte, kes siis südame rahuga lasevad ennast ning ümbrust unustades klatshil käia ning mina olen sunnitud pealt kuulama kogu seda sapindust, mida nad lendu lasevad.
 |
| Eile hommikul teel tööle, kui üle õla vaatasin.... |
 |
| ....kui taevasse vaatasin.... |
 |
| .... ning kui pilgu oma jalgade ette maha pöörasin.... |
Töölaua taha istusin ma kell 7 ja sealt edasi kulges päev nagu tavaliselt: keerlesin vurrkannina mööda kontorit, käisin korra pangas (ja imestasin, et õues niiiiiii kuum ilm! s.t. tegelikkusest täielikult võõrdunud!), ajasin taga oma merekonteinereid, lappasime oma ülemusega pabereid kahte, kolmeks, kuueks ja tagasi neljaks ning kui kõik teised olid koju läinud, siis haudvaikuses sisestasin arveid.... Ja kuna mul on ilmselgelt ajatajumisega probleem, siis ma oleks neid arveid sisse toksinud siiani, kui Antonio mulle kell 9 õhtul järgi poleks tulnud....
Enda meelest olin ma täitsa okk, ent kuna mul on ka enesetajumisega probleeme, siis selgus, et vist ikka ei ole, kui hakkasin Antonioga eesti keeles maailma asju arutama....
Ent see oli eile!
Täna hommikul olin ma kõpsti kontoris tagasi, küll kell 10 hommikul!
Põhjus miks ma nii imelikult käitun, on väga konkreetne: järgmise reede õhtuks peab olema (tegelikkust kajastav)kasumiaruanne meie omanike laual... ja selle 1 leheküljelise dokumendi nimel me niimoodi rabamegi! Paberikuhi meie laudadel väheneb aeglaselt, ent kindlalt ja ausalt, eile õhtul oli mul esimest korda tunne, et saame olukorra kontrolli alla! Natuke veel tuleb vaeva näha ja algdokumente taga ajada, ent siit edasi juba peaks asi hakkama kenasti jooksma!
Laevanduse olen ma ka saanud kontrolli alla, sort of... Terminitega on küll sellised lood, et tule taevas appi!!!!! Ükspäev käis emailide ralli ja kõik ajavad üksteist taga, shipper tahab teada kes on forwarder, container demurage nõuab viivitamatut tähelepanu jne jne. Saamata enam millelegi pihta, küsisin ma meie agendilt, et tehku ta mulle talutütrele selgeks, kes on kes: tuleb välja et shipper ei olegi laevnik ning forwarder ei lükkagi laeva enda ees üle mere.... Eh, elukestev õpe!
Tagasi töölt, võtsin lapse kaasa ja läksime toidupoodi. (Ma pole kuu aega ei toidu- ega ka üheski teises poes käinud... Nagu te teate, on mul raskekujuline poeallergia, .... list goes on and on). Kui kuhjas ostukäruga parklas auto poole rallisime, siis Karina küsis minult, et kas mul on mingi suhe arvudega 2 ja 4? Eeehm.....??????? Tuli välja, et ma olin kõiki asju ostnud koguses kaks või neli!!!! Ise küll tähele ei pannud, ent laps arvas, et suht creepy .....lol!
Tagasi kodus, pakkisime oma ostud lahti, mina koristasin maja, laps koristas köögikapid ning viis koerad ja iseenda ujuma, sel ajal kui mina pesumajandusega tegelesin ning õhtusööki grillil küpsetasin. Ja nüüd ootame pereisa koju: mis siis et on laupäeva õhtul kell 9, tema on endiselt tööl, sest hambad ristis ning nui neljaks tahab lõpetada ära ühe suure töö (installeerida aknakatted, peeglid, pildid ja telekad 27-s korteris), mis tal juba pikemat aega tegemisel ning millest kõigil villand ja kõrini on...
Ent homme ei tee me midagi muud, kui naudime iseendid! Magame nii kaua kui jaksame (v.a. mina, sest minul neljast saati silm valla....) ning ei tee midagi praktilist, kasulikku või vajalikku.
Pühapäev on puhkamiseks!
Peace inside me!
Kommentaarid
Postita kommentaar