Minu osa etenduses oli ainult aidata perepeal kodinad majja tassida ning siis minna autosse teda ootama ning teda oodates teha paberitööd....
Tegelikkuses kokkus välja nii nagu alati: sesites ukseavas ning hoides õrnalt pakitud kardinaid oma välja sirutatud kätel, öeldes majaomanikule reipalt tere, teadis perepea sekundiga, et ta autos istuv ja numbreid exceli tabelisse toksiv naine oli ainult dream...
Enamasti inimesed tulevad su ellu just siis, kui sa pole selliseks sündmuseks ette valmistatud. Nii juhtus minuga ka eile.
Seisime Josiega vastastikku ja ilmselt ei kulunud kahte sekunditki, kui me juba orbiidilt lahkusime. Viimane mida Antonio nägi, olid kannad ja kaugenev jutuvada....
Maja muidugi oli selline, mida ma polnud ka oma märjemais unenäos näinud. Kõige uskumatum, et selle muinasloo oli paberile pannud hiinlasest arhitekt (Respekt!). Hiinaga rohkem sidemeid selles maja polnud, peale fakti, et arhitekti sõber Hiinast oli saanud südamerabanduse kui selle maja põrandaid nägi.... ja siis tormas järgmise lennuga Kopenhaagenisse just neid samu põrandalaudu Hiina tarnima.... (kas ka edukalt, sellest ajalugu on paraku vaikinud!).
Maja fassaad ise oli täiesti tavaline tumepunasest tellisest ja rea kitsaste akendega, kõnniteed ja välisust eraldamas valge picket fence (puust aiake).
Kuna majake asub eliitlinnaosas, kus Victoria aegsed majad on muinsuskaitse all, siis fassaad pidi jääma selliseks ja miski ei valmistanud mind ette, mis selle ontliku välisilme taga ootas!
Maast laeni klaasist seinad vaheldusid lumivalgete seinte ja peeglitega ning kõik see tekitas uskumatu optilise illusiooni ning valgus andis sajandi etenduse!!!! Peidetud uksed, mida avades muutis ruum sekundiga kuju ning omandas uue funktsiooni või peitsid enda taga varjatuid kilomeetri pikkuseid riiuleid. Läbilõikavalt sirged jooned. Dush, mis asus vannitoas, ent samal ajal ka taevalaotuse all.... Ja siis see põrand, mis pärit Saksamaa Black forestist, ent töödeldud Taanis.... ja Brasiiliast pärit peidetud perforeeritud metallist rõdupiirded, mis nupule vajutades ilmusid esile just siis ja just nii kõrgele, kui perenaine soovis..... Mitte ehitis, vaid üksikasjad olid need, mis võttis sõnatuks!
Maja majaks, ent kõige vapustavam oli perenaine! Tegu on shveitslannaga, kes elab poole oma ajast Euroopas ja poole oma ajast Austraalias. Olles juba üle 10 aastat lesk, on ta pühendunud oma koha leidmisele. Seni on see võtnud 6 viimast aastat, et saada lõpp-järku oma unelmate maja. Ta ise ka möönis, et suguselts peab teda külahulluks, sest normaalsetel inimestel poleks vaja teisel pool maakera 300 m2 maja ühele inimesele, kes ei oma isegi autot..., või kes naabrite kiuste alasti mööda oma kodu ringi kõnnib 3 m klaas-seintest hoolimata..... Lisaks sellele, et ta on võtnud vaevaks käia läbi pool maailma, et leida oma unelmate koju just need õiged asjad, isegi kui ta pidi lendama Uus-Meremaale turbarappa, kust tema söögitoa lauaplaat turba seest välja õngitseti.... või tuulas mööda Saksamaad, et leida kaks tooli, mida on valmistatud vaid 1000 kunagi 1950-tel või saada omale joogiklaaside komplekt, mis on valmistatud käsitsi ainult piiratud arvul.... või siis leida kardinariie Itaaliast ja osta seda 120 m varuks tulevasteks aastateks, kuna kardinatootja lõpetas tegevuse..... või kuidas ta leidis Inglismaa pubist kamina kõrvalt kokkukäkerdatud vana ajalehe, mis osutus üle 100 aasta vanuseks ning nüüd laiali laotunult ja rebenenud servadega ootab raamituna seinale panemist.....
Ilmselgelt jõukas naine, ei vaadanud ta meie peale ülevalt alla kui teenindava personali peale. Kui ta küsis mu käest, et kust ma tulen ja kes ma olen, vastasin, et ma olen mittekeegi ja samas kõik.... siis kallistas ta mind kõvasti, et mitte keegi pole kunagi enne ennast nii esitlenud temale, kes tunneb täpselt samamoodi: ta on mittekeegi ja samas oli kord kõik... Ja rohkem polnud meil vajagi selgitada, sest sellega oli kõik öeldud!
Meil oli õnn olla tema kodus pea terve päev. Milline au olla koos haritud inimesega, kellel on ilus hing ning kes on sisemiselt rikas.... Ja milline au on minna temaga kohtuma nädala pärast, enne kui ta kaheks kuuks tagasi Euroopasse sõidab!
Jään ootama seda kohtumist!
Tegelikkuses kokkus välja nii nagu alati: sesites ukseavas ning hoides õrnalt pakitud kardinaid oma välja sirutatud kätel, öeldes majaomanikule reipalt tere, teadis perepea sekundiga, et ta autos istuv ja numbreid exceli tabelisse toksiv naine oli ainult dream...
Enamasti inimesed tulevad su ellu just siis, kui sa pole selliseks sündmuseks ette valmistatud. Nii juhtus minuga ka eile.
Seisime Josiega vastastikku ja ilmselt ei kulunud kahte sekunditki, kui me juba orbiidilt lahkusime. Viimane mida Antonio nägi, olid kannad ja kaugenev jutuvada....
Maja muidugi oli selline, mida ma polnud ka oma märjemais unenäos näinud. Kõige uskumatum, et selle muinasloo oli paberile pannud hiinlasest arhitekt (Respekt!). Hiinaga rohkem sidemeid selles maja polnud, peale fakti, et arhitekti sõber Hiinast oli saanud südamerabanduse kui selle maja põrandaid nägi.... ja siis tormas järgmise lennuga Kopenhaagenisse just neid samu põrandalaudu Hiina tarnima.... (kas ka edukalt, sellest ajalugu on paraku vaikinud!).
Maja fassaad ise oli täiesti tavaline tumepunasest tellisest ja rea kitsaste akendega, kõnniteed ja välisust eraldamas valge picket fence (puust aiake).
Kuna majake asub eliitlinnaosas, kus Victoria aegsed majad on muinsuskaitse all, siis fassaad pidi jääma selliseks ja miski ei valmistanud mind ette, mis selle ontliku välisilme taga ootas!
Maast laeni klaasist seinad vaheldusid lumivalgete seinte ja peeglitega ning kõik see tekitas uskumatu optilise illusiooni ning valgus andis sajandi etenduse!!!! Peidetud uksed, mida avades muutis ruum sekundiga kuju ning omandas uue funktsiooni või peitsid enda taga varjatuid kilomeetri pikkuseid riiuleid. Läbilõikavalt sirged jooned. Dush, mis asus vannitoas, ent samal ajal ka taevalaotuse all.... Ja siis see põrand, mis pärit Saksamaa Black forestist, ent töödeldud Taanis.... ja Brasiiliast pärit peidetud perforeeritud metallist rõdupiirded, mis nupule vajutades ilmusid esile just siis ja just nii kõrgele, kui perenaine soovis..... Mitte ehitis, vaid üksikasjad olid need, mis võttis sõnatuks!
Maja majaks, ent kõige vapustavam oli perenaine! Tegu on shveitslannaga, kes elab poole oma ajast Euroopas ja poole oma ajast Austraalias. Olles juba üle 10 aastat lesk, on ta pühendunud oma koha leidmisele. Seni on see võtnud 6 viimast aastat, et saada lõpp-järku oma unelmate maja. Ta ise ka möönis, et suguselts peab teda külahulluks, sest normaalsetel inimestel poleks vaja teisel pool maakera 300 m2 maja ühele inimesele, kes ei oma isegi autot..., või kes naabrite kiuste alasti mööda oma kodu ringi kõnnib 3 m klaas-seintest hoolimata..... Lisaks sellele, et ta on võtnud vaevaks käia läbi pool maailma, et leida oma unelmate koju just need õiged asjad, isegi kui ta pidi lendama Uus-Meremaale turbarappa, kust tema söögitoa lauaplaat turba seest välja õngitseti.... või tuulas mööda Saksamaad, et leida kaks tooli, mida on valmistatud vaid 1000 kunagi 1950-tel või saada omale joogiklaaside komplekt, mis on valmistatud käsitsi ainult piiratud arvul.... või siis leida kardinariie Itaaliast ja osta seda 120 m varuks tulevasteks aastateks, kuna kardinatootja lõpetas tegevuse..... või kuidas ta leidis Inglismaa pubist kamina kõrvalt kokkukäkerdatud vana ajalehe, mis osutus üle 100 aasta vanuseks ning nüüd laiali laotunult ja rebenenud servadega ootab raamituna seinale panemist.....
Ilmselgelt jõukas naine, ei vaadanud ta meie peale ülevalt alla kui teenindava personali peale. Kui ta küsis mu käest, et kust ma tulen ja kes ma olen, vastasin, et ma olen mittekeegi ja samas kõik.... siis kallistas ta mind kõvasti, et mitte keegi pole kunagi enne ennast nii esitlenud temale, kes tunneb täpselt samamoodi: ta on mittekeegi ja samas oli kord kõik... Ja rohkem polnud meil vajagi selgitada, sest sellega oli kõik öeldud!
Meil oli õnn olla tema kodus pea terve päev. Milline au olla koos haritud inimesega, kellel on ilus hing ning kes on sisemiselt rikas.... Ja milline au on minna temaga kohtuma nädala pärast, enne kui ta kaheks kuuks tagasi Euroopasse sõidab!
Jään ootama seda kohtumist!
Kommentaarid
Postita kommentaar