Austraallane naerab, kui eestlast kuuma ilma eest hoiatatakse.
Ent nüüd on eestlase kord naerda: kogu Melbourne lõdiseb, sest väidetavalt olla tegu 17 aasta kõige kahe kõige külmema hommikuga alates 1997.... Ametlikel andmetel oli eile hommikul 1.4 PLUSSkraadi ja täna hommikune 1.8 PLUSSkraadi.... Ent see pole veel kõik: jäine tuul annab oma osa ja sellepärast tundub temperatuur NAGU MIINUS 2!!!!!
Austraallane peab sellist temperatuurinäitu ebainimlikuks!!!!
Aga selle peale nad vist ei tule, et äkki vahetaks plätud korralike kinniste jalanõude vastu ja paneks mõne kampsiku ka t-särgile peale ning vahest isegi mässiks kaela salli sisse ja eriti edumeelsed äkki leiavad sahtlinurgast isegi mütsitaolise asjanduse????
Mina madistasin siin hommikul meie koolilapsega, ulatades talle paari sukapükse. Muuseas, ta pole sukapükse kunagi isegi proovinud jalga vedada ja nii ta otsustas ka täna minna kooli paljasääri, kohustuslikud sokid kingades..... Oh aegu, oh kombeid!
Täna on mul vaba päev, ent homme algab tants aurukatla ümber meie kosmosejaamas endise hooga ja kaks uut tulijat peaks ka homme alustama! Meil on töö juures kogu aeg uusi inimesi vaja, kuna millalgi lähitulevikus hakkame jagunema kahte vahetusse. Ent enne seda tuleb meil saada kokku üks komplekt oskustöölisi, kes suudavad hiinakeelsete masinatega hakkama saada. Hetkel on nii, et olemasolevatest inimestest umbes kolmveerand saab asjaga hakkama ja umbes neljandik on õpipoisid. Ent sellest neljandikust kõik kohe kindlasti meistermeheks ei saa ja ilmselt katseaja lõpuni vastu ei pea. Seega hoian ma pidevalt silma peal uutel CV-del, mis meile laekuvad.
Ja neid laekub rohkesti. Ja vastuoluliselt ei olegi sellegipoolest kellegi seast eriti valida.... Pooled inimesed saadavad CV lihtsalt lambist ja umbes ning tegelikult pole üldse huvitatud leida töö, rohkem nagu kammivad töökuulutusi, et äkki jääb sõelale midagi tasuvamat. Meil kahjuks on tootmistöölisele pakkuda esialgu vaid miinimumpalka. Siis lendab orbiidil omaette grupp, kes on vahetanud töökohti sama tihedalt nagu teised inimesed sokke...Siis aegajalt astub sisse inimesi tänavalt, tavaliselt ilma ühegi ettevalmistuseta ja kui küsid, mis sa siis ka teha oskad, siis enamasti on tegu multitalentidega, kes oskavad kõike ja võivad teha ka kõike, polkast rokini. Isegi meie erinõudmised ei heiduta neid, olevat käkitegu! Muuseas, sellised positiivsed eluseiklejad juhatan ma kohe viisakalt välisukse taha, sest kui keegi väidab, et on käkitegu hoida haiglahügieeni ja töötada täies kosmonaudikostüümis ja näomaski taha peitununa ning vahetada riideid kaks korda ning jalatseid 3 korda minnes tootmistsooni ja tagasi, siis see näitab, et neil pole aimugi, millest ma räägin!
Ja siis on muidugi omaette eneseimetlejate grupp laekunud CV-de hulgas. No püha taevane vägi, me otsime ju kõigest tootmistöölisi, ent need inimesed kirjeldavad oma saavutusi justnagu oleks nad auhinnatud tuumafüüsikud. Nüüd hakkan ma aru saama küll, mida asjatundjad silmas peavad, kui tööotsijaile sõnu peale loevad, kuidas CV koostada: enne kui CV koostama hakkad, loe tähelepanelikult läbi töökuulutus ja vormi CV vastavalt sellele ning rõhu omadustele, mida töökuulutuses esile toodi. Ja ära vatra peenes kirjas kaheksal lehel, kui vägev kassiir sa eelnevas elus olid, vaid too oma parimad omadused välja soovitavalt ühel, maksimaalselt kahel lehel.
Ja minu isiklik eelistus oleks, et tööotsija mainiks ära ka selle, kas tegu on mehe või naisega, sest sellisel multikultuurses keskkonnas nagu Austraalias on, on pea võimatu öelda, kas keegi YOGESWARAN PARASATH BALISUBRAMANIAM on mees või naine..... Ent meil on töid, milles me eelistame naisi, on töid, milles me eelistame mehi ja on töid, kus pole vahet.
Ent on üks asi, millest ma hoian kinni: ma ei too ühtegi oma sõpra (ma isegi ei tea kedagi oma piiratud sõprsukonnast, kes tahaks töötada tehases miinimumpalga eest....) tööle meie ettevõttesse ega ka soovita kedagi, sest nagu meie lühiajalugu on näidanud, kadedus teeb kõrvalseisjad roheliseks ning isegi kui kohtled kõiki võrdselt, võtab ikkagi paranoia võimust ja keegi hakkab arvama, et eelistad oma sõpra/soovitatut.... Ma eelistan pigem endiselt jääda iseseisvaks ja üksikuks hundiks, armidega rinnal!
Seniks aga mõnulen kodus, kus on soe ja mõnus. Huskyd on taas endale võidelnud koha diivanil, kass on mähitud suletekki ning minul on juba koolitöö end lauaservale kenasti laiale laotanud.... nii et on viimane aeg lõpetada ajaraiskamine ning hakata hoopis intepreteerima finantsaruandeid!
Carpe Diem!
Ent nüüd on eestlase kord naerda: kogu Melbourne lõdiseb, sest väidetavalt olla tegu 17 aasta kõige kahe kõige külmema hommikuga alates 1997.... Ametlikel andmetel oli eile hommikul 1.4 PLUSSkraadi ja täna hommikune 1.8 PLUSSkraadi.... Ent see pole veel kõik: jäine tuul annab oma osa ja sellepärast tundub temperatuur NAGU MIINUS 2!!!!!
Austraallane peab sellist temperatuurinäitu ebainimlikuks!!!!
Aga selle peale nad vist ei tule, et äkki vahetaks plätud korralike kinniste jalanõude vastu ja paneks mõne kampsiku ka t-särgile peale ning vahest isegi mässiks kaela salli sisse ja eriti edumeelsed äkki leiavad sahtlinurgast isegi mütsitaolise asjanduse????
Mina madistasin siin hommikul meie koolilapsega, ulatades talle paari sukapükse. Muuseas, ta pole sukapükse kunagi isegi proovinud jalga vedada ja nii ta otsustas ka täna minna kooli paljasääri, kohustuslikud sokid kingades..... Oh aegu, oh kombeid!
Täna on mul vaba päev, ent homme algab tants aurukatla ümber meie kosmosejaamas endise hooga ja kaks uut tulijat peaks ka homme alustama! Meil on töö juures kogu aeg uusi inimesi vaja, kuna millalgi lähitulevikus hakkame jagunema kahte vahetusse. Ent enne seda tuleb meil saada kokku üks komplekt oskustöölisi, kes suudavad hiinakeelsete masinatega hakkama saada. Hetkel on nii, et olemasolevatest inimestest umbes kolmveerand saab asjaga hakkama ja umbes neljandik on õpipoisid. Ent sellest neljandikust kõik kohe kindlasti meistermeheks ei saa ja ilmselt katseaja lõpuni vastu ei pea. Seega hoian ma pidevalt silma peal uutel CV-del, mis meile laekuvad.
Ja neid laekub rohkesti. Ja vastuoluliselt ei olegi sellegipoolest kellegi seast eriti valida.... Pooled inimesed saadavad CV lihtsalt lambist ja umbes ning tegelikult pole üldse huvitatud leida töö, rohkem nagu kammivad töökuulutusi, et äkki jääb sõelale midagi tasuvamat. Meil kahjuks on tootmistöölisele pakkuda esialgu vaid miinimumpalka. Siis lendab orbiidil omaette grupp, kes on vahetanud töökohti sama tihedalt nagu teised inimesed sokke...Siis aegajalt astub sisse inimesi tänavalt, tavaliselt ilma ühegi ettevalmistuseta ja kui küsid, mis sa siis ka teha oskad, siis enamasti on tegu multitalentidega, kes oskavad kõike ja võivad teha ka kõike, polkast rokini. Isegi meie erinõudmised ei heiduta neid, olevat käkitegu! Muuseas, sellised positiivsed eluseiklejad juhatan ma kohe viisakalt välisukse taha, sest kui keegi väidab, et on käkitegu hoida haiglahügieeni ja töötada täies kosmonaudikostüümis ja näomaski taha peitununa ning vahetada riideid kaks korda ning jalatseid 3 korda minnes tootmistsooni ja tagasi, siis see näitab, et neil pole aimugi, millest ma räägin!
Ja siis on muidugi omaette eneseimetlejate grupp laekunud CV-de hulgas. No püha taevane vägi, me otsime ju kõigest tootmistöölisi, ent need inimesed kirjeldavad oma saavutusi justnagu oleks nad auhinnatud tuumafüüsikud. Nüüd hakkan ma aru saama küll, mida asjatundjad silmas peavad, kui tööotsijaile sõnu peale loevad, kuidas CV koostada: enne kui CV koostama hakkad, loe tähelepanelikult läbi töökuulutus ja vormi CV vastavalt sellele ning rõhu omadustele, mida töökuulutuses esile toodi. Ja ära vatra peenes kirjas kaheksal lehel, kui vägev kassiir sa eelnevas elus olid, vaid too oma parimad omadused välja soovitavalt ühel, maksimaalselt kahel lehel.
Ja minu isiklik eelistus oleks, et tööotsija mainiks ära ka selle, kas tegu on mehe või naisega, sest sellisel multikultuurses keskkonnas nagu Austraalias on, on pea võimatu öelda, kas keegi YOGESWARAN PARASATH BALISUBRAMANIAM on mees või naine..... Ent meil on töid, milles me eelistame naisi, on töid, milles me eelistame mehi ja on töid, kus pole vahet.
Ent on üks asi, millest ma hoian kinni: ma ei too ühtegi oma sõpra (ma isegi ei tea kedagi oma piiratud sõprsukonnast, kes tahaks töötada tehases miinimumpalga eest....) tööle meie ettevõttesse ega ka soovita kedagi, sest nagu meie lühiajalugu on näidanud, kadedus teeb kõrvalseisjad roheliseks ning isegi kui kohtled kõiki võrdselt, võtab ikkagi paranoia võimust ja keegi hakkab arvama, et eelistad oma sõpra/soovitatut.... Ma eelistan pigem endiselt jääda iseseisvaks ja üksikuks hundiks, armidega rinnal!
Seniks aga mõnulen kodus, kus on soe ja mõnus. Huskyd on taas endale võidelnud koha diivanil, kass on mähitud suletekki ning minul on juba koolitöö end lauaservale kenasti laiale laotanud.... nii et on viimane aeg lõpetada ajaraiskamine ning hakata hoopis intepreteerima finantsaruandeid!
Carpe Diem!
Kommentaarid
Postita kommentaar