Sasipäine (meigivaba)matroon (abikaasa natuke liiga suures ja lohvakas) hommikumantlis ning villastes sokkides
Laupäeva hommik. Kell on11. Mees võileivata ent suudlusega palgele tööle saadetud. Loomaaed ja lapsed (oma pluss üks lisalaps) söödetud ning kõigile antud käsk võtta ülejäänud päev vabalt ning teha mittemidagi! Liskas on neil luba terve päev rallida ringi pidzaamades ning vaba voli laadida tv boksist iga film, mida nad ainult soovivad vaadata.... Külmkapp sai eile täis tuubitud spetsiaaltoite teismelistele (unustage puu- ja köögivili ning rasva- ja suhkruvabad jogurtid!) ja valik tundub hetkel piiramatu. Andku ainult hammastele agu! Lõppude lõpuks algas neil talvevaheaeg!
Mina naudin vahelduseks kodu ja loomi ning ootan millal Antonio töölt tagasi saabub. Siis oleks minu õnn täiuslik!
Selja taga on nädal tööd. Pühendasin end pühale üritusele isegi veelgi rohkem. Iga päev tuleb juurde uusi inimesi ja sebimist on kuhjaga.
Neljapäev oli väga kiire ja sellal kui mina jooksin oma kolme maratoni päevas (ma ei tea, kuidas on see võimalik, ent ma olen omandanud oskuse tiirelda korraga kolmel erineval orbiidil..... midagi kasulikku, mis on omandatud Coolibahs....), sügas mu kolleeg kontoris tulemuslikult mune ning organiseeris reede hommikuks 3 uut tulijat.
Reede hommikul pidin mina tema valikuga silmitsi seisma, viima läbi sissejuhatava tutvustuse ja paigutama tööpostile.
Pole just tuumafüüsika?
Sel ajal, kui ma pidin neid informeerima, oli meil suur segadus pakkeliinil, kus laserprinter printis info valesse kohta purgi põhjal ning mu meeskolleeg seisis abitult pakkeliini ees, jõllitades laseripulti ning ilmselt lootis samuti, et kuimajõllitansedajuhtpultipiisavaltkauasiisühelilusalpäevalseevõibollahakkabiseenesesttaastööle....
Ja lisaks sellele polnud laserit nullitud hommikul, seega jätkas laser oma koodi printimist sellest kohast, kus eelmine päev asi pooleli jäi.....
Ma panin oma kolm algajat laua taha meie sisekorraeeskirju lugema ning peale seda küsimustikku täitma.
Siis lendasin tagasi pakkeliinile, kus me sättisime laseri töökorda tagasi (vandusin mõttes oma meeskolleegi et mis sa käpid asja ja teeskled eksperti.... ent eks see ole meeste eneseuhkus, kuidas sa ikka tunnistad oma laiskust ja lollust..)
Asi parandatud, reis tagasi Maale kolme uustulnukat kamandama.
Esimese neist, nimetagem teda nüüdsest Playboyks.... leidsin meie vastuvõtu laua tagant vastuvõtja neiule silma tegemast.... Ta viskas mulle kulpi ja ulatas mulle täidetud küsimustiku, mille ülevaatamisel oli selge, et ca 20 küsimustest sai ta pihta umbes kahele.... Järelikult polnud ta sissejuhatust lugenud! Lubasin talle, et (tema)lõunapausi ajal otsib ta mind üles ja me käime läbi peatükk peatüki kaupa.... In you go!
Järgmine tulnukas oli kuulekalt täitnud paberi. Ta seisis minu ees silmad maas, pea longus, justnagu ootaks surmaotsuse täideviimist.....
Viimane tulnukas, noor mees, naeratas mulle laia uimast naeratust (jap, selline asi eksisteerib!) ja paber tema ees oli puutumatu ja täitmata. Tuli välja, et meil pole temaga ühtegi ühist keelt. Minu hiina keel oli täpselt sama null nagu tema inglise keel.... 1:1
Ok, võtsin siis kaks viimast varju oma sappa....
Päeva lõppedes polnud just suurt valikut, kui teel koju naerda kogu situatsiooni üle.....
Playboy osutus liigselt entusiastlikuks. Mu meeskolleeg suunas ta liini algusesse tühjendama 25 kg pulbrikotte läbi (tööstusliku)sõela.... See on selline aeglane töö, sest samal ajal kui kotti aeglaselt tühjendad sõelale, pead sa samal ajal ka jälgima ka sõelmeid sõelal....Tavaliselt on see puhas töö, ent kui mina enne lõunat tema tööd kontrollima läksin, võttis mind vastu valgete jahuripsmetega ülienergiline veskimees pulbripilves....
Vedasin veskimehe sabasulgi pidi maa peale tagasi..... Tegelikult ma teda ei süüdistagi eriti, sest minu meeskolleeg, kes vastutab töö eest puhtas tsoonis, viskas noore mehe kaelani sügavasse vette, ilma ühegi selgituseta, kuidas tööd teha. Teine siis andis endast parima, puristades piimapulbris.....
Ma vahetasin ta välja natuke rahulikuma isendi vastu ja tirisin ta kontorisse laua taha, kus siis pidasime maha sõbraliku ja otsekohese arenguvestluse. Meie mõlema õnneks kumbi pool ei solvunud ja päeva lõpuks olime endiselt sõbrad.
Playboy lubas mulle, et temast saab PARIM töötaja meie ettevõttes!!!!! Aeg annab arutust, egas???? Nii nagu ka Coolibahs, päeva lõpuks loeb ainult tööpanus! Sharm, seksikus ja galantsus aitab ehk kaasa eralus, ent mitte tööpostil....
Noor hiinlane osutus aga edukaks.... Liblikapüüdjaks? Pilvevaatlejaks? Kilpkonnatalitajaks? Ma kujutan ette, kuidas ta uneledes pilvi vaatleb ja .... uuuuups.... näe liblikas lendas mööda....äkki ma saan ta kätte.....oh....pliks plaks....kahjuks ei....ilus pilv taamal.....ohhhhhh.... kast kukkus liinilt alla...... näe teine liblikas....lähen talle järele...oi lendas ära... ahhhh.....uus kast, peab vist selle panema siia teiste kastide sekka, joone järgi.... oh joon sai natuke viltu.....näe liblikas jälle ja pilv ka......... jne jne jne
Ja meie surmamõistetu moodustas oma esimese lause pealelõunal, vastates mulle konkreetselt: Ahah! kui teatasin, et meil hakkab kell 2 kemikaalide koolitus ja tema on ka palutud koolitusest osa võtta. Loomulikult selline pingutus sundis teda silmi isegi veelgi rohkem maha pöörama....
Kuni selle hetkeni olin ma päris kindel, et ta on tumm..... Kurt ta ei tundunud olevat, kuna ta suutis mu selgitusest aru saada, kuidas silte kastidele kleepida... (Sa võid ju mõelda, et mida siin ikka selgitada, ent hei!!!!!! aeg on näidanud, et kõik ei ole ise-enesest mõistetav siin elus!)
Ja nii see päev lohises mööda, vedades veskikivina kaelas uusi tulijaid ja tagant utsitades vanu olijaid ja tuntuid pirisejaid. Sellegipoolest suutsin ma valmistada ette uue nädala tootmisprotokollid, korrastada vanad ning olin tegelikult ainuke, kes jõudis koosolekule meie pearaamatupidajaga.... Tegelikult osutus see isegi paremaks, et keegi peale meie kahe kohale ei tulnud: saime süveneda oma kuludesse ja paika panna prioriteedid ning kulude dokumenteerimise.
Tagasi tootmises lõin välku ja müristasin natuke, sest jumala eest... tagasi algusesse, täpselt nagu ma omal ajal purskasin tuld oma (vihatud) tapamaja koristamise üle.... teen ma täpselt seda ka meie ettevõttes! Koristamine peaks olema süstemaatiline ja tulemuslik, mitte suvaline luuatants risti rästi üles alla keskpõrandale kokku ja siis ehk ka lahku või siis soki loputus pesupalis.... Nädalaga, mis ma õhtuti veetsin koristades puhtas tsoonis, lõin ma oma peas plaani, mida asun uuel nädalal ellu viima! ....andku keegi mulle kannatust.....
Ent seni... naudin oma nädalalõppu. Ma loodan täna hommikumantlist üldse mitte välja pugeda ja puhata, minna varakult magama ning homme hommikul asuda koolitöö kallale. Mul on juhe umbe jooksnud inventuuri osas ja ma olen juba mitu viljatut katset teinud leida viga, mu kooliraamatud on peaaegu ribadeks lehitsetud, ent nüüd otsustasin minna algusesse tagasi ja alustada kogu kontrolltööd otsast peale...... andku keegi mulle kannatust.....
Oot, kuidas seda nimetataksegi? Seisund, kus annad aga tuld? .... elu vms?????
Mina naudin vahelduseks kodu ja loomi ning ootan millal Antonio töölt tagasi saabub. Siis oleks minu õnn täiuslik!
Selja taga on nädal tööd. Pühendasin end pühale üritusele isegi veelgi rohkem. Iga päev tuleb juurde uusi inimesi ja sebimist on kuhjaga.
Neljapäev oli väga kiire ja sellal kui mina jooksin oma kolme maratoni päevas (ma ei tea, kuidas on see võimalik, ent ma olen omandanud oskuse tiirelda korraga kolmel erineval orbiidil..... midagi kasulikku, mis on omandatud Coolibahs....), sügas mu kolleeg kontoris tulemuslikult mune ning organiseeris reede hommikuks 3 uut tulijat.
Reede hommikul pidin mina tema valikuga silmitsi seisma, viima läbi sissejuhatava tutvustuse ja paigutama tööpostile.
Pole just tuumafüüsika?
Sel ajal, kui ma pidin neid informeerima, oli meil suur segadus pakkeliinil, kus laserprinter printis info valesse kohta purgi põhjal ning mu meeskolleeg seisis abitult pakkeliini ees, jõllitades laseripulti ning ilmselt lootis samuti, et kuimajõllitansedajuhtpultipiisavaltkauasiisühelilusalpäevalseevõibollahakkabiseenesesttaastööle....
Ja lisaks sellele polnud laserit nullitud hommikul, seega jätkas laser oma koodi printimist sellest kohast, kus eelmine päev asi pooleli jäi.....
Ma panin oma kolm algajat laua taha meie sisekorraeeskirju lugema ning peale seda küsimustikku täitma.
Siis lendasin tagasi pakkeliinile, kus me sättisime laseri töökorda tagasi (vandusin mõttes oma meeskolleegi et mis sa käpid asja ja teeskled eksperti.... ent eks see ole meeste eneseuhkus, kuidas sa ikka tunnistad oma laiskust ja lollust..)
Asi parandatud, reis tagasi Maale kolme uustulnukat kamandama.
Esimese neist, nimetagem teda nüüdsest Playboyks.... leidsin meie vastuvõtu laua tagant vastuvõtja neiule silma tegemast.... Ta viskas mulle kulpi ja ulatas mulle täidetud küsimustiku, mille ülevaatamisel oli selge, et ca 20 küsimustest sai ta pihta umbes kahele.... Järelikult polnud ta sissejuhatust lugenud! Lubasin talle, et (tema)lõunapausi ajal otsib ta mind üles ja me käime läbi peatükk peatüki kaupa.... In you go!
Järgmine tulnukas oli kuulekalt täitnud paberi. Ta seisis minu ees silmad maas, pea longus, justnagu ootaks surmaotsuse täideviimist.....
Viimane tulnukas, noor mees, naeratas mulle laia uimast naeratust (jap, selline asi eksisteerib!) ja paber tema ees oli puutumatu ja täitmata. Tuli välja, et meil pole temaga ühtegi ühist keelt. Minu hiina keel oli täpselt sama null nagu tema inglise keel.... 1:1
Ok, võtsin siis kaks viimast varju oma sappa....
Päeva lõppedes polnud just suurt valikut, kui teel koju naerda kogu situatsiooni üle.....
Playboy osutus liigselt entusiastlikuks. Mu meeskolleeg suunas ta liini algusesse tühjendama 25 kg pulbrikotte läbi (tööstusliku)sõela.... See on selline aeglane töö, sest samal ajal kui kotti aeglaselt tühjendad sõelale, pead sa samal ajal ka jälgima ka sõelmeid sõelal....Tavaliselt on see puhas töö, ent kui mina enne lõunat tema tööd kontrollima läksin, võttis mind vastu valgete jahuripsmetega ülienergiline veskimees pulbripilves....
Vedasin veskimehe sabasulgi pidi maa peale tagasi..... Tegelikult ma teda ei süüdistagi eriti, sest minu meeskolleeg, kes vastutab töö eest puhtas tsoonis, viskas noore mehe kaelani sügavasse vette, ilma ühegi selgituseta, kuidas tööd teha. Teine siis andis endast parima, puristades piimapulbris.....
Ma vahetasin ta välja natuke rahulikuma isendi vastu ja tirisin ta kontorisse laua taha, kus siis pidasime maha sõbraliku ja otsekohese arenguvestluse. Meie mõlema õnneks kumbi pool ei solvunud ja päeva lõpuks olime endiselt sõbrad.
Playboy lubas mulle, et temast saab PARIM töötaja meie ettevõttes!!!!! Aeg annab arutust, egas???? Nii nagu ka Coolibahs, päeva lõpuks loeb ainult tööpanus! Sharm, seksikus ja galantsus aitab ehk kaasa eralus, ent mitte tööpostil....
Noor hiinlane osutus aga edukaks.... Liblikapüüdjaks? Pilvevaatlejaks? Kilpkonnatalitajaks? Ma kujutan ette, kuidas ta uneledes pilvi vaatleb ja .... uuuuups.... näe liblikas lendas mööda....äkki ma saan ta kätte.....oh....pliks plaks....kahjuks ei....ilus pilv taamal.....ohhhhhh.... kast kukkus liinilt alla...... näe teine liblikas....lähen talle järele...oi lendas ära... ahhhh.....uus kast, peab vist selle panema siia teiste kastide sekka, joone järgi.... oh joon sai natuke viltu.....näe liblikas jälle ja pilv ka......... jne jne jne
Ja meie surmamõistetu moodustas oma esimese lause pealelõunal, vastates mulle konkreetselt: Ahah! kui teatasin, et meil hakkab kell 2 kemikaalide koolitus ja tema on ka palutud koolitusest osa võtta. Loomulikult selline pingutus sundis teda silmi isegi veelgi rohkem maha pöörama....
Kuni selle hetkeni olin ma päris kindel, et ta on tumm..... Kurt ta ei tundunud olevat, kuna ta suutis mu selgitusest aru saada, kuidas silte kastidele kleepida... (Sa võid ju mõelda, et mida siin ikka selgitada, ent hei!!!!!! aeg on näidanud, et kõik ei ole ise-enesest mõistetav siin elus!)
Ja nii see päev lohises mööda, vedades veskikivina kaelas uusi tulijaid ja tagant utsitades vanu olijaid ja tuntuid pirisejaid. Sellegipoolest suutsin ma valmistada ette uue nädala tootmisprotokollid, korrastada vanad ning olin tegelikult ainuke, kes jõudis koosolekule meie pearaamatupidajaga.... Tegelikult osutus see isegi paremaks, et keegi peale meie kahe kohale ei tulnud: saime süveneda oma kuludesse ja paika panna prioriteedid ning kulude dokumenteerimise.
Tagasi tootmises lõin välku ja müristasin natuke, sest jumala eest... tagasi algusesse, täpselt nagu ma omal ajal purskasin tuld oma (vihatud) tapamaja koristamise üle.... teen ma täpselt seda ka meie ettevõttes! Koristamine peaks olema süstemaatiline ja tulemuslik, mitte suvaline luuatants risti rästi üles alla keskpõrandale kokku ja siis ehk ka lahku või siis soki loputus pesupalis.... Nädalaga, mis ma õhtuti veetsin koristades puhtas tsoonis, lõin ma oma peas plaani, mida asun uuel nädalal ellu viima! ....andku keegi mulle kannatust.....
Ent seni... naudin oma nädalalõppu. Ma loodan täna hommikumantlist üldse mitte välja pugeda ja puhata, minna varakult magama ning homme hommikul asuda koolitöö kallale. Mul on juhe umbe jooksnud inventuuri osas ja ma olen juba mitu viljatut katset teinud leida viga, mu kooliraamatud on peaaegu ribadeks lehitsetud, ent nüüd otsustasin minna algusesse tagasi ja alustada kogu kontrolltööd otsast peale...... andku keegi mulle kannatust.....
Oot, kuidas seda nimetataksegi? Seisund, kus annad aga tuld? .... elu vms?????
Kommentaarid
Postita kommentaar