Rahu, ainult rahu, rääkisin ise-endaga.
Rahu, ainult rahu, rahustas minu abikaasa oma naist teele saates.
Justkui oleks tegu sünnitusabi või epizotoloogia eksamiga....
Tegelikult suundus pere-ema hoopis poodi!!!!!
.......................................................
Kolm tundi hiljem oli mul kõik pidulikuks õhtusöögiks olemas.
Ent tegelik põhjus miks ma üldse otsustasin ise poodi minna, oli hoopis maine ja eeldas et minu füüsiline keha ka poes oleks.
Poetuuri lõppedes olin ma oma keha maha kandnud.
Kuna mu truud mustad kingad lagunesid ühel heal päeval koost, siis oli mul vaja selliseid laiatarbe poolmadalaid poolkinniseid (soovitavalt kinnise ninaga) kingi vaja. Selliseks ametlikuks juhuks, tööintervjuu, ärikohtumise, piduliku sündmuse või ka matuse puhul. Mõte hea ja idee kah, ent jumala eest, selliseid kingi mina täna ei leidnud, ei mingi rahaga.....
Poed on musti ja tumehalle kingi täis, loomulikult. Ent kui mitte ükski proovitust ei sobi, siis hakkadki kahtlema, et ju siis on viga sinus ning lähitulevikus vist tulebki siirduda seenioride pingile, kus istud kenasti põlved koos, jalanunnud madalatesse, ent laiadesse kasetohust viiskudesse surutud.....
Esimene takistus oli minu teel leida see poolmadal..... Nii nagu ei saa ma enam kunagi joosta ei saa ma kunagi enam kanda kõrgeid kontsi, tänu oma probleemsetele põlvedele. 99 % kingadest sega langes kohe valikust välja (täistallaga madalaid tuhvleid ma kahjuks ka ei taha.....).
Ja see 1 % oli siis nokk lahti, saba kinni.... küll varvas kitsas, küll kontsa kese vale, küll kontsa kaldenurk, või kui siis leidsidki, et oleks nagu ok, siis oli king nii libe, et uisutamiseks jääd poleksvajagi.....
Teiseks oli värv: kui king suhtelisest sobis, siis oli see kollane, kärtslilla või kullatud sigrimigriga üle valatud.
Enamuses juhul rihmik.... mida ma ka ei tahtnud....
Igal pool sahkerdasid minu ümber tegusad neiud, kes soovitasid küll seda ja teist. Mulle oli ikka küll maa külmand või kärss kärnas.... mitte miski ei sobi.
Ma tahan ju ainult kõige tagasihoidlikumat musta kinga, on seda siis palju palutud??????????
Seega astus printsess herneteral ostukeskusest välja. Ja tuleb vist printsessil hoopis oma vanad käimad kingsepa juurde viia, seni kuni kuskilt uus paar mingi imega pinnale ujub....
Kodus tagasi, maha rahunenud ja hingamine korrastunud, hakkasin hoopis ettevalmistama pidulikku õhtusööki ja koristama maja. Paigutasin asju ära, kui silm peatus teleka-alusel: see oli paksu liivakihiga kaetud.
Teleka-alus ja liiv??????
Samas sai treenitud silm aru, et midagi puudub pildilt: Katre saatis mulle kunagi väikese mänguhusky ja see on ehtinud meie elutuba sellest päevast saati, vahetades aegajalt kohta, ent alati olnud aukohal.
Võtsin omale sekundi seedimiseks.
Enne kui ma poodi asutasin, palus pereisa, et ma huskyd päeval toas hoiaksin, sest .... neile nii meeldib toas olla. Tegelikult ongi nad meil iga päev ilma küsimatagi toas, Mika tavaliselt oma matil ja diivanikoer Mishka kusiganes ta ennast mugavalt tunneb. Maja tagauks on alati lahti, et koertel olekd vaba tee õue, kui asja-ajamised seda nõuaksid.
Ja kui natuke järele mõtlesin, viskasin kulmu kortsu, pöörasin oma tähelepanu huskydele...
Loomulikult, seal see väike mänguhusky oligi, Mika hambus!!!!!! Kui lähenesin Mikale, et see kätte saada, jooksis ta sellega minema, taga-aeda, mina tihedalt kannul.
Mika muidugi arvas, et meil on mäng täies hoos! Ja kui mäng oli täies jõus, ühines meiega ma Mishka ja nii me siis trallisime ümber sidrunipuu, kord eit all ja huskyd peal, mängukoer kuskil vahepeal...... Jumala eest, tsirkus Barcelonas!!!!!
Täna on Antonio ja tema ema sünnipäev. Ent eile õhtul otsustas perepea, et lisaks on täna ka sünnipäev Grandpussil (kuna meie kass on varjupaigast saadud second hand, siis meil pole tema vanusest ega minevikust mingeid delikaatseid isikuandmeid). Meile Karinaga jäi üle ainult kaasa noogutada ja otsus heaks kiita, sest nii nagu Antonio ja kass on sünkroonmagajad, on nad samamoodi hallid ja kallid, mis teeb neist identsed kaksikud.....
Seega on meil nüüd kolmekordne põhjus õhtul üle süüa, püksinööp järele lasta ja siis kõhust kinni hoides oiata.....
Mina aga peaksin nüüd hoopis jätma huskyd ja sidrunipuu rahule, siirduma kööki ning asuma tegudele, et hammastele õhtul hagu anda!
Teile seal ilusat emakeelepäeva!!!!!
Rahu, ainult rahu, rahustas minu abikaasa oma naist teele saates.
Justkui oleks tegu sünnitusabi või epizotoloogia eksamiga....
Tegelikult suundus pere-ema hoopis poodi!!!!!
.......................................................
Kolm tundi hiljem oli mul kõik pidulikuks õhtusöögiks olemas.
Ent tegelik põhjus miks ma üldse otsustasin ise poodi minna, oli hoopis maine ja eeldas et minu füüsiline keha ka poes oleks.
Poetuuri lõppedes olin ma oma keha maha kandnud.
Kuna mu truud mustad kingad lagunesid ühel heal päeval koost, siis oli mul vaja selliseid laiatarbe poolmadalaid poolkinniseid (soovitavalt kinnise ninaga) kingi vaja. Selliseks ametlikuks juhuks, tööintervjuu, ärikohtumise, piduliku sündmuse või ka matuse puhul. Mõte hea ja idee kah, ent jumala eest, selliseid kingi mina täna ei leidnud, ei mingi rahaga.....
Poed on musti ja tumehalle kingi täis, loomulikult. Ent kui mitte ükski proovitust ei sobi, siis hakkadki kahtlema, et ju siis on viga sinus ning lähitulevikus vist tulebki siirduda seenioride pingile, kus istud kenasti põlved koos, jalanunnud madalatesse, ent laiadesse kasetohust viiskudesse surutud.....
Esimene takistus oli minu teel leida see poolmadal..... Nii nagu ei saa ma enam kunagi joosta ei saa ma kunagi enam kanda kõrgeid kontsi, tänu oma probleemsetele põlvedele. 99 % kingadest sega langes kohe valikust välja (täistallaga madalaid tuhvleid ma kahjuks ka ei taha.....).
Ja see 1 % oli siis nokk lahti, saba kinni.... küll varvas kitsas, küll kontsa kese vale, küll kontsa kaldenurk, või kui siis leidsidki, et oleks nagu ok, siis oli king nii libe, et uisutamiseks jääd poleksvajagi.....
Teiseks oli värv: kui king suhtelisest sobis, siis oli see kollane, kärtslilla või kullatud sigrimigriga üle valatud.
Enamuses juhul rihmik.... mida ma ka ei tahtnud....
Igal pool sahkerdasid minu ümber tegusad neiud, kes soovitasid küll seda ja teist. Mulle oli ikka küll maa külmand või kärss kärnas.... mitte miski ei sobi.
Ma tahan ju ainult kõige tagasihoidlikumat musta kinga, on seda siis palju palutud??????????
Seega astus printsess herneteral ostukeskusest välja. Ja tuleb vist printsessil hoopis oma vanad käimad kingsepa juurde viia, seni kuni kuskilt uus paar mingi imega pinnale ujub....
Kodus tagasi, maha rahunenud ja hingamine korrastunud, hakkasin hoopis ettevalmistama pidulikku õhtusööki ja koristama maja. Paigutasin asju ära, kui silm peatus teleka-alusel: see oli paksu liivakihiga kaetud.
Teleka-alus ja liiv??????
Samas sai treenitud silm aru, et midagi puudub pildilt: Katre saatis mulle kunagi väikese mänguhusky ja see on ehtinud meie elutuba sellest päevast saati, vahetades aegajalt kohta, ent alati olnud aukohal.
Võtsin omale sekundi seedimiseks.
Enne kui ma poodi asutasin, palus pereisa, et ma huskyd päeval toas hoiaksin, sest .... neile nii meeldib toas olla. Tegelikult ongi nad meil iga päev ilma küsimatagi toas, Mika tavaliselt oma matil ja diivanikoer Mishka kusiganes ta ennast mugavalt tunneb. Maja tagauks on alati lahti, et koertel olekd vaba tee õue, kui asja-ajamised seda nõuaksid.
Ja kui natuke järele mõtlesin, viskasin kulmu kortsu, pöörasin oma tähelepanu huskydele...
Loomulikult, seal see väike mänguhusky oligi, Mika hambus!!!!!! Kui lähenesin Mikale, et see kätte saada, jooksis ta sellega minema, taga-aeda, mina tihedalt kannul.
Mika muidugi arvas, et meil on mäng täies hoos! Ja kui mäng oli täies jõus, ühines meiega ma Mishka ja nii me siis trallisime ümber sidrunipuu, kord eit all ja huskyd peal, mängukoer kuskil vahepeal...... Jumala eest, tsirkus Barcelonas!!!!!
Täna on Antonio ja tema ema sünnipäev. Ent eile õhtul otsustas perepea, et lisaks on täna ka sünnipäev Grandpussil (kuna meie kass on varjupaigast saadud second hand, siis meil pole tema vanusest ega minevikust mingeid delikaatseid isikuandmeid). Meile Karinaga jäi üle ainult kaasa noogutada ja otsus heaks kiita, sest nii nagu Antonio ja kass on sünkroonmagajad, on nad samamoodi hallid ja kallid, mis teeb neist identsed kaksikud.....
Seega on meil nüüd kolmekordne põhjus õhtul üle süüa, püksinööp järele lasta ja siis kõhust kinni hoides oiata.....
Mina aga peaksin nüüd hoopis jätma huskyd ja sidrunipuu rahule, siirduma kööki ning asuma tegudele, et hammastele õhtul hagu anda!
Teile seal ilusat emakeelepäeva!!!!!
Kommentaarid
Postita kommentaar