Õhku ahmides soovime meie siin Melbournes ainult ühte:
tuleks juba laupäev!
See, et laupäev on saunapäev, on siililegi selge, ent meile on see päev, mis peaks tooma kaasa ilmamuutuse, ehk siis jahedama õhu!
Väidetavalt on ajalooline pretsedent loodud, 4 päeva järjest üle 41 kraadi ja usu või mitte, mitte keegi selle saavutuse üle suurt rõõmu ei tunne!
Täna hommikul kell 7 tööle sättides oli õues 29 kraadi sooja. Mina oleks eelistanud kell 5 tööle minna, ent sedakorda ei sõltunud see meist. Pidasime vastu 5 tundi ! Õnneks oli majas, kus töötasime, vaid 31 kraadi, kuid seda ka ainult tänu sellele, et olime ruumides, mis olid hetkel varjus.... Vee ääres lebada võib sellise temperatuuriga väga kenasti, ent teha füüsilist tööd... pea-aegu võimatu!
Teel koju näitas meie auto termomeeter meile ilusat numbrit 46!!!!
Kodule lähenedes aga silmasime suitsusammast. Esialgu see ärevust ei tekitanud, ent mida lähemale kodule jõudsime, seda rohkem sai selgeks, et see must sammas on kuskil väga kodu lähedal!!!!!! Õnneks oli laps just meile helistanud ja kurtnud, et elekter läks ära, seega teadsime, et MEIE kodu on korras... Mida lähemale kodule, seda segasem asi tundus, sest see tuli oli ikka kohe täiesti kodu suunas. Kui me kiirteelt maha keerasime oma linnaossa, siis ootas meid ees liikluskaos, sest kuna kiirteed just kiirkorras suleti, siis meie muidu letargiline linnaosa oli kui siplegapesa.... ainult selle vahega, et sipelgate muidu nii organiseeritud elu oli täiega sassi löödud, kiirus oli 10 km tunnis ja keegi ei saanud aru, kuhu minna ja mida teha!!!!!! Meie kui old local suutsime end tagatänavaid ja tööstuspiirkonda pidi suht kerge vaevaga läbi nihverdada .
Kodu oli aga selleks hetkeks kuum kui saun! Konditsioneer oli vaikinud, ventilaatorid seisid kurvalt nurgas, külmkapp oli ametis sulamisega.... Vesi oli olemas, ent sooja vett polnud...
Meie telefonidest ja tahvlitest olid akud laetud ainult pereisal.... Sain oma tabletilt saata sõnumi laia maailma, et oleme tagasi alguses ja siis suri mu kallis Samsung.....
Selle peale pereisa tassis olulisemad mobiilsed sidevahendid (minu telefon ja lapse iPad) autosse, et neid seal laadida ning võttis lapse kaasa, sest miskipärast arvas ta, et tasuks autol kütusepaak täita....Kahe tunni pärast koju tagasi saabudes oli ta õnnelikult kütuse paaki saanud..... kolmandast tanklast! Kogu meie linnajagu oli ilma elektrita, valgusfoorid ei töötanud, liikluses valitses anarhia, poed, tanklad ja söögikohad kinni ning supermarketite parklad autodest pungil. Perepea väitel oli tegu täieliku ulmega! Hungry Jackis olid inimesed hullumas, justkui oleks viimnepäev käes, ostes tohututes kogustes seda jubedat kiirtoitu....
Kui elekter poleks tagasi tulnud, oleks meil üle jäänud vaid üks variant: minna kodurannas kaelani vette!
Mida me tegelikult ka tegime, küll veidi hiljem!!!!! Kulgedes läbi supisooja õhu ja suitsusudu koduranda, kus taaskord võttis meid vastu mõõn, tervitas pool Kananooki linnaosa lastevanemaid koos oma noorvormidega, muruniitja oma vennaskonnaga, naine poest, valge huski omanik ja siis see, kellel ennem oli kaks huskit, ent yhe andis pojale, ja siis need kaks jack russelli terjerit, kes lainelaudadel jumala vinged tegijad on, ja siis see ponthsik ameerika staffi ja nood kaks valget puhmakat jne jne jne.....
Ma lihtsalt armastan seda, kui kõigil on koos vees hea olla, nii kahe- kui neljajalgsetel korraga!
Ent tagasi kodus, pakime end taas lahti suurde tuppa magama!!!!! Tuleb uus öö uue äikese ja lubatud on rahetki..... ent homme jälle 44 kraadi!!!!!
Tuleks juba laupäev!!!!!!!
tuleks juba laupäev!
See, et laupäev on saunapäev, on siililegi selge, ent meile on see päev, mis peaks tooma kaasa ilmamuutuse, ehk siis jahedama õhu!
Väidetavalt on ajalooline pretsedent loodud, 4 päeva järjest üle 41 kraadi ja usu või mitte, mitte keegi selle saavutuse üle suurt rõõmu ei tunne!
Täna hommikul kell 7 tööle sättides oli õues 29 kraadi sooja. Mina oleks eelistanud kell 5 tööle minna, ent sedakorda ei sõltunud see meist. Pidasime vastu 5 tundi ! Õnneks oli majas, kus töötasime, vaid 31 kraadi, kuid seda ka ainult tänu sellele, et olime ruumides, mis olid hetkel varjus.... Vee ääres lebada võib sellise temperatuuriga väga kenasti, ent teha füüsilist tööd... pea-aegu võimatu!
Teel koju näitas meie auto termomeeter meile ilusat numbrit 46!!!!
Kodule lähenedes aga silmasime suitsusammast. Esialgu see ärevust ei tekitanud, ent mida lähemale kodule jõudsime, seda rohkem sai selgeks, et see must sammas on kuskil väga kodu lähedal!!!!!! Õnneks oli laps just meile helistanud ja kurtnud, et elekter läks ära, seega teadsime, et MEIE kodu on korras... Mida lähemale kodule, seda segasem asi tundus, sest see tuli oli ikka kohe täiesti kodu suunas. Kui me kiirteelt maha keerasime oma linnaossa, siis ootas meid ees liikluskaos, sest kuna kiirteed just kiirkorras suleti, siis meie muidu letargiline linnaosa oli kui siplegapesa.... ainult selle vahega, et sipelgate muidu nii organiseeritud elu oli täiega sassi löödud, kiirus oli 10 km tunnis ja keegi ei saanud aru, kuhu minna ja mida teha!!!!!! Meie kui old local suutsime end tagatänavaid ja tööstuspiirkonda pidi suht kerge vaevaga läbi nihverdada .
Kodu oli aga selleks hetkeks kuum kui saun! Konditsioneer oli vaikinud, ventilaatorid seisid kurvalt nurgas, külmkapp oli ametis sulamisega.... Vesi oli olemas, ent sooja vett polnud...
Meie telefonidest ja tahvlitest olid akud laetud ainult pereisal.... Sain oma tabletilt saata sõnumi laia maailma, et oleme tagasi alguses ja siis suri mu kallis Samsung.....
Selle peale pereisa tassis olulisemad mobiilsed sidevahendid (minu telefon ja lapse iPad) autosse, et neid seal laadida ning võttis lapse kaasa, sest miskipärast arvas ta, et tasuks autol kütusepaak täita....Kahe tunni pärast koju tagasi saabudes oli ta õnnelikult kütuse paaki saanud..... kolmandast tanklast! Kogu meie linnajagu oli ilma elektrita, valgusfoorid ei töötanud, liikluses valitses anarhia, poed, tanklad ja söögikohad kinni ning supermarketite parklad autodest pungil. Perepea väitel oli tegu täieliku ulmega! Hungry Jackis olid inimesed hullumas, justkui oleks viimnepäev käes, ostes tohututes kogustes seda jubedat kiirtoitu....
Kui elekter poleks tagasi tulnud, oleks meil üle jäänud vaid üks variant: minna kodurannas kaelani vette!
Mida me tegelikult ka tegime, küll veidi hiljem!!!!! Kulgedes läbi supisooja õhu ja suitsusudu koduranda, kus taaskord võttis meid vastu mõõn, tervitas pool Kananooki linnaosa lastevanemaid koos oma noorvormidega, muruniitja oma vennaskonnaga, naine poest, valge huski omanik ja siis see, kellel ennem oli kaks huskit, ent yhe andis pojale, ja siis need kaks jack russelli terjerit, kes lainelaudadel jumala vinged tegijad on, ja siis see ponthsik ameerika staffi ja nood kaks valget puhmakat jne jne jne.....
Ma lihtsalt armastan seda, kui kõigil on koos vees hea olla, nii kahe- kui neljajalgsetel korraga!
Ent tagasi kodus, pakime end taas lahti suurde tuppa magama!!!!! Tuleb uus öö uue äikese ja lubatud on rahetki..... ent homme jälle 44 kraadi!!!!!
Tuleks juba laupäev!!!!!!!
 |
| Eileõhtune äike Frankstonis |
Kommentaarid
Postita kommentaar