2014 ei paista kuidagi teistmoodi, kui oli 2013!!!!!!
Kass oli südaööl natuke heitunud kogu sellest paugutamisest, huskidel polnud kahjuks sellest sooja ega külma!
Ega tegelikult meid jättis ka kogu vaatemäng tuimaks. Mis seal ikka, järjekordne õhtu, sedakorda paugutamise saatel....
Meil oli varajane õhtusöök ja siis läksime hoopis kinno. Ma pole eluski veel vana-aasta õhtul kinno sattunud ja olin miskipärast päris kindel, et oleme ainukesed inimesed saalis. Tegelikult oli kinos vist iga saal täis!!!!!!!?????? Ja kui meie seanss lõppes, siis ootas uut seanssi ukse taga isegi rohkem inimesi.....
Kodus tagasi, haakisime huskid sappa ja läksime koduranda 9.30 "varajast"ilutulestikku vaatama. See on nn lastele (ja minu väitel ka muudele varastele tõusjatele.....)
Ilutulestikku me peaaegu ei näinud, sest kantseldasime oma huskisid. Minu kena roosade kõrvadega (kärbsepeletus aerosool 2 in 1!) Mishka oli kui kompu, kõnniks kenasti ees ja puha.... ent see hull Mika!!!!!!! Kui ei lenda, siis jookseb kuude eri suunda korraga, hüppab üle Mishka ja kerib end ümber minu jalgade!
Rannas oli parajasti mõõn ja mõnusad väiksed liivasaared meres, palju inimesi rannas päikeseloojangut ja ilutulestikku nautimas. Meie Mika aga otsustas hoopis kajakaid peletada ja tegi seda sellise kiljumise ja entusiasmi saatel, et.... tule taevas appi!
Mingil ajal vedasime end luite äärde ja tahtsime teha grupipilti, ent saada meid kõiki pildile samal ajal on võimatu ettevõtmine. Mika ei suuda sekundit ka rahulikult paigal püsida. Mina ja Mishka muidugi olime tublid tüdrukud ja üritasime kenasti kaamerasse vaadata, samal ajal kui tuulispask meie ümber liiva ja karvu laiali keerutas ja iga sekundi tagant asukohta vahetas ning pead lakkamatult keerutas....
Kodus tagasi, olid nii perepeal kui Mikal keeled vestil..... ja tulevärki ei näinud kumbki neist! Mina aga julgustasin takka, et näe, kuidas noor koer hoiab mehe vormis, lööb pulsi ülesse ja annab hea kehalise koormuse... Pereisa mu entusiasmi ei jaganud.... lol.... lubades koera uuesti kooli viia!!!!! Ent mina asusin koera poolele, sest kui rannas on kajakaid, keda püüda ja inimesi, kes moodustavad publiku, siis üks rüblikust koer ei saa ju etendust vahele jätta??????
Ja nüüd, olles juba päris mitu tundi uues aastas, kõik on ikka endine... kass sisse, kass välja, koerad sisse, kassi söök köögilauale, kass sisse ja köögilauale, koerad välja, kass söögilaualt alla, koerad sisse-välja, kass kaissu, sisse, välja..... koerad sisse jne jne
Ei midagi uut päikese all!
Minu pere ja halvastikasvatatud loomaaed, see on kõik mida ma vajan!
Kass oli südaööl natuke heitunud kogu sellest paugutamisest, huskidel polnud kahjuks sellest sooja ega külma!
Ega tegelikult meid jättis ka kogu vaatemäng tuimaks. Mis seal ikka, järjekordne õhtu, sedakorda paugutamise saatel....
Meil oli varajane õhtusöök ja siis läksime hoopis kinno. Ma pole eluski veel vana-aasta õhtul kinno sattunud ja olin miskipärast päris kindel, et oleme ainukesed inimesed saalis. Tegelikult oli kinos vist iga saal täis!!!!!!!?????? Ja kui meie seanss lõppes, siis ootas uut seanssi ukse taga isegi rohkem inimesi.....
Kodus tagasi, haakisime huskid sappa ja läksime koduranda 9.30 "varajast"ilutulestikku vaatama. See on nn lastele (ja minu väitel ka muudele varastele tõusjatele.....)
Ilutulestikku me peaaegu ei näinud, sest kantseldasime oma huskisid. Minu kena roosade kõrvadega (kärbsepeletus aerosool 2 in 1!) Mishka oli kui kompu, kõnniks kenasti ees ja puha.... ent see hull Mika!!!!!!! Kui ei lenda, siis jookseb kuude eri suunda korraga, hüppab üle Mishka ja kerib end ümber minu jalgade!
Rannas oli parajasti mõõn ja mõnusad väiksed liivasaared meres, palju inimesi rannas päikeseloojangut ja ilutulestikku nautimas. Meie Mika aga otsustas hoopis kajakaid peletada ja tegi seda sellise kiljumise ja entusiasmi saatel, et.... tule taevas appi!
Mingil ajal vedasime end luite äärde ja tahtsime teha grupipilti, ent saada meid kõiki pildile samal ajal on võimatu ettevõtmine. Mika ei suuda sekundit ka rahulikult paigal püsida. Mina ja Mishka muidugi olime tublid tüdrukud ja üritasime kenasti kaamerasse vaadata, samal ajal kui tuulispask meie ümber liiva ja karvu laiali keerutas ja iga sekundi tagant asukohta vahetas ning pead lakkamatult keerutas....
Kodus tagasi, olid nii perepeal kui Mikal keeled vestil..... ja tulevärki ei näinud kumbki neist! Mina aga julgustasin takka, et näe, kuidas noor koer hoiab mehe vormis, lööb pulsi ülesse ja annab hea kehalise koormuse... Pereisa mu entusiasmi ei jaganud.... lol.... lubades koera uuesti kooli viia!!!!! Ent mina asusin koera poolele, sest kui rannas on kajakaid, keda püüda ja inimesi, kes moodustavad publiku, siis üks rüblikust koer ei saa ju etendust vahele jätta??????
Ja nüüd, olles juba päris mitu tundi uues aastas, kõik on ikka endine... kass sisse, kass välja, koerad sisse, kassi söök köögilauale, kass sisse ja köögilauale, koerad välja, kass söögilaualt alla, koerad sisse-välja, kass kaissu, sisse, välja..... koerad sisse jne jne
Ei midagi uut päikese all!
Minu pere ja halvastikasvatatud loomaaed, see on kõik mida ma vajan!
Kommentaarid
Postita kommentaar