Kuna elutempo kruvib end lakke iga päevaga ikka enam, ei jää mul midagi muud üle, kui tasapisi nautida seda filmi igapäeva sekeldustest ühe pisikese inimese elust..... Elamata jätta ei saa, oiata ju vist saaks, ent kas tasub ennast depressiooni selle väikese asja, nimega argipäev, pärast muretseda.... Seega olen hoopis nautinud hetke ja igat päeva!!!!!
Nädala jooksul oleme me kahepeale teinud Antonioga ära kolme nädala töö, selle aja jooksul oleme end lennutanud üksteise alla teise osariiki ja koju tagasi, jooksnud Karina uue koolimaja ukse tormijooksuga maha, sest olime pea-aegu hiljaks jäämas uue kooliaasta õpikute ja appide eest tasumisega... Perepea on jõudnud kaks korda arstile ja mõlemad korrad on tunnistanud tingimisi kõlbulikuks..... ehk siis tähendab lootust veel on :D Mina suutsin jooksu pealt valmis nikerdada oma esimese kirjaliku eksami ja selle isegi eile õhtuks postkontoris lauale lajatada ja tähitud postiga teele panna....
Ent eile õhtuks oli toss otsas küll.... peaaegu kogu perel! Kass teadagi hoidis meie pere jalgel terve öö, esimese vahetuse kella 10-st õhtul kella 2-ni öösel jooksis ukse vahet kiisukiisutades perenaine, peale seda võttis kassi tuppameelitamise töö üle perepea.... Mingi nipiga suutis ta Kirkwood Tänava Krahvi aia pealt tuppa meelitada kell 4.....
***
Queenslandi osariik olevat taevas maa peal. Nii nagu ei rääkinud minuga Sydney, nii polnud mul millestki rääkida Queenslandi osariigiga. Minule meenutas see Californiat, ilmselgelt vähema Mehhiko mõjutusega.... Kui meie siin Melbournes arvame, et Frankston on Victoria osariigi plätupealinn, siis Queensland teeb meie pisikesele Frankstonile pika puuga ära ja sealmaal ilmselt võidavad need lugupeetud daamid, kel on surres enim plätusid..... Oli siiski üks asi, mis mulle muljet avaldas ja see oli PUU, Flamboyant Tree, mida oli terve Brisbane täis. Ma juba uurisin järele, et kas see ka meie kandis kasvaks, ent kahjuks ka sellele puule ei meeldi Melbourne heitlik ja kohati liiga külm ilm....
Ma pean tegema siin ühe asja selgeks, et minu arvamus Queenslandist on täiesti minu subjektiivne ja isiklik nägemus olukorrast riigis ja see ei pruugi üldse kokku langeda teiste hinnatud reisikriitikute arvamusega.... (Minusuguse maatüdruku jaoks näiteks aga Tasmaania rääkis minuga kohe isegi nii palju, et ma oleks nõus sinna homme kolima, eemale inimestest, ent lähemale vaikusele, loomadele ja loodusele......)
Aga muidu oli tore reis, kõik kulges kenasti Murphy seaduse järgi, näiteks selleks ajaks kui meie otsustasime pühapäeval hilise hommikusöögi/ varase õhtusöögi kasuks kell 4 pealelõunal, siis kõik kohad meie hotelli lähedal olid sulgemisel.....
.... või et näiteks meie teine komplekt tööriistu ja redeleid tiirleb endiselt kusagil kahe osariigi vahel.....
....või et kui me lõpuks otsustame jalutada randa ja minna ujuma, osutub tuul nii suureks, et puhuks isegi ujumisriided seljast.....
.... või et näiteks hetkel, kui meie lennuk hakkas Brisbanes maast lahti võtma ja mina kummardusin alla oma koti suunas prille võtma, hakkas mul nina verd jooksma.... ja mitte tilk tilga haaval, vaid ikka kosena.....(nii veetsin esimese tunni meie lennuajast hoides oma nina kahe jääkuubiku vahel, salvrätt ninast välja tolknemas.... Antonio klammerdus omakorda kahte jääkuubikusse, hoides neid minu kuklal.... olukorra lahendamiseks kulus karp salvrätte ja kaks topsitäit jääd... ning erihoolitsusena kaks tassi kakaod surevale naisele..... ma püüdsin esimesest kakaost viisakalt ära öelda, kuna ma ju suhkrut ei tarbi, ent nõrkus on su nimi, naine.....)
.... või kuidas ma Melbournes võitjana pagasiliini poole sammusin, vana võitlushundi valge pluusi rinnaesine kena kontrastina verine.....
... või kuidas Melbourne liiklus suutis meid taas üllatada, leides end kell 10.30 õhtul ummikus (tütarlaps meie GPS-s üritas meile midagi öelda küll, ent see mida ta teatas, ei olnud loogiline teisipäeva hilisel õhtutunnil ja nii arvasime, et ta peast soe....), sest linna alt läbi minevast tunneli kolmest rajast oli avatud ainult 1.... ning alternatiivseid teid otsides avastasime, et ka kogu kesklinna liiklus seisis kenasti paigal, kuna Justin Bieber väisas linna ning kontserdile minejad olid ülejäänud linna ummistanud....(järmine kord ma luban, et lindistan, kuidas muidu nii vaikne, tasakaalukas, viisakas ja rahulik pereisa muutub autoroolis möirgavaks ebaviisakaks lõviks!).... Well done, Justin!
Ja nii need päevad lendavad. Mujal maailmas olla jõulud ukse ees.....
Peace within!
Nädala jooksul oleme me kahepeale teinud Antonioga ära kolme nädala töö, selle aja jooksul oleme end lennutanud üksteise alla teise osariiki ja koju tagasi, jooksnud Karina uue koolimaja ukse tormijooksuga maha, sest olime pea-aegu hiljaks jäämas uue kooliaasta õpikute ja appide eest tasumisega... Perepea on jõudnud kaks korda arstile ja mõlemad korrad on tunnistanud tingimisi kõlbulikuks..... ehk siis tähendab lootust veel on :D Mina suutsin jooksu pealt valmis nikerdada oma esimese kirjaliku eksami ja selle isegi eile õhtuks postkontoris lauale lajatada ja tähitud postiga teele panna....
Ent eile õhtuks oli toss otsas küll.... peaaegu kogu perel! Kass teadagi hoidis meie pere jalgel terve öö, esimese vahetuse kella 10-st õhtul kella 2-ni öösel jooksis ukse vahet kiisukiisutades perenaine, peale seda võttis kassi tuppameelitamise töö üle perepea.... Mingi nipiga suutis ta Kirkwood Tänava Krahvi aia pealt tuppa meelitada kell 4.....
***
Queenslandi osariik olevat taevas maa peal. Nii nagu ei rääkinud minuga Sydney, nii polnud mul millestki rääkida Queenslandi osariigiga. Minule meenutas see Californiat, ilmselgelt vähema Mehhiko mõjutusega.... Kui meie siin Melbournes arvame, et Frankston on Victoria osariigi plätupealinn, siis Queensland teeb meie pisikesele Frankstonile pika puuga ära ja sealmaal ilmselt võidavad need lugupeetud daamid, kel on surres enim plätusid..... Oli siiski üks asi, mis mulle muljet avaldas ja see oli PUU, Flamboyant Tree, mida oli terve Brisbane täis. Ma juba uurisin järele, et kas see ka meie kandis kasvaks, ent kahjuks ka sellele puule ei meeldi Melbourne heitlik ja kohati liiga külm ilm....
Aga muidu oli tore reis, kõik kulges kenasti Murphy seaduse järgi, näiteks selleks ajaks kui meie otsustasime pühapäeval hilise hommikusöögi/ varase õhtusöögi kasuks kell 4 pealelõunal, siis kõik kohad meie hotelli lähedal olid sulgemisel.....
.... või et näiteks meie teine komplekt tööriistu ja redeleid tiirleb endiselt kusagil kahe osariigi vahel.....
....või et kui me lõpuks otsustame jalutada randa ja minna ujuma, osutub tuul nii suureks, et puhuks isegi ujumisriided seljast.....
.... või et näiteks hetkel, kui meie lennuk hakkas Brisbanes maast lahti võtma ja mina kummardusin alla oma koti suunas prille võtma, hakkas mul nina verd jooksma.... ja mitte tilk tilga haaval, vaid ikka kosena.....(nii veetsin esimese tunni meie lennuajast hoides oma nina kahe jääkuubiku vahel, salvrätt ninast välja tolknemas.... Antonio klammerdus omakorda kahte jääkuubikusse, hoides neid minu kuklal.... olukorra lahendamiseks kulus karp salvrätte ja kaks topsitäit jääd... ning erihoolitsusena kaks tassi kakaod surevale naisele..... ma püüdsin esimesest kakaost viisakalt ära öelda, kuna ma ju suhkrut ei tarbi, ent nõrkus on su nimi, naine.....)
.... või kuidas ma Melbournes võitjana pagasiliini poole sammusin, vana võitlushundi valge pluusi rinnaesine kena kontrastina verine.....
... või kuidas Melbourne liiklus suutis meid taas üllatada, leides end kell 10.30 õhtul ummikus (tütarlaps meie GPS-s üritas meile midagi öelda küll, ent see mida ta teatas, ei olnud loogiline teisipäeva hilisel õhtutunnil ja nii arvasime, et ta peast soe....), sest linna alt läbi minevast tunneli kolmest rajast oli avatud ainult 1.... ning alternatiivseid teid otsides avastasime, et ka kogu kesklinna liiklus seisis kenasti paigal, kuna Justin Bieber väisas linna ning kontserdile minejad olid ülejäänud linna ummistanud....(järmine kord ma luban, et lindistan, kuidas muidu nii vaikne, tasakaalukas, viisakas ja rahulik pereisa muutub autoroolis möirgavaks ebaviisakaks lõviks!).... Well done, Justin!
Ja nii need päevad lendavad. Mujal maailmas olla jõulud ukse ees.....
Peace within!
Kommentaarid
Postita kommentaar