Ma olen puhkamist tõsiselt võtnud ning pea-aegu et sõna pidanud!!!!!
Päevarütm on täiesti paigast! Ent töö ja töökaaslaste peale pole sekunditki pühendanud ega ka nende kannatustele kaasa elanud.
Aga selle eest olen oma kõhulihased haigeks harjutanud, andes iga päev 15 minutit räigelt hagu (mul on hea video, mille järgi tegemine võtab ikka päris võhmale!).... ja peale eilset rattamaratoni annavad põlved ka tunda.... ent hei, seda ma mainida ei tohi, muidu saan jälle sporditegemise keelu! Sestap siis täna otsustasin olla natuke laisem kui eile ja jalutasin hoopis läbi talvise Kananooki linnaosa raamatupidaja juurde oma tuludeklaratsiooni asja ajama.
Ma pean ühe asja oma südame pealt ennem ära rääkima:
vat kellelgi Mari-Leenul on Õhtulehe sabas Austraalia blogi. Ma hoian ikka silma peal, et mis toimub laias maailmas. Väidetavalt oleme me mõlemad Austraalias, ent mulle tundub, et mina olen vist Kuult..... Ilmselt on asi muidugi hoopis isiklikus vaatevinklis ja asjale lähenemises, kuid tema lähenemine annab minu meelest täiesti vale pildi Austraaliast. Endiselt siin ei voola mesi ojadena ja kuld kuhjub mägedena. See, et tema saab tulumaksutagastusena tagasi Savisaare kuupalga, ei oma mingit ekvivalenti siin.... Ja kogu see tarbimishullus, mis sealt blogist läbi jookseb, ajab ka segadusse: ei tea ma küll kedagi teist, kes sellistest asjadest nagu käekotid ja jalatsid nii pöördesse läheks, et kohe kodumaad tormaks vahetama! (Aga mina olen ju vanamutt ja mulle ei lähe korda, mis brandinimi on minu päikeseprillidel, käekotil või plätul... ja talle ka ilmselt paarikymne aasta pärast mitte, kui hakkab hoopis ortopeedilisi jalatseid tikutulega taga otsima!)
Niisiis, tänane käik raamatupidaja juurde lõppes hoopis sellega, et koju tagasi jõudes süüvisin oma raamatupidamisprogrammi ja mittetervislikuna istusin terve päeva toolil ning töötasin läbi kogu meie pere raha-asjad. Kuna peremees on nn. eraettevõtja, siis enamus on tema edasilükkamisvõime ja/või tegemajätmine, millega mul silmitsi tuleb seista. Raamatupidamise keel on isegi eesti keeles keeruline, ammugi siis inglise keeles. Ent andusin täie kirega sellesse uude maailma ja üllatuseks hakkab päikeseloojanguks looma! Eks ma enne raamatupidaja juurde minekut tegelikult tegin korraliku eeltöö ja otsisin välja ning grupeerisin kõik vajalikud dokumendid. Perepea peaks kohe kohe uksest laekuma ja peale traditsioonilist põsemusi libistan talle vaikselt pihku nimekirja, milles olevad tühikud tuleb temal täita..... Ma juba kujutan ette, kui naljakas see olema saab, sest ilmselt peab enne ju ikka riiki veidi kiruma ja siis ilmselt ka naist, kes kõik tahab karvapealt joonde ajada....
Ent seniks lähen keeran saba põlleks ette ning toimetan õhtusöögi lauale.
Raamatupidamiskomöödia jätkub......
Kommentaarid
Postita kommentaar