Sügis on kohal, ka Austraalias muudavad lehed puul värvi ning langevad maha. Hommikuti on rõske ja külm, tunne on, justkui kartulivõtt läheks kohe lahti....
Kuna Karinal on käsil viimane aasta algkoolis, siis peame talle uue kooli järgmiseks kooliaastaks. Austraalia koolisüsteem on 6 + 6, ehk siis 6 aastat algastet (alustad 5 aastasena!) ja siis 6 aastat kõrgemat astet. Valikuid on igal astmel 2: riigikool ja eraharidus. Meie laps on seni riigkoolis toimetanud. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et ega see kool just konti ei murra. Kodutöid ei ole ja tundub, et koolis ka on rohkem selline kaootiline mittesunduslik grupitöö. Igal juhul kolmas aasta jaapani keelt ning meie laps ei oska endiselt öelda isegi ühte lauset selles keeles! Tunnistus saabub koju kaks korda aastas ja seal ei tooda välja mitte hinded, vaid sellel on kaks kolumni: esimene kolumn näitab ära, kus peaks lapse eeldatav tase olema selles vanuses ning teine kolumn on siis nn. kohtumine reaalsusega, ehk kus siis laps oma arenguga tegelikult on. Tunnistuse lõpus on käitumishinne, klassijuhataja ja eriõpetajate kommentaarid õpilase kohta. (viimane kord kommentaare polnud, sest Victoria osariigi õpetajad streikisid ning see oli osa kampaaniast lastevanematele rõhutamaks, et neil oma palganõudmises tõsi takka ning oma suure koormatuse ning väikese palga eest nad neid kommentaare laste kohta sel aastal ei kirjuta!) Meie suurimaks heameeleks on, et meie laps on omadega hästi hakkama saanud, kusjuures minimaalsete pingutustega!
Kuid kuhu edasi?????
Isa soovitusel otsustasime lapse panna katoliku erakooli. Kool asub kodust linnulennul 2 km eemal (kuigi liikluses võtab see mingi nõme 15 minutit, sest otseteed sinna ei lähe ja sinna jõudmiseks tuleb läbida 10 komplekti valgusfoore ning raudtee ületus..... Meie juures peatunud isikud teavad seda jubedat nn. Holdeni ristmikku, kus halva õnne korral võid rongi pärast 10 minutit järjest oodata!!!!!)
Ent rõhk on siis hoopis sõnas katolik.... (küsimus, kumb on õige: katolik või katoliiklik?????)
Isa Anthony vanemad on itaallased ja vastavalt katoliiklasest emale saanud ka katoliikliku hariduse. Isa Giovanni kuulub minuga ühte patta, s.t. Jumalat meie jaoks ei eksisteeri......
Katoliiklik haridus ei tähenda aga seda, et istud põlvili hernestel ja palvetad päev otsa. Haritakse lapsi ikka nagu koolis, ent taustal kõlavad läbi katoliiklikud väärtused. Ja sa ei pea ka olema mingi paduusklik, lihtsalt pead austama katoliku kiriku tõekspidamisi.
Eelmisel reedel võtsime siis närvivapustuse äärel oleva tüdruklapse näppu ja läksime kooli vestlusele.
Kooli nägi õnneks väga konservatiivne välja, mis minule iseenesest meeldis. Vestlust vedas meeldiva olekuga meesterahvas, kes algatuseks lõi valla lapse kahe viimase aasta tunnistused. Ja siis lõi ta nägu juba särama.
Vastus küsimusele mis on su lemmikaine saabus koheselt: matemaatika! Ja see vastus meeldis intervjuu andjale ka, sest ta ise olla matemaatikaõpetaja! Tasapisi hakkas laps ka krambist vabanema ja olema tema "ise". Ma olin ta üle päris uhke! Kui mees üle laua küsis, kas sul on minule küsimusi meie kooli kohta????.... lõi laps lauale trumpässa, mida väidetavalt keegi enne teda tema vanuses küsinud ei olnud: millised on väljavaated tõusta õpilaskonna liidriks!???? Mina juubeldasin sisemiselt, sest see, kuidas see küsimuse esitati, vääris vaatemängu!
Kui me koolist kodu poole sõitsime, siis laps oli tagaistmel mures, et äkki ei saa ikkagi sinna kooli sisse. Meie eesistmel lagistasime naerda, et isegi kui su tunnistused poleks nii hiilgavad, siis SEE KÜSIMUS tagab sulle koha koolis järgmisel aastal!!!!!
Esmaspäeval oli postkastis kiri rõõmsa teatega, et meie laps on uuest aastast selle kooli nimekirja kantud!!!!
Tore uudis ju!
Ent nüüd siis tuleb veel toredam osa, ehk siis tasu, mis on umbes 4000 EURi aastas (esimesed kolm aastat, edasi hind igal aastal tõuseb!), pluss koolivorm ja muu selline..... seelik maksab ca 100 EURI, kleit 50 EURI, bleiser 150 EURi, sviiter 40 EURi, koolipluus 30 EURi, spordiriietus kokku ca 150 EURi.... pluss muidugi logoga koolikott, tumesinised sokid ja madalad mustad paeltega kingad..... Seega Margit ja Anthony, järgmiseks kuueks aastaks jääb ostunimekiri teie mõlema kohal tühjaks!!!!!! Kass, koerad ja gümnasist vallutavad nimekirja! Minu tagasihoidlikke vajadusi arvestades mina tarbimistsoonist väljalangemise shokki ei saa, sest lähiajal pole mul plaanis Miss Keskiga või mõnele muu trendi- ja ilu konkursil osaleda!!!!!!
Jään huviga uut kooliaastat ootama!
Kuna Karinal on käsil viimane aasta algkoolis, siis peame talle uue kooli järgmiseks kooliaastaks. Austraalia koolisüsteem on 6 + 6, ehk siis 6 aastat algastet (alustad 5 aastasena!) ja siis 6 aastat kõrgemat astet. Valikuid on igal astmel 2: riigikool ja eraharidus. Meie laps on seni riigkoolis toimetanud. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et ega see kool just konti ei murra. Kodutöid ei ole ja tundub, et koolis ka on rohkem selline kaootiline mittesunduslik grupitöö. Igal juhul kolmas aasta jaapani keelt ning meie laps ei oska endiselt öelda isegi ühte lauset selles keeles! Tunnistus saabub koju kaks korda aastas ja seal ei tooda välja mitte hinded, vaid sellel on kaks kolumni: esimene kolumn näitab ära, kus peaks lapse eeldatav tase olema selles vanuses ning teine kolumn on siis nn. kohtumine reaalsusega, ehk kus siis laps oma arenguga tegelikult on. Tunnistuse lõpus on käitumishinne, klassijuhataja ja eriõpetajate kommentaarid õpilase kohta. (viimane kord kommentaare polnud, sest Victoria osariigi õpetajad streikisid ning see oli osa kampaaniast lastevanematele rõhutamaks, et neil oma palganõudmises tõsi takka ning oma suure koormatuse ning väikese palga eest nad neid kommentaare laste kohta sel aastal ei kirjuta!) Meie suurimaks heameeleks on, et meie laps on omadega hästi hakkama saanud, kusjuures minimaalsete pingutustega!
Kuid kuhu edasi?????
Isa soovitusel otsustasime lapse panna katoliku erakooli. Kool asub kodust linnulennul 2 km eemal (kuigi liikluses võtab see mingi nõme 15 minutit, sest otseteed sinna ei lähe ja sinna jõudmiseks tuleb läbida 10 komplekti valgusfoore ning raudtee ületus..... Meie juures peatunud isikud teavad seda jubedat nn. Holdeni ristmikku, kus halva õnne korral võid rongi pärast 10 minutit järjest oodata!!!!!)
Ent rõhk on siis hoopis sõnas katolik.... (küsimus, kumb on õige: katolik või katoliiklik?????)
Isa Anthony vanemad on itaallased ja vastavalt katoliiklasest emale saanud ka katoliikliku hariduse. Isa Giovanni kuulub minuga ühte patta, s.t. Jumalat meie jaoks ei eksisteeri......
Katoliiklik haridus ei tähenda aga seda, et istud põlvili hernestel ja palvetad päev otsa. Haritakse lapsi ikka nagu koolis, ent taustal kõlavad läbi katoliiklikud väärtused. Ja sa ei pea ka olema mingi paduusklik, lihtsalt pead austama katoliku kiriku tõekspidamisi.
Eelmisel reedel võtsime siis närvivapustuse äärel oleva tüdruklapse näppu ja läksime kooli vestlusele.
Kooli nägi õnneks väga konservatiivne välja, mis minule iseenesest meeldis. Vestlust vedas meeldiva olekuga meesterahvas, kes algatuseks lõi valla lapse kahe viimase aasta tunnistused. Ja siis lõi ta nägu juba särama.
Vastus küsimusele mis on su lemmikaine saabus koheselt: matemaatika! Ja see vastus meeldis intervjuu andjale ka, sest ta ise olla matemaatikaõpetaja! Tasapisi hakkas laps ka krambist vabanema ja olema tema "ise". Ma olin ta üle päris uhke! Kui mees üle laua küsis, kas sul on minule küsimusi meie kooli kohta????.... lõi laps lauale trumpässa, mida väidetavalt keegi enne teda tema vanuses küsinud ei olnud: millised on väljavaated tõusta õpilaskonna liidriks!???? Mina juubeldasin sisemiselt, sest see, kuidas see küsimuse esitati, vääris vaatemängu!
Kui me koolist kodu poole sõitsime, siis laps oli tagaistmel mures, et äkki ei saa ikkagi sinna kooli sisse. Meie eesistmel lagistasime naerda, et isegi kui su tunnistused poleks nii hiilgavad, siis SEE KÜSIMUS tagab sulle koha koolis järgmisel aastal!!!!!
Esmaspäeval oli postkastis kiri rõõmsa teatega, et meie laps on uuest aastast selle kooli nimekirja kantud!!!!
Tore uudis ju!
Ent nüüd siis tuleb veel toredam osa, ehk siis tasu, mis on umbes 4000 EURi aastas (esimesed kolm aastat, edasi hind igal aastal tõuseb!), pluss koolivorm ja muu selline..... seelik maksab ca 100 EURI, kleit 50 EURI, bleiser 150 EURi, sviiter 40 EURi, koolipluus 30 EURi, spordiriietus kokku ca 150 EURi.... pluss muidugi logoga koolikott, tumesinised sokid ja madalad mustad paeltega kingad..... Seega Margit ja Anthony, järgmiseks kuueks aastaks jääb ostunimekiri teie mõlema kohal tühjaks!!!!!! Kass, koerad ja gümnasist vallutavad nimekirja! Minu tagasihoidlikke vajadusi arvestades mina tarbimistsoonist väljalangemise shokki ei saa, sest lähiajal pole mul plaanis Miss Keskiga või mõnele muu trendi- ja ilu konkursil osaleda!!!!!!
Jään huviga uut kooliaastat ootama!
Kommentaarid
Postita kommentaar