Emotsionaalne

Nüüdsest olen ma teadmata ajaks orvuke. Töö juures. Eile oli minu Markovilu näoga ülemuse viimane tööpäev meie suurepärases ettevõttes. Mulle on olnud see suht raskesti seeditav, ent eilehommikune kõnelus minu ylemusega tõi mu sisse rahu. Naljaks on see, et käisin samas kohas novembris töövestlusel, kuhu tema nüüd suundub! Maailma on väike ja Austraalia veel eriti pisike :D

Lõuna ajal aeti meid kõiki söögituppa kokku, toimus minu ülemuse avaliks teelesaatmine, mida mina nimetasin sarkastiliselt pigem avalikuks hukkamiseks.... Ega seal mingit pikka juttu aetud, tootmisjuht andis talle üle lilled ja siis teatas kelmika näoga, et tema arvates pole siin ruumis kedagi teist peale Margiti, kel oleks õigus pidada lõpukõne Dinole! ....eeehmmmmm, et ... kas ma kuulsin õigesti???????? Seisin seal nagu lammas tapalaval, kui kõik 100 ja rohkem silmapaari minu poole pöördusid....... mul oli ainult kaks paanilist sekundit aega, et aru saada, et nüüd pean ma tegema oma esimese avaliku pöördumise siin Austraalias ja ilma igasuguse hoiatuse ning ettevalmistuseta!

See, millest ka siis kõnelesin, pani inimesed naerust väänlema..... Kokkuvõtvalt nentisin, et mul on ainult kaks meest  minu elus..... üks kodus ja teine tööl. Nendele mõlemale olen ma pühendunud 110 % ja neile mõlemale pole ma iial EI osanud öelda.... (selle peale rahvas juba vappus naerust, minu ülemus kaasa arvatud....) Olen nendega olnud koos nii heas kui halvas, tervena ja haigena, vaesena (kui vähem töötunde) ja rikkamana (kui rohkem tunde.....).... ent.... üks lahkub ja pean harjuma olema jälle ühe mehe naine! Ent vahet ei ole, kes on uus mees minu elus, minu senine ülemus jääb siiski esimeseks ülemuseks mul Austraalias ja seni ainukeseks, kes andis mulle võimaluse, viskas mu vette tundmatus kohas ja lasi välja ujuda... Karmile algusele on järgenud tõeliselt vastastikku lugupidav koostöö, milles oli teatud distantsi, ent seda enam oli ausam ja otsekohesem. Minu tänutunne on mõõtmatu!

Kontoritädid valasid pisaraid, peale lõunapausi (mida mul muuseas ei olnud, vaid peale oma ajaloolist kõnet kappasin ma tagasi oma tööpostile....) tuli kolm meest mulle tunnustust avaldama sellise ausa ja emotsionaalse hüvastijätu kõne puhul....

Ent ega elu seisma jää.... ja kuna sel nädalal ma asendan ka puhkusel olevat superviserit, siis pole mul õnneks aega isegi ühtegi pisarat valada, vaid keskendun endiselt kesktormajana spinatile ja koriandrile ja petersellile jne jne jne (lugesime üle, et iga päev on meil 73 erinevat nimetust tooteid Melbourne Marketile, Coles suurketile 16 toodet, Woolworthsi ketile 3, väikesed tellimused siia sinna üle Austraalia ja lähivälisriigid, ning muidugi 30 erinevat mahetoodet, mis võivad olla märgistatud kahel erineval moel.....)

Nägin paar nädalat tagasi oma unenäos meest, kes saab minu uueks ülemuseks. Kirjeldasin seda siis oma õpipoisile (kes on tegelikult tüdruk lol).... ning päev hiljem astus meie juurde tootmisjuht mingi uue mehega ja tutvustas seda kui meest, kes saab olema minu uus ülemus. Nime ei mäleta me kumbki minu õpilasega, sest vahtisime raidkujudena seda uut meest, sest see vastas täpselt sellele kirjeldusele minu unenäos: noor, kõhn, peente näojoontega, kukal pügatud, must lips, ülikond ja TUMEDATE klaasidega neljakandilised suured prillid!!!!!!!!!!!

Vaatame mis saama hakkab! Seni orvuke aga tallab oma igapäevast rada!


Kommentaarid