... see võttis täpselt emalõvi möirge ning ühe asiaadi, et töö juures kord riietusruumis majja saada.
Nimelt igal hommikul saabub tööle rohkem kui 100 pealine parv töömesilasi, kes oma nahavärvusele omaselt korrast midagi ei pea. Töökuub ja -püksid haaratakse kapist, traadist riidepuutaolised asjandused aga lennutatakse üle õla kusagile.... Kui kogu parv on pakketsehhi imbunud, siis minu kohusetunne sunnib mind kogu selle laga ära koristama. Nii et siis ca 200 riidepuukujulist traati vedeleb igal pool mööda riietusruumi laiali.... pluss lõputud pusad kuubesid ja pükse, mis lihtsalt kuskile nurka visatud..... Ma olen seda tänamatut koristustööd teinud täiesti vabatahtlikult senini, keegi pole palunud mul sellega tegeleda. Lihtsalt kole on vaadata seda segasummasuvilat....
Paar päeva tagasi olin just lõpetanud oma missiooni, kui riietusruumi laekus mikrobussitäis hilinejaid.... ja kui ma korraks pilgu üle oma õla heitsin, oli segadik sekundiga tagasi..... umbes 8 inimest, ent ca 30 traati maas vedelemas.... Minu hobusekannatus katkes ka samal sekundil......
Tegelikult ma ei teadnud enne, et ma oskan korraga lõvina möirata ning samal ajal ka piksena inglise keele tuld pursata!!!!!!!!!!
Käsi piiblil lubasin ma alates homsest seista igal hommikul nagu monument AU TÖÖLE meie riietusruumis ning valvata kotkapilguga IGAT sisenejat.... ning esimene, kes poetab põrandale midagi, mis sinna ei kuulu... saab koheselt ülendatud päeva lambaks ning koristab minu kotkapilgu all kogu kupatuse.... Ma isegi ähvardasin oma kätukestega kodus meisterdada lambamaski, mida siis see lammas päev otsa kandma peaks..... Ok, ärgem nüüd erutuge, ma pole viitsinud käsitööle hagu anda, ent....
...... järgmisel hommikul lendasin turja esimesele (ja seni viimasele.......) ohvrile! Õnneks sõnumid meie ettevõttes levivad valgusaasta kiirusel ning järgmised sisenejad juba käisid kikivarvul ja koogutades.... ent tulemus oli silmaga näha: kolmel viimasel päeval pole ükski pusaks keeratud püksipamp ega ka riidepuu põrandale ega kapipõhja sattunud!!!!!! Loomulikult annan ma endale aru, et kui ma seal ei seisaks Kalevi Lindana, siis oleks põrsastel ikka vanad kombed......
Aga ma tõotasin omale mitte alla anda ning seista seal nagu piirivalve koer.....
Ent hei, ega lõbu pole sellega veel lõppenud, minu hommikune rutiin on muide igahommikune nägude kontroll enne pakketsehhi sisenemist... õigemini polegi oluline keskenduda nägudele, vaid pigem nn. hügieeniletehes kindlaks, et igaüks, kes siseneb pakketsehhi, kannab ettenähtut riietust, pole kulla ja muu sädeleva karraga üle valatud ning enne big entrance jalutavad üle desomati ja desinfitseerivad käed....
Kirjeldus on absoluutselt vastuolus valitseva olukorraga.
Vanade kaladega on eriti lihtne. Kümmekond nägu on alatine teema ja miskipärast nad arvavad, et mul on haugimälu. Ok, nad on millestki valesti aru saanud: sellel puhul on mul ELEVANDIMÄLU! Ja niisiis kordub hommikust hommikusse sama draama: palun võta oma käevõru (või kõrvarõngad või teemantsõrmus või ninarõngas) ära.... ja heiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii sina seal................ PESE oma käed enne sisenemist!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
See on hämmastav järjepidevus, millega nad ikkagi üritavad oma juveelikogu sisse sahkerdada. Ma muuseas ei väsi neile meelde tuletamast, et meie ettevõttes pole tegu iluduskonkursiga!
Uued tulijad on märksa huvitavam etteaste. Uskumatu... aga vahel on tunne, et kulinates jõulupuu marsib tsehhi...... Kui ma mainiksin siinkohal nende täiuslikku make-up´i, siis te võite väita, et kadedus räägib minu sees... Kahjuks ei.... Mulle tegelikult ei meeldi osutada sellistele pisiasjadele, mis meist teevad ... persoonid. Aga kahjuks meie töö juures pead sa jätma ukse taha selle, kes sa tegelikult oled. Pannes selga meie pidzaamakomplekti ja pähe selle võrratu sinise võrkmütsi, kaotad sa oma isiksuse samal hetkel. Nagu ma ikka korrutan: kui sinus on piisavalt omapära, siis meie ettevõttes võib see läbi kumada ainult tööpanuses! Kõik väline sädelus ei loe midagi!
Niisiis, uued tulijad ja iga kord erinev selgitus..... Ma püüan olla tolerantne, ent kusagil on piir: kuidas sa käitled salatit oma 5 cm küüntega, ilma seda kahjustamata??????
Oma koduses elus ma muuseas ei pööra mingit tähelepanu sellistele pisiasjadele, ent töö juures on see osa minu tööst, olla oma ülemuse PIT BULL.....
Ma pean kahjuks mainima, et ka minu ülemus Dino lahkub..... Ka temal sai villand meie psühhopaadist omanikuga vaidlemisest. Dino viimaseks tööpäevaks on 11. aprill..... ja siis olen ma vaeslaps.... Uskumatult palju inimesi on tulnud mulle soovitama tema töö üle võtta, ent... isegi kui mul oleks kõik nõutavad Austraalia kvalifikatsioonid, siis ...... minu rahu on rohkem väärt, kui iga päev kakelda narkosõltlasest omanikuga..... Seega ootan uut ülemust ..... ja olen natuke rahutu, sest ei tea, mis toimuma hakkab.
Ent nagu minu abikaasa mulle ütles: sa ei vajagi enam Dinot, sa oled ammugi tema tiiva alt välja kasvanud ning saavutanud lugupidamise, mis ikkagi jääb kestma, Dinoga või ilma. Pigem uus kvaliteedijuht hakkab sinust sõltuma, sest sina oled nüüd järgmine, kes on kõige kauem vastu pidanud.....
Ma endiselt hoian silma peal töökuulutustel. Aga minu olukorra teeb raskeks asjaolu, et Austraalia on RASSISTLIK maa.
Mul on laubale löödud teatud sildid, mis teevad mu tööturul ebaatraktiivseks:
-välismaalane
- mingi tundmatu riik.... miski venelane vä?????
- naine (ajusid pole olla....)
- 45 (isegi kui noorena oli ajujäänused, siis keskealisena on see hävinud jälge jätmata..... ja lisaks sellele on sellisel kuuma- ja külmahood, lonkab, selgroog on kõverdunud, mäluga pole tegu, sest see isend ei mäleta, mis mälu on......)
Fakt, et ma olen valge, ei kuma kahjuks laubale löödud siltide varjust läbi.......
Aga aitab oigamisest. Teenin seniks oma leiba, andes oma parima. Las loll rügab.....
Nimelt igal hommikul saabub tööle rohkem kui 100 pealine parv töömesilasi, kes oma nahavärvusele omaselt korrast midagi ei pea. Töökuub ja -püksid haaratakse kapist, traadist riidepuutaolised asjandused aga lennutatakse üle õla kusagile.... Kui kogu parv on pakketsehhi imbunud, siis minu kohusetunne sunnib mind kogu selle laga ära koristama. Nii et siis ca 200 riidepuukujulist traati vedeleb igal pool mööda riietusruumi laiali.... pluss lõputud pusad kuubesid ja pükse, mis lihtsalt kuskile nurka visatud..... Ma olen seda tänamatut koristustööd teinud täiesti vabatahtlikult senini, keegi pole palunud mul sellega tegeleda. Lihtsalt kole on vaadata seda segasummasuvilat....
Paar päeva tagasi olin just lõpetanud oma missiooni, kui riietusruumi laekus mikrobussitäis hilinejaid.... ja kui ma korraks pilgu üle oma õla heitsin, oli segadik sekundiga tagasi..... umbes 8 inimest, ent ca 30 traati maas vedelemas.... Minu hobusekannatus katkes ka samal sekundil......
Tegelikult ma ei teadnud enne, et ma oskan korraga lõvina möirata ning samal ajal ka piksena inglise keele tuld pursata!!!!!!!!!!
Käsi piiblil lubasin ma alates homsest seista igal hommikul nagu monument AU TÖÖLE meie riietusruumis ning valvata kotkapilguga IGAT sisenejat.... ning esimene, kes poetab põrandale midagi, mis sinna ei kuulu... saab koheselt ülendatud päeva lambaks ning koristab minu kotkapilgu all kogu kupatuse.... Ma isegi ähvardasin oma kätukestega kodus meisterdada lambamaski, mida siis see lammas päev otsa kandma peaks..... Ok, ärgem nüüd erutuge, ma pole viitsinud käsitööle hagu anda, ent....
...... järgmisel hommikul lendasin turja esimesele (ja seni viimasele.......) ohvrile! Õnneks sõnumid meie ettevõttes levivad valgusaasta kiirusel ning järgmised sisenejad juba käisid kikivarvul ja koogutades.... ent tulemus oli silmaga näha: kolmel viimasel päeval pole ükski pusaks keeratud püksipamp ega ka riidepuu põrandale ega kapipõhja sattunud!!!!!! Loomulikult annan ma endale aru, et kui ma seal ei seisaks Kalevi Lindana, siis oleks põrsastel ikka vanad kombed......
Aga ma tõotasin omale mitte alla anda ning seista seal nagu piirivalve koer.....
Ent hei, ega lõbu pole sellega veel lõppenud, minu hommikune rutiin on muide igahommikune nägude kontroll enne pakketsehhi sisenemist... õigemini polegi oluline keskenduda nägudele, vaid pigem nn. hügieeniletehes kindlaks, et igaüks, kes siseneb pakketsehhi, kannab ettenähtut riietust, pole kulla ja muu sädeleva karraga üle valatud ning enne big entrance jalutavad üle desomati ja desinfitseerivad käed....
Kirjeldus on absoluutselt vastuolus valitseva olukorraga.
Vanade kaladega on eriti lihtne. Kümmekond nägu on alatine teema ja miskipärast nad arvavad, et mul on haugimälu. Ok, nad on millestki valesti aru saanud: sellel puhul on mul ELEVANDIMÄLU! Ja niisiis kordub hommikust hommikusse sama draama: palun võta oma käevõru (või kõrvarõngad või teemantsõrmus või ninarõngas) ära.... ja heiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii sina seal................ PESE oma käed enne sisenemist!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
See on hämmastav järjepidevus, millega nad ikkagi üritavad oma juveelikogu sisse sahkerdada. Ma muuseas ei väsi neile meelde tuletamast, et meie ettevõttes pole tegu iluduskonkursiga!
Uued tulijad on märksa huvitavam etteaste. Uskumatu... aga vahel on tunne, et kulinates jõulupuu marsib tsehhi...... Kui ma mainiksin siinkohal nende täiuslikku make-up´i, siis te võite väita, et kadedus räägib minu sees... Kahjuks ei.... Mulle tegelikult ei meeldi osutada sellistele pisiasjadele, mis meist teevad ... persoonid. Aga kahjuks meie töö juures pead sa jätma ukse taha selle, kes sa tegelikult oled. Pannes selga meie pidzaamakomplekti ja pähe selle võrratu sinise võrkmütsi, kaotad sa oma isiksuse samal hetkel. Nagu ma ikka korrutan: kui sinus on piisavalt omapära, siis meie ettevõttes võib see läbi kumada ainult tööpanuses! Kõik väline sädelus ei loe midagi!
Niisiis, uued tulijad ja iga kord erinev selgitus..... Ma püüan olla tolerantne, ent kusagil on piir: kuidas sa käitled salatit oma 5 cm küüntega, ilma seda kahjustamata??????
Oma koduses elus ma muuseas ei pööra mingit tähelepanu sellistele pisiasjadele, ent töö juures on see osa minu tööst, olla oma ülemuse PIT BULL.....
Ma pean kahjuks mainima, et ka minu ülemus Dino lahkub..... Ka temal sai villand meie psühhopaadist omanikuga vaidlemisest. Dino viimaseks tööpäevaks on 11. aprill..... ja siis olen ma vaeslaps.... Uskumatult palju inimesi on tulnud mulle soovitama tema töö üle võtta, ent... isegi kui mul oleks kõik nõutavad Austraalia kvalifikatsioonid, siis ...... minu rahu on rohkem väärt, kui iga päev kakelda narkosõltlasest omanikuga..... Seega ootan uut ülemust ..... ja olen natuke rahutu, sest ei tea, mis toimuma hakkab.
Ent nagu minu abikaasa mulle ütles: sa ei vajagi enam Dinot, sa oled ammugi tema tiiva alt välja kasvanud ning saavutanud lugupidamise, mis ikkagi jääb kestma, Dinoga või ilma. Pigem uus kvaliteedijuht hakkab sinust sõltuma, sest sina oled nüüd järgmine, kes on kõige kauem vastu pidanud.....
Ma endiselt hoian silma peal töökuulutustel. Aga minu olukorra teeb raskeks asjaolu, et Austraalia on RASSISTLIK maa.
Mul on laubale löödud teatud sildid, mis teevad mu tööturul ebaatraktiivseks:
-välismaalane
- mingi tundmatu riik.... miski venelane vä?????
- naine (ajusid pole olla....)
- 45 (isegi kui noorena oli ajujäänused, siis keskealisena on see hävinud jälge jätmata..... ja lisaks sellele on sellisel kuuma- ja külmahood, lonkab, selgroog on kõverdunud, mäluga pole tegu, sest see isend ei mäleta, mis mälu on......)
Fakt, et ma olen valge, ei kuma kahjuks laubale löödud siltide varjust läbi.......
Aga aitab oigamisest. Teenin seniks oma leiba, andes oma parima. Las loll rügab.....
Kommentaarid
Postita kommentaar