Those are little things what makes the world

Lisaks sellele, et mulle teevad muret süda, maks, kopsud, pankreas, neerud, roostes ja naksuvad liigesed, lähenev dementsus, lugemisprillid, ... on mul ka töötingimustest tingitud vaegused, nagu näiteks akne otsa ees, mis omakorda on tingitud suusamütsi kandmisest 12 tundi päevas..... 

... ja see on juba iseenesest põhjus keset südasuve võtta ette igareedene ravirännak randa. Raviotstarbel pakkisin kaasa iPodi ning mind alati kaltsunukuna/kaisumõmmina saatva beduiinirätiku.

Täna poleks piisanud isegi teleskoobist, sest isegi sellega poleks ühtegi pilve avastanud! Varustamata silmale oli ka selge, et parajasti oli tegu mõõnaga ja et peale kajakate rannas teisi kahejalgseid polnud. Vaikus. Rahu. Päike. Meri. 

Laotasin oma arme täis naha keset kõike seda luksust, keerutasin beduiinide poolt disainitud räti pähe (ütleme nii, et lisaks efektiivsele kaamelikasvatusele on beduiinid loonud ka tõeliselt efektiivse meetme päikesepiste vastu....) ning asusin nautima oma lemmikutest lemmikumaid minu muusikasahvrist.

Täna oli mul muusikaline maailma päästmise päev. Sellise sinise taeva all ei saagi ju midagi muud kuulata, kui .... Imagine... Under pressure.... Dreamer.... Get along... If everyone cared.... No bravery... Maybe tomorrow is better day... just name it!

Nii vähe ongi õnneks vaja. 

Ja päeva ilusam osa on veel ees, kui mu pere töölt ja koolist koju tuleb ning me saame kolmekesi teha mitte midagi või leelotada kõik koos või ka üksiti, meisterdada midagi maitsvat õhtusöögiks, kantseldada kassi ning drillida koeri. 




Homme enam aga nii ilus pole, sest kahjuks 4.20 hommukul äratab kell minu ja järgnevad 13 - 14 tundi pean ma oma kallitest eemal viibima.....

Kommentaarid