.... ning pudrumägi vankumatult päikesepaistes sinisinitaeva all aastasadu tuule meelevallas endiselt seisab......
..... see olla Austraaliamaa.
Mitte ainult edukad eesti noored, vaid ka kogu muu maailma koputab selle maapealse paradiisi väravatele. Ja need, kellele värav on avanenud, saadavad kodumaale jäänud looseritele kuldkirjas meest nõrguvaid sõnumeid, kui hästi nad siin paradiisis on hakkama saanud ning kuidas elu neid pikikarva paitab.
Mina olen aga tõeliselt üllatunud ega näe siin paradiisi kuskil.
Minu vaatlusandmete alusel on valminud kokkuvõte, kahes alagrupis, kellega ma ma lähemalt olen kokku puutunud:
1. Eestlane Austraalias
2. Asiaat Austraalias
Alustagem siis nendest eetlasest. Edasine on mõistulugu vastupidises võtmes.
Anthony õetütre sõbranna peigmehe täditütar otsustab tulla Eestisse Skype edulooga tutvuma tulla. Midagi muud ta Eestist ju ei tea..... Pole kaardile pilku visanud ega ka Vikipeediast midagi selle maa kohta lugenud. Ega keelt ju ka oska, ent see pole oluline. Ja et lennureis sinna kuskilekaugele ei oleks igav, võtab ta kaasa ka sõbranna või ka kaks.
Edu aluseks oleks parim leida üles kusikilt Kapa-Kohilast võhivõõra Anthony võhiõõra eestlasest naise võhivõõrad sugulased ja siis keskööl nende aknakesele koputada ja öömaja anuda. .... ja siis end kährikuna mägra majja sisse seada!
Esimese tunniga tuleb kogu eesti pere inglise keelele üle viia. Mis siis et pere viiest liikmest ainult 1 tönkab natuke inglise keelt. Ja siis, kui perepojad on sahvrisse koti peale saadetud ning nende tuba hõivatud, siis kõik natad ja kohvrid avatud, on kogu majapidamine ühtlaselt sitsi-satsi-kosmeetikapudiga üle külvatud, kängurupilt kenasti kaminasimsile asetatud. Ajavahe tõttu juhtub see kõik öösel....
Ent siis pealelõunat, kui välismaalased on lõpuks ärganud, külmkapi kallal ohkinud (polegi valget leiba ja hommikukrõbinaid ...... imelikud inimesed need eestlased....) ja aknast välja kiiganud, siis hakatakse kannatamatult pere inglise keelt kõnelevat kõneisikut töölt koju ootama. Sest heihooooo.... sul tuleb meiega ju panka minna, maksuametis asju ajada ja telefoninumber hankida ja heiiiiiiii, kas me teie wifit võime ka kasutada.......... ning juhuuuuuuu, sebi tööd, sepppp! Ja kust nurga pealt buss läheb või äkki annad kohe oma auto? Oot, mis, pead paremal pool sõitma vä???? Imelikud inimesed need eestlased..... Õhtusöögiks keedetud mulgipudru peale viskavad kaugelt tulijad aga mokad viltu, sest KUS ON STEIK JA VEGEMITE?????? Imelikud inimesed need eestlased..... Ja mis arusaamatu komme on see, et jalanõud tuleb eluruumides jalast võtta? Imelikud inimesed need eestlased
Esimese päeva lõpuks saabub kulminatsioon, kus tulnukad avaldavad oma suursugused plaanid. Kohe nii suursugused, et perekond vajub neid kuuldes kühmu. Sest see tähendab, et pere hakkab edaspidi elama ainult tulnukate rütmis, rääkima nende keelt, sööma nende sööke, tegelema nende karjääriarenduse, rahandus-, kommunikatsiooni- ja logistikaprobleemidega, ravima nende koduigatsust ja putukahammustusi ning vistrikke, nädalavahetused veetma külastades Tallinna vanalinna, Piusa koopiad, Soomaad või Angla tuulikuid, ent tegelikult tulnukad ihkava minna hoopis Tallinna Kaubamajja ja ostelda priiks.....
Mõistuloo lõpetuseks, et tulnukad eeldavad, et kuna nemad on külalised, siis loomulikult on kost ja kott kõik tasuta.....
Vähemedukamad, kellel polnud kellegi aknakesele koputada, saavad osa kirevast hostelielust, kus nad kõik kaasmaalastega tihedalt lammastena parve kogunevad ning emakeelt aus hoiavad ning kodumaist õlut taga nutavad,..... Mis siis et süüakse vist ainult kiirnuudleid ning kodumaal kõrgharitud jurist keerutab naereid mudast Albu põllu pealt, kodumaale edastavad tulnukad, kui edukad nad on, kuidas nad kohanesid eluga uuel maal esimeset tunnist ning kui ägedalt nad tuld annavad.
Mõistuloo lõpp.
Aasialastega on hoopis teine teema ja lähenemine.
Kui sa oled mees, siis pole sul palju variante: tule siia turisti viisaga ja ära koju enam pöördu. Ja siis ela varjuna järgmised 3 või 7 või ka 11 aastat illegaalina (kuni immigratsiooniamentkud sulle jälile saavad....), omamata mitte mingeid õiguseid. Tööd saad sa ka teha ainult läbi agentuuride, kes annavad sulle numbri ning sellest hetkest alates oledki sa NUMBER ning nimi polegi enam oluline.... selle eest aga makstakse sulle pool miinimumpalka, elad kuskil urkas 8 inimesega kahetoalises korteris, maksad ära oma üüri ja töölemineku transpordi, omad paari kummikuid ning teise paari plätusid ning 7 platsmasskarpi, kuhu oma nädala söögi saad kohalikust aasia supermarketist sisse pakkida...... ning kui oled alfaisane, siis hea juhuse korral võid leida omale ka naissoost kaaslase, kellega riisi ja/või aset jagada...... naine ja lapsed kuskil aasiamaal ei pea ju sellest teada saama!
Naistel aga on püünis väljas koheselt, kui nad lennukist maha astuvad. Ikka endiselt tullakse turistiviisa või mõne lühemat sorti tööviisaga. Oluline on end sättida õigetesse ringkondadesse, kus palju austraalia mehi liigub. Ja siis teha, mis iganes, et üks isend neist enda haardesse saada. Isegi kui see isend on 30 aastat vanem, joodik ja kalkar, harimatu ja töötu, hammasteta ning pundunud näolapiga..... kõik kõlbab. Iseloom kui selline ei oma tähtsust. Oluline on tüürida abieluranda ning siis kahe aasta pärast saada alaline elamisluba ja siis... vabadus! jeeeee! Mis sest mehest enam, siis saad ju riigilt hakata sotsiaaltoetusi anuma ning mehelt nõudma poolt tema omandist....
Lõhnab kui paradiis?
..... see olla Austraaliamaa.
Mitte ainult edukad eesti noored, vaid ka kogu muu maailma koputab selle maapealse paradiisi väravatele. Ja need, kellele värav on avanenud, saadavad kodumaale jäänud looseritele kuldkirjas meest nõrguvaid sõnumeid, kui hästi nad siin paradiisis on hakkama saanud ning kuidas elu neid pikikarva paitab.
Mina olen aga tõeliselt üllatunud ega näe siin paradiisi kuskil.
Minu vaatlusandmete alusel on valminud kokkuvõte, kahes alagrupis, kellega ma ma lähemalt olen kokku puutunud:
1. Eestlane Austraalias
2. Asiaat Austraalias
Alustagem siis nendest eetlasest. Edasine on mõistulugu vastupidises võtmes.
Anthony õetütre sõbranna peigmehe täditütar otsustab tulla Eestisse Skype edulooga tutvuma tulla. Midagi muud ta Eestist ju ei tea..... Pole kaardile pilku visanud ega ka Vikipeediast midagi selle maa kohta lugenud. Ega keelt ju ka oska, ent see pole oluline. Ja et lennureis sinna kuskilekaugele ei oleks igav, võtab ta kaasa ka sõbranna või ka kaks.
Edu aluseks oleks parim leida üles kusikilt Kapa-Kohilast võhivõõra Anthony võhiõõra eestlasest naise võhivõõrad sugulased ja siis keskööl nende aknakesele koputada ja öömaja anuda. .... ja siis end kährikuna mägra majja sisse seada!
Esimese tunniga tuleb kogu eesti pere inglise keelele üle viia. Mis siis et pere viiest liikmest ainult 1 tönkab natuke inglise keelt. Ja siis, kui perepojad on sahvrisse koti peale saadetud ning nende tuba hõivatud, siis kõik natad ja kohvrid avatud, on kogu majapidamine ühtlaselt sitsi-satsi-kosmeetikapudiga üle külvatud, kängurupilt kenasti kaminasimsile asetatud. Ajavahe tõttu juhtub see kõik öösel....
Ent siis pealelõunat, kui välismaalased on lõpuks ärganud, külmkapi kallal ohkinud (polegi valget leiba ja hommikukrõbinaid ...... imelikud inimesed need eestlased....) ja aknast välja kiiganud, siis hakatakse kannatamatult pere inglise keelt kõnelevat kõneisikut töölt koju ootama. Sest heihooooo.... sul tuleb meiega ju panka minna, maksuametis asju ajada ja telefoninumber hankida ja heiiiiiiii, kas me teie wifit võime ka kasutada.......... ning juhuuuuuuu, sebi tööd, sepppp! Ja kust nurga pealt buss läheb või äkki annad kohe oma auto? Oot, mis, pead paremal pool sõitma vä???? Imelikud inimesed need eestlased..... Õhtusöögiks keedetud mulgipudru peale viskavad kaugelt tulijad aga mokad viltu, sest KUS ON STEIK JA VEGEMITE?????? Imelikud inimesed need eestlased..... Ja mis arusaamatu komme on see, et jalanõud tuleb eluruumides jalast võtta? Imelikud inimesed need eestlased
Esimese päeva lõpuks saabub kulminatsioon, kus tulnukad avaldavad oma suursugused plaanid. Kohe nii suursugused, et perekond vajub neid kuuldes kühmu. Sest see tähendab, et pere hakkab edaspidi elama ainult tulnukate rütmis, rääkima nende keelt, sööma nende sööke, tegelema nende karjääriarenduse, rahandus-, kommunikatsiooni- ja logistikaprobleemidega, ravima nende koduigatsust ja putukahammustusi ning vistrikke, nädalavahetused veetma külastades Tallinna vanalinna, Piusa koopiad, Soomaad või Angla tuulikuid, ent tegelikult tulnukad ihkava minna hoopis Tallinna Kaubamajja ja ostelda priiks.....
Mõistuloo lõpetuseks, et tulnukad eeldavad, et kuna nemad on külalised, siis loomulikult on kost ja kott kõik tasuta.....
Vähemedukamad, kellel polnud kellegi aknakesele koputada, saavad osa kirevast hostelielust, kus nad kõik kaasmaalastega tihedalt lammastena parve kogunevad ning emakeelt aus hoiavad ning kodumaist õlut taga nutavad,..... Mis siis et süüakse vist ainult kiirnuudleid ning kodumaal kõrgharitud jurist keerutab naereid mudast Albu põllu pealt, kodumaale edastavad tulnukad, kui edukad nad on, kuidas nad kohanesid eluga uuel maal esimeset tunnist ning kui ägedalt nad tuld annavad.
Mõistuloo lõpp.
Aasialastega on hoopis teine teema ja lähenemine.
Kui sa oled mees, siis pole sul palju variante: tule siia turisti viisaga ja ära koju enam pöördu. Ja siis ela varjuna järgmised 3 või 7 või ka 11 aastat illegaalina (kuni immigratsiooniamentkud sulle jälile saavad....), omamata mitte mingeid õiguseid. Tööd saad sa ka teha ainult läbi agentuuride, kes annavad sulle numbri ning sellest hetkest alates oledki sa NUMBER ning nimi polegi enam oluline.... selle eest aga makstakse sulle pool miinimumpalka, elad kuskil urkas 8 inimesega kahetoalises korteris, maksad ära oma üüri ja töölemineku transpordi, omad paari kummikuid ning teise paari plätusid ning 7 platsmasskarpi, kuhu oma nädala söögi saad kohalikust aasia supermarketist sisse pakkida...... ning kui oled alfaisane, siis hea juhuse korral võid leida omale ka naissoost kaaslase, kellega riisi ja/või aset jagada...... naine ja lapsed kuskil aasiamaal ei pea ju sellest teada saama!
Naistel aga on püünis väljas koheselt, kui nad lennukist maha astuvad. Ikka endiselt tullakse turistiviisa või mõne lühemat sorti tööviisaga. Oluline on end sättida õigetesse ringkondadesse, kus palju austraalia mehi liigub. Ja siis teha, mis iganes, et üks isend neist enda haardesse saada. Isegi kui see isend on 30 aastat vanem, joodik ja kalkar, harimatu ja töötu, hammasteta ning pundunud näolapiga..... kõik kõlbab. Iseloom kui selline ei oma tähtsust. Oluline on tüürida abieluranda ning siis kahe aasta pärast saada alaline elamisluba ja siis... vabadus! jeeeee! Mis sest mehest enam, siis saad ju riigilt hakata sotsiaaltoetusi anuma ning mehelt nõudma poolt tema omandist....
Lõhnab kui paradiis?
Kommentaarid
Postita kommentaar