Hammastega hauda kaevates

Kuna maailmalõpp jäi seekord ära, siis sellega seoses tuli  käised üles käärida ning elu edasi elada! Esimesena tuli mul elada üle viimane tööpäev enne jõule. Meie ettevõte oli töötanud ülekoormusel juba mitmendat nädalat ja samamoodi oli ülekoormatud ning stressis ka kõik inimesed selles katusealusel. Minu ennustus, et jõuludele eelneva nädala lõpuks me ragistame rõõmsalt üksteise kõride kallal, ei pidanud kahjuks paika, ent kui oleks antud veel kolm lisapäeva, siis ilmselt oleks tapatalguks läinud küll.

Ma saan aru. et karielajad vajavad hoolitsust 24/7, .... ent salat ja köögivili?????? No mis siis juhtub, kui tehas ennast kaheks päevaks kinni paneb?????? Kas see saab Austraaliale saatuslikuks või saabub maailmalõpp hoopis ootamatult suunalt, kui seisata salatiliinid näiteks kaheks ööpäevaks???????? No ju vist, sest meie tantsisime oma kahtesammusisse-kahtesammuväljapoole vapralt edasi ja mina kujtlesin neid õnnelikke särasilmi kuuse all ette, kui nad salatikausist rukolat õngitsevad, spargelkapsale pai teevad või salveid pakikeset välja raputavad..... Nii lihtne on õnne valem!

No aga saabus ka päev, kus mina sain omale tõesti lubada kolm päeva kodus. Oma lubadusest magada esimene päev maha, ma kinni ei pidanud. Hoopis kell 7 hommikul silm valla ja kere nõuab kohvi! Nihelesin veel natuke voodis, lugesin natuke oma voodi ette kogunenud ajakirjandust ning siis tegime perekondliku ärkamise ning isahani viis oma laiendatud pere hoopis Farmers Marketile! See polnud meie kohalik, vaid asus nn. eliitlinnaosas, mille jõukas rahvas nõuab ekslusiivsemat lähenemist ning valik on seal kordades suurem, ... ent mitte oluliselt kallim!

Kui meie 10.00 hommikul turule jõudsime, oli turg juba avatud, rahvas rallis ringi ja seda kõike kenas 33 kraadises kuumuses pilvitu sinitaeva all.... Isegi eestlane ei pea seal kaua vastu, uskuge mind! Meie pere tormas mööda kindlaid maamärke pidi: hollandi porgandid, kirsid, rukkileib, moos.... no ja siis minu tungival nõudmisel suitsuangerjas....
Peale turgu läksime ühte oma lemmik-kohvikusse hommiksöögile....

Ent edasine kulges vähemalt minu jaoks nagu ema Santacaterinale kohane, keereldes pliidi, külmkapi ja kraanikausi kolmnurgas järgnevad 2.5 päeva.... Jumaluke, kas kõik naised kogu maailmas veedavad jõule nii?????????????????

Jõululaupäeval oli meil eestimaine menüü, seaprae ja hapukapsastega (mis muide kukkusid jumala hästi välja! nii et see jube poeskäik oli lõpuks ikkagi pingutust väärt!), kartulisalati, heeringa ning täidetud munadega. Sakuska taldrik soolapeki, musta leiva, hapukurgi ja küüslauguga kroonis keset lauda!





Jõulupäeva söömine toimus traditsionaalses Austraalia võtmes, mis on tegelikult uskumatult igav: liha ja köögivili....







Anthony on alati öelnud, et Austraalia köök on üks maitsetumaid kööke, ilmselt tihedate sidemete tõttu Inglismaaga.... kus toit on teadagi suht hale ja ilmetu. Meie igapäevaselt seda tüüpilist aussie toitu eriti ei tarbi, meie pere valikud põhinevad eriliselt nõudliku ja valiva pereisa võtmes (meie pool peatunud inimesed saavad aru, millest ma räägin lol). Jõulupäeval õhtupoolikul tuli aga minu suust välja kuldmuna: mina hakkan nüüd lihapirukaid küpsetama!

Ma pole kunagi miski küpsetaja kodukana olnud, ent pärmitaignaga ma peale mõningaid sünnitusvalusid maha sain ning kui tainas oli piisavalt kerkinud, siis kogunes ka terve laiendatud pere köögilaua ümber: isa Antonio rullis, Margit lõikus kettaid, Merili pani täidise kettale ja voltis selle kokku, Karina määris munasegu ning Karmo pidas hoolt hingelise toe eest....  Pingutus oli igati väärt, kõik lihapirukad leidsid piduliku lõpu paari päeva jooksul, asjale andis jumet ka ema Gina tehtud kanapuljong....



Kokkuvõtvalt võin öelda, et jõulud kujunesid söömaorgiaks. Pole kolm päeva enam süüa teinud, elame senini jõulusöökide ülejääkidest lol. Täna vist siiski pean end kokku võtma ja tegema perele midagi värsket ning tervislikku .....

Aega veel on, seniks pistan pintslisse hapukapsad....

Kommentaarid