Kodurand on süüdi! Panin siia sellest kurikuulsast kodurannas pildi ka juurde, sest siis te saate aru!
42 kraadine leitsak oli põhjus, miks ma eile peale pikka ja hektilist tööpäeva ruttasin koduranda!
Ja ikka kohe RUTTASIN.... haarates käteräti, ent plätusid ei pidanud oluliseks. Panime Meriliga kodust jugama paljajalu.....
Merili vabanduseks oli teadmatus. Minul aga vabandusi polegi.... Oleks pidanud kaevama välja elukogemuse, vananev rokitshikk nagu ma olen. Ja kolm aastat Austraalias peaks isegi mind natuke treenima ekstreemsusteks, mis sellise keskmisest soojema ilmaga ette võib tulla.
Nimelt põletasin ma oma jalatallad sulavkuumal asfaldil ära. Põgeneda polnud selle kuuma käest kuskile, sest varju ei olnud, ainult sulaasfalt või kivid või tulikuum rannaliiv. Selleks ajaks kui mina oma varbad vette sain, olin juba vigane valmis! Merili noor nahk pidas paremini vastu, ent minu aastatega parkunud tallad andsid seekord alla!
Midagi polnud teha. Hulpisime vees, ravisime mereveega aknet ning pundunud liigeseid. Samas sügasime ka kukalt, sest selge oli see, et mina oma jalakestega läbi selle liiva, alustaimestiku ning asfaldirägastiku ise koju ei saa.... ja telefoni targad tütarlapsed ju ka randa ometi kaasa ei vea, et mehi häda korral appi kutsuda.
Mina jäin siis randa maha. Merili silkas paljajalu tagasi koju ja naases paari plätudega jalas ning teine paar kaenlas. Ma polnud eriti kindel, kuidas see 600 meetrine teekond välja näeb.
Mahedalt öeldes ei olnud see just reibas kiirkõnd. Reaalselt öeldes oli see koperdamine keskmisel kiirusel. Isegi keset koperdamist andsime aga alla ahvatlusele minna läbi kohalikust nurgapoest, sest peale rannaskäiku on jäätis just sellest nõmedast poest MUST HAVE...
Koju jõudes suutsin end dushi alla toimetada, ent siis andis kere alla ja olen olnudki sellest alates jalutu põletuspatsient. Küll jalavann soolase veega, küll aaloesalvised kombad padja peal püsti, ventilaator taldasid jahutamas..... Samas on see ka hea puhkus, sest funktioneerida nagu pere-ema ma ei saa, ent tänased kaks blogi sissekannet näitavad, et mul on nüüd rohkelt aega iseenda jaoks :D
Homme hommikul aga tuleb tulla tagasi reaalusesse, sest idee järgi peaksin ju tööle minema ning veetma 12 tundi jalgade peal.... Hetkel ma ei tee mingeid kaugeleulatuvaid prognoose,vaid võõpan jätkuvalt aaloesalvi oma praetud jalataldadele!
Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. Aamen!
Kommentaarid
Postita kommentaar