Minu pärast võivad jõulud tulla. Sest eile võttis isahani oma pere suurendatud koossseisu ( bangaloelanikud pluss taga-aiast leitud kaks lisalast....) sappa (pressides kõik seitse Outlanderisse... ) ja lennutas meeskonna Frankstonisse jõulupuu tulede süütamise üritusele.
Mitte et mina sellest üldse hooliks. Jätab täitsa külmaks. Aga kuna meil oli kena ja ülimaitsev õhtusöök, mis andis peale pikka ja hektilist tööpäeva mulle energia tagasi, siis tuli tahtmine nagu natsa rohkem ette võtta, kui ennast diivani peale kookoniks tõmmata. Drive in kino ja kuusetulede süütamise vahel valiku tegemine oli lihtne..... ükski täisealine ei tahtnud Twilight Saagat vaatama minna..... ning kuna sel õhtul oli meie majas oma pluss kaks lisalast, siis hilisemad filmid neile oleks natuke liiga ....karmid!. Seega, Frankstonisse kuusekest vaatama.
Minna oli 3 km. Kui kogu pere oli pakitud ja atuo käivitatud, tuli tagaistmelt vingatus..... kas me DVD-d võime vaadata? Jeahhh.... just just..... 3 km on liiga pikk aeg Austraalia lapsele ilma telekata..... Pereisa kõrvad jäid kurtideks, aga raadio volüüminupp pandi põhja ning kogu ülejäänud pere pidi hambad ristis kannatama, kui vanadusnõdrad 40+ kuulasid Duran Durani.... mis lihtsalt sattus kogemata sel ajal tulema suvaliselt jaamalt.....
Meie pereisaga on muide alati väga hea minna reisima. Kuna tema on lugupeetud mees, siis tema jala ei käi. Sellega seoses oskab ta alati valida parima võimaliku parkimiskoha, s.t. sellise, mis on lähim sihtkohani ning sellest tulenevalt ei tule just pikka jalgsimatka ette võtta.
Seega sattusime ka Frankstonis kohe keset massiüritust. Oh... tavaliselt ma vihkan selliseid kohti. Ent wow... eile ei tulnudki minestamisetrikki kübarast.... vaid oli päris lahe JÕULUüritus: kõik inimesed olid plätudes ja rannariietes (Frankston muide oleks üks võimalikest kandidaatidest Austraalia plätupealinna tiitli saamiseks!). Ühel pool peoplatsi oli lõbustuspark püsti löödud, teisel pool oli lava, kus esines miskit sorti gospelkoor. Mingi nipiga kummagi etteaste tekitatud müra ei segunenud ning igaüks sai nautida oma!
Mina nautisin hoopis tuhandeid inimesi meie ümber. Kuigi ma töötan kohas, mis meenutab paljuski loomaaeda, siis sel korral oli tegu justkui veel suurema valiku loomadega. Oh my..... Suht paranormaalne lol ja ei meenutanud kohe üldse jõule! Võibolla sellest sai aru, et tegu on mingil moel lastele suunatud üritusega, et rahvamassis rajas endale teed sadu emasid titekärudega ja nende liiklemisel polnud mingeid loogikaid ja reegleid peale selle, et tugevamatel on eesõigus!
Mingi nipiga me oma kolme last ära ei kaotanud. Muidugi me rikkusime nende päeva ja ilmselt ka elu, sest keset rahvamassi avastas isahani, et oli oma rahakoti koju jätnud ja see tähendas, et sel korral jäävad karussellid ära...... Tore oli siis kolme kõvera kapsarauaga last kuuse alla vedada...... via dolorosa...
Karina päeva päästis Karmo, kes ta oma kukile võttis, teised kaks last jäid maa peale oma traumaga silmitsi seisma....
Kuusk ise oli mingi tuultes viltu kasvanud okaspuuline ja loomulikult mitte kuusk! Aga okkad tal olid ja täht oli ka otsas. Mingil hetkel lõpetas gospelkoor ja algas ähvardav muusika: peale paari minutit inimeste hirmutamist ilmus kuuse tagant kraanakonksu otsas barokkstiilis regi, milles istus jõuluvana!!!!!! Ning siis rahvamassi vaimustuse kisas tegi jõuluvana regi (loe: kraana) valgusvihkudes paar aeglast ja väljapeetud ringi ümber kuusepuu ning samal ajal hakkas pihta ka ilutulestik!
Mis ma ikka oskan kosta.... mingi Melbourne linna mingi Frankstoni linnaosa jõuluaja alguse ilutulestik ilmselt tegi 1 : 0 Tallinna aastavahetuse ilutulestikule ära! Igaljuhul päästis see meie kolme lapse elu ja isegi nende paljukannatanud tühjad silmad lõid särama! Keset tulevärki lülitati ka kuusepuu tuled sisse, ent jõuluvana haihtus õhku.....
Ja siis me tulime koju ära! Laste kannatuseks tuli neil veel kodus puuvilja vaagna ääres ritta võtta ja täiskasvanute nõudmisel puuviljadele tuld anda. Üks lastest ei söönud ühtegi välja pakutud 9-st (maasikad, kirsid, aprikoosid, nektariinid, õunad, banaanid, mustikad, mango, apelsinid... neid oli meil välja pakkuda....), teised nokkisid paar kirssi.... ja siis andsime nad kohustustest vabaks!
Kogu see üritus aga andis mulle selgelt teada, et ära enam oma nina poodidesse topi, sest jõululaulude aeg on alanud. Kuna need ei meenuta mitte millegagi Foo Fightersit või isegi AC/DC... siis kahjuks jätan ma vahele võimaluse shoppama minna ning pöördun tagasi kaubandusse millalgi veebruaris, kui loodetavasti kõik jõulukulinad ja kuljused on lõpuks eemaldatud ja argiuim võimust võtnud.
Proovi kuidas tahad, ent minust jõulukummardajat ei saa. Aamen!
Kommentaarid
Postita kommentaar