Juhuu!!!! Eilne päev tööl oli täiesti uhuuu.
Ma ei tundnud ennast hommikul end kuigi reipasti, kui end tööle asutasin. Kui olin oma vana ja vaevatud kere tööriietesse pakkinud ja kiirustasin oma hommikusi toimetusi teha, siis miski oli v a l e s t i.... Vat tunne oli selline, et MUL ON SABA TAGA!!!!!! Kõnnin... tunnen et on saba taga. Seisan, saba ei ole. Kõnnin, saba ilmub jälle. Ja see saba oli tuntavalt parema kannika küljes.... Hakkasin juba arvama, et loll valmis... aga ei, toimetan ringi ja saba ka toimetab minuga. Mingil hetkel hakkas see juba häirima. Tshekkisin oma töökitlis seljatagust, et äkki mõni kleeplint kuskilt aluse küljest on kinni haakunud vms... ei midagi. Tormasin vetsu ja kontrollisin, et äkki miski sokk või jumal teab.... paar aluspükse mu tööpükste sisse takerdunud.... Tundus kõik korras..... Saba oli ikka alles. Ok, panin siis oma peas juhtunu tööriiete tootja arvele, kes meie imekaunid valevad tööriided on viltu õmmelnud.... Ent see andis mulle põhjuse töökaaslastele nalja visata, et kas nemad minu saba näevad????? Ei???? Aga vat mina näen..... näed siis, visatud üle käevangu, selline ilus ja kohev! Ajasin seda jama päev otsa ja ma olen kindel, et enamus arvas, et mul ongi lõpuks peas midagi sassis... Ei ole ei ole skiso lol.....
Ent päeva ilusaim osa tuli just ennem hommikust kohvipausi.
Ma ukerdasin oma töölahustega toimetada, kui tootmisjuht tuli sikutas mu käisest ja palus mul endale järgneda.... (Hei, see oli väga ettevaatamatu liigutus muideks, sest yks lahustest, millega ma oma nõiakeedust vürtsitasin, on fosforhape!!!!!!!)
Kui ma talle järgnesin, siis ühines meie teekonnal keel kaks tiimivanemat.... aj see polnud üldse mingi rõõmustav avastus. Palgatõusu, pai või midagi muud ilusat see tähendada ei saanud. Minu üllatuseks ei suundunud meie rongkäik mitte paremale, kontori suunas, vaid hoopis vasakule.... ja lõppes hoopis naistetualetis, /olen vist eelnevalt kirjeldanud oma üleelamisi meie räpastes ühiskasutuses olevatest ruumides..../ kus seisis suu kriipsuks tõmmatuna meie /ka minu eelnevalt mainitud vingurvändast/ tööohutusinsener. Uudiseks oli see pilt, mis meie naistevetsus avanes, võibolla talle ja tootmisjuhile, kes mõlemad on mehed. Meie jaoks see uudiskünnist ei ületanud.
Ent siis hakkas peale: teie kui vanemametnikud (ohhhoooo, jälle!!!!????? tõesti või????? miinimumpalgaga vanemametnikud???????????)...... miks naiste vets on selline nagu ta on?????? Kas see pole mitte teie teha, et see korras ja puhas püsiks???????? Kuidas te ise saate sellises vetsus käia???????? /just just, nagu ma poleks selleks eelnevalt 100 korda kontoris maininud....just just nagu ma üldse kasutaks selle buduaari teenuseid igal võimalikul juhul...... just just nagu 100 naisele oleks 3 kabiini piisavad...../ Ma tegelikult ei kuulanudki, mida mulle räägiti, sest ma tegelesin sel ajal iseendaga, et oma naeru tagasi hoida!!!!! Asja tuum oli aga selles, et eilsest alates on see meie kolme asi teha inimestele selgeks, kuidas käimlas kultuurselt käituda.
Ma panen käe südamele ja tunnistan, et kuidas seda teha, mina ei tea. Kõik neli (võõr)keelt, mis mul on, nendest pole ühestki kasu. Ei aita ilmselt ka, kui ma oma lõunapausi veedan kõhuli naistekäimla põrandal jälgides naiste käitumist kabiinis (kabiinid on alt mõnevõrra avatud....), karjatades aegajalt /või kogu aeg.../...... kas sa oma jalaläjed prill-laual pühkisid ära?????? miks kurat sa selle paberi maha viskasid???? miks sa kerisid rullist 3 meetrit paberit ja miks sa selle valesse prügikasti sisse tampisid???? mida kurat see sinu plastikpõll teeb seal prügikasti taga...... ja muide see plastikkinnas, see ei kuulu rullikarpi...... nagu ka sinu hügieeniside..... KASUTA HARRRRRRRRRRRRJAAAAAAAAAAAAA!!!!!!! .... lase vesi ka ikka peale!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Võtsin saba käevangu ning ketrasin tagasi oma tööpostile, kus ma siis sain oma naeru valla lasta!!!!!!
Aga ma pean oma peas uuesti korra looma..... et mulle ka lõpuks kohale jõuaks, kes meie ettevõttes see lammas nüüd õieti on.
Juhtkond???? Üle-eile metsast tsivilisatsiooni päästetud võõrtöölised???? Mina?????
Mina ometi mitte, sest päeva lõpuks sai lahenduse ka saba. Koju jõudes hakkasin koheselt õhtusööki toimetama. Rääkisin just Antonioga päeva sündmusi ja seletasin ka talle oma saba asja. Kui ma kala auritisse panin ning seisin seljaga Antonio poole, siis järsku ta röögatas: yessssssss, I got it! ning lõi mulle käe parema kannika külge!!!!! Ja siis järgmisel hetkel oli ta peos mingi õrn ja õhuke metalltraadi kild... mis oli mu tööpykste külge klammerdunud...... Kuidas see sinna sai, jumal seda teab!!!! Aga see mu saba oligi päev otsa, sest kui ma oma valged tööhaalarid peale panin, siis need surusid metallile ning see omakorda kannikale..... Nii et kahjuks pole ma veel SEL KORRAL skiso!!!!! A see tähendab, et homme on mul taas lootust olla lammas all paremas nurgas /jälgimaks inimeste käimlakäitumist!/ või kui veab, siis kuulda hääli või vedada saba järgi.
Nüüd aga on aeg mu sõbrad: big time!!!!! Juuksur on täna minu päralt mõned tunnid ja ma pean oma tuhmblondi, väljakasvanud ja kulunud puhmaga pea pakule panema!!!!! Võibolla saab minust peale seda ilusam ja parem mina, kes päästab inimkonna????????
We will see....................
Ma ei tundnud ennast hommikul end kuigi reipasti, kui end tööle asutasin. Kui olin oma vana ja vaevatud kere tööriietesse pakkinud ja kiirustasin oma hommikusi toimetusi teha, siis miski oli v a l e s t i.... Vat tunne oli selline, et MUL ON SABA TAGA!!!!!! Kõnnin... tunnen et on saba taga. Seisan, saba ei ole. Kõnnin, saba ilmub jälle. Ja see saba oli tuntavalt parema kannika küljes.... Hakkasin juba arvama, et loll valmis... aga ei, toimetan ringi ja saba ka toimetab minuga. Mingil hetkel hakkas see juba häirima. Tshekkisin oma töökitlis seljatagust, et äkki mõni kleeplint kuskilt aluse küljest on kinni haakunud vms... ei midagi. Tormasin vetsu ja kontrollisin, et äkki miski sokk või jumal teab.... paar aluspükse mu tööpükste sisse takerdunud.... Tundus kõik korras..... Saba oli ikka alles. Ok, panin siis oma peas juhtunu tööriiete tootja arvele, kes meie imekaunid valevad tööriided on viltu õmmelnud.... Ent see andis mulle põhjuse töökaaslastele nalja visata, et kas nemad minu saba näevad????? Ei???? Aga vat mina näen..... näed siis, visatud üle käevangu, selline ilus ja kohev! Ajasin seda jama päev otsa ja ma olen kindel, et enamus arvas, et mul ongi lõpuks peas midagi sassis... Ei ole ei ole skiso lol.....
Ent päeva ilusaim osa tuli just ennem hommikust kohvipausi.
Ma ukerdasin oma töölahustega toimetada, kui tootmisjuht tuli sikutas mu käisest ja palus mul endale järgneda.... (Hei, see oli väga ettevaatamatu liigutus muideks, sest yks lahustest, millega ma oma nõiakeedust vürtsitasin, on fosforhape!!!!!!!)
Kui ma talle järgnesin, siis ühines meie teekonnal keel kaks tiimivanemat.... aj see polnud üldse mingi rõõmustav avastus. Palgatõusu, pai või midagi muud ilusat see tähendada ei saanud. Minu üllatuseks ei suundunud meie rongkäik mitte paremale, kontori suunas, vaid hoopis vasakule.... ja lõppes hoopis naistetualetis, /olen vist eelnevalt kirjeldanud oma üleelamisi meie räpastes ühiskasutuses olevatest ruumides..../ kus seisis suu kriipsuks tõmmatuna meie /ka minu eelnevalt mainitud vingurvändast/ tööohutusinsener. Uudiseks oli see pilt, mis meie naistevetsus avanes, võibolla talle ja tootmisjuhile, kes mõlemad on mehed. Meie jaoks see uudiskünnist ei ületanud.
Ent siis hakkas peale: teie kui vanemametnikud (ohhhoooo, jälle!!!!????? tõesti või????? miinimumpalgaga vanemametnikud???????????)...... miks naiste vets on selline nagu ta on?????? Kas see pole mitte teie teha, et see korras ja puhas püsiks???????? Kuidas te ise saate sellises vetsus käia???????? /just just, nagu ma poleks selleks eelnevalt 100 korda kontoris maininud....just just nagu ma üldse kasutaks selle buduaari teenuseid igal võimalikul juhul...... just just nagu 100 naisele oleks 3 kabiini piisavad...../ Ma tegelikult ei kuulanudki, mida mulle räägiti, sest ma tegelesin sel ajal iseendaga, et oma naeru tagasi hoida!!!!! Asja tuum oli aga selles, et eilsest alates on see meie kolme asi teha inimestele selgeks, kuidas käimlas kultuurselt käituda.
Ma panen käe südamele ja tunnistan, et kuidas seda teha, mina ei tea. Kõik neli (võõr)keelt, mis mul on, nendest pole ühestki kasu. Ei aita ilmselt ka, kui ma oma lõunapausi veedan kõhuli naistekäimla põrandal jälgides naiste käitumist kabiinis (kabiinid on alt mõnevõrra avatud....), karjatades aegajalt /või kogu aeg.../...... kas sa oma jalaläjed prill-laual pühkisid ära?????? miks kurat sa selle paberi maha viskasid???? miks sa kerisid rullist 3 meetrit paberit ja miks sa selle valesse prügikasti sisse tampisid???? mida kurat see sinu plastikpõll teeb seal prügikasti taga...... ja muide see plastikkinnas, see ei kuulu rullikarpi...... nagu ka sinu hügieeniside..... KASUTA HARRRRRRRRRRRRJAAAAAAAAAAAAA!!!!!!! .... lase vesi ka ikka peale!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Võtsin saba käevangu ning ketrasin tagasi oma tööpostile, kus ma siis sain oma naeru valla lasta!!!!!!
Aga ma pean oma peas uuesti korra looma..... et mulle ka lõpuks kohale jõuaks, kes meie ettevõttes see lammas nüüd õieti on.
Juhtkond???? Üle-eile metsast tsivilisatsiooni päästetud võõrtöölised???? Mina?????
Mina ometi mitte, sest päeva lõpuks sai lahenduse ka saba. Koju jõudes hakkasin koheselt õhtusööki toimetama. Rääkisin just Antonioga päeva sündmusi ja seletasin ka talle oma saba asja. Kui ma kala auritisse panin ning seisin seljaga Antonio poole, siis järsku ta röögatas: yessssssss, I got it! ning lõi mulle käe parema kannika külge!!!!! Ja siis järgmisel hetkel oli ta peos mingi õrn ja õhuke metalltraadi kild... mis oli mu tööpykste külge klammerdunud...... Kuidas see sinna sai, jumal seda teab!!!! Aga see mu saba oligi päev otsa, sest kui ma oma valged tööhaalarid peale panin, siis need surusid metallile ning see omakorda kannikale..... Nii et kahjuks pole ma veel SEL KORRAL skiso!!!!! A see tähendab, et homme on mul taas lootust olla lammas all paremas nurgas /jälgimaks inimeste käimlakäitumist!/ või kui veab, siis kuulda hääli või vedada saba järgi.
Nüüd aga on aeg mu sõbrad: big time!!!!! Juuksur on täna minu päralt mõned tunnid ja ma pean oma tuhmblondi, väljakasvanud ja kulunud puhmaga pea pakule panema!!!!! Võibolla saab minust peale seda ilusam ja parem mina, kes päästab inimkonna????????
We will see....................
Kommentaarid
Postita kommentaar