Reeeede!!!!!!! Vaba päev!!!!! Jessssssssssss!
Kui Anthony varahommikul sai oma naiselt vastuse asemel arusaamatu pomina, siis targa mehena otsustas ta naise sinnapaika jätta ja lasta tal magada! Ega see friik (loe: naine) ju magada ja lõõgastuda ei oska, nii kui silmad avab, nii juba elektrijänesena ringi kappab ja vedrutab, nii ta siis andis mulle rahu ja pere lahkus kooli ja tööle. Enne ukse sulgemist korjati kass trepi pealt ja lennutati naisele kaissu, ... ja nii need kaks vana peeru siis kell 12 silmad valla lõid!
Ohhhhhhhh, ma armastan selliseid magamisi!!!! Ei kuule ega näe, mingu pere kooli/tööle või käigu kolmas ilmasõda!!!!! Üldiselt selliseid magamisi mul enam palju ette ei tule, pigem ikka hakkan vahtima kella umbes pool 2 öösel ning närveerima, et äkki magan sisse jne jne. Nagu ma oleks eales sisse maganud???????
Nüüd siis olen terve pealelõuna leelotanud niisama, tehes suurt mitte midagi....
....peale selle, et koristasin maja laest põrandani
.... peale selle, et pesumasin käib viiendat tuuri ja kuivati on kaks ringi taga.....
... peale selle, et nikerdasin oma nõukogude eestlase eine, mis sai inspireeritud tõsiasjast, et tegin omale kartulisalatit ja kui see valmis sai, siis piinav tunne minu sees vaatas salatit ja tahtis viinereid kõrvale. Õnneks teismelise lihasööjaga ühes leibkonnas elades on 99% võimalus, et külmkapis on viinerimoodi asjasid.... ja nii ma siis oma kere täis kupatasin. Ja nüüd leban siin nagu kaldale uhutud vaal ja ootan meest koju!
Kes muuseas mainis mulle paar tundi tagasi, et tema tunneb täna jälle, et tahaks õhtusöögiks take away, mis meie perekonna koodi kasutades tähendab: sa võid oma eesti sööke siis süüa, samal ajal kui mina hamburgerit loti vahele väänan! (Sorry, aga mina ei suuda hamburkse süüa.....!)
Ja lapsel õnnestus selleks nädalavahetuseks oma lihase emaga kokkusaamine määrata, nii et see kõik kokku tähendab, et pole mul täna vastutust järeltulevate põlvede ees ja ka abikaasa on mind köögikohustustest andnud mind priiks!!!!!!!!!!!!!!! Ja nagu tavaliselt, reedeti ma trenni ei tee!
Jessssssssssssssssssssss!
Kohe ei teagi, mis raamatut haarata :D
Kohe ei teagi, mida playlistist mängida
Kohe ei teagi, mida vikipeediast järele uurida!!!!!!
Kohe ei teagi, mis mustrit põlle sisse tikkida!
Muidugi kogu selle mittemidagitegemisesse tuleb teha väike paus ning ette võtta koduloomad. Aga nemad pole ju kohustus, nemad on puhas rõõm?! Et siis kühvlikesega kaka murult kokku koguda, kõik laialiveetud kilakola tagasi oma kohale kuhjata, väike jalutuskäik naabruskonnas, pesta kopsikud ja jooginõu ning siis neil kõht täis sööta. Pühapäevaks Mika organiseeris meile töö, sest ühel päeval ma avastasin, kuidas ta peaaegu lennutas end üle aia naabrite juurde, kasutades hüppelauana minu vanemate kätega loodud ja kunstiliselt kujundatud puuriita! Nüüd siis pühapäevane perekonna ühise panusena liigutame selle puuriida taamale, seni veel selgeks tegemata kohta!
Ning Antonio jättis mulle dilemma lahendada! Töötades täna ühe kliendi kodus, oli seal kass. Kohe täpselt minu Muska moodi kass. No kohe niiiiiiiiiiii Muska mis Muska. Ja omanikud mingil põhjusel tahavad sellest kassist lahti saada. Ja muidugi Antonio tegi mulle kõne.... et miks mitte?.... Aga ma ei tea. Esiteks, mida meie maja kuningkass sellest arvab ja teiseks, et äkki on seda loomaaeda nüüd juba piisavalt???? Mul pole kahtlusi enda osas, kui minu loom, siis toidetud, kallistatud, potitatud ja kasitud, ent rohkem on tegu filosoofilise küsimusega: kui palju on liiga palju???????
Seniks aga ootan Antoniot koju ja ei tee mitte midagi!
Kui Anthony varahommikul sai oma naiselt vastuse asemel arusaamatu pomina, siis targa mehena otsustas ta naise sinnapaika jätta ja lasta tal magada! Ega see friik (loe: naine) ju magada ja lõõgastuda ei oska, nii kui silmad avab, nii juba elektrijänesena ringi kappab ja vedrutab, nii ta siis andis mulle rahu ja pere lahkus kooli ja tööle. Enne ukse sulgemist korjati kass trepi pealt ja lennutati naisele kaissu, ... ja nii need kaks vana peeru siis kell 12 silmad valla lõid!
Ohhhhhhhh, ma armastan selliseid magamisi!!!! Ei kuule ega näe, mingu pere kooli/tööle või käigu kolmas ilmasõda!!!!! Üldiselt selliseid magamisi mul enam palju ette ei tule, pigem ikka hakkan vahtima kella umbes pool 2 öösel ning närveerima, et äkki magan sisse jne jne. Nagu ma oleks eales sisse maganud???????
Nüüd siis olen terve pealelõuna leelotanud niisama, tehes suurt mitte midagi....
....peale selle, et koristasin maja laest põrandani
.... peale selle, et pesumasin käib viiendat tuuri ja kuivati on kaks ringi taga.....
... peale selle, et nikerdasin oma nõukogude eestlase eine, mis sai inspireeritud tõsiasjast, et tegin omale kartulisalatit ja kui see valmis sai, siis piinav tunne minu sees vaatas salatit ja tahtis viinereid kõrvale. Õnneks teismelise lihasööjaga ühes leibkonnas elades on 99% võimalus, et külmkapis on viinerimoodi asjasid.... ja nii ma siis oma kere täis kupatasin. Ja nüüd leban siin nagu kaldale uhutud vaal ja ootan meest koju!
Kes muuseas mainis mulle paar tundi tagasi, et tema tunneb täna jälle, et tahaks õhtusöögiks take away, mis meie perekonna koodi kasutades tähendab: sa võid oma eesti sööke siis süüa, samal ajal kui mina hamburgerit loti vahele väänan! (Sorry, aga mina ei suuda hamburkse süüa.....!)
Ja lapsel õnnestus selleks nädalavahetuseks oma lihase emaga kokkusaamine määrata, nii et see kõik kokku tähendab, et pole mul täna vastutust järeltulevate põlvede ees ja ka abikaasa on mind köögikohustustest andnud mind priiks!!!!!!!!!!!!!!! Ja nagu tavaliselt, reedeti ma trenni ei tee!
Jessssssssssssssssssssss!
Kohe ei teagi, mis raamatut haarata :D
Kohe ei teagi, mida playlistist mängida
Kohe ei teagi, mida vikipeediast järele uurida!!!!!!
Kohe ei teagi, mis mustrit põlle sisse tikkida!
Muidugi kogu selle mittemidagitegemisesse tuleb teha väike paus ning ette võtta koduloomad. Aga nemad pole ju kohustus, nemad on puhas rõõm?! Et siis kühvlikesega kaka murult kokku koguda, kõik laialiveetud kilakola tagasi oma kohale kuhjata, väike jalutuskäik naabruskonnas, pesta kopsikud ja jooginõu ning siis neil kõht täis sööta. Pühapäevaks Mika organiseeris meile töö, sest ühel päeval ma avastasin, kuidas ta peaaegu lennutas end üle aia naabrite juurde, kasutades hüppelauana minu vanemate kätega loodud ja kunstiliselt kujundatud puuriita! Nüüd siis pühapäevane perekonna ühise panusena liigutame selle puuriida taamale, seni veel selgeks tegemata kohta!
Ning Antonio jättis mulle dilemma lahendada! Töötades täna ühe kliendi kodus, oli seal kass. Kohe täpselt minu Muska moodi kass. No kohe niiiiiiiiiiii Muska mis Muska. Ja omanikud mingil põhjusel tahavad sellest kassist lahti saada. Ja muidugi Antonio tegi mulle kõne.... et miks mitte?.... Aga ma ei tea. Esiteks, mida meie maja kuningkass sellest arvab ja teiseks, et äkki on seda loomaaeda nüüd juba piisavalt???? Mul pole kahtlusi enda osas, kui minu loom, siis toidetud, kallistatud, potitatud ja kasitud, ent rohkem on tegu filosoofilise küsimusega: kui palju on liiga palju???????
Seniks aga ootan Antoniot koju ja ei tee mitte midagi!
Kommentaarid
Postita kommentaar