Kuni surm meid lahutab

Kuigi meil kodus on kena kuuik ja meil kõigil siin hea olla, siis saatusel on omad väikesed salaplaanid ikka kah ning nii on meil tekkinud teatud jagunemine allhoovustes.

Nimelt..... looduslik valik. Ja anname tõele au: valiku on teinud loomad, kes kõik on kellegi meie seest välja valinud.....

Kõige vanem paar on kahtlemata Karina ja Mimi. Nemad on eluaegsed sõpsid ja lahutamatud olnud aegade algusest. Ilmselt mängis siin oma rolli, et Mimi on olnud alati suht aktiivne elukas ja väike laps on ilmselt pakkunud talle piisavalt võimalust müramiseks, jooksmiseks ja muude tempude tegemiseks. Praeguseks hetkeks aga on Mimist saanud vana koer, kohe kuidagi äkki...... ja tema veedab meil nüüd oma elupäevi õhtusse oma madratsikuhjal ilmaelu jälgides. Ent Karinaga side on murdmatu. Kord ühel õhtul hakkas Karina minu pärimise peale, et mis siis täna ka huvitavat juhtus, seletama..... ahjaaaa..... tead, Mimi hammustas täna ühte meest!

Mis????????

Jep. Mimi hammustas ühte meest.

MIMI?????? HAMMUSTAS??????? Kuule pane nüüd loll jutt suhu tagasi......

Ei noh.... tegelikult oli nii, et ma olin maja ees skuutriga yle aia hüpekaid tegemas ja mul oli Mimi käe otsas.... kui üks mees tuli ja käratas mulle, et MIS HÜPPAD SIIN..... ning lükkas mu üle aia. Ja siis Mimi tuli vahele ja hammustas teda!

.............................................. (eetris paus ja minu silmad uskumatusest tõllarattana suured)

Ja et kohe hammustas ikka tõsiselt?

Jah..... verd kõik kohad täis ja mees liipas minema.

Tead mis..... kui isa koju tuleb, siis räägid isale ka ilusasti selle jutu ära ning vaatame, mis siis edasi saab. Aga ära sa Mimi pärast muretse, tema tuli sulle appi. Rohkem peaks see mees nüüd muretsema.

Isa Anthonyle muidugi see lugu üldse ei meeldinud. Järgmisel päeval võttis ta lapse kaasa ja läks politseisse. Mina olin teadagi tööl. Koju saabusime me kõik samal ajal ja siis lõi karm reaalsus mind poolsurnuks, lugedes Anthony tunnistust politseile: samal õhtupoolikul see mees ootas Karinat kooli juures ja jälitas teda autoga koduni, väljus sissesõidu teel autost ning hakkas lapsele järgi jooksma, ise sisisedes SA VÄIKE ROTT!.......... Karinale oli eeliseks, et see oli tema kodu ja ta valdas ümbrust, ning nii kui ta väravast sisse tuiskas, siis automaatsulgur sulges tema taga värava. Ent mees oli kohe kaks sammu tagapool ning pani käe väravaluugist sisse, et värav seestpoolt avada, ent.............. SEAL SEISIS JUBA EES MIMI KIHVADE VÄLKUDES!!!!!!!!!!!!!!!!!!! .............ning mees jättis ürituse katki. Samal ajal oli juba Karina toas ning telefonis isaga, kes hakkas teiselt poolt linna ülehelikiirusel kodu poole kihutama.

Ütleme nii, et jama ja sekeldust kui palju, tegime fotoroboti pildi mehest, mina uitasin päevi ja õhtuid otsides kirjeldusele vastavat autot või meest, kuid loo keskmes oli Mimi. Kohalik politsei ja kool tegid ettepaneku, et võiks kaaluda asja pressis esitlemiseks, kuid..... millegipärast me mõlemad tundsime, et seda avalikku palagani on natuke liiga palju.

Nii et side Mimi ja Karina vahel on seda tugevam. Kõige suurem üllatus oli see, et Mimi RÜNDAS! Kogu oma elatud 15 aasta jooksul pole ta eal teinud mitte vähimatki katset kedagi rünnata (ainukese erandina nägelused Emilyga, kellega neil oli oma MÄNG!). Aga ju ta siis tajus ohtu Karinale ja sekkus oma ainsat relva kasutades. Mitte miski ei õigusta seda meest last ründamast, nagu pole ka õigustust tulla järgmisel päeval tagasi, kuna mehe uhkust oli eelmisel päeval solvatud. Kui tal oleks midagi öelda, tulgu koputagu uksele ning rääkigu täiskasvanutega silmast silma, mitte ärgu jälitagu last koolist koju. Lugu pole siiani lõppenud, mees on endiselt WANTED.... aga meie pere on maha rahunenud. Karina ilmselt kogu selle segaduse sees ei tajunudki füüsilist ohtu, tema jaoks ületas uudiskünnis rohkem Mimi reaktsioon ja sellest kogu tema päeva kirjeldus ju ka algas.

Nii et see paar on loodud koos olema, kuni surm neid lahutab.

Teine paar on siis hoopis vastuoluline. Sest nagu ma olen juba eelnevalt kirjeldanud Anthony suhtumist kaslastesse, siis tema üllatuseks valis kass välja just tema! Päeva jooksul toimub meil kodus 3 - 4 korda paraad, kui siis meespere sammub teineteise sabas teistele pilkugi heitmata... no naiteks vannituppa.... voi diivani peale..... voi voodisse....... Mida nad koos seal vannitoas teevad...... võta kinni, ent siis magamistoas ja diivani peal... moodustavad lahutamatu kaisu. Vahel Anthony öösel Wc-sse minnes ajab mu voodist välja, et WC-sse minna, sest see on lihtsam tegu, kui üle kassi ronida. Sest naist võid ju häirida, ent kass peab peale rasket päevatööd puhata saama!!!!!! Ja kui juhtumisi kass magabki minu jalgadel või selitab mul seljal, siis Anthony lihtsalt tuleb ja VARASTAB ta ära!!!!!!!!!!!! Ja lisaks sellele laseb Grandpuss Anthonyl ennast väänata ja käänata igasugustesse asenditesse, sest Anthony jaoks tal kunagi küüsi pole!

Nii et see paar on loodud kestma, kuni surm neid lahutab.

Ma tean, et see kõik kõlab ikka suht lollakalt, aga me ei pretendeerigi normaalseks pereks.

Kolmas ja kõige igavam paar oleme siis mina ja uustulnuk Mish. Molemad sellised keskealised naisterahvad! Üks ühine omadus on meil ilmselge: meie mõlema tuline temperament ning rahutu loomus! Me kohe ei oska väärikalt astuda, vaid peame ikka kohe leegiga põlema: vähemalt jooksma või aiaääri ja põõsaid tuuseldades sinkavonka tuhisema. Ja ainuke erinevus meie vahel on, et mulle ei paku pinget rannas lainte vahtu püüda voi kajakaid taga ajada. Jalutuskäigu lopuks oleme mõlemad võrdselt sirakil. Aga vahel me võtame ikka aja rannas maha kah ning istume koonud koos, vaatame merele ja kumbki mõtleb oma pika elu peale ja kumbki tõenäoliselt imestab, et ....kuidas küll asjad nõnda läksid, et nüüd siin Seafordi rannas merd kuulan.

Kuid ega meiegi puhul pole midagi uut siin päikese all..... ikka kuni surm meid lahutab.

Kogu see pliks plaks tagumine paar valja ei tähenda muidugi seda, et meie kooslus kuuikuna ei toimiks! Ma arvan, et nii kolm kahejalgset kui ka kolm neljajalgset meie majas tunnevad end kõigiti arvestatuna 24/ 7. Õnneks on meis sellevõrra kainet mõistust säilinud, et anname endale aru: meie mõõt on hetkel täis ja rohkem karvaseid-sulelisi meie majja ei mahu!

Show will go on!