Nimelt tana tapselt 1 aasta tagasi yhinesin palgatootajate armeega siin Austraalias!
Appikene, kuhu eelmised 365 paeva kadusid????????
Eks nad ikka suures osas palehigis mooda said veedetud ja vaga opetlikuna on see aeg mulle taas kinnitanud: EI OLE MIDAGI UUT SIIN PAIKESE ALL!
Selle aasta jooksul on meie "eliit"ettevottes ikka paris palju muutunud, palju inimesi on labi voolanud ning palju-palju salatit ja varki Austraalia, Dubai, Hongkongi ning Singapuri tarbeks toodeldud.... oeh..........................
Ma pean mainima, et uuendused on endiselt kaimas ning nyyd soltub koik minu(sisetunde)st endast, mis edasi saama hakkab. Midagi on teoksil, uus valjakutse terendamas, ent nyyd vajan ma vaid aega (ja nemad kedagi mind asendama....), et asja seedida ja otsustada, kas hakata karjaariredelil ronima voi jaada mugavustsooni pidama..... Ma tegelikult ka veel pole otsustanud!
Aga muidugi on too nagu seiklusfilm!
Mina olen nagu 300 aastane tamm, juured maas, ja jalgin seda koike ja NAEN koike! Ja pole siin miskit saladust.... nagemine paneb pildi kokku ja suur plaan ei ehmatagi enam. Ning nagemine teeb su teadjaks, sest ... ega keegi ju kaua teeselda viitsi ja tode tuleb alati paevavalgele. Onneks on nii, et selle nagemisega ei kaasne suurt LOBISEMIST, sest valdavalt hoian ma oma nahtut endaga, jagades seda vaid vahel kodus Anthonyga ja vaid monel kriitilisel hetkel too juures olen visanud trumpassa lauda..... aga tosiselt ainult siis, kui "rahvuslik julgeolek" vangub savijalakestel ning "riik" vajab paastmist!
Muidu olen ma viimast kahte nadalat nautinud tool ilma oma sobra Stuartita. Tema on viibinud puhkusel (no jep, eks eesti naine on soitnud ajudesse ja nyyd vaja vahe maha rahuneda...) ja keegi pole kahjuks/onneks teda taga igatsenud! (voibolla tahendab see, et teda tegelikult ei vajatagi???????)
Viimasel ajal on koik mu pisikesed indoneesia poisid oma teed lainud, kes tagasi kodumaale, kes oppima, kes leidnud paremini tasustatud ja kergema too. Nii et siis valdavalt on iga paev uue naod, ning see tahendab, et iga paev tuleb sama vana rikkis plaat peale panna, et selgitada meie eliityksuse printsiipe (alati kysi abi, pole lolle kysimusi, pea toopaik puhtana,alati rutta appi, kui naed kedagi jamas, ja ole valmis tottama jargmised 12 tundi......) Naljakas on see, et kui mina oma toimetuste vahepeal meie lattu sisse astun, siis koik uued tombuvad kohe endasse ja kuidagi kossi, sest ... SUUR VALGE NAINE MAPIGA laheneb! Eks see endast tonti kujuta jah! Ja nad on koik toeliselt yllatunud, kui mina laia naeratusega teretan ja teretulemast hoiskan! Ja siis moni teist paeva olija selgitab uustulijale, et see "tont" on paris ok, teda pole vaja karta, nii et ara varise!!!!!!
Peale yhe minu lemmiku, Julieni lahkumist, jai meile ainult halvim variant teda asendada: meie ainus nn. vana olija. Iseenesest on ta vist tore inimene, ainuke viga on, et ta pole just kirkaim kriit karbis ning peale selle, kui ta oma prillid salati sisse kaotas, on ta poolametlikult ka poolpime..... Ja vaatamata sellele, et ma mainisin tema lyhinagelikkusest ka ylemusi, keegi ei hoolinud! Ma nimelt teadsin, et kui grupp indoneesia poisse kylastas koaalafarmi, siis see poiss oli ainsana pettunud, kuna tema ei olnud suuteline yhtegi koaalat meetri pealt tuvastama ja ka pingviiniparaadil nagi ta vaid sammuvaid udukogusid. Ning nyydsest siis peaks seesama poiss siis kokku panema erinevatest komponentidest erinevad salatid....?????? Ja kui mina kinnitan alusele kleebise, et KONTROLLI HAIGUSELE..... siis ma juba teadsin ette, et tema seda kyll teha ei suuda.... Ma siis eelmisel laupaeval vehkisin kasitsi labi ca 500 kasti (jumala eest, minust on saamas aussie rammunaine 2011!) ning kontrollisin nad siis haigustele ise, sest sel ajal kui indoneesia poiss imetles oma silmade eest yhte liblet (tuvastades nn. haigust), olin mina suutnud juba 15 kasti tshekkida.... Ja nii ma olen siis temaga koos tuulanud iga paev, justnagu mu oma toos vahe tegevust oleks.... Aga minu kohu alt kasvab valja kogu aeg rohkem paare jalgu, nii et saame hakkama!
Meil on vana olijana ka nn. laomeeste ylemus, agfaan, aga tema on meil eriline..... s.t. afgaan ja temaga ma eriti ei arvesta. Peale aastat tootamist meie eliitettevottes, tean ma miks soda Afganistanis ei loppe (aga keegi ju minu arvamusega ei arvesta...lol): nimelt kui eestlane aastasadade kaupa istub ebaparlikarbina kinni oja pohjamudas ning ootab ja vaatab, siis.... afgaanid ilmselt (ja afgaanidest raakides ma raagin ikka ainult meestest, sest ... naised pole ju ometi loetud!) on loodud valima raskeima tee oma elus. Et isegi kui sul on sirge ja otse asfalteeritud tee punktist A punkti B, siis tema peab valima selle piinarikkama ja kaanulise ja magise ja rappuva ja kysima tahtedelt teed (ning seda koike eesli seljas "kihutades"). Ja kui sa arvad, et 2 + 3 on 5.... siis oige, see ongi, ent see pole nii lihtne: 86 - 130 + 245/3 -12 + 19 -80+13 -14...... vat see vordub 5!!!!!! Ja nii on see ka ilmselt selle hoimudevahelise sojaga.... et siis milleks otse minna (ja leppida), kui saab ringi ka (et siis tappa ja taga ajada)... vahemalt igav ei hakka ja tegevust jatkub!
Ja nii on see meie afgaaniga ka.... selle aja sees, kui tema korts laubal kukalt sygab ja salati heaolu yle motiskleb ning sygavalt arutleb, on.... hei hei vana, salatikaravan on juba vahemalt peatusevahe edasi liikunud! Aga mina olen jalle kui koeranael pepul: naine, kellel on oma arvamus. See on juba legend, kuidas ta mind ei usalda. Igal hommikul esimese asjana ma tshekin jarele koik tellimused, et siis olla valmis actioniks ning toota koigile just tapselt seda, mida nad soovivad ja tapselt nii palju, nagu nad vajavad. Tavaliselt ma siis annan teada laole, et ..... Dubai, 30 kasti, Singapur 4 *19 kasti ... ent see pole piisav.... afgaan ei usalda ju kedagi ning tema siis tuleb pealelounat tshekkima ja arvutab siis minu nahes yle koik tellimused..... ning endiselt jaab tulemuseks peale pikka ja keerulist matemaatikat... 30 kasti Dubaile, 4 x 19 Singapurile...... ent samal ajal on Dubai salat juba teel lennujaama ning Singapuri 76n kastikest kah juba valmis ehitatud. Ja siis ajab mind alati naerma, kui ta teatab, et no worries, we have to find something something...... ehk siis pole hullu, me leiame miskit miskit.... siis mina kui jalad maas naine tean, et siin ilmas pole midagi miskit miskit ja midagi ei juhtu iseenesest... Ja see tema something something on kujunenud meie firma sloganiks kirjeldamaks peatut olukorda, kus keegi lahendust ei tea ja kus kedagi isegi ei huvita lahendus kui selline. Aga ... las ta olla..... iga ettevote vajab ju oma afgaani....
Tegelikult oli meil alles kolmapaeval (meie yks kiiremaid ning kaootilisemaid paevi!) hommikul suur paanika, kui see afgaan toole ei ilmunud. Ma isegi ei tea, kuidas oli meie ylemustele jaanud mulje, et ilma temata kukub coolibah maailm kokku. Ei kukkunud miskit. Mina haarasin harjal sarvist ja koos selle ainsa vana olija poisiga ning kaputaie uustulnukatega, tegime asja lihtsalt ara. Ma lisaks sellele tegin ara ka kogu oma too. Me lihtsalt kasutasime 123 laks ja tehtud! meetodi! Keegi ei syganud kukalt (voi mune), asjad said tehtud kiiremini kui tavaliselt ning paeva lopuks tulid nii monedki mulle teatama, et minuga laks see koik nii lihtsalt ning ei mingit stressi. Aga ma tanasin ka koik poisse ja viskasin viit, sest tegelikult kukkus koik valja oodatust paremini ning paeva lopuks jai meist maha ilus, puhas ja organiseeritud ladu. Isegi meie tootmisdirektor oli yllatunud tulemustest.... Voibolla oli ka seda paeva millegi jaoks vaja, mine sa tea.
Ahjaa, lisaks sellele, et see paev oli 12 tundi pikk ja ekstreemselt tempokas, lisas oli tulle asjaolu, et mul on haal nn. levist valjas (meie pere gripp tabas ka mind ja mul on kogu kurk kinni paistetanud ning korist mingit haale moodi asja valja ei tule, pigem mingi saladuslik ja sexy sosin........). Et siis haal ei levinud, aga see tahendas seda, et koiki kasklusi pidi sosistama lahidistantsilt ning see eeldas siis toeliselt valedaid jalgu.... levimaks kiiremini kui haal!
Aga jah, see minu viimase nelja paeva sosistamine on mu meeskolleege mojutanud sedavorra, et me vist avame uue kuuma tasulise telefoniliini, kus siis seksikas kahe naishaal uurib, mis plaanid sul selle spinatiga siis ikkagi on......lol
Oh ja siis ma unustasin yhe toreda loo! Kuna meil nii palju inimesi toolt ara lainud, siis juhtkond hakkas otsima uusi inimesi. Et ikka kohe taiskohaga ja et alustame kohe austraallastest endist! Ja siis osutus valituks Josh. Et tuleb ja hakkab salatimeistriks ning siis asendab afgaani, kui see puhkusele laheb. No ilusad ja yllad eesmargid. Josh oli siis umbes 190 cm pikk. Et siis peaks ulatuma igasse korgusesse. Aga selle eest oli ta ka umbes sama lai (mis tegi mind natsa murelikuks, sest sellise kerega end igast praost labi ei pressi). Ja ta oli vaitnud toointervjuul, et ta lohub tood kui masin ning et kiire tempo ning 180 kraadised poorded on kakitegu temasuguse noore pulli kaes. No ok.... kokkuvotteks siis ytleme nii, et see 19 aastane noor pullipruks alustas teisipaeval, selle ta elas yle. Tootas pool kolmapaeva.... ja siis pidi ruttama, kuna kodus oli emergency olukord. Ning neljapaeval enne lounat joudis ta juba kaia kontoris kaebamas, et kastid on rasked ja ta vigastas kasti tostes silmamuna!!!!!!!!!....... ning neljapaeval louna ajal lahkus ta vaarika autokannakaga meie lugupeetud ettevottest, sest me oleme NII IGAVAD ning me ei VAARI TEDA! Good on you, Josh! Ta aga unustas kontoris ilmselt mainimast, et nende vaheste tundide jooksul, mis ta meie igavas ettevottes viibis, sellest 1/3 veetis ta pissil/kakal/joomas...... ja juhul kui ta oligi toopaigal, siis ta seisis nagu vaal keset kaost ja kasutas koik teisi, et anna mulle seda ja anna mulle toda.... Mina siis nahvits, nagu ma olen.... et nae, vota, see on siin ja too on seal... anna tuld ja muudkui tostsin tempot. Lisaks sellele tegi ta vaga intelligentse markuse esimesel paeval, et naljakas firma, keegi ei raagi inglise keelt ja tema ei saa kellestki aru (ja mulle- kelle ta yhena vahestest arvas keeleoskajaks, ta siis seletas, et kuidas ta kord Itaaliamaal ei suutnud itaallastega yhte keelt leida, sest nood lihtsalt ei osanud inglise keelt ja kuidas siis tema guruna kasutas inimestega suhtlemiskes MANGUKAARTE......... oh inimesi, oh aegu...) Kahjuks on selle mehe kere suurus korrelatsioonis tema aju vahesusega..... Ilusat ja sirget lendu talle edaspidiseks!
Aga homme terendab ees veelgi valjakutsuvam paev.... ma saan omale VARIMARGITI..... ehk siis yhe naisterahva, kes paev otsa teeb minuga koos minu tood, et siis otsustada, kas temast saab mulle asendajat. Mul erilist usku pole sellesse persooni, aga eks nagu alati: time will show! Ku ma talle eile ohtul enne koju minekut olale koputasin ja sositasin talle korva, et ok, eks siis laupaeva hommikul 5.30 naeme, siis juba pelgalt sellest viskas ta huuled prunti..... et miks nii vara????? No mis ta arvab, et ma nagu enda meelelahutamiseks arkan 4.30 igal laupaeval???? Tema oli muide yks nn. arvamusliidritest, kes arvas, et ma ei nae tookohal yldse seksi valja. Nyyd ma siis annan talle voimaluse teha seda koike, mis mina teen iga paev ja tema asi/ probleem on valja tootada, kuidas seda SEKSIKALT TEHA. Juhul kui ta seda tahab. Minu jaoks pole oluline lol. Mul pole isegi aega sellise teemaga jahmerdada, sest ma ei usu, et minu pollevarv muudaks mind kuidagi seksikamaks ja kuidagi paneks teisi mind austama rohkem. Ma usun, et minu fannid austavad mind sellena, kes ma olen!
Aga jah, homme uus paev, uued valjakutsed, ... ent sama kahe sosin... (mis ei tee mu paeva mitte grammigi kergemaks, sest kuna ma pean seletama mu varjule koiki nyansse... ja neid nyansse on palju... siis mu kurk hakkab juba tana rohkem valutama, kui sellele motlen)
Saaga jatkub.......
Kommentaarid
Postita kommentaar