Et on reede ja vaba paev, siis peab ju selle paeva millegagi sisustama????

Alustaks ehk sellest, et teisipaeval, 09.augustil, siis sai toimuma Austraalia jarjekordne rahvaloendus. Minule esimene. Teistele jumal teab mitmes..lol

Paar nadalat enne siis poetati iga maja ukse taha kysimustik, mille pidi taitma tapselt sel ohtul. Vahe edumeelsemad voisid sama kysimustiku taita ka internetis, sest kysimustiku paberversioonile oli lisatud ka PIN koodid, juhuks kui kellelegi tuleks pahe hull mote seda onlines teha.

Kuna meie aga olime laisad ning vasinud (molemal 11 tunnine toopaev seljataga), siis laksime kergema vastupanu teed, ehk siis kogusime pere ymber koogilaua ja panime pere-ema arvuti taha istuma ning asusime pidulikult kysimustikku internetis taitma. Yksmeelselt valisime me isikuks nr. 1 pereisa ja siis meie Karinaga jaime satelliitideks, kelle tants rahvaloenduse moistes kaib ymber selle eelpool nimetatud votmeisiku ymber. Kysimustiku algus oli suht tavakohane.... nimi, aadress, vanus... ent siis laks Austraalia-paraseks katte. Kogu selle rahvustesegadikus tuli end maaratleda, kes sa oled, kust tuled, kus on sinu esivanemad parit, mis on kodune keel (ja juhtumisi, kui see ei ole ingilse keel, siis millisel tasemel, kui yldse, raagid inglise keelt...) ning mis usku oled. Meie pere jagunes muide kolme eri lahku: isa Anthony itaallasena markis end katolikuks, perenaine markis end ateistiks ja laps pani linnukese kirja lahtrisse: religioonitu. Enesestmoistetavalt jaime selle kysimuse juures vaidlema, et mis on siis vahe ateisti ja religioonitu vahel..... Minu isiklik seletus oma ateisti vaadetele olis siis jargmine: rasketel hetkedel pole mind kunagi aidanud KEEGI SEALT YLEVALT. Ainult mina ise ja/ voi minu vanemad on mind aidanud. Ja nii mina kui ka minu vanemad on taiesti lihast/luust ning eksisteerivad FYYSILISELT. Ning peale tuhandete raamatute labilugemist ma endiselt usun evolutsiooniteooriasse, ehk siis inimene eksisteerib siin maailmas siiski looduse loominguna, mitte kellelgi muinasjutu tegelaste pattulangemise tagajarjel.... Ja kahjuks jah, ei usu ma yhtegi jumalasse ega ka kuradisse, usun hoopis iseendasse ja oma vanematesse ja viimastel aastatel ka Anthonysse.

Ent tagasi siis rahvaloenduse juurde. Olles taitnud ara siis koik haridusse, toossse, kooli puutuva, siis sattus meie teele ilus kysimus: MITU TUNDI SINA VEETSID MOODUNUD NADALAL TEHES MITTETASUSTATUD KODUTOID?????

Vastusevariandid:

a) kuni 5 tundi

b) 5 - 14 tundi

c) 14 - 20 tundi

d) yle 20 tunni

Ootamatult lennutasime oma linnukesed Anthonyga molemad yhte kasti: molemad nimelt arvasime, et kynname rasket kodutoode vagu 5 - 14 tundi..... Jaaaaaaaaaaaaaaaaaaa siis laks aruteluks!!!!!!!!

Margit: et millal sina siis need 14 tundi tegid??????

Anthony: no iga nadal ju teen!

Margit: ??????????

Anthony: no naiteks teen syya...........

Margit, kulm pysti: korra nadalas pastakastet????? ja viis tundi????????

Anthony: eeeeee......... no aga ma teen vahel midagi muud ka......

Margit: no naiteks????????

Anthony: kuule naine, kas see on varjatud sonum mulle teatada, kui laisk ma olen???????

Onneks kogu dialoog kulges naerukrampides, isegi Karina vaanles naerust.....

Ent siis vahetasime suunda:

Anthony: kuule naine, aga millal sina see 5 tundi tegid?????

Margit: kuule kuule, igaohtune soogitegu ja noudepesu ja koerad/kass soota ja prygikastid/kassiliiv valja, syletaied pesud masinasse ja siis kuivatisse ja siis triikida ja ara panna ja kogu reedese paeva veedan ma tavaliselt kodutoid tehes, ehk siis suurpuhastus ja gurmeeohtusook valmis ajaks, kui lovi (abikaasa) jahilt (toolt) koju tuleb.... ja siis maletad, eelmisel reedel ma rassisin aias oksi saagida ja siis pyhapaeval myttasid aias yle poole paeva ning ohtul tegin veel suure laari pastakastet sygavkylma valmis..... siis tegelt see teeb tublisti yle 14 tunni!!!!!!!!! ja teadsa, ma isegi ei kaeba, sest ma teen seda YLIMA ROOMUGA, sest mul on tanulik pere!

Anthony: memm, ma pidasin hoopis silmas, et sina oled meil ju tuntud nagu keravalk, et sina suudad teha seda koike vahem kui 5 tunniga!!!!!!!!!!!!!!!!!

Margit: aaaaaaaaaaaaaaaargghhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh

(Kusjuures meil oligi moodunud nadalal juhus, kus mina hakates toolt koju soitma helistasin nagu tavaliselt Anthonyle, et olen teel. Ja tema teatas, et on kah teel koju, aga juba peaaegu kohal. Ja lubas et siis hakkab vaikselt ohtusooki nokitsema, s.t. paneb lasagne ahju. Kui mina 20 minutit hiljem koju joudsin, siis lasagne oli juba kylmkapist suuremeelselt valja voetud ja pereisa taterdas koogis. Perenaine lennutas ukse pealt seljakoti nurka, kallistas meest ja kassi ning jooksu pealt lylitas ahju sisse, lasagne ahju ja taimeri 30 minuti peale...... 30 minuti hiljem, istus pere lauda. Pereisa taterdas endiselt koogis, laps surfas netis ja pereema oli selle 30 minuti jooksul sootnud nalga sureva kassi ja toitlustanud koerad, vahetanud kassiliiva, viinud prygikasti valja, pannud oma tooriided pessu, katnud laua, pannud abikaasa ohtused tabletid valmis, pesnud ara hommikused kohvitasside, veeklaaside ja pudrukausside virna ning kainud ka dushi all..... Peale seda Anthony kysis, et kas ma teen seda koike selleks, et panna teda tundma laisana :DDDDDDD

Tegelikult saladuskatte all..... ma lihtsalt tahan, et koik oleks tehtud nyyd ja korraga, et siis mulle jaaks ka aega abikaasa ja kassi ja raamatute ja feissbooki (ja muu interneti jura )peale. Mulle pole pikka hoovottu vaja, pigem olgu yks tempokas aktsioon ja parast suur rahu!)

Nagu ma jargmisel paeval too juures aru sain, oli see kodutoode kysimus yks koige meeleolukamaid yldse selles ankeedis ja nii mitmeski peres tekitas see vaikese tormi veeklaasis!!!!!

Karina oli kurb, et ankeet tema kohta nii lyhike oli (kooliga kogu lugu loppes)ning keegi ei tundud huvi, kelleks ta saada tahab tulevikus..... sest hetkel on tema unistus saada baristaks (professionaalseks kohvitegijaks) ning hetkel ta kogu aeg toimetab meie kohvimasina kallal ning andes au yhele 9 aastasele tydrukule: ta teeb ka tosiselt haid cappucchinosid!

Mis meil siis veel uut?

Ahjaa, lapsel on peigmees. Cynon. Samast klassist. Ja poiss korvuni armunud. No ok, pole just George Clooney, ent selle eest on suur syda. Nyyd nad siis nadalaloppudel kaivad teineteise pool kylas. Cynon alati toob Karinale vaikese kingi ikka ka, toeline gentelman. Esimesel korral, kui Cynon meile tuli (kohver kaenlas), asus Karina yhte oma lopututest sahtlitest tyhjendama, ning isa Anthony tundis huvi, et mis teed tshikk? - Cynoni asjadele oma sahtli! Ning isa vottis asja kokku ohkega, ... ok, et siis koliski sisse!

Olgu oeldud, et kohver sisaldas sel korral taas kingitust ning vahetus sarki (sest gentelman on puhas ja korrektne mees, kes peab alati esinduslik valja nagema, eriti veel juhul kui ketshupiplekk peaks t sargile sattuma!) Ja mina jatkan Karinale nagu rikkis plaat kogu aeg sama juttu, et vahet pole, kuidas keegi valja naeb (peigmehel on paha ekseem....), oluline KES ta on. Ja isegi kui te ei abiellu, siis vahemalt truu sobra saad sa elu lopuni!

Aga nyyd ma arvan, et on aeg end voodist valja ajada ja oma 14 tundi taitma kodutoodega!

Aga enne lahen heidan pilgu peale oma taga-aiale, kus suur oksatoo on toimuma saanud ja kogu dzungel harvendatud. Oksad veeti ara alles paar paeva tagasi ning kuna ma lahen toole pimedas ja kruiisin koju ka pimedas, siis paevavalguses ma oma uut aeda nainud veel ei olegi!!!!! Nii et olen nyyd vapustuseks valmis!!!!!

Paikest teile sinna!