Kui nyyd koik ausalt ara raakida, pean ma alustama sellest, et mida aeg edasi, seda rohkem ma poodiminemist valdin. Ma voin isegi vaita, et kohe vihkan seda tegevust. Ja ma enam ei mainigi, et laheks kuskile kaubanduskeskusesse hangima ja poest poodi aega surnuks looma. Esiteks, pole mul selleks aega, elu on liiga lyhike viiv seda poodlemisele kulutada. Teiseks ja peamiseks pohjuseks on .... liiga palju inimesi ja liiga vahe ohku. Mul on see vastumeelsus juba lapsepolvest ja ma maletan mitut puhku, kui Tartu kaubamajas inimmassis voi linnaliinibussis pilt hakkas eest ara vajuma. Seega..... valdin nii palju kui voimalik sattumaks poodi. Meie peres ongi nii, et mina teen nn. ostulisti ja isa Anthony siis votab retke ette, Karina trygib kaasa niikuinii, sest mine sa tea, ehk onnestub nillida endale ka miskit keemiat ja E-sid tais eresinise voi myrkrohelise vahtkummi sarnase maiustuse.....
Kuid naiteks tana tegin ma saatusliku vea..... sest olles hommikul kell 7 silmad valla loonud ja koogis toimetanud ja pesud pessu/kuivatisse/kappidesse ladunud, koeri narritanud, Grandpussi venitanud, kohvi serveerinud kaasale voodisse, aurutanud spinati ohtusoogi jaoks valmis, lugenud keskendumisvoimetult raamatut, nokkinud nina ja leidnud end piisavalt tais energiat, edastasin jargmise informatsiooni ikka veel voodis lebitavale abikaasale: MINA LAHEN NYYD POODI! Silmad kui tollarattad, vaatas ta mind kui UFOt.... voi ilmselt oli ta segaduses minu vaimse seisundi parast.... SINA????? POOOOOOOODI???????
Jep, julge hundi rinnad on ju rasvased....lol.
Lykkasin siis Chryslerile haale sisse ning rockraadiojaama pohja ning labi vihma ja saju kummide vihinal Frankstonisse. PUNKT.
Pidu loppes sellega.
Kohe kui kaubanduskeskuse parklasse sisse keerasin, siis imestasin, et mis vark, pyhapaev ju, tasuta parkimine, mida koik need kaks rida parkimispuude ees ootavad. Kannatliku pohjamaa naisena siis hakkasin ka ootama ja olukorda selgitama. Ja pohjamaine kannatus hakkas ka koleda kiirusega kahanema, sest MITTE MIDAGI EI TOIMUNUD! Liiklus oli seiskunud, nii minu ees, kui minu taga. Ja isegi valjapaas parklas oli umbes, sest nii nagu minu terane silm suutis seletada, olid koikide valjasuunduvate autode juhid minetanud inimlikud tunded ning ka unustanud vasaku kae reegli ning keegi ei andnud kellelegi teed. Mina aga istusin blokituna kymnete autode keskel, ei edasi ega tagasi. Yritasin autos ajakuluks mond rokilugu kaasa louata, aga mis sa ikke karjud yksi autos nagu kuutobine, seega .... jalgin mangu. Olles meeter meetri haaval joudnud lahemale "vabadusele", oli mus siiski natuke lootust paremale homsele..... Ja kui ma siis paisu tagant valla paastes end parklasse sisse sain.... siis sain aru, miks koigil oli nii hirmus kiire sealt valja saamisega. Parklas valitses PARKLAKAOS! Keegi kellelegi teed ei andnud, vabu kohti polnud, ostlejad ilmusid ja kadusid iga nurga tagant, autod tegid oma loputuid ringe. Mingis strateegilises punktis olid kaks autot oma esituled kokku surunud teineteise vastu ning omanikud karjusid teineteise peale ja vehkisid katega, rahvamass sulgus tihedamini ringi seda etendust jalgima. Apppppppiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!
Pogene, vaba laps!
Onneks sain ma valja sellest hullumajast poole lyhema ajaga, kui sissesaamiseks kulus, mis tundus hetkel ikka suht well done!
Ja kui ma jargmise (avatud parklaga) toidupoe poole kruiisisin, siis .... motlesin tanulikult oma Oisu A&O poe peale, kus oma leiva ja kohivkoore ostmiseks yle 2 minuti ei kulutanud ning alati oli parklas kohti ja voisid end kasvoi laiuti kolme auto koha votta ning kiirustades ka autoukse parani valla jatta.......
Olles eluga sellest teisest poest tagasi (vihma sadas kui oavarrest - tuleb vist hea oa-aasta....lol..... aga see vihmasadu tahendab, et keegi ei taha sinna parklasse minna ja vihma kaes paari sammu teha......), otsustas maatydruk minu sees, et IGA KINGSEPP JAAGU OMA LIISTUDE JUURDE!!!!!!
Et siis tytarlaps, kirjuta edasi oma kalligraafilise kaekirjaga ostunimekirja ja pane kotid valmis..... aga ara mine harjaks katte!!!!!
Pyhapaev on sellegipoolest mu lemmikpaev, kogu pere koos, relaxime ja teeme ainult lemmiksooke!!!!! Just lopetasime oma grillkana- ja rohelise sibula wrapid, ning ohtusoogiks on plaanis teha ricotta-spinati canellonisid (ehk siis maakeeli, pehme juustu ja spinatitaidisega pastarullid!)
Elu on endiselt ilus!
,
Kommentaarid
Postita kommentaar