No nii, eluga kodus tagasi peale 3 paeva!!!!! Milline hea tunne jalle, ja seekord ei hoisanud syda KODUUUUUU mitte kui Kirkwoodi tanavale keerasime, vaid juba siis, kui teemargid hakkasid Melbourne naitama. Kuna meie sydasuvine retk magedesse osutus koigile meile suht menukaks, siis pereisa Anthony otsustas, et laheme vaatama nyyd, kuidas see sygisel valja naeb. Tal oli vaja niikuinii yks too ka seal teha, niisiis MIKS KA MITTE????? Muidugi mina eelnevalt kulutasin pooled oma narvid too juures, selgitades miks ma omale YHTE vaba paeva tahan...... Aga kuna ma kuulun hetkel nn. puutumatute klassi ja mu ylemusel on tosine hirm, et yhel paeval ma enam toole ei tule, siis ega tal midagi yle jaanud, kui mulle see paev anda. Ta juba hirmutas koiki ette, et "laupaeval tuleb porgu maa peale, teie ingel on yheks paevaks lavalt ara ja teil tuleb minuga rinda pista......." (muidugi tuleb mainida, et mitte keegi teda ei karda...lol. Pigem olen mina see noid luual!) Pakkisime end eelmisel ohtul kenasti paari kotti ara. Karina naitas mulle oma nn. listi, millele ma siis havitava hinnangu andsin ja lasin tal koti uuesti lahti-ja kokkupakkida (nimekiri oli a la selline: platud 2 paari, shortsid, tiigriga top, pealuuga t sark, aluspyksid, paar sokke, 30 nimetust eri DVD-sid. Kampsun oli maha tommatud ja nahktagi taha oli kirjutatud kysimark.....) Suure vaidlusega suutsin kampsuni siiski sisse suruda ja yhed normaalsed teksad ja tennised. Nii et siis tegime suured plaanid, kuidas me oite vara end kodust ara satime (minna oli 430 km) ja kuidas me ikka enne pimedat kohale jouda tahame. Elul olid muidugi teised plaanid! Koigi asjaolude summaks kujunes, et loime koduukse seljataga kinni 5.30 ohtul, ja siis kulus meil 2 tundi reedeohtuses liiklusummikus, et 20 km labida ja lopuks siis nn. linnapiirile jouda. Selleks ajaks oli juba pilkane pimedus..... Aga ega lounataeva all pimeduses suunduda eikuhugimaale on ju ka omajagu romantiline.... (Karina muidugi istus tagaistmel oma pesas, vaadates DVD-sid korvaklapid peas ja muidugi jai ilma meie intelligentsest vestlusest eesistmel teemadel a la II Maailmasoda ja Hatoni morvad, kuidas Soome Talvesoda voideti suuskadel, Liibya kodusoda, kodutud loomad, kuidas valmistada oiget capuchinot, kuidas jaapanlased olid hullud sodalased jne jne...) Viimane kontakt inimkonnaga toimus meil siis kuskil 170 km enne meie sihtkohta, kui autol kytusepaagi silmini taitsime. Ja siis hakkasid ka koiksugu vaatamisvaarsused. Kulus poolteist aastat Austraalias olemist ja kogu selles rahvastepaablis polnud ma seni kordagi yhtegi aborigeeni nainud. Vat selles tanklas oli yks toimekas tadi, kes oli tankimisega hadas. Ega see ju iseenesest pole midagi uut, et naised tankida ei oska, ainuke asi mis mulle silma jai, et see tadi oli paljajalu sel jahedal ohtul(hetkel olnud 15 kraadi sooja liigitub Austraalias KYLMAKS ilmaks)........ ja kui ta siis oma nao meie poole pooras, siis ....wowwwwwwwwwwwwwww!!!!!!!! Eesti naise silmad olid kui tollarattad, sest pilt oli vaatamist vaart!!!!! On ikka teistmoodi kyll, pole ei valge ega kollane ega must, vaid ikka kohe aborigeen!!!!! Ja seda ei maini ma mitte rassistlikust lahenemisest, vaid .... see on tapselt see miski, mis vedas mu Palestiina pogenikelaagrisse ja miks ma uitasin yksi ringi Lahis-Idas ja alati kuskil, kus ma kohalikega jutule saaksin..... Peale seda keerasime me ohe. Meid ootas ees 170 km inimtyhjust, kurve, yles-alla, metsa ja polde, ja seda koike pilkases pimeduses. Me molemad siis teravdasime oma silmad ja auto taistulede paistel hakkasime tasasel kaigul edasi tottama. Mina muidugi mainisin oma kullipilku ja kuidas mu silmad on haakunud teeservadesse, sest ..... iial ei tea!!!!!! Meie eelnev intelligentne jutuajamine oli muidugi ka sisaldanud teema kuidas valtida kokkuporget podraga, aga kuna Austraalias midagi nii suurt ei kohta, siis.... teravdasin ma silma millegi natsa vaiksema jaoks, .... aga kelle voi mille, ma veel ei teadnud. Ja siis seal ta seisis: vombat!!!!! No oli vaatepilt! Kurvi tagant ryhkis rahulikul sammul teele metsseaporsa jagu massiivset lihast.... ja seisatus hairimatult vaatama, et kesssse kurat kondab siin ringi sellisel kellaajal..... Meie Mitshubishi seisatus kah ja nii me siis vaisasime yksteist..... ja mina olin vaimustusest sillas!!!!!!! Vombat otsustas siis, et ah, miskid kuutobised ja jatkas moodetul sammul teed. Good on you, mate! Olles vaevu aru saanud, mis just toimus (Anthony ytles, et kokkuporge vombatiga on sama, kui autoga tellisseina soita ja auto yldjuhul kantakse peale seda maha....), kui akki roogatasin jalle..... aga sedakorda oli see kanguru, kes pinnalaotusena pikka und magas keset teed...... ok, ohtu polnud, tema hyppamised olid hypatud..... :( Natsa maad edasi...... silmad pimeduses!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ja lahemale joudes selgus, et need kuulusid vallabile, kes.... kaed rinnal risti keset teed tahti vaatles! Meie vaatlesime teda! Ja ega tal eriti kiire polnud, ta natsa motles, kas vasakule voi paremale, enne kui tihnikusse hypata loivas, saba jarele lohisemas. No ja nii siis terve tee. Loom-peatus-soit-loom-oeatus-soit..... Kogu teekonnal tuli meile vastu 3 autot, aga selle eest loomade arvestus laks meil totaalselt sassi. Oli loomi, keda tundsime ara, oli loomi, kes olid nii kiired, et jai yle ainult arvata....... Mingil ajal tegime peatuse, lylitasime valja ka automootori ja kuulasime PIMEDUST! See oli ka taielik woww!!!!! Hirmu ei olnud, aga oli VAIKENE tunne. Kohale joudes olin mina nii ponevil, et und polnud kuskilt votta!!!! Anthony tanas mind kah, et talle toeks olin ja kogu vastutust talle ei jatnud, sest enamus kohtumisi loomariigiga joudsin mina enne osutada, kui Anthony naha!!!!!! Jargmine paev siis kulges minul magamise tahe all. Vat selles hytis on niiiiiiii hea fiiling ja uni maitseb seal miskiparast niiiiiiiiiiiiii hea. Vedasin end voodist valja vaid hommikusoogiks, kui kohalikku kohvikusse maiustama laksime (seal on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiii head soogid ja kohv maailma parim!) Tagasi tulles heitsin end taas teki alla, koos raamatuga (yhe juudi poisi paevik II mailmasoja ajast......LOOMULIKULT!) ja Anthony asetas klaasi shampanjat kah ookapile.... Elu kui filmis! See film oli aga kahjuks tapselt nii lyhike, kui paar tundi, sest.... miskil hetkel kais plokssssssssssssssssssss..... ja telekas jaid vait! Ja kylmkapp..... Ja tuled enam polema ei lainud..... Lyhidalt... keegi aff vottis elektri ara. Ega me alguses ei erutunud. Ikka juhtub! No aga tund kulus ja teine, ja isa Anthony juba suht rahutu.... TV -d ju pole ...lol. Siis ta vottis ette tiiru selles alpikylas ja selgus, et kusagil pole voolu, affid koigilt selle ara votnud. Tagasi joudes ta teatas, et akki peaks Melbourne tagasi minema? Karina ja mina et .... ole nyyd..... ega me siis nyyd nii vedelad kah pole, et kohe alla anname. Aga selle aja peale hakkas juba pimenema kah, nii et .... mis siis ikka, eestlase moodi kohtupidi joepohjas kinni ning ootame-vaatame...... Mulle muidugi kogu situatsioon meeldis. Kohe selline syrr: ei tulesid, ei tv, kylm tuba (valistemperatuur oli 4 kraadi!), kahjuks ka mitte sooja vett...... Praktilisel eesti naisel nagu minul, oli muidugi huulepulga asemel ridikylis paar villaseid sokke, Victorinoxi taskunuga ja ....... TASKULAMP! Korragi elus osutus see viimane vajalikuks, sest .... ega telefoni valguses mehetegudega just kaugele joua! Me Karinaga votsime ette teekonna labi pimeduse alpikylla, et naha, kas akki inimesed on kuhugi kokku kuhjunud ja yksteisele seltsiks sel pimedusetunnil.... Anthony jai koju teki alla valja puhkama (mees magab - mees vasind, naine magab - naine laisk....) Alpikylasse joudes oli piknik esimeses hotellis aga juba alanud ja koik suht purjus. Selle koha me skippisime ja Karina toukeratta korinal joudsime labi pimeduse teise kortsi, kusjuures taaskord praktiline eesti naine KUULIS juba kaugelt diiselgeneraatori myrinat... ning see oli juba taiesti lahe koht, kus kooki ja jooki ja valgust ning inimesed sees!!!!!! Nii et taispoore tagasi pereisa valguse katte tooma! Ja kui me siis lopuks kohale joudsime, siis pressisime end ikka ukse vahelt sisse, aga see oli ka nagu viimane piir.... Koikjal inimesed roomsad valguse yle. Ohtusoogiga oli asi nii, et ... kahjuks kook oli suletud, aga selle eest neil oli kuhjaga kypsiseid ja kropse ja pahkleid ja kohvi ja viina ja olut ja veini!!!!!!! Nii et selle paeva ohtusoogis olidki kypsises... Karina oli ylirahul, mina mitte eriti ja Anthony kangelaslikult keeldus sellisest suhkrulaksust! Istusime seal paar tundi, aga kuna mina jain uniseks (pokaal veini tappis tadi!), siis ukerdasime end labi jaakylma ohtu oma jaakylma kottu kotile. Koju joudes siis arutasime et... mis siis, kui kogu maailma elekter oleks korraga otsas, et mis me siis teeksime ja mis saaks..... Siis me istusime kylmas (koik soojendavad seadmed ju ka ei tootanud!) ja pimedas teki all ning arutasime igasuguseid maailmalopu teooriaid. Anthony kordas jalle, et tal pole vaja karta, sest tal on eestlannast naine, kes on vajadusel nii tappev relv kui ka elu hoidja ja kes saab hakkama igas olukorras ning kes vajadusel tahub sukavardast noole ja laheb jahile ning koob niinest riided koigile selga! Mina muidugi lisasin, et lisaks on tal ka piisav tagavara villaseid sokke igaks elujuhtumiks ning yhel paeval on villane sokk su elupaastja (mul omal olid varbad muidugi soojas soki sees!) Aga see oo oli lahe! Sest lisaks sellele, et oli pime ja kylm, syya ju ka polnud midagi! Minul oli jumala savi soogist. Aga karina hakkas viuguma juba suht ruttu, et .....juba suren! Iseenesest oli ta vaga vapper, ei kartnud pimedust ega midagi, ainult et koht korises, kypsistega ju ka kuigi kaugele ei joua! Hommik leidi meid siis oma voodikestest varisemas. Asjade kokkupakkimine vottis 5 minutit ja siis asus Viplala pere teele, koigil juuksed pesemata ja pysti, silmad rahmas ja tunne suht kasimata. Nii me end ka ilmutasime esimeses kohvikus 40 km eemal. Aga olgu oeldud, et ega me massist suurt erinenud, sest millegiparast tundusid koik inimesed meie ymber nagu oleks asja prygikastist arganud..... Voi oli see siis miski kolkakyla ilming, et inimesed sellisena pyhapaevahommikusele omletile end kohvikusse valja veavad..... mine sa tea! Aga selles kylas markasin ma ka esimesi sygisemarke (ma muidugi laksin kolama ja ymbruskonda kaardistama, seni kui teised oma hommikusooki ootasid) ja yldse oli ohk niiniiniiiiiii sygisene! Ja seega on arusaadav, et kui me lopuks joudsime tagasi suurematele maanteedele, oli meil harduspisar silmas, kui Melbourne nime hakkasime markama teeviitadel! Ja kui siis koju joudsime, siis kallistasime koik oma solvunud kassi ja lubasime et enam iial iial iial ei jata teda yksi, vaid koik edasised reisid teeb tema ka kaasa ning siis jargnes masspesu...... ja lopuks ka korralik ohtusook (eelmine korralik ohtusook oli neljapaeval.....). Ja nyyd on kass litsunud end vastu Anthony saari ja meie arutame jalle teemat, et mis ikkagi kui....... Minu arvamus on, et kui, siis kui! Inimene harjub lopuks koigega! Ja surra saab endiselt vaid yksainus kord! Aga jesssssssssssssssss, see planeerimatu oine autosoit, see jaab mulle kyll eluks ajaks meelde!!!!!! Piisavalt ohtlik ja ekstreemne ja abi poleks kusagilt votta! Elu on ilus! Isegi kui on pime ja kylm, aga kui sul korval keegi, keda usaldada ja kes usaldab sind, siis ... miski pole raske! Ja muidugi huumorisoon tuleb kah peale villaste sokkide kaasa pakkida, siis saab koigest yle!
Kommentaarid
Postita kommentaar