Aprilllllllllllll!

Eneselegi ootamatult on saabunud aprill! Millegiparast seostub mulle juba mitu mitu aastat (kui mitte aastakymmet....lol) aprilli algusega mitte karjalaskepaev vanarahva kalendrist, vaid ikka ja jalle Aive synnipaev!!!!!! Vat sedavorra mojukas isik, et ma alati motlen temale ja siis nagu vananev naine muiste, pean temaga yhepoolset dialoogi, raakides iseendaga valjusti!!!! Ja aprill algusega meenub mulle peaaegu alati vabanev tunne, et tavaliselt sai ka talvesaapad kappi uut hooaega ootama! Aga siinpool maakera... aeg saapad kapinurgast valja tuua! Sest sygi tuleb ka sel aastal. Voibolla oleks oigem oelda, et sygis 2010 ei lainudki ara, vaid ikka kestab, sest sellist suve pole Melbournes nahtud pikka pikka aega: hall ja vihmane ja kylm ja tuuline. Suvi iseenesest pidi nagu hakkama 1. detsembril ja see vottis inimesed vohmale, sest laks nadal ootamist, teine, kuu ja kaks kuud, aga suvi ikka viivitas.... ja nyyd siis selgus, et tulemata ta jaigi! Me siin meenutasime, et selliseid paevi, kus suvekuumust tunda oli, oli vast 3 - 4 kogu hooaja jooksul. Ja ylejaanud oli nagu keskmine eestimaine suvi..... KAS ME SELLIST SUVE TAHTSIME??????????????????????????? Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! Ok, elasin selle yle, sest mul kui synniparasel eestlasel on villane sokk alati varnast votta! Muidu pole midagi uut paikese all! Kodu - too - kodu! Tool on olnud arenguid ja taandarenguid.... Umbes poolteist kuud tagasi tekitas minu "lemmik" militaarne toodejuhataja furoori teatega, et tal on korini ja ta laheb ara!!!!! Nagu ikka, tekkis kohe kaks leeri inimesi.... yhed kes tagusid kasi suurest roomust kokku ja teine leer, kes hakkas kasi mudima ja pisaraid neelates nuuksuma, et APPIKENE MIS NYYD SAAB.................. Mulle ytles Glen, et ta leidis parema too, vahem tunde, pea kaks korda suurem palk ning ainult 20 inimest kamandada (mina jalle motlesin, et VAESED kamandatavad, nad VEEL ei tea, et tuima naoga militaar saabub....). Aga suuremale yldsusele teavitas ta, et lahkub, kuna tunneb end pahasti, et meie tehas on nagu orjatoo laager ja tema ei taha enam inimesi sundida 13- 14 tunniseid paevi tegema..... Mida odavat populaarsust!!!!!! Olles nn. kubjas, on vahemalt tema oigus ja ka vabadus anda inimestele 15 minutit kohvipaus, aga mitte sundida neid toole 5 tundi jarjest......eriti kui too algab kell 6 hommikul, siis on ju raske eeldada, et toolised on valkkiired nagu valgud ka kell 7 ohtul....voi mis????? (meil on 15 minutit pausi kell 9.30 ja 15.00, ning pool tundi 12.30 - 13.00) Voibolla iseenesest pole ju eriti raske taluda pikki paevi ja nn. pikapaeva ryhma, kui seda atmosfaari, kus on kogu aeg mingi skandaal ohus ja kogu aeg toimub mingi vigade parandus ja tehakse 180 kraadiseid poordeid. Koik mis hommiku kell 7 tundub selge, on teinud kannapoorde kell 10, kell 12 on jalle olukord rindel totaalselt tagurpidi ja kell 5 ohtul siis hakatakse trummi taguma...... ja tavaliselt on vaja kohe kellegi skalpi! Kogu see segane kirjeldus on kokkuvote juhtimatusest!!!!!!! Info liigub valikuliselt, kui yldse...... Keskendudes iseendale, mina olen kuidagi turvatud tsoonis. Peale seda kui ma kolmandal paeval vastu hakkasin ja Glenile koha katte naitasin, tegin ma ka omale teene ja tagasin omale suht soltumatu positsiooni! Ja teades iseennast, ei suuda ma ka tuimaks jaada ja olen ennast suht palju rakendanud uutmisse ja oleme minu ylemusega teinud ara ikka suure too oma vastutusalas! Ta ikka pea iga paev ytleb mulle, et tema seda tood teha ei saaks, sest..... tema EI NAE!!!! Aga mina naen ja LEIAN! See on juba suht nali, et tuleb miski toore sisse, terve meeskond taob kasi kokku, et oih kui ilus.... kuni tuleb Margit ja ytleb..... puhta jama! Ja kui nad siis koik kummardavad ja ka korralikult vaatavad... siis jah...... suud sulguvad kriipsuks. Ja ma ei pea ju eriti sygavalt enam kaevamagi, vahel piisab visata pilk distantsilt ja juba NAED kasti serva vahelt, et asi pole oige...... Ma arvan, et vahel nad neavad mind maapohja, aga mina... alla ei anna ja jaan endale kindlaks! Ja siis yhel kaunil paeval juhtus midagi taiesti tavatut. Midagi ennekuulmatut selle ettevottes. Kui ma siin mainisin, et oleme olnud uutmise teel, siis selge on see, iga uuendus tuleb labi vaeva ja valu ja inimestele muutused ei meeldi. Eriti kui see muutus sisaldab ka palju paberitood ja allkirja andmist. Mina olen alati olnud uuenduste poolt ja alati ka HAKANUD ASJAGA PIHTA! Kuidagi suht valutult olen uuendustega hakkama saanud, kuigi iseendast on nii, et selleks, et iga paev asjad sujuks, peab mul olema silmad ees ja taga ja radar kogu aeg sisse lylitatud, ning ilmateade pealuu sees, koik yksused ja pollulapid peas, sest.... vahel tuleb mul korraga olla 4 erinevas kohas,... kontrollida 6 erinevat saadetist ja lennu pealt blokkida voi votta proove ja margistada alused.... Senini olen sellega hakkama saanud. Aga nagu mu ylemus ytleb, et sellega saan hakkama ainult mina, ... ja mina naeran, et jah, kylm ja aeglane eestlane... Kuni yks nn. agronoomidest tuli minu juurde teatega, et nyyd on nii, et lisaks koigele PEAD SA HAKKAMA MARGISTAMA ALUSEID NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII..... ja siis hakkas tulema..... et eri farmid eri varvid, koik pollunumbrid, orgaanika erimargistus........ Aga vat siis ytlesin mina, kuulates koik selle ara, TEIST korda EI! Ja minnes natule emotsionaalseks, teatasin, et ma hakkan seda tegema ainult juhul, kui koik teised ja k.a. sina, Stuart, hakkate tegema oma osa selles. Ja jah, Stuart, ka SINA!!!!!!! Mina pole su personaalassistent. Ja see mis ma siin iga paev teen, selle raha eest ei teeks seda yksi endast lugupidav austraallane, nagu ka sina, Stuart, seda ei tee. Minu palk eeldab tegelikult ju toesti ainult et pyhin luuaga tanavat. Ja et kogu uuenduste juures oled sina Stuart olnud ainus, kes ignoreerib ma-pole-veel-aru-saanud kas 1. mind kui persooni 2. seda positsiooni voi 3. kogu systeemi, nii et..... eeskatt hakka ise oma uute uuendustega peale! Mina seda tegema ei hakka! Olgu oeldud, et see Stuart on omaniku nn. tallalakkuja ja nn. "little boy". Ja pugejaid ma pole elus sallinud. Ma nagin just nadal enne seda, kui suur pugeja on Stuart ja kui valelik, et ma olin suisa shokis!!!!!! Millise etenduse ta andis! Ja mida ma muide ei jatnud talle meenutamata oma emotisonaalses etteastes! Iseendast oleks mu etteaste jaanud tagajargedeta, sest ma ei lainud kuskile kaebama ega kitule, aga lihtsalt teine nn. kubjas, prantslane Vincent, kes oli sel paeval vastutav tsehhi too eest, ... tema leidis mu tegemast oma loputut paberitood ja silmavesi pabereid leotamas.... Ja nagu ta hiljem mainis, et kui raudne leedi nagu SINA juba nutad, siis PEAB midagi lahti olema. No eks ma siis natuke mainisin, et.... tunnen end suht sitasti ja mul oli konflikt Stuartiga. Peale seda vottis asi marksa tosisema poorde (mind kutsuti valja nn. kohvile), sest .... ega see Stuart pole just koige populaarsem tegelane ja koik asjaajamised temaga on eriti rasked, keegi pole iial julgenud talle vastu hakata just tema pooljumala positsiooni tottu..... aga juhtus nii, et... ma sain teada, kui palju toetajad mul on ja paeva lopuks oli selge, et .... ainus voitja olin sel paeval mina! Kuna Starti too moto on.... hoolitseda eeskatt oma vajaduste eest ning seejarel lyya nuga selga koikidele teistele, kui aga saan..... siis sel paeval ma teadsin, et .... edasine too kerge olema ei saa!!!! Mina ei loonud talle nuga selga. Mina lajatasin talle otse ja ausalt, silmast silma, liialdamata kogu toe. Tode pole alati ilus. Mina ei lainud ka kaebama. Aga eks ma edaspidi ootan seda noahoopi seljatagant. Ma seda vaga ei karda, sest mida iganes ma ka teen, teen seda oma parimat andes ja too huvides ja noh, kui loob, siis mis ma saan sinna parata! Ega see ei tapa, ja juhul kui tapabki, siis surra saab ju yks kord ainult, voi mis? Kogu loo kokkuvote on siis selline: mina sain omale palgatousu ning sain omale lugupidamise ka koige uskumatutelt tasanditelt Stuart sai viimase ning hoiatuse Start hakkas toole Ja nagu me nyyd juba too juures naerame, et keegi ei julge enam minuga tulla nokkima, sest ...... parem on lovi mitte yles aratada! Las lovi magab..... Kogu see syndmuste jada on olnud suht stressitekitav ja ma hoian oma silma tookuulutustel isegi rohkem kui varem. Ainuke hea asi on see, et kui ma toolt koju tulles keeran alla oma Kirkwoodi tanavale, siis syda mu sees endiselt hoiskab KODUUUUUUUUUUUUU ja kodus on mul alati olemas moistmine, armastus ning lugupidamine. Ja ma tean, et see on koige turvalisem koht maailmas ja kogu maailma mure voin jatta seljataha ja siin armastatakse seda lovi ... kes polegi ju miski lovi ja kellel on hoopis jankusyda sees.........