Alustada tuleks, et kui Margit oma 22 kg kohvriga Austraaliasse joudis, siis olid tunnid juba alanud...... eippp..... ikka et kodu oli juba olemas.... ja see oli ikka juba SUUR EELIS!
Ning nyyd, kunagi 1 aasta hiljem: elus olen peale esimest aastat Austraalias! Ja oma meelest olen taiesti mina ise.....( tiba kylahull ..... lol)....... oma minulike seikulustega a la MIKS ALATI MINA??????.... ja lisaks koigele pole ka eesti keeles raakimisel ka mingit aktsenti! Inglise keeles on muidugi tugev aktsent... ja nagu vaidavad ekspertidest korvalseisjad, et see on kyll saksa, rootsi, vene, rumeenia, poola paritolu! No ju siis ikka on, sest eks Eestit ole aastasadade poolt ryvetatud koigi eelpool nimetet rahvaste kovemate seppade poolt ja ju see inglise keel yks nii tundlik keel on, et isegi aastasadade tagant annab geen valja selle keelelise ... x faktori! Aga sellises kultuuridekatlas nagu siin, ei pane ykski aktsent enam kulme kergitama. Anthony ema on elanud siin aastast 1959..... ning tema inglise keel kolab tanase paevani rohkem ikka kui itaalia keel :D
Me just arutasime siin yhel paeval, et jahh.... kodunemiseks ja maharahunemiseks kulub ikkagi umbes yks aasta. Et saad aru natuke riigi/ linna tavadest, orienteerud ymbruskonnas, eristad sugulasi, tead nagupidi naabreid, tunned oma linnaosa koeri.... leiad omale arsti ja juuksuri, kohaned vasakpoolse liiklusega, kohaliku sonavaraga ja valjenditega, oma pere isearasustega, tead neid kohti, kus on hea/ paha sook, kus on head magustoidud ja kus on valjakannatamatult paha kohv, leiad omale lemmikraadiojaama jne jne jne. Miljon vaikest asja, aga vajalikud!
Alati kui keeran alla suurelt teelt meie Kananooki linnaossa (Kananook on Melbourne linna Frankstoni linnaosa Seafordi all-linnaosa all-linnaosa.....), siis haarab mind alati soe ja hea tunne, et kohe kohe olen kodus!!!!!!!!!!!!! Sest see meie kodu on vaga vaga vaga kodu! Meil on siin koigil hea olla ja me tahame alati siia tagasi tulla. Me isegi ei tahaks siit vaga lahkuda, aga elul on omad vajadused, kooli toole poodi randa ju ikka peab minema :D Mulle meeldib meie vaikne tanav ja rahulik elutempo, ma arvan et Oisus elades oli seal rohkem taustamyra ymberringi (rullnokkade vingaalid, sigade laadimine, traktor traffic, naabrite olmehelid, kellegi sydamevalus lastud yks ja sama laul loppematuid kordi.....) Siin arkad yles linnulaulu peale, naabreid meie ei kuule (vahepeal MINA ikka NAEN, kui maja ees lillepeenraid rohin.... Anthony isegi ei nae neid, sest tema hoiab distantsi igasugusest aiatoost lol....), busse tramme trolle meie kandis ei liigu.... jahhhh, koidikud on siin vaiksed!!!!!!! Seda ma tean, sest tavaliselt mina lahen toole koidikul ja tavaliselt on sel ajal ka hea muusika raadiost, mis ysna sageli sunnib gaasi vajutama suht mehiselt....lol.
Ykspaev kysisin Anthonylt, et kas miskit on tema elus ka muutunud selle aasta jooksul. Peale sekundit vaikust..... tuli naer... ja vastus: KOIK ON MUUTUNUD! Lisaks selle, et ta vottis naise, leidis ta ka lopuks kellegi, kes teeb paremini syya kui ta ema .....:D :D :D Ja siis ta lisas, et vaata natuke ringi... ja siis sa naed ise ka: juba majaymbrusest alustades kui sahtliteni valja: kord on majas.... ja mitte poissmehe kord ja mitte tolmukord, vaid naisterahva kasi on mangus! Meil on isegi vaas koju tekkinud.... hahahahaaaaaaaa! Ja seda muutust ENNE ja PARAST on marganud ka koik sobrad sugulased :D. Mina kui vanainimene (vanim meie leibkonnas lol) arutasin ykspaev omaette valju haalega, et arumaeisaa, kust tekkisid need kallad meie sissesoidutee aarde... siis Anthony kuulis seda ja vastas, et ju need on seal olnud kogu aja, aga keegi polnud kunagi rohinud seda ja andnud kalladele voimalust oma elegantset ilu naidata!
Nii et rahu ja onn kestab! Kuuekesi nagu me siin oleme (koerad ja kass ju ka..... nemad on ka ikka leibkonna liimed, mitte yksnes yhikud, kelle eest nn.aastamaksu tasuda! lemmikloomamaks on siin ca 200 EEKu aasta per loom!), oleme me suutnud sailitada armastuse ja hoolivuse!
Selle aasta sisse mahtus muidugi ka minu too leidmine. Aga tana ma sellel peatuda ei taha, see on ikka omaette (naljakas) story ja kui ma kunagi sellest peaksin raamatu kirjutama, siis saab see olema suht systeemitu (nagu see too on....) ja kirev ja kirjumirju ja suht paks (ent toenaloliselt pehmete kaantega... lol). Kuigi too votab nyyd juba kuni 60 tundi minu nadalast ja seda mu pere arvelt, on see siiski teisene, sest koige esimesena tulevad minu pere ja loomad ja kodu.... ja siis alles koik muu.
Kui te kysite, et mis on olnud koige rohkem teistmoodi, siis ma vastan ausalt: vasakpoolne liiklus! See ikka natuke votab aega, et peaajus see ymber lylitada! Siiani ma otsin automaatselt turvavood vasakult poolt.... lol. Ja suht sagedasti lahenen autole ka ikka vasakult poolt.... ja siis saan taas kord aru, et ... kurat, vale uks.... rool on ju paremal pool! Esimesed korrad ise autot juhtides oli kaks suurimat oudukat:1. kui lylitasid sisse suunatuled, hakkasid toole klaasipuhastajad ... ja vastupidi....lol (sest kuna Aussie on tagurpidi maa, siis ka need lylitid roolil on vastupidi!) Onneks minu Chrysleril on suunatuled oigel pool (korragi ameeriklastel yks hea asi!), aga see tahendab, et kui Anthony sellega soidab, siis esimesel ristmikul..... kukuvad kojamehed kohe usinasti pyhkima......ihihihiiiiiiiiiii.... me alati oleme Karinaga naerust koveras!!!! 2. ma ei osanud arvestada yldse vasaku poolega autost! Anthony oli korra naost kaame, kui ma omast meelest profina rallisin, vasakpoolne kyljepeegel peaaegu et vastu teisi autosid. Nii et kui istud ikka paremal pool rooli taga, siis kohe pead MOTLEMA selle vasakparda peale, et see teeaarseid objekte ei riivaks.....lol. Praeguseks olen ikka juba suht harjunud, ent eriti kitsaste parkimisolude korral, teeb see mind ikkagi suht narviliseks, sest ma ei oska visuaalselt veel nii hasti hinnata, kui kaugel ma teisest autost olen.... Anthony nimetab seda muidugi nn. naisteteemaks lol
Austraallased? Eeeeh..... et KES? Eestlased? .... et mis???? See jutt, et austraallased oleks nyyd kuidagi eriti lahedad kujud.... ma ei tea, kelle teooria see on. Ma tean lahedaid inimesi ikka vaga paljudest rahvustest ja ka paris suur osa eestlasi on ikka nn. layd-back ja nn. easygoing.... Ma arvan, et maa ja geograafiateadusega pole siin midagi pistmist, ikka koik algab inimesest endast. Meie too juures on 3 nn. polisaussiet (polisaussie tiitli saab juba see, kelle vanemad on juba syndinud siin!) ja kaks nendest on kyll pea koige vaoshoitumat, umbusklikumat ja kinnisemat inimest, keda ma oma elus olen kohanud. Naeratust nende poolt loota pole ja kahjuks on nad ka syndinud ilma huumorisoolikata..... Nii et kui votta aluseks nemad, siis ...... eehhhhhh, austraallased????? Nii et ma ei teeks yhtegi yldistust ja kuna mul pole jallegi rassisti soolikat, siis ... las nad olla! Iga tiik vajab mitut sorti kalu!
Ma olen nyyd ise lugenud labi molemad nn. suurteosed: Sellised nad on...... EESTLASED/ AUSTRAALLASED....
Mina lagistasin naerda molema puhul ja eriti hasti meeldis mulle see eestlase kokkuvote: suurema osa elust veedab eestlane sarnaselt ebaparlikarbiga, vaikselt ja rahulikult, kohtupidi joepohjas kinni, ootab ja vaatab... ja nii ta voib elada aastasada voi sajandi voi koguni kaks, kui tema rahu ei rikuta!!!!!!!!!!!!!!!!!
Seega, mina puhta eestlase alla ei liigitu! Mina vaatasin, ent ei jaanud ootama, vaid tegutsesin ja nyyd leban parlkarbina siin rannaliival ja naudin elu, ent endiselt soovin, et minu rahu ei rikutaks....hahahahahahaaaaaaa. Ja ei igatse ma oma joepohja tagasi, ju see polnud koht minu jaoks!
Oige aeg lopetada tanaseks!
P.S. Koigile kahtlejatele: yks vaheseid asju mida ma Eestist igatsen, on minu RAAMATUD! Aga ma usun, et yhel heal paeval ema Ene orgunnib need mulle siia koju katte!!
Ning nyyd, kunagi 1 aasta hiljem: elus olen peale esimest aastat Austraalias! Ja oma meelest olen taiesti mina ise.....( tiba kylahull ..... lol)....... oma minulike seikulustega a la MIKS ALATI MINA??????.... ja lisaks koigele pole ka eesti keeles raakimisel ka mingit aktsenti! Inglise keeles on muidugi tugev aktsent... ja nagu vaidavad ekspertidest korvalseisjad, et see on kyll saksa, rootsi, vene, rumeenia, poola paritolu! No ju siis ikka on, sest eks Eestit ole aastasadade poolt ryvetatud koigi eelpool nimetet rahvaste kovemate seppade poolt ja ju see inglise keel yks nii tundlik keel on, et isegi aastasadade tagant annab geen valja selle keelelise ... x faktori! Aga sellises kultuuridekatlas nagu siin, ei pane ykski aktsent enam kulme kergitama. Anthony ema on elanud siin aastast 1959..... ning tema inglise keel kolab tanase paevani rohkem ikka kui itaalia keel :D
Me just arutasime siin yhel paeval, et jahh.... kodunemiseks ja maharahunemiseks kulub ikkagi umbes yks aasta. Et saad aru natuke riigi/ linna tavadest, orienteerud ymbruskonnas, eristad sugulasi, tead nagupidi naabreid, tunned oma linnaosa koeri.... leiad omale arsti ja juuksuri, kohaned vasakpoolse liiklusega, kohaliku sonavaraga ja valjenditega, oma pere isearasustega, tead neid kohti, kus on hea/ paha sook, kus on head magustoidud ja kus on valjakannatamatult paha kohv, leiad omale lemmikraadiojaama jne jne jne. Miljon vaikest asja, aga vajalikud!
Alati kui keeran alla suurelt teelt meie Kananooki linnaossa (Kananook on Melbourne linna Frankstoni linnaosa Seafordi all-linnaosa all-linnaosa.....), siis haarab mind alati soe ja hea tunne, et kohe kohe olen kodus!!!!!!!!!!!!! Sest see meie kodu on vaga vaga vaga kodu! Meil on siin koigil hea olla ja me tahame alati siia tagasi tulla. Me isegi ei tahaks siit vaga lahkuda, aga elul on omad vajadused, kooli toole poodi randa ju ikka peab minema :D Mulle meeldib meie vaikne tanav ja rahulik elutempo, ma arvan et Oisus elades oli seal rohkem taustamyra ymberringi (rullnokkade vingaalid, sigade laadimine, traktor traffic, naabrite olmehelid, kellegi sydamevalus lastud yks ja sama laul loppematuid kordi.....) Siin arkad yles linnulaulu peale, naabreid meie ei kuule (vahepeal MINA ikka NAEN, kui maja ees lillepeenraid rohin.... Anthony isegi ei nae neid, sest tema hoiab distantsi igasugusest aiatoost lol....), busse tramme trolle meie kandis ei liigu.... jahhhh, koidikud on siin vaiksed!!!!!!! Seda ma tean, sest tavaliselt mina lahen toole koidikul ja tavaliselt on sel ajal ka hea muusika raadiost, mis ysna sageli sunnib gaasi vajutama suht mehiselt....lol.
Ykspaev kysisin Anthonylt, et kas miskit on tema elus ka muutunud selle aasta jooksul. Peale sekundit vaikust..... tuli naer... ja vastus: KOIK ON MUUTUNUD! Lisaks selle, et ta vottis naise, leidis ta ka lopuks kellegi, kes teeb paremini syya kui ta ema .....:D :D :D Ja siis ta lisas, et vaata natuke ringi... ja siis sa naed ise ka: juba majaymbrusest alustades kui sahtliteni valja: kord on majas.... ja mitte poissmehe kord ja mitte tolmukord, vaid naisterahva kasi on mangus! Meil on isegi vaas koju tekkinud.... hahahahaaaaaaaa! Ja seda muutust ENNE ja PARAST on marganud ka koik sobrad sugulased :D. Mina kui vanainimene (vanim meie leibkonnas lol) arutasin ykspaev omaette valju haalega, et arumaeisaa, kust tekkisid need kallad meie sissesoidutee aarde... siis Anthony kuulis seda ja vastas, et ju need on seal olnud kogu aja, aga keegi polnud kunagi rohinud seda ja andnud kalladele voimalust oma elegantset ilu naidata!
Nii et rahu ja onn kestab! Kuuekesi nagu me siin oleme (koerad ja kass ju ka..... nemad on ka ikka leibkonna liimed, mitte yksnes yhikud, kelle eest nn.aastamaksu tasuda! lemmikloomamaks on siin ca 200 EEKu aasta per loom!), oleme me suutnud sailitada armastuse ja hoolivuse!
Selle aasta sisse mahtus muidugi ka minu too leidmine. Aga tana ma sellel peatuda ei taha, see on ikka omaette (naljakas) story ja kui ma kunagi sellest peaksin raamatu kirjutama, siis saab see olema suht systeemitu (nagu see too on....) ja kirev ja kirjumirju ja suht paks (ent toenaloliselt pehmete kaantega... lol). Kuigi too votab nyyd juba kuni 60 tundi minu nadalast ja seda mu pere arvelt, on see siiski teisene, sest koige esimesena tulevad minu pere ja loomad ja kodu.... ja siis alles koik muu.
Kui te kysite, et mis on olnud koige rohkem teistmoodi, siis ma vastan ausalt: vasakpoolne liiklus! See ikka natuke votab aega, et peaajus see ymber lylitada! Siiani ma otsin automaatselt turvavood vasakult poolt.... lol. Ja suht sagedasti lahenen autole ka ikka vasakult poolt.... ja siis saan taas kord aru, et ... kurat, vale uks.... rool on ju paremal pool! Esimesed korrad ise autot juhtides oli kaks suurimat oudukat:1. kui lylitasid sisse suunatuled, hakkasid toole klaasipuhastajad ... ja vastupidi....lol (sest kuna Aussie on tagurpidi maa, siis ka need lylitid roolil on vastupidi!) Onneks minu Chrysleril on suunatuled oigel pool (korragi ameeriklastel yks hea asi!), aga see tahendab, et kui Anthony sellega soidab, siis esimesel ristmikul..... kukuvad kojamehed kohe usinasti pyhkima......ihihihiiiiiiiiiii.... me alati oleme Karinaga naerust koveras!!!! 2. ma ei osanud arvestada yldse vasaku poolega autost! Anthony oli korra naost kaame, kui ma omast meelest profina rallisin, vasakpoolne kyljepeegel peaaegu et vastu teisi autosid. Nii et kui istud ikka paremal pool rooli taga, siis kohe pead MOTLEMA selle vasakparda peale, et see teeaarseid objekte ei riivaks.....lol. Praeguseks olen ikka juba suht harjunud, ent eriti kitsaste parkimisolude korral, teeb see mind ikkagi suht narviliseks, sest ma ei oska visuaalselt veel nii hasti hinnata, kui kaugel ma teisest autost olen.... Anthony nimetab seda muidugi nn. naisteteemaks lol
Austraallased? Eeeeh..... et KES? Eestlased? .... et mis???? See jutt, et austraallased oleks nyyd kuidagi eriti lahedad kujud.... ma ei tea, kelle teooria see on. Ma tean lahedaid inimesi ikka vaga paljudest rahvustest ja ka paris suur osa eestlasi on ikka nn. layd-back ja nn. easygoing.... Ma arvan, et maa ja geograafiateadusega pole siin midagi pistmist, ikka koik algab inimesest endast. Meie too juures on 3 nn. polisaussiet (polisaussie tiitli saab juba see, kelle vanemad on juba syndinud siin!) ja kaks nendest on kyll pea koige vaoshoitumat, umbusklikumat ja kinnisemat inimest, keda ma oma elus olen kohanud. Naeratust nende poolt loota pole ja kahjuks on nad ka syndinud ilma huumorisoolikata..... Nii et kui votta aluseks nemad, siis ...... eehhhhhh, austraallased????? Nii et ma ei teeks yhtegi yldistust ja kuna mul pole jallegi rassisti soolikat, siis ... las nad olla! Iga tiik vajab mitut sorti kalu!
Ma olen nyyd ise lugenud labi molemad nn. suurteosed: Sellised nad on...... EESTLASED/ AUSTRAALLASED....
Mina lagistasin naerda molema puhul ja eriti hasti meeldis mulle see eestlase kokkuvote: suurema osa elust veedab eestlane sarnaselt ebaparlikarbiga, vaikselt ja rahulikult, kohtupidi joepohjas kinni, ootab ja vaatab... ja nii ta voib elada aastasada voi sajandi voi koguni kaks, kui tema rahu ei rikuta!!!!!!!!!!!!!!!!!
Seega, mina puhta eestlase alla ei liigitu! Mina vaatasin, ent ei jaanud ootama, vaid tegutsesin ja nyyd leban parlkarbina siin rannaliival ja naudin elu, ent endiselt soovin, et minu rahu ei rikutaks....hahahahahahaaaaaaa. Ja ei igatse ma oma joepohja tagasi, ju see polnud koht minu jaoks!
Oige aeg lopetada tanaseks!
P.S. Koigile kahtlejatele: yks vaheseid asju mida ma Eestist igatsen, on minu RAAMATUD! Aga ma usun, et yhel heal paeval ema Ene orgunnib need mulle siia koju katte!!
Kommentaarid
Postita kommentaar