... seal ootab mind to"o"
ja nii ikka 5 korda nadalas ja juba kolm kuud jutti!
Tegelikult on ka nii, et seal kus lopeb asfalt ja algab kruus ning paike touseb kah sealt.... seal kohe ongi meie asutus. Mu eelnev kirjutis vist andis mingi info, et millega tegu on. Nyyd tundub, et olen kui kohe vana veteran, voin varsti medali rinda virutada ja meenutada hardusega vanu aegu....lol.
Kuidas ma siis nyyd, kuu aega hiljem asja kokku votaksin????? Et igapevane kaks sammu sissepoole ja kaks sammu valjapoole.... ning igaohtune oige ja vasemba kodu suunas... Vaatasin ykspaev palgalehelt, et keskmiselt tuleb minul 52 tootundi nadalas ja tendents on toopaeva pikenemise suunas. Suvehooaeg on algamas ja see tahendab ka yhtlasi kohustuslikku grillimist ja seega tark austraallane tarbib liha korvale ka rohkem salatit. Seega siis lykkame aga rohkem rohelist liinile!
Aga eks see yks riskibusiness ole...pollumajandus ikkagi. Sama joru nagu Eestiski...kyll on liiga kuiv, siis liiga kuum, voi siis tuleb liiga palju vihma..... Et kui marg aastaaeg, siis salatileht veest pundunud ja igasuguine tootlemine teeb temast kaltsu.... Aga kui kuiv ja kuum, siis haigused kollitavad... ja kes see ikka miskit aknehaiget salatilehte suhu pista tahaks. Niisiis.... selline pidev vaheldumine ilmaga tingib pideva standardite vahetumise kahhh. Sama kvaliteet, mis eile kolbas, ei pruugi homme yldse peale minna. Minu ylemus vottis kokku selle olukorra napi kommentaariga: loose loose situation.... Aga eks me siis igapaev kohandume turu ja ilmasituatsiooniga ja endiselt.... paeva lopuks on koik ometi tehtud!
Kogu selle kolme kuu jooksul maletan ma kahte paeva, mis kulgesid rahulikult ja ilma mingi paanikata. Ma kohe nautisin neid paevi! Ma endiselt ei saa aru, kellele meeldib selline peata tormamine ja rabelemine ning enamuses keegi ei tea, mis teoksil on.... Eks omajagu sogab vett omanik, sest tema on selline naljamees..... talle meeldib just neljapaeva/ laupaeva ohtuti umbes 6 paiku meile saata selga miski x tellimuse, mida tegelikult keegi ei vaja, aga mis annab meile teada KES on peremees siin selle laua ymber. Ta teab, et jargmine paev on meil vaba ja mis me ikka sinna kodu kipume, viskame aga veel tunni voi paar otsa, homme aega kotil konutada kyll! Tavaliselt see paanika aga mingit head tulemust ei anna, koik toimetavad siis jooksujalga (aga TARGAD teadagi ei TORMA!) ja kuhjas yksteise otsas ja tulemus..... on suht kysitav. Ma juba tegin ettepaneku, et ma jaan teinekord ise kauemaks yksi too juurde ja teen selle korralikult ara. Minu ylemus ytles selle peale, et see polegi ju yldse sinu too.... aga mina vastasin, et ma ei saa pealt vaadata, kuidas yks asi lihtsalt ara lortsitakse pohjusel et koik on vasinud ja tahavad juba ruttu koju ja koigil on siiber ja et saaks ainult kaelast. Minul pole imikut kodus, ma voin selle 13. voi 14. tunni veel vapralt vastu pidada.
Muidu on elu ja olme endine. Vahel ma tunnen, et ma olen kui noid luua seljas, kes oma harjaga ringi tiirutab ja korda yritab hoida. Indoneesia poisid olid alguses ikka ysna hammeldunud, kui ma harjaga oues asfaldi pealt salatilehti kokku kraapisin, et MIS SINA SEAL TEED? Mina selgitasin, et need lahtised salatilehed seal asfaldi peal on just tapselt nagu tapamaja ymber vedeleks seajalad/ lehmapead.... Et kysimus on ikkagi miskis kultuuris ja heas tavas. Tegelikult on need poisid aga ka ise liigutama hakanud ja tulemus paistab silma kah.
Aga muidu on nad jumalast uudishimulikud. Esimestel nadalatel, kui mul veel oma autot polnud, kais Anthony mul jarel iga paev ja siis olid vaikesed mehikesed reas vaatamas, et MIS mees see oige on!!!!!! Suu unustasid nad kohe kindlasti lahti ja kui kellelgi polnud selget pilti asjast labi bussiakna, siis olukorrast selgema ylevaate saamiseks keriti aknad alla ja pisteti pead valja! Ja siis muidugi koik, mis ma soon, on luubi all! Kord oli mu lounasook kadunud.... no mida pole, seda pole. Mind ajab kogu aeg narvi, et keegi puudutab mu asju, aga paris kadunuks polnud ammu juba midagi jaanud. Sel korral lohutas mind teadmine, et mis iganes uudishimu kedagi seda karpi ka omastama ei sundinud, siis see mis ta eest leidis, polnud just unelmate kraam: nimelt olid mul sel paeval lounasoogiks MULGI KAPSAD! Mida iganes, aga ma olen kindel, et yksi asiaat seda syya ei suuda!!!!!!!!!!!!!!! Nii et paras vargale!
Aga jah, kohukesi nad vaatavad suurte silmadega, et nagu ilus asi, aga ... mine sa tea. Musta leiva kohta ka kysivad, et kust selline asi tuleb. Tomatisalat tundub kui myrk..... Ja yks kysis kohe otse, et kas sa riisi ei soogi? Ma vastasin, et ikke, kuus korra vast tuleb ara.... Selle peale sai ta kreepsu, et sa ju siis puhta soomata!!!!!!!
Ja siis yhel paeval kooris pohjamaa daam end poolalasti, jattes kitli alla ainult T sargi. 1. koik vaatasid suuri silmi.... sest KYLM on ju! 2. koik mehed vahtisid kaelusest sisse ja enamus mainis ka, et issake kui sexy. Nojah... siiani olin olnud ju kaelatu ja kehatu oma kihtidega. Aga ju ma olen ara harjunud selle jaheda ohuga ning toesti, T sark ja valge kittel, hetkel on need piisavad, end end mugavalt ja tegusalt tunda. Aga.... olla sexy..... naerma ajab...... me oleme koik nagu yhest lastekodust oma valgete tooriietega, oma mytsidega ja kummikutega, igasugune isikupara puudub taielikult. Ja ega ma ju teagi, mis inimesed need ylejaanud tegelased oma eraelus on. Aega pole et syyvida ja .... ega ei viitsigi.
Muuseas, sona kummik on vaga aktuaalne. Selle jargi saab meie ettevottes teha vahet, kes on nn.oma ehk taiskohaga tootaja ja kes on nn. renditootaja. Koigil nn. omadel on hallid kummikud, ikkagi yhest lastekodust ju....lol. Rendikatel on siis mis oganes kuju ja suuruse ja varviga. Ja pyhapaeviti hallid kummikud ei toota.....lol.
Kummikutest raakides.... eks nad yhe ebamugavad jalanoud ju ole. Pohjamaalane vahemalt kasutab villast sokki, et asja talutavamaks muuta. Asiaatidel on miski oma nipp: nad panevad soki otsa KILEKOTI..... ja siis suruvad jala koos soki ja kilekotiga kummiku sisse!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ma ei uskunud oma silmi esimesel korrad! Siis hakkasin vargsi jalgima, et jahhhh, koik teevad nii! Mina seda jarele pole teinud ja miski mu sees ytleb ka, et Margit.... parem ara proovigi..... Julgust kysida, et MIKS nad seda teevad ja kuidas see ka tundub,..... mul pole. Ma ei kujuta ette, kust tuleb selline teadmine, et see kuidagi hea ja tervislik variant oleks.... Ma arvan, et arge teie ka keegi seda parem mitte proovige.....
Ja nii see aeg lendab. Et meil on pidev paanika, siis see tahendab, et paevad on kiired ja hektilised. Samal ajal hoian ma silma pidevalt tookuulutustel, sest ma kuidagi kohe tunnen, et see pole see mida ma teha tahan. Iseenesest on kvaliteedikontroll ponev too, aga ....kui on topeltstandardid ja sa ei saa teha seda nii, nagu peaks... siis see midagi ei paku. Naiteks kui lykkame tagasi mingi partii toorainet, s.t. ei lase seda kaiku..... siis ma paberile saan selle panna, ent fyysiliselt seda oue peale ladustada ei saa. Omanik nimelt laheb kohe narvi, kui naeb midagi punase sildiga oue peal seismas. Ja siis on nii, et uurime valja, et ega omanik liikvel pole ja siis asume kiirelt tegutsema: alus ouele, kastid konteinerisse tyhjaks ja konteiner ruttu ruttu kompostiplatsile...... Nii me siis elame jaanalinnu elu: pistame pea liiva alla, aga pepu jaab ikka valja ja siis arvame koik kooris, et kena keik!?!?!? Ja siis pead oma dokumentides vaga viisakalt ning delikaatselt mainima pohjust.... et mitte lugupeetavaid maaharijaid solvata. Oehhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh......lol
Muidugi ma pean siinkohal mainima, et loppude lopuks on toode, mis tarbijani jouab, siiski kvaliteetne. Ja isegi kui meie tootajad on suht rapakollid ja meie olmeruumid jubedad.... siis igal ohtul tuleb koristajate meeskond platsi, kes siis tsehhi jalle laikima loob ning desinfitseerib ja peseb ja puhastab. 3 meest toimetab terve oo.... ja siis tuleme meie.... ja tants algab otsast peale!
Ja nagu alati.... kui hommikul toole soidan, on alati rohelised tuled. Kui aga kodu poole rallin, ootan iga punase tule all!!!!!!! Koduni on 22 km ja parim osa koduteest on, kui jouan mae tippu ja sealt avaneb vaade kogu Port Philipi lahele.... See vaade on suurem kui elu...lol ja ma ei saa sellest iialgi kyllalt!
Aga peale too on ju ka eraelu, seda kyll juba palju vahem, kui 3 kuud tagasi. Aga onneks on kodus mul alati soe vastuvott, musi posele, kallid, tavaliselt ka kuum vann juba valmis, auto pargitakse ka oma kohale.... ja siis see on mu kvaliteetaeg mulle kallite inimestega ja koertega ja ....kuradima kassiga!
Ahjaa, ja ajalugu kordas end taas: taaskord on mu autoks Chrysler Neon, ainult sedakorda tumeroheline! Kogu valiku seast oli see ainus auto, mille peale mu pilk erksamaks muutus ja ka pidama jai.... Ning selle auto juures on yks hea asi veel..... suunatuled on sel samal pool kui Euroopa autodel ning klaasipuhastajad on ka ikka oigel pool! Jipppiiiiiiiiiiiiiii!
Such is life.......
ja nii ikka 5 korda nadalas ja juba kolm kuud jutti!
Tegelikult on ka nii, et seal kus lopeb asfalt ja algab kruus ning paike touseb kah sealt.... seal kohe ongi meie asutus. Mu eelnev kirjutis vist andis mingi info, et millega tegu on. Nyyd tundub, et olen kui kohe vana veteran, voin varsti medali rinda virutada ja meenutada hardusega vanu aegu....lol.
Kuidas ma siis nyyd, kuu aega hiljem asja kokku votaksin????? Et igapevane kaks sammu sissepoole ja kaks sammu valjapoole.... ning igaohtune oige ja vasemba kodu suunas... Vaatasin ykspaev palgalehelt, et keskmiselt tuleb minul 52 tootundi nadalas ja tendents on toopaeva pikenemise suunas. Suvehooaeg on algamas ja see tahendab ka yhtlasi kohustuslikku grillimist ja seega tark austraallane tarbib liha korvale ka rohkem salatit. Seega siis lykkame aga rohkem rohelist liinile!
Aga eks see yks riskibusiness ole...pollumajandus ikkagi. Sama joru nagu Eestiski...kyll on liiga kuiv, siis liiga kuum, voi siis tuleb liiga palju vihma..... Et kui marg aastaaeg, siis salatileht veest pundunud ja igasuguine tootlemine teeb temast kaltsu.... Aga kui kuiv ja kuum, siis haigused kollitavad... ja kes see ikka miskit aknehaiget salatilehte suhu pista tahaks. Niisiis.... selline pidev vaheldumine ilmaga tingib pideva standardite vahetumise kahhh. Sama kvaliteet, mis eile kolbas, ei pruugi homme yldse peale minna. Minu ylemus vottis kokku selle olukorra napi kommentaariga: loose loose situation.... Aga eks me siis igapaev kohandume turu ja ilmasituatsiooniga ja endiselt.... paeva lopuks on koik ometi tehtud!
Kogu selle kolme kuu jooksul maletan ma kahte paeva, mis kulgesid rahulikult ja ilma mingi paanikata. Ma kohe nautisin neid paevi! Ma endiselt ei saa aru, kellele meeldib selline peata tormamine ja rabelemine ning enamuses keegi ei tea, mis teoksil on.... Eks omajagu sogab vett omanik, sest tema on selline naljamees..... talle meeldib just neljapaeva/ laupaeva ohtuti umbes 6 paiku meile saata selga miski x tellimuse, mida tegelikult keegi ei vaja, aga mis annab meile teada KES on peremees siin selle laua ymber. Ta teab, et jargmine paev on meil vaba ja mis me ikka sinna kodu kipume, viskame aga veel tunni voi paar otsa, homme aega kotil konutada kyll! Tavaliselt see paanika aga mingit head tulemust ei anna, koik toimetavad siis jooksujalga (aga TARGAD teadagi ei TORMA!) ja kuhjas yksteise otsas ja tulemus..... on suht kysitav. Ma juba tegin ettepaneku, et ma jaan teinekord ise kauemaks yksi too juurde ja teen selle korralikult ara. Minu ylemus ytles selle peale, et see polegi ju yldse sinu too.... aga mina vastasin, et ma ei saa pealt vaadata, kuidas yks asi lihtsalt ara lortsitakse pohjusel et koik on vasinud ja tahavad juba ruttu koju ja koigil on siiber ja et saaks ainult kaelast. Minul pole imikut kodus, ma voin selle 13. voi 14. tunni veel vapralt vastu pidada.
Muidu on elu ja olme endine. Vahel ma tunnen, et ma olen kui noid luua seljas, kes oma harjaga ringi tiirutab ja korda yritab hoida. Indoneesia poisid olid alguses ikka ysna hammeldunud, kui ma harjaga oues asfaldi pealt salatilehti kokku kraapisin, et MIS SINA SEAL TEED? Mina selgitasin, et need lahtised salatilehed seal asfaldi peal on just tapselt nagu tapamaja ymber vedeleks seajalad/ lehmapead.... Et kysimus on ikkagi miskis kultuuris ja heas tavas. Tegelikult on need poisid aga ka ise liigutama hakanud ja tulemus paistab silma kah.
Aga muidu on nad jumalast uudishimulikud. Esimestel nadalatel, kui mul veel oma autot polnud, kais Anthony mul jarel iga paev ja siis olid vaikesed mehikesed reas vaatamas, et MIS mees see oige on!!!!!! Suu unustasid nad kohe kindlasti lahti ja kui kellelgi polnud selget pilti asjast labi bussiakna, siis olukorrast selgema ylevaate saamiseks keriti aknad alla ja pisteti pead valja! Ja siis muidugi koik, mis ma soon, on luubi all! Kord oli mu lounasook kadunud.... no mida pole, seda pole. Mind ajab kogu aeg narvi, et keegi puudutab mu asju, aga paris kadunuks polnud ammu juba midagi jaanud. Sel korral lohutas mind teadmine, et mis iganes uudishimu kedagi seda karpi ka omastama ei sundinud, siis see mis ta eest leidis, polnud just unelmate kraam: nimelt olid mul sel paeval lounasoogiks MULGI KAPSAD! Mida iganes, aga ma olen kindel, et yksi asiaat seda syya ei suuda!!!!!!!!!!!!!!! Nii et paras vargale!
Aga jah, kohukesi nad vaatavad suurte silmadega, et nagu ilus asi, aga ... mine sa tea. Musta leiva kohta ka kysivad, et kust selline asi tuleb. Tomatisalat tundub kui myrk..... Ja yks kysis kohe otse, et kas sa riisi ei soogi? Ma vastasin, et ikke, kuus korra vast tuleb ara.... Selle peale sai ta kreepsu, et sa ju siis puhta soomata!!!!!!!
Ja siis yhel paeval kooris pohjamaa daam end poolalasti, jattes kitli alla ainult T sargi. 1. koik vaatasid suuri silmi.... sest KYLM on ju! 2. koik mehed vahtisid kaelusest sisse ja enamus mainis ka, et issake kui sexy. Nojah... siiani olin olnud ju kaelatu ja kehatu oma kihtidega. Aga ju ma olen ara harjunud selle jaheda ohuga ning toesti, T sark ja valge kittel, hetkel on need piisavad, end end mugavalt ja tegusalt tunda. Aga.... olla sexy..... naerma ajab...... me oleme koik nagu yhest lastekodust oma valgete tooriietega, oma mytsidega ja kummikutega, igasugune isikupara puudub taielikult. Ja ega ma ju teagi, mis inimesed need ylejaanud tegelased oma eraelus on. Aega pole et syyvida ja .... ega ei viitsigi.
Muuseas, sona kummik on vaga aktuaalne. Selle jargi saab meie ettevottes teha vahet, kes on nn.oma ehk taiskohaga tootaja ja kes on nn. renditootaja. Koigil nn. omadel on hallid kummikud, ikkagi yhest lastekodust ju....lol. Rendikatel on siis mis oganes kuju ja suuruse ja varviga. Ja pyhapaeviti hallid kummikud ei toota.....lol.
Kummikutest raakides.... eks nad yhe ebamugavad jalanoud ju ole. Pohjamaalane vahemalt kasutab villast sokki, et asja talutavamaks muuta. Asiaatidel on miski oma nipp: nad panevad soki otsa KILEKOTI..... ja siis suruvad jala koos soki ja kilekotiga kummiku sisse!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ma ei uskunud oma silmi esimesel korrad! Siis hakkasin vargsi jalgima, et jahhhh, koik teevad nii! Mina seda jarele pole teinud ja miski mu sees ytleb ka, et Margit.... parem ara proovigi..... Julgust kysida, et MIKS nad seda teevad ja kuidas see ka tundub,..... mul pole. Ma ei kujuta ette, kust tuleb selline teadmine, et see kuidagi hea ja tervislik variant oleks.... Ma arvan, et arge teie ka keegi seda parem mitte proovige.....
Ja nii see aeg lendab. Et meil on pidev paanika, siis see tahendab, et paevad on kiired ja hektilised. Samal ajal hoian ma silma pidevalt tookuulutustel, sest ma kuidagi kohe tunnen, et see pole see mida ma teha tahan. Iseenesest on kvaliteedikontroll ponev too, aga ....kui on topeltstandardid ja sa ei saa teha seda nii, nagu peaks... siis see midagi ei paku. Naiteks kui lykkame tagasi mingi partii toorainet, s.t. ei lase seda kaiku..... siis ma paberile saan selle panna, ent fyysiliselt seda oue peale ladustada ei saa. Omanik nimelt laheb kohe narvi, kui naeb midagi punase sildiga oue peal seismas. Ja siis on nii, et uurime valja, et ega omanik liikvel pole ja siis asume kiirelt tegutsema: alus ouele, kastid konteinerisse tyhjaks ja konteiner ruttu ruttu kompostiplatsile...... Nii me siis elame jaanalinnu elu: pistame pea liiva alla, aga pepu jaab ikka valja ja siis arvame koik kooris, et kena keik!?!?!? Ja siis pead oma dokumentides vaga viisakalt ning delikaatselt mainima pohjust.... et mitte lugupeetavaid maaharijaid solvata. Oehhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh......lol
Muidugi ma pean siinkohal mainima, et loppude lopuks on toode, mis tarbijani jouab, siiski kvaliteetne. Ja isegi kui meie tootajad on suht rapakollid ja meie olmeruumid jubedad.... siis igal ohtul tuleb koristajate meeskond platsi, kes siis tsehhi jalle laikima loob ning desinfitseerib ja peseb ja puhastab. 3 meest toimetab terve oo.... ja siis tuleme meie.... ja tants algab otsast peale!
Ja nagu alati.... kui hommikul toole soidan, on alati rohelised tuled. Kui aga kodu poole rallin, ootan iga punase tule all!!!!!!! Koduni on 22 km ja parim osa koduteest on, kui jouan mae tippu ja sealt avaneb vaade kogu Port Philipi lahele.... See vaade on suurem kui elu...lol ja ma ei saa sellest iialgi kyllalt!
Aga peale too on ju ka eraelu, seda kyll juba palju vahem, kui 3 kuud tagasi. Aga onneks on kodus mul alati soe vastuvott, musi posele, kallid, tavaliselt ka kuum vann juba valmis, auto pargitakse ka oma kohale.... ja siis see on mu kvaliteetaeg mulle kallite inimestega ja koertega ja ....kuradima kassiga!
Ahjaa, ja ajalugu kordas end taas: taaskord on mu autoks Chrysler Neon, ainult sedakorda tumeroheline! Kogu valiku seast oli see ainus auto, mille peale mu pilk erksamaks muutus ja ka pidama jai.... Ning selle auto juures on yks hea asi veel..... suunatuled on sel samal pool kui Euroopa autodel ning klaasipuhastajad on ka ikka oigel pool! Jipppiiiiiiiiiiiiiii!
Such is life.......
Oled ikka võimas tegelane küll! :) Mul on paarkümmend kilomeetrit tööle - ei ühtegi foori, ainult paar niru ristmikku ja käsi kohe ei taha tõusta hommikul autovõtmeid haarama.
VastaKustuta"Alluvates" on meil erinevused suured. Minu omad on pisemad, püüdlikumad ja puhtad. Kui pole, siis puhastame :P