EEL-LUGU
Margit on olnud pikalt vakka oma too otsingutes ja vagusi old ka nyyd, kus too leitud. Vaikus eetris ei tahendanud, et ma poleks liigutanud ja ainult sohval unistamisega tegelenud. Suhteliselt tuima naoga olen ma saatsnud teele umbes 200 CV-d.... 99% jai igasuguse tagasisideta, 1% vastas aga, et tore tore... kena keik, aga kahjuks eelistame me Austraalia tookogemust..... No kust sa sellist votad???? Hakka voi valetama....
No ja siis yhel paeval helises telefon..... et tere, me tahaksime sinuga kokku saada toointervjuuks.... See oli vastust siis yhele paljudest CV-dest... ja ma polnud vaga kindel isegi, et mis koha peale ma oieti kandideerisin.
Ok, panin siis libeda riide selga: must seelik, valge pluus ja hall pintsak. Nagin valja tapselt nagu miski range mammi. Aadress, kuhu minna, oeldi mulle telefonis.... ning GPS naitas, et see asub kodust 22 km eemal, taielikus maakohas. Mulle eelnevalt kinnitati, et yhistransport selles kohas puudub.
Ok, yles me selle koha leidsime ning sel hetkel, kui ma kontori ukse lahti tegin, .... oli nagu DEJA VU. Ma olen siin ennem olnud.....LOL!
Tegu on siis yrte ja koogivilju kasvatava firmaga (http://www.coolibah.com.au/). Maad on kasutuses ca 500 ha, kaugemad pollud on teisel pool Victoria osariiki, 7 tunni autosoidu kaugusel. Toolisi on ca 60, sellest 40 tootab pakketsehhis.
Nii, aga mina olin kandideerinud kvaliteediassistendi kohale.
Ytleme nii, et esimene vestlusvoor onnestus. Tundsin ennast kui kala vees. Austraalia tookogemuse puudumine ka ei hairinud kedagi. Lisaks sellele, kui mainiti, et toopaevad on E, T , K, N, L..... siis panin mina pildi kohe kokku, et ju see on selleks, et tagada kogu aeg varske toode turul.... nemad aga olid omakorda hammastuses, sest nagu mainis personalitootaja.... keegi polnud tema 7 tooaasta jooksul selles firmas seda lambist valja jaganud..... Kui intervjuu oli labi, siis oeldi, et antakse teada, mis juhtuma hakkab. Kui olen nn. esmaste valjavalitute seas, siis kutsutakse mind tagasi jargmisse vooru, mis peaks siis juba toimuma too tegemise kohas.... ehk siis naitama, mida see too endast kujutab. ..............Ma tegelikult ka lahkusin sel paeval sealt teadmisega, et ma kindlasti tulen teise vooru vestlusele tagasi.
Ja just nii see laks! Nadala parast olin kopsti tagasi, sedakorda riides nagu pollumees ikka: toosaapad ja kampsun ja jope ja myts ja kindad ..... Esmane mulje oli suur sagimine ja meeletu kogus salatit eri liinidel ja aluste kaupa rohelist kraami.... Sain nelja silma all ka vestelda molema tootmisjuhiga ja teise kvaliteediassitendiga. Todesin jalle... ei midagi uut siin paikese all... 6 miljardit inimest sellel planeedil ja 6 miljardit elulugu..... koik on ainult inimesed.
Kui Anthony kysis mult hiljem, kuidas laks... siis ytlesin ausalt, et minu meelest laks hasti... ent see ei tahenda veel midagi. Tema muidugi oli kindel, et ma selle too saan. Mina aga alalhoidlik eesti naine.... ei usu asjadesse enne, kui need kaes on. Aga juba jargmisel hommikul helises telefon.... ning uudis oli see, et Margit saigi selle too.....
REAALSUS
Peale esimest nadalat ...
Esimese paeva kasutasin ma oma instikte ja kaardistasin olukorda! Ma olen enne ju ka selles situatsioonis olnud, ainult et Soomes sel ajal ma ei osanud sonagi soome keelt..... aga inimesi ja nende tegevust jalgides panid pildi kokku. Ning kui miski jaigi ahmaseks, siis jargnesid rahvamassidele ja tegid nagu nemad.
No ytleme nii, et valgeid inimesi on selles businessis kindel vahemus. See, et mul on heledad silmad ja pole asiaadi naojooni, teeb must kohe automaatselt ylemuse :) Toolised kutsuvad mind Madam.... ja see ajab mind naerma. Yks tootmisjuhtidest on prantslane, kvaliteedijuht on horvaat, myygijuht on inglane, omanik saksa-serbia segu, toeliselt syndinud aussied on siis pollubrigadir ja teine kvaliteediassistent. Toolised on pohiliselt Vietnami, Kambodza, Malaisia voi Indoneesia paritolu, paar hindut ja afgaani ja makedoonlast kah sekka. See tahendab, et valdav osa toolistest ei raagi sonagi inglise keelt. Ja minule tahendab see ka veel seda, et mina ei suuda yhtegi nagu eristada ja ammugi yhtegi nime meelde jatta. Kuna meie riietus on koigil yks ja sama, justkui orvukesed yhest samast lastekodust.... siis see teeb inimeste eristamise veelgi raskemaks. Aga kyll aeg annab arutust! Ma usun, et yhele vietnamlasele on ka koik eestlased juskui yhest suust kukkunud ja ka tema ei suuda meid eristada ning meie nimed on ka ilmselt toeline katsumus meelde jatta....LOL
Minu ylemus on Dino. Minu jaoks on ta mu kursavenna Marko Vilu maine kehastus siin Austraalias. Nii et Marko, kui sa seda blogi peaksid lugema, siis ... jah.... iga paev ma tootan koos sinuga..... ja see teeb asja mulle suhteliselt naljakaks. Ok, et nagu ja tegu on sama, .... aga ka haal ja liigutused on samad. Aga Dino on tegelikult ka hea ylemus, ma arvan, et mul polegi sellist veel enne olnud.
Nii, aga elu naeb valja siis selline, et kui mina 10 minutit enne seitset kohale saabun, siis on juba mikrobussitaite kaupa asiaate sookla tais. Aru ma ei saa, mis kell nad kohale tulevad, aga seal nad sadistavad oma linnukeeles ja ootavad aega tais, ehk siis nemad alustavad 7.30. Olukord nn. avalikes ruumides pole kiita, on yks ja ainukt nn. riieteruum, kus siis koik saba- ja sarvipidi koos. Kolmapaevast laheb madinaks, sest tavaliselt on tooriided selleks paevaks otsa saanud, aga uus sats puhtaid tuleb alles neljapaeva hommikupoolikul. Seega oppisin juba teisel nadalal ara, et ....... alati hoia varuks paar toopykse ja kindaid oma kapis....
Nii, aga mina jouan oma postile siis kell 7. Minu onneks hall mass tootab koik pakke poole pea, minu kuningriigiks on siis sissetuleva kauba ala ja ladu. Ja tootan koos meestega, kaks Afgaani ning ylejaanud on siis Indoneesia poisid. Mina olen muidugi nagu hiidnaine oma 167 cm-ga, sest enamus mehi ulatub mulle olgadeni, aga naised kaenla alla.... Ja lisaks hiidkasvule olen ma ka vagilane, sest nagu ma aru sain, ega teist sellist naist nad enne nainud ei ole!
Minu tooks on siis koik sissetulev kaup kontrollida ja otsustada, kas kasutada, jatta hoiule voi tagasi lykata.
Pohimotteliselt on ju nii, et ... mis mina salatitest tean? Kuule, 2 tunni parast teadsid juba suht palju, juba nimesid vahemalt. Ja nagu ma mainisin, esimene paev oli suht koba, aga teisel paeval hakkasin taiega pihta ja nyyd muudkui tulistan ja toimetan ja nagu mu Indoneesia poisid oigavad: KUST sellised naised kyll tulevad???????????
See nn. kontrollimine ise on suht fyysiline tegevus. Alused, millel on 35 - 42 kasti, on suht korged ja kastid ise 7 - 15 kg. Aga vagilasest hiidnaisele see ju probleem pole, vinnata naiteks spinatikast yhe kaega alla. Vaikesed poisid peavad selleks tyhja kasti peale astuma...
Aga vat nyyd tuleb mangu talupoja moistus, sest ..... maatydrukule on tegelikult ka vaga lihtne hinnata, mida ta kastis naeb. Ja kuidagi on mul oskus oma kapad visata sisse, kobada veidi kastisi ringi ja LEIDA! Kui seal midagi nn. paha on, siis selle ma ka leian! Ja igasugused taimehaigused... viskad oma kullipilgu peale ning.... leiad jalle, kui ta eksisteerib!
Enne mind pole seda tood keegi veel teinud, et sissetulev kaup kontrollitakse koik yle. Enne tegid seda pollubrigadirid voi siis tavaline toomees, kes koostas salateid voi siis lihtsalt koik laks liinile. Ainuke, kes tostis kisa, oli Sue, see teine kvaliteediassistent, kes kontrollib valmistoodangut.
Meie paevad on pikad, 11 - 12 tundi, aga minu jaoks on see ikkagi koige kergem too, mida ma elus teinud olen. Vaatamata sellele, et esimesed nadalad loid jalad igal ohtul tuld (ikkagi ca 12 tundi jarjest kummikutes!) ja meie igaohtuseks tegevuseks oli veeretada minu jalutu kere kuuma vanni ning hiljem vannitatud jalad masseerida/ sissekreemitada/ villasokitada! Nyyd pole enam probleemi, jalad ja kere kohanenud. Muuseas, kogu too toimub kylmkapis: meie lao poolel oon 7 kraadi, pakketsehhis 5 - 6 kraadi. Esimestel nadalatel vottis hamba ikka plagisema kyll, aga selle eest liikusid piisavalt kiirest. Ja valtisid WCsse minekut, sest... see oli nagu koorida sibul lahti ja siis sibul kokku tagasi pakkida..... toopyksid, velvetpyksid, pikk pesu, lyhike pesu, pikk pesu, velvetpyksid, toopyksid....koik vaheliti 3 kihi kampsikute ja sarkidega :D.
peale kahte kuud on enamus isolatsioonikihte kadunud.... Kere taaskord kohanenud. Aga ega need vaesed asiaadid.... nemad ei kohane eales! Ilmselt ikka eesti geen kannab endas ellujaamist kylmas kliimas!
Nii aga nyyd siis sellest pidevalt mainitud Austraalia tookultuurist!
Ei saa aru, mille yle siin nonna uhkust tunda! Iga Eesti ettevote paneb pikalt ara ja ma ei mainigi mitte Skandinaaviat.
- koik votab jalad alla (teisel paeval toole tulles avastasin, et minu kohvikruus on jalad alla votnud..... ju siis keegi onnelikuks sai!!!!!!! hea, et ma Anu kingitud disainerkruusi kaiku ei lasknud, sellest oleks mul toeliselt kahju olnud!)
-riieteruum, sookla, WC......aarmiselt rapane...... jessus, see on tervet peatykki vaart teema. No minu meelest votab kogu selle krempli kokku silt WC seinal: ARA SEISA, VAID ISTU SELLEL! Jutt kaib siis nimelt WC potist...... Ja lisaks sellele, lounapooltunni konutan ma valjas pingikesel istudes, sest sees pole ruumi ja isegi kui ma rajaksin oma hiiglase kere ja kyynarnukkidega tee asiaatide vahele ning istutaks ennast esimesse plastiktooli... siis see vadin ja need soogid..... seda ma yle elada ei suuda. Hapnikuga ka just vaga priisata pole.
Peale igat kohvi- ja lounapausi.... koletu, mis vaatepilt avaneb. Kuigi prygikast kui selline on kesed sooklat olemas, ei tahenda see seda, et enamus sellest hooliks. Koik kaib laia kaarega kas porandale, jaab laua peale, ujub tundmatus vedelikus kapi peal, kasvatab hallitust riiulinurgas voi siis tuhat teekotti, munakoored, kalaluud, taimevarred, paberkateratid, hambaorgid, miljon riisitera, sinised kummikindad, katekaitsed, valged puuvillkindad...koik kraanikaussides...... Ma olen veel natuke liiga vahe seal olnud, aga yhel paeval ma votan ette missiooni: TUBA KORDA! Ma ei tea, tegu on ikkagi toitu tootleva toostusega ja minu meelest esimene pilk, mis seisukorras ettevote on, ...... kiika kooki! See peegeldab kogu kultuuri!
- pakketsehhis on yks kindel muster: keegi enda jarelt ei korista! Eriti naisvagi! Mehed minu poole peal on hakanud juba oluliselt liigutama ja suudavad juba taitsa ise kummardada ja maasoleva pakkekleepsu vms yles korjata ja harjaga vahel porandalt sodi kokku kraapida. Korra paevas tabab meie kuningriiku ka naiste invasioon, kui nad tulevad broccolit voi lillkapsast pakkima. Invasiooniga kaasned tohutu hulk tyhje kaste, mis koik maha jaavad... ning kogu porand on loikmetega kaetud... ja nii nagu nad parves peale lendasid, nii nad ka parves sautsudes kaovad.... aga segaduse peab ara koristama kes??????? Yks naistest... nn. tiimivanem, temal on oskus jalle omakorda.... tulla, sobrada kastis, lennutada koik yle aare ja teatada, see on sitt..... ja ma tahan seda kasti.... sealt korgelt keskelt....... ja selle kasti peab alla votma kes?????? Ja selle laiali lennuatud sodi peale tema lahkumist...peab koristama kes????? Sest ega see yhe kastiga ei piirdu, vaid neiu valib ikka igast alusest 4 - 5 kastikest ja lennutab need laiali ning lopuks suudab teda rahuldada ikkagi see esimene kastttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttt! Ma muidugi juba teritan keelt, et naidake mulle, MIS suudab rahuldada Vannat?????????
- haruldane, kuidas koik noad poole loike pealt ja koik kaed langevad alla tapselt 9.30 ja 12.30 ja 15.00.... koik jaab sinnapaika ja miski seda ei vaarata! Yks tadi vottis ette ja ploksis mu kallal, et misk sina kell 3 kohvipausile ei lahe, inimesed vaatavad halvasti. Mina teatasin, et mul jumala suva, mida inimesed minust arvavad, minul on too teha ja mulle sadistamise eest palka ei maksta! Ja nagu ma mainisin, mul polegi kohta.... see pingike raasta varjus on ka vahel ylekoormatud ning vahel kallab kui oavarrest, seega ei olegi mul voimalust kuskil istuda!
- igal neljapaeval voivad koik koju viia meie tooteid, nii palju kui tahavad. Ja siis tuleb mangu jalle see inimlik ahnus! Pisikesed inimesed taaruvad kottide raskuse kaes, kui end mikrobussidesse suruvad (inimesed pluss kotid..... ruumalalt kokku ikka vaga vaga palju!)! No kui palju salatit siis suudab yks inimene ara syya??????? Ja mitte ainult neljapaeviti, ikka iga paev keegi peidab kotikest kuskil pingi voi kasti all ja venitab selle siis hiljem koju. Yks (valge)mees arvas, et ju koik myygiks laheb. No ma ei tea..... kesse tahaks siis nii vaga tormi joosta salatile, mis on tihedalt kokku pressitud kilekotti ja siis kellegi istumise all peidus???????? Aga ega mis ma ikka imestan.... koik on voimalik selles elus ja voibolla on sellel salatil ka oma lisavaartus, sest kokkupressitult hakkavad juba mahlad eralduma ja vaikselt kaaruma..... lol.
- paanikanupp on kogu aeg pohjas. Esimestel nadalatel ma ei saanud aru, et ... missss vark! Aga nyyd ..... igahommikune paanika algab NYYYYYYYD, kui tellimused alla tulevad. Mina olen aga surmrahulik, sest minu 2 kuune kogemus ja kogu eelnev Eesti/Soome kogemus kokku ytleb minu sees: nagu alati, ohtuks on koik tehtud! Ja tapselt nii ta ongi! Ma arvan, et mingil maaral ohutab seda koike yks superviser, tenma taob trummi kogu aja. Ma muuseas suutsin kolmandal paeval temaga tylli minna. S.t. et saatsin ta pikalt. Ta nimelt tuli mulle ytlema, et mina pean tellimused kokku looma ja siis teatama neile, kui palju midagi vaja laheb. Ja tellimused... see tahendab 20 eri paberit, mida pidevalt paeva jooksul lisandub ja on pidevas muutumises, yhe toote puhul erinevaid variante ja palendeid ja kaale ja eri klientide noudmisi. Ma kohe tundsin, et SEE ei ole kyll minu too ja kui ma ilmutasin teatavaid segaduse marke, siis tema ytles, et see ju nii lihtne. Mina panin aga vastu, et kas ma naen valja nagu keegi, kes igavleks ja vaatleks pilvi we (nimelt mu tookostyym on ikka vaga mullane ja mudane kogu aeg, sest ma tegelikult ma kogu aeg teen midagi ja kaevun korralikult ja sygavuti asja sisse, mille koondnimi on salati tooraine!) ja et kui see nii lihtne on, tee seda ise! Muidugi ta tormas mu peale kaebama, aga .... Dino oli sel korral minu poolt. Nyyd ta jalgib suht kiivalt, et molemad superviserid oma tood minu kaela ei veereta, sest alguses oli tendents suht olemas. Tegelikult see intsident loi korra majja, keegi ei suru mulle enam midagi peale ja tootajad vaatavad nyyd alt yles, kuna mitte keegi mitte kunagi pole julgenud sellele inimesele vastu hakata! Aga tegu pole just vaga meeldiva ja toreda inimesega, pigem on see mees ilmselt armee taustaga, sest ta haugub lyhikasklusi ja teeb 180 kraadiseid taispoordeid kohe kui kasklus valja kohitud ning lahkub pikemaid kommentaare jagamata. Ent siiski... ma korra olen nainud teda isegi muigamas........ nii et on vist siiski ikkagi inimene!
Ja nii see elu seal kulgeb! Meil on muidugi terve armee varvikaid tegelasi, aga ma panen selle kirja yhel teisel korral. Praegu terendab akna taga vorratu rannailm ning ma ei suuda kutsungile vastu panna.... nii et egas midagi...... paike, seep ja vesi, pole vaenlased need kolmekesi!
Igal juhul, minu too on taiesti yleelatav ja tean, et kui ukse selja tagant kinni panen, siis koju see kaasa ei tule ja unetuid oid ei taga! Vastutama ma ei pea, kui on vaja otsustada, siis selleks on minu ylemus! Mina ainult dokumenteerin ja nendin fakte!!!!! Ja anname toele au, peale tootamist OY Estonia..... ei suuda mind vist kyll mingi too tappa! Nii et .... no stressssssssssss!
Oki, nyyd randa!!!! Tahate ka tulla?????
Margit on olnud pikalt vakka oma too otsingutes ja vagusi old ka nyyd, kus too leitud. Vaikus eetris ei tahendanud, et ma poleks liigutanud ja ainult sohval unistamisega tegelenud. Suhteliselt tuima naoga olen ma saatsnud teele umbes 200 CV-d.... 99% jai igasuguse tagasisideta, 1% vastas aga, et tore tore... kena keik, aga kahjuks eelistame me Austraalia tookogemust..... No kust sa sellist votad???? Hakka voi valetama....
No ja siis yhel paeval helises telefon..... et tere, me tahaksime sinuga kokku saada toointervjuuks.... See oli vastust siis yhele paljudest CV-dest... ja ma polnud vaga kindel isegi, et mis koha peale ma oieti kandideerisin.
Ok, panin siis libeda riide selga: must seelik, valge pluus ja hall pintsak. Nagin valja tapselt nagu miski range mammi. Aadress, kuhu minna, oeldi mulle telefonis.... ning GPS naitas, et see asub kodust 22 km eemal, taielikus maakohas. Mulle eelnevalt kinnitati, et yhistransport selles kohas puudub.
Ok, yles me selle koha leidsime ning sel hetkel, kui ma kontori ukse lahti tegin, .... oli nagu DEJA VU. Ma olen siin ennem olnud.....LOL!
Tegu on siis yrte ja koogivilju kasvatava firmaga (http://www.coolibah.com.au/). Maad on kasutuses ca 500 ha, kaugemad pollud on teisel pool Victoria osariiki, 7 tunni autosoidu kaugusel. Toolisi on ca 60, sellest 40 tootab pakketsehhis.
Nii, aga mina olin kandideerinud kvaliteediassistendi kohale.
Ytleme nii, et esimene vestlusvoor onnestus. Tundsin ennast kui kala vees. Austraalia tookogemuse puudumine ka ei hairinud kedagi. Lisaks sellele, kui mainiti, et toopaevad on E, T , K, N, L..... siis panin mina pildi kohe kokku, et ju see on selleks, et tagada kogu aeg varske toode turul.... nemad aga olid omakorda hammastuses, sest nagu mainis personalitootaja.... keegi polnud tema 7 tooaasta jooksul selles firmas seda lambist valja jaganud..... Kui intervjuu oli labi, siis oeldi, et antakse teada, mis juhtuma hakkab. Kui olen nn. esmaste valjavalitute seas, siis kutsutakse mind tagasi jargmisse vooru, mis peaks siis juba toimuma too tegemise kohas.... ehk siis naitama, mida see too endast kujutab. ..............Ma tegelikult ka lahkusin sel paeval sealt teadmisega, et ma kindlasti tulen teise vooru vestlusele tagasi.
Ja just nii see laks! Nadala parast olin kopsti tagasi, sedakorda riides nagu pollumees ikka: toosaapad ja kampsun ja jope ja myts ja kindad ..... Esmane mulje oli suur sagimine ja meeletu kogus salatit eri liinidel ja aluste kaupa rohelist kraami.... Sain nelja silma all ka vestelda molema tootmisjuhiga ja teise kvaliteediassitendiga. Todesin jalle... ei midagi uut siin paikese all... 6 miljardit inimest sellel planeedil ja 6 miljardit elulugu..... koik on ainult inimesed.
Kui Anthony kysis mult hiljem, kuidas laks... siis ytlesin ausalt, et minu meelest laks hasti... ent see ei tahenda veel midagi. Tema muidugi oli kindel, et ma selle too saan. Mina aga alalhoidlik eesti naine.... ei usu asjadesse enne, kui need kaes on. Aga juba jargmisel hommikul helises telefon.... ning uudis oli see, et Margit saigi selle too.....
REAALSUS
Peale esimest nadalat ...
Esimese paeva kasutasin ma oma instikte ja kaardistasin olukorda! Ma olen enne ju ka selles situatsioonis olnud, ainult et Soomes sel ajal ma ei osanud sonagi soome keelt..... aga inimesi ja nende tegevust jalgides panid pildi kokku. Ning kui miski jaigi ahmaseks, siis jargnesid rahvamassidele ja tegid nagu nemad.
No ytleme nii, et valgeid inimesi on selles businessis kindel vahemus. See, et mul on heledad silmad ja pole asiaadi naojooni, teeb must kohe automaatselt ylemuse :) Toolised kutsuvad mind Madam.... ja see ajab mind naerma. Yks tootmisjuhtidest on prantslane, kvaliteedijuht on horvaat, myygijuht on inglane, omanik saksa-serbia segu, toeliselt syndinud aussied on siis pollubrigadir ja teine kvaliteediassistent. Toolised on pohiliselt Vietnami, Kambodza, Malaisia voi Indoneesia paritolu, paar hindut ja afgaani ja makedoonlast kah sekka. See tahendab, et valdav osa toolistest ei raagi sonagi inglise keelt. Ja minule tahendab see ka veel seda, et mina ei suuda yhtegi nagu eristada ja ammugi yhtegi nime meelde jatta. Kuna meie riietus on koigil yks ja sama, justkui orvukesed yhest samast lastekodust.... siis see teeb inimeste eristamise veelgi raskemaks. Aga kyll aeg annab arutust! Ma usun, et yhele vietnamlasele on ka koik eestlased juskui yhest suust kukkunud ja ka tema ei suuda meid eristada ning meie nimed on ka ilmselt toeline katsumus meelde jatta....LOL
Minu ylemus on Dino. Minu jaoks on ta mu kursavenna Marko Vilu maine kehastus siin Austraalias. Nii et Marko, kui sa seda blogi peaksid lugema, siis ... jah.... iga paev ma tootan koos sinuga..... ja see teeb asja mulle suhteliselt naljakaks. Ok, et nagu ja tegu on sama, .... aga ka haal ja liigutused on samad. Aga Dino on tegelikult ka hea ylemus, ma arvan, et mul polegi sellist veel enne olnud.
Nii, aga elu naeb valja siis selline, et kui mina 10 minutit enne seitset kohale saabun, siis on juba mikrobussitaite kaupa asiaate sookla tais. Aru ma ei saa, mis kell nad kohale tulevad, aga seal nad sadistavad oma linnukeeles ja ootavad aega tais, ehk siis nemad alustavad 7.30. Olukord nn. avalikes ruumides pole kiita, on yks ja ainukt nn. riieteruum, kus siis koik saba- ja sarvipidi koos. Kolmapaevast laheb madinaks, sest tavaliselt on tooriided selleks paevaks otsa saanud, aga uus sats puhtaid tuleb alles neljapaeva hommikupoolikul. Seega oppisin juba teisel nadalal ara, et ....... alati hoia varuks paar toopykse ja kindaid oma kapis....
Nii, aga mina jouan oma postile siis kell 7. Minu onneks hall mass tootab koik pakke poole pea, minu kuningriigiks on siis sissetuleva kauba ala ja ladu. Ja tootan koos meestega, kaks Afgaani ning ylejaanud on siis Indoneesia poisid. Mina olen muidugi nagu hiidnaine oma 167 cm-ga, sest enamus mehi ulatub mulle olgadeni, aga naised kaenla alla.... Ja lisaks hiidkasvule olen ma ka vagilane, sest nagu ma aru sain, ega teist sellist naist nad enne nainud ei ole!
Minu tooks on siis koik sissetulev kaup kontrollida ja otsustada, kas kasutada, jatta hoiule voi tagasi lykata.
Pohimotteliselt on ju nii, et ... mis mina salatitest tean? Kuule, 2 tunni parast teadsid juba suht palju, juba nimesid vahemalt. Ja nagu ma mainisin, esimene paev oli suht koba, aga teisel paeval hakkasin taiega pihta ja nyyd muudkui tulistan ja toimetan ja nagu mu Indoneesia poisid oigavad: KUST sellised naised kyll tulevad???????????
See nn. kontrollimine ise on suht fyysiline tegevus. Alused, millel on 35 - 42 kasti, on suht korged ja kastid ise 7 - 15 kg. Aga vagilasest hiidnaisele see ju probleem pole, vinnata naiteks spinatikast yhe kaega alla. Vaikesed poisid peavad selleks tyhja kasti peale astuma...
Aga vat nyyd tuleb mangu talupoja moistus, sest ..... maatydrukule on tegelikult ka vaga lihtne hinnata, mida ta kastis naeb. Ja kuidagi on mul oskus oma kapad visata sisse, kobada veidi kastisi ringi ja LEIDA! Kui seal midagi nn. paha on, siis selle ma ka leian! Ja igasugused taimehaigused... viskad oma kullipilgu peale ning.... leiad jalle, kui ta eksisteerib!
Enne mind pole seda tood keegi veel teinud, et sissetulev kaup kontrollitakse koik yle. Enne tegid seda pollubrigadirid voi siis tavaline toomees, kes koostas salateid voi siis lihtsalt koik laks liinile. Ainuke, kes tostis kisa, oli Sue, see teine kvaliteediassistent, kes kontrollib valmistoodangut.
Meie paevad on pikad, 11 - 12 tundi, aga minu jaoks on see ikkagi koige kergem too, mida ma elus teinud olen. Vaatamata sellele, et esimesed nadalad loid jalad igal ohtul tuld (ikkagi ca 12 tundi jarjest kummikutes!) ja meie igaohtuseks tegevuseks oli veeretada minu jalutu kere kuuma vanni ning hiljem vannitatud jalad masseerida/ sissekreemitada/ villasokitada! Nyyd pole enam probleemi, jalad ja kere kohanenud. Muuseas, kogu too toimub kylmkapis: meie lao poolel oon 7 kraadi, pakketsehhis 5 - 6 kraadi. Esimestel nadalatel vottis hamba ikka plagisema kyll, aga selle eest liikusid piisavalt kiirest. Ja valtisid WCsse minekut, sest... see oli nagu koorida sibul lahti ja siis sibul kokku tagasi pakkida..... toopyksid, velvetpyksid, pikk pesu, lyhike pesu, pikk pesu, velvetpyksid, toopyksid....koik vaheliti 3 kihi kampsikute ja sarkidega :D.
peale kahte kuud on enamus isolatsioonikihte kadunud.... Kere taaskord kohanenud. Aga ega need vaesed asiaadid.... nemad ei kohane eales! Ilmselt ikka eesti geen kannab endas ellujaamist kylmas kliimas!
Nii aga nyyd siis sellest pidevalt mainitud Austraalia tookultuurist!
Ei saa aru, mille yle siin nonna uhkust tunda! Iga Eesti ettevote paneb pikalt ara ja ma ei mainigi mitte Skandinaaviat.
- koik votab jalad alla (teisel paeval toole tulles avastasin, et minu kohvikruus on jalad alla votnud..... ju siis keegi onnelikuks sai!!!!!!! hea, et ma Anu kingitud disainerkruusi kaiku ei lasknud, sellest oleks mul toeliselt kahju olnud!)
-riieteruum, sookla, WC......aarmiselt rapane...... jessus, see on tervet peatykki vaart teema. No minu meelest votab kogu selle krempli kokku silt WC seinal: ARA SEISA, VAID ISTU SELLEL! Jutt kaib siis nimelt WC potist...... Ja lisaks sellele, lounapooltunni konutan ma valjas pingikesel istudes, sest sees pole ruumi ja isegi kui ma rajaksin oma hiiglase kere ja kyynarnukkidega tee asiaatide vahele ning istutaks ennast esimesse plastiktooli... siis see vadin ja need soogid..... seda ma yle elada ei suuda. Hapnikuga ka just vaga priisata pole.
Peale igat kohvi- ja lounapausi.... koletu, mis vaatepilt avaneb. Kuigi prygikast kui selline on kesed sooklat olemas, ei tahenda see seda, et enamus sellest hooliks. Koik kaib laia kaarega kas porandale, jaab laua peale, ujub tundmatus vedelikus kapi peal, kasvatab hallitust riiulinurgas voi siis tuhat teekotti, munakoored, kalaluud, taimevarred, paberkateratid, hambaorgid, miljon riisitera, sinised kummikindad, katekaitsed, valged puuvillkindad...koik kraanikaussides...... Ma olen veel natuke liiga vahe seal olnud, aga yhel paeval ma votan ette missiooni: TUBA KORDA! Ma ei tea, tegu on ikkagi toitu tootleva toostusega ja minu meelest esimene pilk, mis seisukorras ettevote on, ...... kiika kooki! See peegeldab kogu kultuuri!
- pakketsehhis on yks kindel muster: keegi enda jarelt ei korista! Eriti naisvagi! Mehed minu poole peal on hakanud juba oluliselt liigutama ja suudavad juba taitsa ise kummardada ja maasoleva pakkekleepsu vms yles korjata ja harjaga vahel porandalt sodi kokku kraapida. Korra paevas tabab meie kuningriiku ka naiste invasioon, kui nad tulevad broccolit voi lillkapsast pakkima. Invasiooniga kaasned tohutu hulk tyhje kaste, mis koik maha jaavad... ning kogu porand on loikmetega kaetud... ja nii nagu nad parves peale lendasid, nii nad ka parves sautsudes kaovad.... aga segaduse peab ara koristama kes??????? Yks naistest... nn. tiimivanem, temal on oskus jalle omakorda.... tulla, sobrada kastis, lennutada koik yle aare ja teatada, see on sitt..... ja ma tahan seda kasti.... sealt korgelt keskelt....... ja selle kasti peab alla votma kes?????? Ja selle laiali lennuatud sodi peale tema lahkumist...peab koristama kes????? Sest ega see yhe kastiga ei piirdu, vaid neiu valib ikka igast alusest 4 - 5 kastikest ja lennutab need laiali ning lopuks suudab teda rahuldada ikkagi see esimene kastttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttt! Ma muidugi juba teritan keelt, et naidake mulle, MIS suudab rahuldada Vannat?????????
- haruldane, kuidas koik noad poole loike pealt ja koik kaed langevad alla tapselt 9.30 ja 12.30 ja 15.00.... koik jaab sinnapaika ja miski seda ei vaarata! Yks tadi vottis ette ja ploksis mu kallal, et misk sina kell 3 kohvipausile ei lahe, inimesed vaatavad halvasti. Mina teatasin, et mul jumala suva, mida inimesed minust arvavad, minul on too teha ja mulle sadistamise eest palka ei maksta! Ja nagu ma mainisin, mul polegi kohta.... see pingike raasta varjus on ka vahel ylekoormatud ning vahel kallab kui oavarrest, seega ei olegi mul voimalust kuskil istuda!
- igal neljapaeval voivad koik koju viia meie tooteid, nii palju kui tahavad. Ja siis tuleb mangu jalle see inimlik ahnus! Pisikesed inimesed taaruvad kottide raskuse kaes, kui end mikrobussidesse suruvad (inimesed pluss kotid..... ruumalalt kokku ikka vaga vaga palju!)! No kui palju salatit siis suudab yks inimene ara syya??????? Ja mitte ainult neljapaeviti, ikka iga paev keegi peidab kotikest kuskil pingi voi kasti all ja venitab selle siis hiljem koju. Yks (valge)mees arvas, et ju koik myygiks laheb. No ma ei tea..... kesse tahaks siis nii vaga tormi joosta salatile, mis on tihedalt kokku pressitud kilekotti ja siis kellegi istumise all peidus???????? Aga ega mis ma ikka imestan.... koik on voimalik selles elus ja voibolla on sellel salatil ka oma lisavaartus, sest kokkupressitult hakkavad juba mahlad eralduma ja vaikselt kaaruma..... lol.
- paanikanupp on kogu aeg pohjas. Esimestel nadalatel ma ei saanud aru, et ... missss vark! Aga nyyd ..... igahommikune paanika algab NYYYYYYYD, kui tellimused alla tulevad. Mina olen aga surmrahulik, sest minu 2 kuune kogemus ja kogu eelnev Eesti/Soome kogemus kokku ytleb minu sees: nagu alati, ohtuks on koik tehtud! Ja tapselt nii ta ongi! Ma arvan, et mingil maaral ohutab seda koike yks superviser, tenma taob trummi kogu aja. Ma muuseas suutsin kolmandal paeval temaga tylli minna. S.t. et saatsin ta pikalt. Ta nimelt tuli mulle ytlema, et mina pean tellimused kokku looma ja siis teatama neile, kui palju midagi vaja laheb. Ja tellimused... see tahendab 20 eri paberit, mida pidevalt paeva jooksul lisandub ja on pidevas muutumises, yhe toote puhul erinevaid variante ja palendeid ja kaale ja eri klientide noudmisi. Ma kohe tundsin, et SEE ei ole kyll minu too ja kui ma ilmutasin teatavaid segaduse marke, siis tema ytles, et see ju nii lihtne. Mina panin aga vastu, et kas ma naen valja nagu keegi, kes igavleks ja vaatleks pilvi we (nimelt mu tookostyym on ikka vaga mullane ja mudane kogu aeg, sest ma tegelikult ma kogu aeg teen midagi ja kaevun korralikult ja sygavuti asja sisse, mille koondnimi on salati tooraine!) ja et kui see nii lihtne on, tee seda ise! Muidugi ta tormas mu peale kaebama, aga .... Dino oli sel korral minu poolt. Nyyd ta jalgib suht kiivalt, et molemad superviserid oma tood minu kaela ei veereta, sest alguses oli tendents suht olemas. Tegelikult see intsident loi korra majja, keegi ei suru mulle enam midagi peale ja tootajad vaatavad nyyd alt yles, kuna mitte keegi mitte kunagi pole julgenud sellele inimesele vastu hakata! Aga tegu pole just vaga meeldiva ja toreda inimesega, pigem on see mees ilmselt armee taustaga, sest ta haugub lyhikasklusi ja teeb 180 kraadiseid taispoordeid kohe kui kasklus valja kohitud ning lahkub pikemaid kommentaare jagamata. Ent siiski... ma korra olen nainud teda isegi muigamas........ nii et on vist siiski ikkagi inimene!
Ja nii see elu seal kulgeb! Meil on muidugi terve armee varvikaid tegelasi, aga ma panen selle kirja yhel teisel korral. Praegu terendab akna taga vorratu rannailm ning ma ei suuda kutsungile vastu panna.... nii et egas midagi...... paike, seep ja vesi, pole vaenlased need kolmekesi!
Igal juhul, minu too on taiesti yleelatav ja tean, et kui ukse selja tagant kinni panen, siis koju see kaasa ei tule ja unetuid oid ei taga! Vastutama ma ei pea, kui on vaja otsustada, siis selleks on minu ylemus! Mina ainult dokumenteerin ja nendin fakte!!!!! Ja anname toele au, peale tootamist OY Estonia..... ei suuda mind vist kyll mingi too tappa! Nii et .... no stressssssssssss!
Oki, nyyd randa!!!! Tahate ka tulla?????
Väga hea lugemine:) Tundub siiski võrreldes siinsega korralik vaheldus. Löö kord majja jah:)
VastaKustutaAga see viimane lause, see oli küll nüüd löök allapoole vööd :D