Me tegime tana midagi tavatut: arkasime kell 9 PYHAPAEVA hommikul ja tegime endale teistmoodi pyhapaeva hommiku!!! .... ei ei, mitte kirikusse ei lainud kyynalt panema pattude eest, vaid istusime rongi ja laksime vaatama kohta, kus kohalik Morningtoni Peninsula loppeb..... s.t. kohtub merega.
Ma olin keeletu......
Esiteks oli tegu kohaga, kuhu inimesed tavaliselt ei tule. Siia tullakse pohiliselt kahel pohjusel: kes tahab saada praamiga lahedal asuvatele vaikesaartele ja kes laheb kalale. Siin on yks vaike poeke ja sadamakesekene ja ..... kalapesu koht LOL! Aga see koik oli mulle suht korvaline, sest meri ....... ja see rand oli see, mis mind lummas. Esiteks oli SEE VAIKUS...... ja yksiku kajaka nutt........ Ja siis see OHK......... nii puhas....... Ja polnud tuult, aga oli moon....... ja mina muidugi endiselt ei saa sellest moona-tousu efektist yle...... Aga see moon oli massiivne....... Ja need kidurad mangroovipuud...... Kui millegi nimi oli YKSINDUS, siis see oli see koht.......... Me lihtsalt kolasime ringi ja ma oleks tahtnud vagagi oodata kalureid merelt koju...... aga nii tous kui merelt tagasipoorduvad paadid tulevad alles ohtul..... ent meie rong tagasi inimkonda valjus palju varem. Aga Anthony lubas, et yhel paeval tuleme me autoga tagasi ja meil on seljas oiged jalatsid ja seljakotis koik vajalik ja siis me kolame veelgi rohkem ja laheme mulistame selles madalas vees ja ootame tousu ara.... ja ootame kalurid ka ara...... ja siis mina saaks kaluritega suhelda ja vaadata nende tegemisi....... Oh, ma ei joua seda ara oodata..........
Aga koju tagasi joudes vajusime me endisesse pyhapaevasesse rutiini ja andsime pannkookidele tuld!
Kommentaarid
Postita kommentaar