Nii, pilt on hakanud selginema ja hakkan aru saama lopuks, et kes ja kus ja mis ja kuidas ja miks..... Minu suureks roomuks pole neid inimesi liiga palju. Minu suhtlemisvajadus on korrelatsioonis eaga: mida rohkem aastaid lisandub, seda enam kahaneb suhtlemisevajadus. Ilmselt 80 aastaselt vahin kuskil terassil kaugusesse ja kedagi ei tule.... sest kes ikka tahaks tulla kiusliku vanainimese juurde....lol!
Ma ei saa siin suurt kirjutada Anthonyst. No asja abiellunud ja nii armunud..... et nagunii on arvamus kallutaud. Jah, toenaoliselt jahhhhhh!!!!!!! Ta on taiesti ok, peale selle, et ... vaatab vormelit (mis iseenesest pole ju maailma lopp, ..... aga! NB! teleka haal on keeratud pohja!!!!!!!!!) ning et ta ealeski ei vaevu kohvitassi ja veeklaasi jm nousid elu- voi magamistoast ara tooma, ent yhte karva T-sargil suudab ta kyll igast asendist taga ajada LOPMATUSENI. Ja ok, ma endiselt sailitan kannatlikkuse, kui me kusagile minema hakkama. Mina, kes ma olen alati enne aega valmis... ja tema, kes jatab koik viimasele minutile ja siis avatsab juba autos, et no naiteks telefon jai maha jne jne jne.
Ent ma ei kaeba!!!!! :) Samas ta ju suudab jagada oma aega ja ruumi minuga, ja kusjuures molemad oleme 99% yksmeelel ja vahel tundub et oleme kui vanapaar.... yks alustab lauset ja teine lopetab. Voi molemad korraga alustame lauset ja tapselt sama asja ja samade sonadega.......
Muusikamaitse muidugi erineb meil nagu oo ja paev: tema on vana reivihunt (pensionil reivihunt muidugi..... aga tal on alles koik omaaegsed reiviriided ja muud kulinad ning kastitaite kaupa muusikat... ning vana grammafon) ja mina vananemas rokitshikk..... Aga oma muusikat me teineteisele peale ei suru, mina saan kuulata enda oma rannas olles korvaklappidest ja VAGA VALJULT! (ilmselt ma yyrgan samal ajal suht haalekalt kaasa ka, aga ... who cares, ..... ma kyll arvan, et minus on vana rokilegend elamata jaanud!!!!!!!)
Yks erinevus on veel. Vat mina olen meie pere "isa", kes soob koike. Anthony on selle koha pealt vaga valiv. Paar esimest nadalat kobasin ma suht pimeduses, sest ... pidin valmistama kahte ohtusooki korraga, kuna Karina soob jalle taiesti erinevalt ..... Niisiis, Anthony puhul kofeiinivaba kohv, suhkrule ei, peale kana ei mingit liha ja aedviljadest ainult kartul, uba ja porgand. Ei alkoholi, isegi mitte olut. Ja ei miskit mullivett voi Fantat/Cocat/Sprite' . Ainult puhas filtreeritud vesi kolbab. No tundub tervislik, ent NB!!!!! Mac Donaldsi hamburgerile ta siiski ei suuda ei oelda!!!!!!!!! Ja koogileti tagant teda ilma ostmata valja ka ei saa.....
Ma juba mainisn Karinat. No tema on oma 8 eluaastaga muidugi juba iseseisva noore daami seisuses. Ei miskit titetamist. Vagagi temperamentne ja energiline. Soob kui hobune ja piima joob kui vasikas....LOL! Ja pole siin miskit beibetamist, taielik rock princess!!!!!! Kannab musti riideid, soovitavalt miskid pealuud vms t sargi peal, kasivarred musti kaevorusid tais. Ei miski roosamannat taevalikku jumalust! Taiesti kahe jalaga maa peal, kihutab rattaga, mangib pallidega (eriti pyhapaeva hommikul meeldib talle naiteks seda porgatada magamistoa ukse taga naiteks......LOL), jookseb ja kukub ja jalle jookseb ja ujub ja teeb spagaati ja harjutab jargmist "karakter"tantsu, mida iganes.... aga midagi ta ei karda ja arvab, et koik on voimalik siin elus. Me ikka vahel targutame, et jah, 10 aasta parast on sul juba boyfriend ja ei taha sa enam miskit muud, kui et paps, viska 200 dollarit, ma tahan "kinno" minna....... Tema muidugi suunab meile tapva pilgu, sest hetkel on ta kindel, et koik poisid on lollid ja temal yhtegi boyfriendi olema ei saa (sest keegi pole nii hea kui isa!).
Vahel kaib tal ikka jonnituju ka peale, aga noh.... paikesel on ka plekid ja miks peaks yks 8 aastane tydrukki olema erinev??????
Praegu on tal koolivaheaeg ja see tahendab, et oleme valmisolekus nr. 1 lendama ja ujuma ja jooksma ja ronima, juhul kui laps seda soovib.
Koolis iseenesest laheb tal hasti. Systeem on natsa erinev, kui Eestis. Naiteks eelmise aasta tunnistuse sai ta alles veebruaris, enne kooliaasta algust (kooliaasta loppes joulude ajal, uus algas veebruaris). Kool asub 23 km eemal, ja iga hommik algab siis reisiga kooli ja iga paev lopeb reisiga kooli. Kool on kella 9 kella 15.30-ni, siis avatakse koolivarav ja lapsed laekuvad. Igal reedel kell 15 on pyha yritus, nn. avalik koosolek kooli saalis, kus osalevad koik opilased ja koik opetajad ja koik vanemad, kes vahegi huvi tunnevad. Me ikka kaime joudumooda ka seal. Asja mote on, et esile tuuakse koik, kes olid milleski tublid voi siis direktor raagib asjadest, milles lapsed peaksid rohkem tahelepanelikud olema. Samuti siis mingi klass esitab mingi eeskava ja siis koik on onnelikud, kui see mooda saab. Aktus muide algab iga kord Austraalia hymniga! Ja koik laulavad sydamest kaasa.... ainult mina maigutan suud, sest ma pole senini pihta saanud selle viisile ja rytmile!
Soomisega on aga Karinal lood hoopis teisiti, kui isal :) Ta soob nimelt koike ja rohkem ja mida magusam seda parem!!!!!!! Ja rohkem pastat ja rohkem igat liha...... ja rohkem igasugust keemiat tais tarretiselaadseid olluseid. Iseenesest moistetavalt keeldus ta maitsmast tatraputru ja tanguputru ja suppi ning siiani ta keeldub aru saamast, et kuskil on rahvas, kes peab musta leiba leivaks. .. ah ja ega niikuinii on see Eesti tema jaoks kui Kurrunurruvuti maa Pipi Pikksuka raamatus...... inimesed kes raagivad oma imelikku keelt ja kellel on miskid imelikud kommid ja kes on nainud lumesadu......
Muusikamaitse meil miskis osas klapib, .... taemal on selline reivi ja disko ja rocki ristsugutis, nii jubedalt kui see ka ei kola! Aga vahel youtubest kuulates me ikka leiame yhise valjundi ka :))))))))))
Nyyd peaksin ma peatuma oma ammal/aial.....
Giovanni toi Gina siia 51 aastat tagasi Pohja Itaaliast. Ise oli ta ka sealkandist, aga pruudi toi ta majja teiselt pool Veneetsiat. Gina oli juuksur Sveitshis ja sealt Giovanni ta ara toi. Koik algas viperustega: mingil hetkel lennukis naitas Gina Giovannile, et vaata, milline tuli..... lennuki tiiva all. Giovanni kaes perra ja ... miski tema see ytles, et .... selline lahtine tuli ja tiiva all, et akki pole nagu oige. Kutsus siis stjuuardessi kohale ja naitas talle ka. Selle tulemusena lennuk tegi muidugi hadamaandumise Bahreinis, kus siis noored veetsin jargmised 24 tundi. Gina oli tippinud oma paistes jalakestega tikk-kontsadega liiva sees kohusetundlikult Giovanniga kaasa. Lopuks kui nad Melbourne kohale joudsid, siis.... see polenud yldse mitte see "promised land"..... vahemalt Ginale. Sel ajal oli Melbourne vorreldes vana Euroopaga taielik kolgas. Jargmised 3 kuud Gina nuttis.... koduigatsust ja voorast paika ja seda meest ja tema noudmisi....... Aga alla ta ei andnud. Tanaseks on ta 51 aastat vastu pidanud ja Euroopasse teda miski enam ei tomba. Ainus mis reedab tema itaalia tausta, on endiselt tugeva aktsendiga inglise keel.
Aeg andis arutust ja Gina harjus koigega. Ma arvan, et Giovanni poleks elus paremat valikut teha. Sest Gina on ..... andja. Annab endast koik. Ja nii oma mehele kui ka oma lastele. Ja lisaks sellele, et pere noudis oma osa, Gina rabas tood kui hull, ommeldes kardinaid. Ja uskuge voi mitte, nagu ta ise mainib, ta ei taha mitte moeldagi, kui palju kilomeetreid kangast on tema kate alt labi jooksnud.
Praeguseks on nii, et ema Gina on kui ema Ene kloon. Mul ei tekigi sellist koduigatsust ja emaigatsust, selleparast et Gina on selle ilusasti tasandanud. Anthony mainib mulle iga kord, et .. see on uskumatu, kuidas teie kahekesi yksteist armastate. Aga kui sul on selline inimene, nagu Gina????? Sa pead teda lihtsalt armastama. Ma muide katsun temaga suht palju aega veeta, sest ta on ikkagi 77 ja lisaks sellele avastati tal ka jaanuaris nahavahk, ning ta alustab paari paeva parast radioteraapiat. Vaatamata oma vanusele, on ta ikka vaga heas konditsioonis ning allaandja ta ka ei ole. Ta ise naerab kogu aeg, et ega ka tema maa peale ei jaa, ent meie.... vajame teda ikka veel!!!!!!!! Kes siis tatsab ymber meie ja korraldab ja kypsetab ja pakib kylmikusse soogid valmis ja muretseb ja hoolib????????????????
Giovanni on sygavalt Itaalia mees. Ekspert koiges. Sona otseses mottes. On tema arvamus, .... ja vaar arvamus. Anthony kogu aeg vaidleb temaga, et see, et sulle korbenud leib maitseb, ei tahenda, et koik teised seda heaks peavad :). Giovanni oli elupaevad ehitusemees, rajas oma katega kodu ja on selle yle vaga uhke. Praegu pensionipolves veedab ta aega vaadates telekast itaaliakeelseid kanaleid, lugedes itaaliakeelseid ajalehti ning iga pyhapaev laheb itaalia klubisse kaarte mangima! Ja siis lubab omale yhe olu kah!
Esimesed korrad polnud Giovannu yldse kindel, et mis riigist ma siis ikkagi parit olen. Nyyd on ta siis lopuks end asjaga kurssi viinud ja uurib aga eluolu siinpool ja peab end ka selles kysimuses ekperdiks! Me saame labi vaga hasti, seda enam, et meil ei lope iial jutud II Maailmasojast ja koigest sellega seostuvast! (Aga mina olen ju tuntud teatud soja-ajaloo huviline!)
Giovanni on hetkel natuke narvis Gina parast, sest tema teab, et kui Ginaga midagi juhtub, siis tema on suurimas hadas..... Sest tema ei tule vist toime paevagi ilma ema Ginata...... sest Gina tagab talle kogu aeg koik mugavused. Elame naeme!
Kaardil on olulisel kohal ka Izetta, Giovanni ode. Esmakordselt me kohtusime Gina synnipaeval. Ja mitte seda ma ei oodanud, mis ma nagin. Maja ette soostis kylg ees bemar, ja seal sees istus blondiin. 82 aastane. Aga pakuks ehk 52..... Sugulased on ammu jarje sassi ajanud, lugedes kokku tema kinnisvara ja tema miljonite yle ei julge niikuinii keegi arvet pidada. Ja ari-ilmas on ta kova kasi, siiamaani tegus: muudkui ehitab maju ja rendib ja myyb...... Tal on muidugi ka lisaks kovale kaele ka suht tugev arvamus koigest ja inimesi ta ka omaks kergelt ei vota. Tal on boyfriend ikka ka. Frank. Kui ma oleks sellises eas, siis oleks ma ka sillas sellest mehest. Sharmantne Sitsiilia mees LOL! Eriti hea huumorimeelega ja taktitundega! Ja mulle ta kinkis oliivipuu! Ma nyyd otsin maja lahedal kohta, kuhu see istutada, et siis 20 aasta parast oliivipuu all kylitada ja ilma ja inimesi vaadata..... oodates kaugustest kedagi tulemas...........LOL!
See on siis meie lahim ring hetkel.
Anthony sopradest olen paari nainud. Koik suht kenad inimesed, koik abielus voi siis kihlatud vms. Yhtegi erilist sarainimest ma nende seas kohanud pole, taiesti tavalised inimesed oma igapaeva muredega. Mind peavad nad aga parismaalaseks kuskilt keset mittemidagimaad. Yks lohutas mind ja uskus, et kyllap see kultuurishokk, mis mind siia saabudes tabas, ikka millalgi yle laheb. Me naersime end Anthonyga ribadeks, et mingit shokki pole olnud ja ilmselt ei tulegi.......
Yldse on naljakas, kuidas see Eesti teema on siin suht tundmatu. Paar paeva tagasi pangas, kui uurisime, kuidas Eestisse pangaylekannet teha, siis .... pangatadi jaigif arvamusele, et ju meil miski peas logiseb tahtes raha panna arvele miskis Kurrunurruvutimaal..... Muuseas, minu jaoks taielik Kurrunurruvuti maa, Ida Timor, see on tunnustatud kui riik ja sinna saab ylekande teha.
Ahjaa... ma unustasin ju meie koerad:
Emily ja Mimi. Kuidas ma neid ikka iseloomustan????? Emily on toeline lady, tagasihoidlik, viisakas, kuulekas. Mimi aga on yks vana vastik vanaeit, kes saab koik, mis tahab, minnes yle laipade ja rajades rinnaga teed.
Meil on onneks koerte jalutamisega koik jaotunud: Karina kui noor ja reibas inimene, jalutab/jooksutab alati Mimit. Meie Emiliga moodustame siis Memmede tantsutrupi....... tasa ja targu.......
Muidugi on inimesi meie ymber rohkem, aga ..... igalyhel peatuda ei joua. Meil on oma perega hea olla, ja see loeb! Ja inimesed on siin tapselt samasugused, ei midagi uut siin paikese all!
Ma ei saa siin suurt kirjutada Anthonyst. No asja abiellunud ja nii armunud..... et nagunii on arvamus kallutaud. Jah, toenaoliselt jahhhhhh!!!!!!! Ta on taiesti ok, peale selle, et ... vaatab vormelit (mis iseenesest pole ju maailma lopp, ..... aga! NB! teleka haal on keeratud pohja!!!!!!!!!) ning et ta ealeski ei vaevu kohvitassi ja veeklaasi jm nousid elu- voi magamistoast ara tooma, ent yhte karva T-sargil suudab ta kyll igast asendist taga ajada LOPMATUSENI. Ja ok, ma endiselt sailitan kannatlikkuse, kui me kusagile minema hakkama. Mina, kes ma olen alati enne aega valmis... ja tema, kes jatab koik viimasele minutile ja siis avatsab juba autos, et no naiteks telefon jai maha jne jne jne.
Ent ma ei kaeba!!!!! :) Samas ta ju suudab jagada oma aega ja ruumi minuga, ja kusjuures molemad oleme 99% yksmeelel ja vahel tundub et oleme kui vanapaar.... yks alustab lauset ja teine lopetab. Voi molemad korraga alustame lauset ja tapselt sama asja ja samade sonadega.......
Muusikamaitse muidugi erineb meil nagu oo ja paev: tema on vana reivihunt (pensionil reivihunt muidugi..... aga tal on alles koik omaaegsed reiviriided ja muud kulinad ning kastitaite kaupa muusikat... ning vana grammafon) ja mina vananemas rokitshikk..... Aga oma muusikat me teineteisele peale ei suru, mina saan kuulata enda oma rannas olles korvaklappidest ja VAGA VALJULT! (ilmselt ma yyrgan samal ajal suht haalekalt kaasa ka, aga ... who cares, ..... ma kyll arvan, et minus on vana rokilegend elamata jaanud!!!!!!!)
Yks erinevus on veel. Vat mina olen meie pere "isa", kes soob koike. Anthony on selle koha pealt vaga valiv. Paar esimest nadalat kobasin ma suht pimeduses, sest ... pidin valmistama kahte ohtusooki korraga, kuna Karina soob jalle taiesti erinevalt ..... Niisiis, Anthony puhul kofeiinivaba kohv, suhkrule ei, peale kana ei mingit liha ja aedviljadest ainult kartul, uba ja porgand. Ei alkoholi, isegi mitte olut. Ja ei miskit mullivett voi Fantat/Cocat/Sprite' . Ainult puhas filtreeritud vesi kolbab. No tundub tervislik, ent NB!!!!! Mac Donaldsi hamburgerile ta siiski ei suuda ei oelda!!!!!!!!! Ja koogileti tagant teda ilma ostmata valja ka ei saa.....
Ma juba mainisn Karinat. No tema on oma 8 eluaastaga muidugi juba iseseisva noore daami seisuses. Ei miskit titetamist. Vagagi temperamentne ja energiline. Soob kui hobune ja piima joob kui vasikas....LOL! Ja pole siin miskit beibetamist, taielik rock princess!!!!!! Kannab musti riideid, soovitavalt miskid pealuud vms t sargi peal, kasivarred musti kaevorusid tais. Ei miski roosamannat taevalikku jumalust! Taiesti kahe jalaga maa peal, kihutab rattaga, mangib pallidega (eriti pyhapaeva hommikul meeldib talle naiteks seda porgatada magamistoa ukse taga naiteks......LOL), jookseb ja kukub ja jalle jookseb ja ujub ja teeb spagaati ja harjutab jargmist "karakter"tantsu, mida iganes.... aga midagi ta ei karda ja arvab, et koik on voimalik siin elus. Me ikka vahel targutame, et jah, 10 aasta parast on sul juba boyfriend ja ei taha sa enam miskit muud, kui et paps, viska 200 dollarit, ma tahan "kinno" minna....... Tema muidugi suunab meile tapva pilgu, sest hetkel on ta kindel, et koik poisid on lollid ja temal yhtegi boyfriendi olema ei saa (sest keegi pole nii hea kui isa!).
Vahel kaib tal ikka jonnituju ka peale, aga noh.... paikesel on ka plekid ja miks peaks yks 8 aastane tydrukki olema erinev??????
Praegu on tal koolivaheaeg ja see tahendab, et oleme valmisolekus nr. 1 lendama ja ujuma ja jooksma ja ronima, juhul kui laps seda soovib.
Koolis iseenesest laheb tal hasti. Systeem on natsa erinev, kui Eestis. Naiteks eelmise aasta tunnistuse sai ta alles veebruaris, enne kooliaasta algust (kooliaasta loppes joulude ajal, uus algas veebruaris). Kool asub 23 km eemal, ja iga hommik algab siis reisiga kooli ja iga paev lopeb reisiga kooli. Kool on kella 9 kella 15.30-ni, siis avatakse koolivarav ja lapsed laekuvad. Igal reedel kell 15 on pyha yritus, nn. avalik koosolek kooli saalis, kus osalevad koik opilased ja koik opetajad ja koik vanemad, kes vahegi huvi tunnevad. Me ikka kaime joudumooda ka seal. Asja mote on, et esile tuuakse koik, kes olid milleski tublid voi siis direktor raagib asjadest, milles lapsed peaksid rohkem tahelepanelikud olema. Samuti siis mingi klass esitab mingi eeskava ja siis koik on onnelikud, kui see mooda saab. Aktus muide algab iga kord Austraalia hymniga! Ja koik laulavad sydamest kaasa.... ainult mina maigutan suud, sest ma pole senini pihta saanud selle viisile ja rytmile!
Soomisega on aga Karinal lood hoopis teisiti, kui isal :) Ta soob nimelt koike ja rohkem ja mida magusam seda parem!!!!!!! Ja rohkem pastat ja rohkem igat liha...... ja rohkem igasugust keemiat tais tarretiselaadseid olluseid. Iseenesest moistetavalt keeldus ta maitsmast tatraputru ja tanguputru ja suppi ning siiani ta keeldub aru saamast, et kuskil on rahvas, kes peab musta leiba leivaks. .. ah ja ega niikuinii on see Eesti tema jaoks kui Kurrunurruvuti maa Pipi Pikksuka raamatus...... inimesed kes raagivad oma imelikku keelt ja kellel on miskid imelikud kommid ja kes on nainud lumesadu......
Muusikamaitse meil miskis osas klapib, .... taemal on selline reivi ja disko ja rocki ristsugutis, nii jubedalt kui see ka ei kola! Aga vahel youtubest kuulates me ikka leiame yhise valjundi ka :))))))))))
Nyyd peaksin ma peatuma oma ammal/aial.....
Giovanni toi Gina siia 51 aastat tagasi Pohja Itaaliast. Ise oli ta ka sealkandist, aga pruudi toi ta majja teiselt pool Veneetsiat. Gina oli juuksur Sveitshis ja sealt Giovanni ta ara toi. Koik algas viperustega: mingil hetkel lennukis naitas Gina Giovannile, et vaata, milline tuli..... lennuki tiiva all. Giovanni kaes perra ja ... miski tema see ytles, et .... selline lahtine tuli ja tiiva all, et akki pole nagu oige. Kutsus siis stjuuardessi kohale ja naitas talle ka. Selle tulemusena lennuk tegi muidugi hadamaandumise Bahreinis, kus siis noored veetsin jargmised 24 tundi. Gina oli tippinud oma paistes jalakestega tikk-kontsadega liiva sees kohusetundlikult Giovanniga kaasa. Lopuks kui nad Melbourne kohale joudsid, siis.... see polenud yldse mitte see "promised land"..... vahemalt Ginale. Sel ajal oli Melbourne vorreldes vana Euroopaga taielik kolgas. Jargmised 3 kuud Gina nuttis.... koduigatsust ja voorast paika ja seda meest ja tema noudmisi....... Aga alla ta ei andnud. Tanaseks on ta 51 aastat vastu pidanud ja Euroopasse teda miski enam ei tomba. Ainus mis reedab tema itaalia tausta, on endiselt tugeva aktsendiga inglise keel.
Aeg andis arutust ja Gina harjus koigega. Ma arvan, et Giovanni poleks elus paremat valikut teha. Sest Gina on ..... andja. Annab endast koik. Ja nii oma mehele kui ka oma lastele. Ja lisaks sellele, et pere noudis oma osa, Gina rabas tood kui hull, ommeldes kardinaid. Ja uskuge voi mitte, nagu ta ise mainib, ta ei taha mitte moeldagi, kui palju kilomeetreid kangast on tema kate alt labi jooksnud.
Praeguseks on nii, et ema Gina on kui ema Ene kloon. Mul ei tekigi sellist koduigatsust ja emaigatsust, selleparast et Gina on selle ilusasti tasandanud. Anthony mainib mulle iga kord, et .. see on uskumatu, kuidas teie kahekesi yksteist armastate. Aga kui sul on selline inimene, nagu Gina????? Sa pead teda lihtsalt armastama. Ma muide katsun temaga suht palju aega veeta, sest ta on ikkagi 77 ja lisaks sellele avastati tal ka jaanuaris nahavahk, ning ta alustab paari paeva parast radioteraapiat. Vaatamata oma vanusele, on ta ikka vaga heas konditsioonis ning allaandja ta ka ei ole. Ta ise naerab kogu aeg, et ega ka tema maa peale ei jaa, ent meie.... vajame teda ikka veel!!!!!!!! Kes siis tatsab ymber meie ja korraldab ja kypsetab ja pakib kylmikusse soogid valmis ja muretseb ja hoolib????????????????
Giovanni on sygavalt Itaalia mees. Ekspert koiges. Sona otseses mottes. On tema arvamus, .... ja vaar arvamus. Anthony kogu aeg vaidleb temaga, et see, et sulle korbenud leib maitseb, ei tahenda, et koik teised seda heaks peavad :). Giovanni oli elupaevad ehitusemees, rajas oma katega kodu ja on selle yle vaga uhke. Praegu pensionipolves veedab ta aega vaadates telekast itaaliakeelseid kanaleid, lugedes itaaliakeelseid ajalehti ning iga pyhapaev laheb itaalia klubisse kaarte mangima! Ja siis lubab omale yhe olu kah!
Esimesed korrad polnud Giovannu yldse kindel, et mis riigist ma siis ikkagi parit olen. Nyyd on ta siis lopuks end asjaga kurssi viinud ja uurib aga eluolu siinpool ja peab end ka selles kysimuses ekperdiks! Me saame labi vaga hasti, seda enam, et meil ei lope iial jutud II Maailmasojast ja koigest sellega seostuvast! (Aga mina olen ju tuntud teatud soja-ajaloo huviline!)
Giovanni on hetkel natuke narvis Gina parast, sest tema teab, et kui Ginaga midagi juhtub, siis tema on suurimas hadas..... Sest tema ei tule vist toime paevagi ilma ema Ginata...... sest Gina tagab talle kogu aeg koik mugavused. Elame naeme!
Kaardil on olulisel kohal ka Izetta, Giovanni ode. Esmakordselt me kohtusime Gina synnipaeval. Ja mitte seda ma ei oodanud, mis ma nagin. Maja ette soostis kylg ees bemar, ja seal sees istus blondiin. 82 aastane. Aga pakuks ehk 52..... Sugulased on ammu jarje sassi ajanud, lugedes kokku tema kinnisvara ja tema miljonite yle ei julge niikuinii keegi arvet pidada. Ja ari-ilmas on ta kova kasi, siiamaani tegus: muudkui ehitab maju ja rendib ja myyb...... Tal on muidugi ka lisaks kovale kaele ka suht tugev arvamus koigest ja inimesi ta ka omaks kergelt ei vota. Tal on boyfriend ikka ka. Frank. Kui ma oleks sellises eas, siis oleks ma ka sillas sellest mehest. Sharmantne Sitsiilia mees LOL! Eriti hea huumorimeelega ja taktitundega! Ja mulle ta kinkis oliivipuu! Ma nyyd otsin maja lahedal kohta, kuhu see istutada, et siis 20 aasta parast oliivipuu all kylitada ja ilma ja inimesi vaadata..... oodates kaugustest kedagi tulemas...........LOL!
See on siis meie lahim ring hetkel.
Anthony sopradest olen paari nainud. Koik suht kenad inimesed, koik abielus voi siis kihlatud vms. Yhtegi erilist sarainimest ma nende seas kohanud pole, taiesti tavalised inimesed oma igapaeva muredega. Mind peavad nad aga parismaalaseks kuskilt keset mittemidagimaad. Yks lohutas mind ja uskus, et kyllap see kultuurishokk, mis mind siia saabudes tabas, ikka millalgi yle laheb. Me naersime end Anthonyga ribadeks, et mingit shokki pole olnud ja ilmselt ei tulegi.......
Yldse on naljakas, kuidas see Eesti teema on siin suht tundmatu. Paar paeva tagasi pangas, kui uurisime, kuidas Eestisse pangaylekannet teha, siis .... pangatadi jaigif arvamusele, et ju meil miski peas logiseb tahtes raha panna arvele miskis Kurrunurruvutimaal..... Muuseas, minu jaoks taielik Kurrunurruvuti maa, Ida Timor, see on tunnustatud kui riik ja sinna saab ylekande teha.
Ahjaa... ma unustasin ju meie koerad:
Emily ja Mimi. Kuidas ma neid ikka iseloomustan????? Emily on toeline lady, tagasihoidlik, viisakas, kuulekas. Mimi aga on yks vana vastik vanaeit, kes saab koik, mis tahab, minnes yle laipade ja rajades rinnaga teed.
Meil on onneks koerte jalutamisega koik jaotunud: Karina kui noor ja reibas inimene, jalutab/jooksutab alati Mimit. Meie Emiliga moodustame siis Memmede tantsutrupi....... tasa ja targu.......
Muidugi on inimesi meie ymber rohkem, aga ..... igalyhel peatuda ei joua. Meil on oma perega hea olla, ja see loeb! Ja inimesed on siin tapselt samasugused, ei midagi uut siin paikese all!
Kommentaarid
Postita kommentaar