Eneselegi märkamatult on kuus nädalat mööda saanud päevast, kus lõin tehase ukse enda tagant kinni ning panin jalad seinale puhkama!!!!
.... ja eneselegi üllatuseks ei hakanud ma jalgu isegi seina pealt alla koguma ja pulgana maha viskuma ning jalgu trampima, kui seda piiramisrõnga aega pikendati veel kahe nädala võrra!!!!!!
Igapäevast meediat ma enam ei kuula ega vaatagi: koroona numbrid lähevad kenasti alla, ent inimeste lõpmatu hala ja kaeblemine riiklikus televisioonis on niivõrd depressiivne olukorras, kus elu planeedil Maa ja Melbourne linnas on täiesti võimalik ning pole ei nälja häda ega kaevata massihaudu. Toidupoed on süüa täis ja ostupiiranguid pole. Liikumispiirang 5 km kodust ei ole ometi põhjus enda oksa külge riputamiseks? Ei saa hängida ostukeskustes, kohvitada ja sõpradega väljas käia? Esimese maailma mured, ma ütleks! Kanna maski ja lämbud? Naljaninad kõik need teoreetikud! Maskikandmine on saanud täiesti teiseks loomuseks, ikka haarad maski kaasa, kui kodust (4 lubatud põhjusel) välja lähed ning ilma mõtlemata paned ette.
Covid-naine 2020 - kõik näevad ühtemoodi välja sorakil juuste ja päikeseprillide taha peidetud puhmaskulmude ja värvitute ripsmetega... Samahästi võiks hakata hoopis saudi araabia abayat kandma, mis kataks ka kõik kumerused, ent ma arvan et siis mehed hakkaks paari nädala pärast parlamenditrepil protestima, sest keegi enam ei leiaks oma naist üles!
Meie pere on nautinud iga hetke piiramisrõngas!!!!! Kuigi esimesed 48 tundi olid mul täiesti võõrutusnähud tööta olemisest, siis komandast päevast hakkas asi aina paremaks minema! Ma juba otsustasin sel päeval, kui lock-down teatavaks tehti, et ei hakka vingima ja hädaldama, sest mitte ükski asjaolu selles tekitatud olukorras on minu kontrolli alt väljas, ent võtan kõike mõnuga ning hakkan muretsema siis, kui enam teisit ei saa!!!!! ... siiani pole mul pilvepiiril olnud ühtegi pilve, nii et kuus nädalat on olnud liu laskmine reega allamäge silmipimestava päikese all!!!!!!!!!!
Mida siis töönarkomaan on teinud selle ajaga?
Unustanud ära sotsiaalmeedia - see Facebuukivärk on ikkagi täiskohaga töö, olles nähtav ja esindatud ning olla midagi olulist öelda või anda tabav ja täppi kommentaar! Mul on olnud täiesti detox kõigest sellest ning oi kui hea on olla vanamoodne ja pimedusega löödud!!!!!!!
Lisaks sellele, olen kenasti võtnud veelgi ümarama vormi, sest me oleme kuus nädalat söönud ainult kodutoite - korra nädalast andes pliidile puhkust ja tellides itaalia take away meie lemmik restoranist! Ja kusjuures pole söönud kartulikoori, vaid kõike, mis meel ihaldab. Piiramisrõnga ränk elu ju! Tellid onlinest veise sisefilee ja see tuuakse sulle samal päeval koju kätte koos tykeldatud broilerifileega koertele!!!!! Tellid valitud veinid - nädala päerast on lõppematud varud veel lõppematumad. Tellid Saku õlut - kolme päeva pärast tuuakse trepile kohale. Kohalikust vene poest 2 km eemal - korra nädalas laod koti kohupiimatooteid ja musta leiba täis ning võtad heeringat ja keefirit lisaks! Mulle pole kokkamine kunagi elus nii palju mõnu pakkunud kui nüüd, kus mul pole mingit muud stressi ja kokkuleppeid.
Esimese nädala jookusl vaatasin ära kõik spiooni seriaalid Netflixist ja Foxtelist. Teisel nädalal lihvisin sõkalde seast välja teemandid: vaatasin ära kõik Iisraeli Mossadi seriaalid. Kolmandal nädala vahtisin ära vene teise maailmasõja spiooniseriaalid youtubest, inglisekeelsete subtiitritega. Neljandal nädalal vahtisin ära kõik Soome ja Skandinaavia filmid ja seriaalid, mis Foxtelis, Netflixis ja SBS saadaval on.
Viiendal nädalal oli mul ekraanimürgitus ning viimased kaks nädalat pole ma teleka poole enam vaadanudki :D :D :D
Aga ega ma ikka kogu aeg ka diivani peal lamaskle! Kohusetundlikult olen võtnud vabaduse kasutada ära tunni päevas jalutamiseks. Muidugi meie koerte duetiga pole jalutamine yldse jalutamise moodi. Iga päev on meil erinev lähenemisnurk - mõnel päeval keeldub Bubu väravast vasakule suundumast ning teisel päeval Esmerald keeldub mänguväljakule sisenemast. Mõnel päeval üks koer nuusutab üle iga võilille lehe, samal ajal kui teine endal pea otsast haugub - kusjuures silmapiiril pole ühtegi koera, kassi ega muud kahejalgset. Kolmandal päeval galopeerivad mõlemad külgipidi kokkukasvanuna nagu noored traavlid tippkiirusel, mitte võttes arvesse, et ohjade otsas olev vanadaam oli noor 40 aastat tagasi ja on alati sporti vihanud ning on peaaeguet otsi andmas......
Arusaamatuks aga jääb, kuidas 6 nädalaga endiselt koertemaailma uudised nondes tänavanurga postidel endiselt nii aktuaalsed on, et neid tuleb iga kord üle lugeda ning Bubu peab ikka täpi ka i-le peale törtsutama....
Aga kõige selle vahel olen ma nautidud päikesepaistet ja värsket õhku, lihvides oma taga-aeda! Selle aasta parim asi peale koroona oli asjaolu, et me 4.jaanuaril võtsime lõpuks maha selle suure okaspuu taga-aiast, mis mulle juba 10 aastat vaid tuska tegi - ei saanud ju kunagi paljuajalu aias kinni kõndida ja mitte ühelgi taimel selle suure puu varjus polnud võimalust olelusvõitluses ellu jääda.
See päev mil puu maha võeti, oli õhk maastikutulekahjude suitsust paks - suits mille tuul kohale tõi sadade kilomeetrite tagant - 2020 aastast on, mida meenutada!
Saanud lõpuks sellest puust lahti, oleme me tasapisi toimetanud, ehitated terassi ja mina olen tegelenud taimedega . Ent selles momendist alates, kui puu kadus, hakkas meie õuel muru levima! Mida talve poole, seda edukamalt! Juunis natuke öökülm näpistas noort muru, agaave ja banaanilehe puud, ent kui midagi on tore Austraaliads elades, on fakt et vegetatsiooniperiood on siin aasta ringi ning kõik ilmastiku tekitatud kahju on kiiresti taastuv!!!!!
Aiatöö ja vein käsikäes? Mis võiks valesti minna??
Koroona aed!
Muidugi töö aiaga jätkub nagu ka saaga tigude ja nälkjatega! Ma pole juba aastaid õlut ostnud, ent ühel kenal kevadpäeval leidsin ma end kohalikus alkopoest müüjale maski tagant mõmisemas, kui too küsis, kas ma vajan abi kui nägi, et ma suht eksinuna poes ringi sebisin (ja õlut otsisin!) - jap, mul on tigudele õlut vaja!!!!!! ... mul kusjuures ei tulnudki nagu pähe talle selgitada, et mul on plaan valada õlu teolõksu (väidetavalt õlu meelitab teod ja nälkjad lõksu, kuhu siis ahned limuskid upuvad õlle sisse - milline saatus, surra õllevannis! NB! Kusjuures meetod töötab!!!!!) Aga samahästi toimib ka kohvipaks peale seda kui oled oma kohvi valmis saanud!
Ilmselt teenisin omale koha Woolworthsi ajaloo ürikuis, kus märgitakse ära, et on olemas inimesi, kel lemmikloomadeks teod ja keda joodetakse õllega!
Kuna koroona-aasta ongi imelik, siis teen asju mida ma varem teinud pole - näiteks tellisin omale kartuliseemet - ikkagi eestlane ju ja peab põldu pidama!
Kallis abikaasa meisterdas mulle peenrakasti - see ongi ju ainult 10 aastat aega võtnud! Muidugi pole kast suur, aga uhke segu ma veisesitast, seenekompostist, hernepõhust ja mullast ma valmis segasin ning 10 kartulit panin pidulikult maha!!!!! Kuniks kaks päeva hiljem leidsin keeshondid peenras püherdamas ning kartuliseemet näost sisse ajamas - tere tulemast reaalsusesse!!!! Tänaseks on ueed mugulad maas, aed lukku pandud ning luku võti põlletaskus ning keeshondi hordid võivad kartulipõldu vaid distantsilt vaadata ning vanu häid kaevuri aegu kooris meenutada!
Kui maailmas on üks asi, mille pärast ma olen tänulik iga päev, siis on see mu pere ja muud loomad!!!!!! Kui miski annab mulle rahu minu sees, siis on see mu kallis kaasa ja meie zoo! Mitte üks mullane käpp või mudane koon, karvad diivanil voi oksekuhi vaibal ei häiri mind, sest meie majas pole vahet, oled sa Antonio, Karina, Margit, Esmeralda, Anna, Bubu voi Printzzzzz.... kõik see mees loeb ja kõigi soove loetakse silmadest ning kõik on kallistatud ja musitatud ja poputatud ja potitatud! Iga kojusaabujat võtab vastu tervitajate armee, kes parves vastu kappab ning valab su üle muside ja kallistustega, vahet pole, isegi kui sa olid ära ainult 1 minuti, toomaks posti tuppa! Me kõik järgneme yksteisele ja enamus meie pere õhtuid veedame me mattununa loomaparve alla! Ma ei suuda uskuda, et kuidagi on meil privileeg omada just neid nelja kodulooma ning iga päev on justkui päev paradiisis!
Ilma maskita!? Kuritegelik!!!!!!
Kogu see nautimine on olnud kui ulme, ent küllap sellel tuleb peatselt lõpp - piirangud ilmselt lõppevad mingil määral pooleteise nädala pärast ning Melbourne tõuseb tuhast! Töömesilaste parv suundub tegudele ning kõik taastub - me töötame end hauda ning ma ei usu, et sellist aega - kaheksa nädalat puhkust - mul enam elus tuleb. Momendil kui me uksed avame, laviin tuleb peale ning ega siis on küll võitlus elu ja surma peale, et töödega ühele poole saaks märtsiks!!!!!
Võibolla ka kuskil aasta pärast on austraallased taas vabad rändamaks riigist välja (ja riiki tagasi - hetkel on see isegi suurem probleem) ja ma ei jõua ära oodata, millal saan taas Eestimaal väravas kase najale nõjatuda, rätik käes rippumas, seenekorv kukeseeni täis ning ämber mustikatest üle ajamas!!!!! Hetkel on see kõik vaid ulme!!!!!!!!!
Seniks kuniks aga naudime oma päevi piiramisrõngas! Carpe Diem!
PS! Endiselt ei tea me kedagi, kes teaks kedagi, kel oleks koroona või kes kannaks viirust!
PPS! Meie perepeal on ainult üks kaebus esitada koroona ajastul ja see on seoses sellise valuliku asjaga, et autopesulad on suletud!!!! See, kas oma naisel kulm ajab üle ääre või lõvilakk pulstis, see kõik pole absoluuuuuuutselt oluline, ent kaubik peab kiiskama ning veljed särama!!!!!
PPPS! Minu ämmast on saanud koroona asjatundja (itaalia satelliitkanalite info põhjal), äi aga endiselt eitab ning arvab, et mis me siin vigiseme, kõik kes surevad on ju igivanad - õnneks temal oma 89 aastaga pole nonde vanuritega midagi ühist!
Kommentaarid
Postita kommentaar