Tuli takkus

Küsimus laiale ringile:

Mis on parem,  kui minna tööle kell 5 hommikul?????


?

??

???

Vale!

Õige vastus on: Minna tööle kell 4 hommikul, sest sellisel varajasel tunnil pole absoluutselt liiklust, suurlinn magab ning tee tööle võtab 11 minutit!!!!!!


Septembri lõpust alates oli mul 1 vaba päev (mida ei osanudki vabaks anda, vaid tammusin mööda maja rahutult ringi nagu puuriloom ning ajasin vahtu  suust välja), ülejäänud päevadel tegin hommikuse vahetuse, päevase ja loomulikult lõdva käega ka õhtuse vahetuse!

Äratuskell oli seatud kella neljaks hommikul - tuletan meelde, et tegu ei ole ei liinitöö ega lehmade lüpsmisega! - ent tegelikult minu õrnas eas enam äratuskella vaja ei lähe - olin kenasti krapsakas juba kell 3 hommikul, kulistades oma kanget kohvi jooksu pealt, saates emaile ja arveid ning et jumala eest mitte hiljaks jääda, asutasin end juba kell 4 teele! Kuhu ma hiljaks olin jäämas, on siiani aga müstika!

Kardinad? Kardinad! Liiga palju! Ma võiksin raamatu kirjutada kardinate valmistamisest, kangaste omapäradest ning kõige kopsakama peatüki inimkäitumisest ajastul, kus kõike tahetakse kohe praegu ja täna, veel parem kui eile ning seejuures pole ka erilist aimu, mida üldse tahetakse!

Meie jõuluhullus algas ju juba augustis, ent oktoobri algusest läks asi ikka täiesti käest ära!  Kliente ja kangaid hakkas sisse sadama igast ilmakaarest.

Lisaks kõigele võtsime pakkumise vastu ühelt tööstusliku sisekujundaja pakkumise hakata neile kardinaid tegema ja sellest hetkest avanes meile uks täiesti uude ajastusse: meetrite kogused on uskumatud, ent  tööd on ise-enesest suht lihtsad (keep it simple!)

Ühel päeval helistas sisekujundaja meile ja anus abi - paar kardinat oli vaja lühemaks teha 2 - 5  cm võrra.... Ok, mina ei oska talle ei öelda, ütlesin, et saatku aga kardinad kohale! Esmaspäeva pealelõunal saabus siis "paar" kardinat - kokku 201 meetrit jooksvat kangast üle 3 m lai, sellest tagasi taheti juba järgmise päeva lõunaks 37 meetrine tykk.....

Meeleheitlikke aegu me aga ei tunnista, ent paneme aga käpad kiiremini tööle! Üks mu thsikkidest näitas meile ette, kuidas õmblust harutada õmblusmasinaga  - no täiesti müstika, siiani ju arvad, et õmblusmasin on ju loodud õmbluse tegemiseks, mitte aga harutamiseks!

Igal juhul oli lugu nii, et meister harutaja avas meile kõik õmblused (osad kardinad tuli  mitte ainult lühemaks tegema, vaid ka tagasi lõigata....), mina ja mu abiline siis nokkisime välja kaks rida niidijuppe  (mis muuseas pole üldse lihtne! klaverimängija sõrmed aitaks palju kaasa, kui neid ainult oleks!), mõõtsime/märkisime mahalõigatavad sentimeetrid, lõikasime ja triikisime  ning siis läks kardinakuhi tagasi meisteümblejale, kes need siis kenasti sirgete õmblustega korda tegi!

37 m kardin oli valmis kenasti järgmiseks hommikuks, nagu lubatud, ülejäänud olid kenasti valmis ja pakitud neljapäeva pärastlõunaks! Ja samal ajal tegelesid ülejäänud kolm tütarlast aga  teiste tellimuste valmistamisege, nii et see nädal oli meie kõige produktiivsem kogu ajaloos! Loomulikult on mul nüüd tagataskus teadmine, et mitte miski meid pahviks ei löö ja mitte miski pole võimatu, kui ainult sellega peale hakkad!

See 201 m oli tegelikult väga lihtne, sest kangas ise oli kerge ja lihtsalt töödeldav.

Selle eest andis meile peavalu hoopis üks võrgulaadne kangas - väga fancy ja ilus, kui rullis oli. ent absoluutselt laual ei toiminud! Teha oli 4 kardinat kõrgusega 4. 5 meetrit ja iga kardina jaoks tuli kokku õmmelda 4 tükki 3 m lai, ehk siis seda võrku oli meil laua peal 12 meetrit korraga ja see võrk oli nii libe ja raske ning saada korralikult 4,5 m välja mõõdetud, vat see oli katsumus! Mingil hetkel panime töö seisma, sest me polnud kindlad, et me saame tulemuse, mis oleks ok. Lõpuks sisekujundaja võttis aja maha ning tuli olukorraga tutvuma - mis oli väga kena temast - käis ära ka kliendi juures, arutas mida teha ning võttis vastu otsuse, mille tulemusena harutasime kokkuõmmeldud kardinad tagasi algosadeks ning iga kardin jagati kolmeks eri kardinaks. Mulle isiklikult ei meeldinud tulemus ja selleks päevaks, kui kardinad meie majast lahkusid, vihkasin ma seda kangast ning taaskord lubasime, et kui see võrk meile tänaval vastu tuleb, siis keerame pea ära ja teeme näo, et ei tunne :D

Millegipärast on hetkel aga väga populaarne kangas samet, millest ei saa üle ega ümber, sest ilu on vaataja silmades, ent käsitööliste tsunftile pole see üldse mitte kerge väljakutse - momendil kui käärid sametisse sisse lööd, saab meie töötuba kenasti ebemetega üle kallatud!!!!! See tähendab seda, et kõik muud kangad tuleb kinni pakkida ning vältida igasuguseid pooleliolevaid töid, muidu on nood ebemed igale poole nagu liimiga takerdunud ja ma ei kujuta mis moel nendest siis lahti saab! Koos sametiga liigub ka tolmuimeja laudade vahel kaasa niikuinii. Lisaks kõigele ei saa sametit triikida ning samet on raske, mõnda kardinat peame me kõik neljakesi ühelt laualt teisele viima.

Ja siis oli meil ühel päeval kena 40 meetrit kuldset metallik kangast laual, tellimustööna valmistatud Euroopas. Kui ütlesin tshikkidele kanga hulgihinna ( kallim kui minu Megane), siis hakkasid kõik veidralt käituma..... No pressure!  Tegelikult oli iseendast aga selle kangaga töötamine väga lihtne, see tegi täpselt seda, mida sa tahtsid, kuhu ja millal :D :D :D Klient oli väga rahul tulemusega ning meie veelgi rohkem, sest ootame nüüd järgmist saadetist samast kangast, mis hetkel kuskil poolel teel Austraaliasse.

Sõiduauto hinnaklassis kangas

Kogu selle hulluse seas aga ajas mind hoops närvi mitte töö hulk, vaid vigadega kangad - enne kui me hakkame üldse kangaga midagi tegema, kontrollime me alati iga kanga väga hoolega üle, sest nii kui sa käärid kangasse lööd ja hiljem vea avastad, siis tuleb see sopp kardinavalmistaja kraesse! Sel aastal olime me väga tublid ja ajasime kangamüüjad ning sisekujundajad hulluks oma vigade leidmisega. Ja ma ei räägi siin miskist väikevigadest, millest me alati püüame leida võimaluse "ümber" töötada, vaid ikka sellistest, millest üle ja ümber ei saa. Ise-enesest peaks kõik vead kangas olema märgitud juba kangamüüja poolt, ent viimasel ajal tundub, et kangamüüjate kvaliteedikontrollil on silmanägemisega pahad lood või siis valed prillid! No ikka juhtub, aga mitte sellisel tasemel nagu lõppeval aastal: vigane kangas asendati hullema vigase kangaga ja siis see omakorda veelgi vigasema kangaga.... Või siis saadeti 2 rulli kangast, kus toon vaheldus igas meetris ning täpselt sama kordus ka asenduseks saadetud 70 meetris.... Vat siis ma olin kyll vihane kui möirapull punase rätiku peale, sest ma olin seda 70 meetrit kangast (mis oli 3.2 m lai) umbes 6 korda juba edasi-tagasi lahti ja kokku kerinud, kõik vead kenasti nööpnõeltega ära märkinud, 100 pilti teinud ja neid kangatädidele saatnud (kas sa paremaid pilte ei saa teha? nope... meil kahjuks pole fotoateljee siin!!!!!) ja ennast pidanud tõestama 50 kordselt, ähvardanud saata arve tühikargamisele kulutatud aja peale, kuniks kangatädi kohale tuli, et seda vigast 70 meetrit oma silmadega näha. Tädi oli hakkamist ja entusiasmi täis, seni kuniks ta avastas, et ühes rullis oli 39. 7 meetrit ja teises 42.3 meetrit kangast ning ühmas, et need on liiga rasked ju!????? On vä?????? Vat mina olen neid edasi tagasi rullinud siin hommikul kell  4 ja õhtul kell 8, läbi viies fotoseansse publiku nõudmisel või siis ennast kontrollides, et äkki näen tonti, kus seda pole..... Mina tean täpselt kui KERGE on seda lahti rullida ning kui RASKE on seda korralikult tagasi käsitsi rulli kerida!

Igaljuhul surusime need kaks rulli tädi kaubikusse ja jäin uut laeva ootama. Kaks rulli saabusid otse Hiinast DHL kiirsaadetisena 48 tunni jooksul ja uskuge või mitte, nii kui esimese rulli esimesed 4 meetrit lahti lõin, täpselt sama jama hakkas peale - toon vaheldus iga poole meetri peal. Kerisin need meetrid  tagasi rulli ning siis teatasin töö tellijale, et töö on seisma pandud, kuni kangamüüja suudab hankida piisavalt kvaliteetse materjali - või siis tuleb kangas välja vahetada!

Aga nalja saab ka, ikka viskame enda ja kangaste arvelt kildu. Ja nagu prints Harry olevat pulmi korraldades jalgu trampinud  - Meghan gets what Meghan wants - mis Meghan tahab, selle Meghan ka saab - nii on ka meil nüüd käibel fraas kardinate kohta: What Meghan wants, Meghan gets - vaatamata sellele, kui kole või ilus on kangas või tegumood, kes oleme meie, et anda hinnang millelegi, mis meist ei sõltu?????

Tõeliselt pühendununa pühale üritusele, olen ma leidnud end supermarketi kassas maksmas arvet, kleidi rinnaesine kenasti nööpnõelu täis pikitud ning korra, kui lapse arstile viisin õhtul kell 7 (laps kukkus ratta otsast maha ja veristas põlve) avastasin ma end sidumistoa ukse taga istumast, endiselt mu The Curtain Boutique tööpõll ees ja pliiats kõrva taga!!!! Käsi südamel, see põll on väga praktiline, sest selle kahes taskus kannan ma kaasa kõike olulist, mida vaja võib minna - käärid, nööpnõelad, joonlauad, klambrid, konksud, taskukalkulaator jne jne jne  nii et see ongi kujunenud mu teiseks nahaks....

Ent nagu teilgi, on päeva lõpuks ka minul 24 tundi ning aja vastu me ei saa. Nii tuligi kätte päev, mil tegime aasta viimased 9 komplekti kardinaid, avasime pudeli vahuveini selle puhul ning järgmisel hommikul oli meil hommikusöök shampanjaga, et siis me kõik saaksime aja maha võtta pühadeks ning puhata üksteisest! 

Töökad väed

Tehtud!

Juba nädala pärast algab ralli peale ja mind ootab ees 71 lõiget sametist, mis on Londonist kohale sõidutatud!

Töötava tütarlapse värk!