What's another day, week, month, year

..... ausalt, kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm?????

Täpselt see igivana küsimus käis mul peast läbi, kui täna end hommikumantlisse ja villastesse sokkidesse mähituna köögist kohvi valmistades enda ümbrusele tähelepanu pöörasin. Juuni ja majandusaasta (jap, jap, Austraalia majandusaasta algab 1. juulist endiselt igal aastal!)lõpp on käes.... ja minul on taaskord ca 6 kuud jutti olnud absoluutselt ilma endale või kodule rõhku panemata!!!!!

Ja ennast ning kodu unustades, olen ka lasknud täiesti käest järje blogiga, sest kõik teised asjad tunduvad olulisemad ning kui igasuguse igapäevase rutiiniga on ühele poole saadud, siis on ka energiavarud otsas ning tundub et inimkonnale pole mul midagi anda ega ka öelda!

Kust otsast alata - aaaarghhhh......... vahet pole! Alustame perega ja koduloomadega! Meie kõigiga on kõik korras, sort of...... Laps käib koolis ja ei jõua ära oodata järgmisel aastal keskkooli lõppu. Endiselt tahab ta saada politseinikuks ja endiselt elab ta jalgpalli tähe all. Aegajalt tuleb tal ette ka helgemaid momente, peseb nõud ära ilma käskimata või viib koeratandemi jalutama või isegi täidab kassikopsiku hakklihaga. Ent olgem ausad, kõik see argipäevane rõõm jääb tavaliselt ikka minu kanda, olgu need koerajunnid taga-aias, kassi kopsikud, mudased käpajäljed vaibal (ja südames, LOOMULIKULT! always!), kogu majapidamise jäätmekäitlus, koristamine, pesupesu, arvete maksmine või siis korraldada haljastus. Aga seda kõike siis, kui töö, abikaasa ja perekonna vanurite eest on hoolt kantud ning eluga koju jõutud pimeduse varjus.

Minu ämm on olnud meie selle-aastane märksõna. Nimelt oskas Gina kukutada end avalikus kohas kümnete silmapaaride all lappi maha ja uskuge või mitte, 85 aastasena seda mingiks naljaks ei peeta - järgnes paar nädalat haiglas ja siis veel paar taastusravis ning kui vanaprovva kodusele ravile saadeti, suutis ta end majapidamistööde virrvarris taaskord 150 cm kõrguselt maha kukutada, lüües poole tee peal pea pooleks..... Meie ei saa endiselt aru, kuidas ta üldse ellu jäi, ent arst oli talle karm ütlema, et kolmandat kukkumist ta enam üle ei ela.

Igaljuhul, olen ma selgeks saanud kohaliku haigla nurgatagused ja parkimiskohad, sest käisin iga päev haiglas vanadaami külastamas ja siis peale vanadaami külastasin ka tema abikaasat, kes nukrutses kodus tugitoolis ning oli surmahirmust hullumas..... Oli piisavalt hull, et Gina nägi välja kui surija ning jutt, mis suust välja tuli, oli tule-eile-meile....... Paar korda olime mõlemad Itaalias (no tegelikult ikka Monashi ülikoooli haiglas, neljandal korrusel...) ja mina pidin aru andma, et mis lennuga ma Veneetsiasse sattusin. Ent probleem veel suurem oli selles, et ilma Ginata oli Gianni jalutu ja kätetu. Suur mees vajus kössi, kohe ikka poole väiksemaks..... ja ma sain krambid, kui ta ütles korra, et ta sõi paljaid makarone, kuna sügavkülmast oli kõik Gina tagavaraks hoitud Bolognese kastmed otsa saanud. Ma siis tegin igal nädalavahetusel talle kuueks päevaks õhtusöögi valmis. Valikuid oli menüüs kaks: kana porgandiga ja rohelise hernega või siis Bolognese kaste! Kusjuures viimane pidi olema vesine ja lahja - tõelise eestlasena katsu sa midagi lahjat valmistada! Igal juhul sain ma oma ülesandega hakkama, sest kõik mis valmis keetsin, kõik ka ära söödi ning minu abikaasa arvates oli see ood mu kokakunstile!

Taastusravi haigla oli natukene parem asutus, vähemalt sõna TAASTUMA hoidis meie kõigi lootus üleval ning ootuspäraselt kosus mu ämm sellevõrra, et nüüd rallib ta kodus ringi oma jalutuskäruga, pahandab oma abikaasaga, kes üritab aidata, ent ei OSKAVAT!!!!!! Nii et mingil määral on elu tagasi normaalne, ent kuna mu ämma liikumistrajektoor on piiratud, siis elab ta oma frustratsioon välja õhtuti telefonis, tavaliselt olen ohvriks mina! Isegi kui mu ämm kaalub vaid 46 kg, on tal endiselt suur hing ning palju õpetussõnu ajaks, kui teda enam ei ole :D Ma pole küll kindel, kas ma suudan igast jagatud kullaterast kinni hoida (a la aluspüksid peavad olema roosad!), ent kodurahu huvides olen ma agar kaasa noogutamasja hoian positiivse suhtumise lippu kõrgel, jajahhitades teisel pool telefonitoru......

Looma-aiaga on lood väga lihtsad: kõik 4 on meile pähe istunud ja kõik 4 teevad täpselt nii nagu neile sobib ja/või pähe tuleb!

Las pilt räägib iseenda eest!

Esmeralda on endiselt rahmeldis ja maharahunemise märke pole puude tagant veel näha!

Meie perepea on ta nii ümber väikese sõrme keeranud, et too jookseb iga koera käsu peale kästud suunas, olgu siis aluspükste väel südatalvisesse taga-aeda (koer ei pissivat ilma kui perepea koera kõrval seisab pimedas.... :D!!!!!?????) või siis riiuli suunas, kus on koeramaiused...... BooBoost on aga saanud selline südametemurdjast dändi, kes oma rahuliku ja armastava olekuga võlub/murrab ära iga südame, mis talle ette jääb. Ent ärge laske end petta sellest lühijalgsest kaisukarust, välimus on petlik - BooBoo on maailmameister paigalt kõrgushüppes! Ilma hoiatuse ja hoovõtuta oskab noormees end vibuna lennutada laua peale, ühest voodi servast teise või üle ja parematel momentidel teeb ta veel õhus 180 kraadise pöörde ka!!!

Südametemurdjast BB

Ent Esmeralda ja BooBoo on kui sukk ja saabas, lahutada neid ei saa! Vahete vahel hilisõhtul vaatan, kuidas nood kaks endiselt teineteist taga ajavad ja/või maadlevad keset suurt tuba, siis paneb imestama küll, et veetes terve päeva teineteise seltsis, neil ikka on veel mäng lõpetamata??????

Prints on endiselt madalalaubaline ja nõudlik ülbik, kes paneb küüned käiku, kui ei saa, mida tahab (lase mind õue maja taha, lase mind sisse maja eest, lase mind õue maja taha, lase mind tuppa küljeaknast, vaheta mu hakkliha, lase mind õue, lase mind tuppa, lase mind vannituppa, lase mind õue jne jne jne) või siis taob ruloode ja akende pihta, kui kohe sekundi pealt ei tormata tema soove silmist lugema ning täitma. Ent vaatamata tema tähelepanu vajadusele, on ta ikkagi väga nunnu, eriti kui sulle öösel selja peale rulli keerab ning siis sa terve ülejäänu öö oled kassi all lõksus ning hommikuks selg kange :D (mul ikka, mitte kassil!)

No ja siis on veel ju Anna! Maailma kõige kuulekam, ilusaim ja targeim lemmikloom ning iga loomaõbra unistus! Mitte mingit pahategu, äpardusi või arusaamatusi! See kass sööb noa ja kahvliga, käib kuldkingakestes, samal ajal kui kõik teise looma-aia asukad on kenasti spaleeris üles rivistatud ning teevad kniksu, kui kuninganna mööda voolab!!!!! Ainuke asi, mis on natuke paigast ära, on endiselt kuningannale mitteomane räme hääl, ent hei! PÄIKESEL ON KA PLEKID! las siis meie Anniel olla ka midagi, mille poolest ta teistest kuningannadest ning printsessidest erineb!

Kuninganna Anna troonil

Anna tarkus seisneb muuseas selles, et ta oskab ignoreerida igasuguseid koerte poolt serveeritud väljakutseid ja provokatsioone ning ei sekku ühessegi situatsiooni, mille tagajärjed võivad olla slightly unpredictable!

Kotikute lesila

Tahan tuppa! Prints

Käime katuseid mööda. ... ja laudadel ja riiulitel ja üleüldse, teen mida tahan! Esmeralda

Segasumma suvila - Margit, Rafael, Esmeralda ja BooBoo

Queen Anna

Lõpuks ometi kustus!!!!!! Esmeralda

Uus koertevoodi - kassidele!

Jalgpallur Esmeralda

Harjutused iseseisvaks eluks, ehk siis harjumine treppidega kontoris!!!! BooBoo, mu musu!

Noja siis on üks lõputu põld ja see pole mingi imede põld - ikka tööpõld!!!!! Ma pole endiselt kindel, et selle põllu teises servas on tõotatud maa ja/või Nirvaana, sest meie jaoks pole ei hoo ega hoobi vahet.
Oma abikaasaga kohtun aegajalt simast silma nädalavahetustel, sest nädala sees mina lahkun kella 5 paiku hommikul ja siis kui tema koju saabub, õhtul hilja olen mina omakorda koomas..... Töö juures näen teda loetud minutid ja siis ka tulistan ta suunas korraldusi, nagu ohvitser vene kroonus.

Olla tööandja on täiesti uus kogemus. Vahel ajab mind vastutus 5 leibkonna eest hulluks, ent vahel ajab hulluks mind see, et keegi teine ei võta vastutust oma tegude eest. Ma üritan olla rahulik ja õiglane, ent ajab ikka sita sees keema küll, kui töötajal on ainult õigused ja mul ainult kohustused!!!!! Ent üks on kindel - ma annan kogu aeg tööle hagu ja lükkan takka, nii et keegi eriti laiselda ega diivat mängida ei saa. M.O.T.T

Uut kohta ette valmistamas

Ka nii võib pulma-aastapäeva veeta - töökinnastes ja kolides tehast vanast kohast uude!!!!

Neiud nuputavad, kumba pidi kangas peaks jooksma...

Vaade kontorist tööruumile

Lihtne ja ilus!

Igal ühel oma rida ajada

Aasta kohutavaim töö! 6 meetri kõrgusel basseini kohal! Peaks sellest vist eraldi loo tegema......?

Lausa lust töötada sellise kangaga...... Enne....

Ja pärast! Kenasti 3.3 m kõrguselt allavoolav kardin, vatiini ja voodriga! Üks kardin kaalus rohkem kui mina!!!!

Üks mu lemmik kliente ja lemmikumaid tulemusi!

Uskuge või mitte, ent sellesse kardinasse on mahutatud 24 meetrit kangast, 3 meetrit kõrge!

Lihtsalt kardin lol

Kardinatega on aga endiselt arusaamatu, kuidas need võivad olla nii olulised, ent on nii nagu on! Lisaks kardinate maagiale olen vahel mõelnud, et kui väike on Melbourne ja kuidas kardinatööstuses kõik otsad jooksevad kokku iseenesest! Isegi kliendibaas - kõik teavad kõiki. Omaette teema on muidugi sisekujundajate armee, ent ma pean olema väga tänulik, et mul on võimalus töötada siskujunduse kõvimate käppadega ning olema uhke, et nad endiselt minu juurde tagasi tulevad for more

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

No ja kui siis aega natuke üle jääb, siis saab natuke pidada pidu mus eneses ja mu ümber või kõpitseda kodus remonti teha