Whats another year!? .... aasta ette või taha.....

Kui me kaasaga aasta tagasi vana-aasta õhtul oma kodurannas aasta kokkuvõtet tegime, siis meil polnud mitte millegagi uhkustada! Kõik kordaminekud aastal 2016 olid varjutatud meie kolme lemmiklooma kaotusega ning me sõna otseses mõttes jäetud leinasohu hulpima... Ma andsin eestlase ausõna, et enam ei nuta end magama iga õhtul, vaid hoopis pühendan end uuel aastal uute lehekülgede keeramisele!



Ja neid lehekülgi sai kohe päris mitu!!!!!


Parim asi, mis meie perega 2017 aastal juthuda sai, oli KEESHOND!  Ja mitte üks, vaid KAKS!

Me oleme silmini ja pimedalt armunud oma mõlemasse koera! Kui me Esmeraldaga koju jõudsime, oli uus ajastu juba alanud meie 800 km teekonnal koju ning see olemise kergus, millega Esmeralda maja üle võttis, oli midagi, millest tuleks õppida: ta ei kahelnud meis/kassides kordagi, ta võttis meid omaks sellisena nagu me oleme, keeras meid ümber sõrme sekundiga ja aja jooksul hävitas vaiba suures toas, ent mitte kordagi pole see väike vaprus kuubis vingunud või kaevelnud!

Kui me arvasime, et Mika oli maailma ulakaim koerpoiss, siis tegelikult Ezy teeb talle pika puuga ära ja selliseid vimkasid, nagu tema oskab teha ning sellist kogust energiat ei oleks unes ka ette näinud! Meie majas pole miski enam endine (kõik raamatud ja DVD on ülemistele pindadele kolinud! kõik jalatsid kindlalt peidus!) - iga asi, mis pole just maasse valatud, liigub suvalistel aegadel ja suvalise teekonna, ent see kõik on alati naera ja naljaga ning koerale saab KÕIK andeks antud!!!!

Ja mitte ainult Esmeralda..... me olime ju nii pühendunud oma koerabeebile, et tõime talle päris koera seltsiks! Antonio alati meenutab, kuidas ma hoidis Esmeraldat süles, kui meie BooBooga tuppa jalutasime ja KUIDAS ESMERALDA SÜDA LÕI tema käe all õnnest tuhat miili minutis!!!!!!!

See tähendab, et maja nüüd mitte ei liigu, vaid RAPPUB kahe keeshondi mänguhoos ja uskuge või mitte, see mäng otsa ei saa, ca 6 tunniks öösel see vaibub, kui kogu pere surmaunes energiat kogub uueks päevaks, et kella 5 hommikul algab trall otsast peale! (Esmeralda valis oma juba väga väiksena magamiseks meie magamistoa kardinad, ja nii ta panebki paksu, mässituna kardinasse - ikkagi karidnapere koer ju?)

Neid kahte lahutada enam ei saa, sest kõike tehakse koos! Ja nende sünergia toimib kõige hämmastaval moel: Esmeralda, rahmeldisest küla aktivist versus BB - tasakaalukas ja viisakas parimais aastais poiss, ent panna need energiad kokku, annab vaatemängu, millest eal küllalt ei saa!!!!! Mul absoluutselt iga kord, kui väsimusest kokku kukkudes koju tuigerdan, pean ainult tagaukselt Krõõda moodi heleda häälega hüüdma, kui aiast lendab kohale parv positiivsust ning väsimus jääb tahaplaanile ning kallistused, musid ja armastus võidab taas kõik!

Ja mitte ainult koerad, vaid ka meie kassid! - mingil imelisel moel on kõik neli sobitunud üksteisega ja neil hetkedel, kui loomaaed istub tagatrepil neljakesi koos, siis mul on sõna otseses mõttes pisar silmist väljas, nähes sellist rahu oma ümber!  Prints muidugi jätkab oma printsiks olemist - natuke loll puulaubaga iriseja, ent Annie on tegelikult see, kes on meid hämmastanud oma elutarkuse ja intelligentsiga - see kass ei suuda teha mitte midagi valesti, ta on kogu aeg täiuslik, võtab väga vähe ruumi, ei nõua erikohtlemist (nagu Prints seda KOGU aeg teeb!), aga on väga väärikas ja enesekindel, kõik koerad on üles rivistatud/kassi suunas vaat! kui Annie mööda kõnnib, korra päevas laseb ta enda alamal Ezyl enda koonu üle lakkuda ning mitte iialgi ei lasku Annie nii madalale, et jookseks koerte eest ära, et algatada taga-ajamine - NEVER! Kus juures Prints on täiesti vastupidine, alati provotseerib mingi jama ja siis undab  ning mängib vaest kannatajat! Pole olemas sellist asja, nagu liiga palu tähelepanu, kui me räägime Printsist, sest ta teab 110 % kuidas teha nii, et terve pere kõnniks pea peal - keset südaööd taob Prints Karina toa aknaruloodele sellise edasipüüdlikkusega, et isegi teismelise uni rikutud, teismeline jalgele aetud, ruloo yles tõstetud, aken avatud ja kass õue lastud....... 10 minuti pärast saaga jätkub, sest selleks ajaks on kass õues eesukse ette loivanud, kus ta alustab taas oma trummi tagumist - seda korda siis välisuksele! Kuna mina olen maja halvim magaja, siis loomulikult esimesena reageerin mina - ajan end jalgele, kõnnin eesuksele, avan ukse..... ja kass jalutab uksest (ja minust!) eemale.... Hea küll, stay there!

Kui me  oleme Printsiga seda stsenaariumi harjutanud ca 3 korda lühikeste ajavahedega, siis võtan ma mängu raskekahurväe - annan müksu ribidesse oma kaasale, et minetooomakasstuppa!!!!!! - ja siis  tänulike meekollaste silmadega Prints lendleb liblikana sisse, kui perepea ukse ainult sentimeetrigi avab..... Ent hei, terve pere on panuse andnud, pea peal käinud ja hundirattaid visanud, peaasi et kassi soovid oleks täidetud!!!!! Ja selline käitumismuster rullub lahti ca 4 korda öö jooksul!

But you gotta love it!???????? We do! La Casa de Santacaterinas!


(Selle magamatusega on aga selline lugu, et see on saanud minu pärisosaks ja kui ma ühel heal päeval teatasin, et ma magasin nagu surnu TERVE ÖÖ - siis perepea kobises moka otsas, et isegi surnult magades suudad sa ikka une pealt anda ülevaate majanduslikust olukorrast kummas tahes ettevõtmises ning lugeda ette tootmisplaani kvartaliks ja anda teada, millal Esmeralda järgmine vaktsineerimine peaks toimuma saama.....)

No ja siis jõudsimegi otsaga oma äritegevuseni, mis muutud drastiliselt 2017..... Ega ikka nii tore on anda vürtsi juurde elule, kus olme isegi ületöötanud, et lisaks sellele võtta vastutus veel palgatöötajate ees, viia ellu lubadusi ja teha seda in time! Lifestory a la Santacaterinas!

Kuidagi saime me sellega hakkama, et ärge parem küsige, mis oli hind!!!!! Kõik lubadused said täidetud, isegi suurem osa, mida polnud lubatud - sai teoks! Ja uue aasta 19. päevaks sai valmis ka see hullumeelne 48 komplekti kardinaid - tegelikult võttis see aega 15 päeva töötajatele ja 19päeva mulle, sest mina ühtegi vaba päeva ei võtnud ning kui teised inimesed nädalavahetusel kodu päikest nautisid, lõikasin mina kangast...... (ja seda kangast oli palju, umbes pool kilomeetrit!!!!!!!)


No ja siis aabus vaikus - jätsime looma-aia teismelise hooleks ning lendasime Antonioga saarde keset mittemidagimaale, kus puudus telefonilevi ja internet!!!

King Island on keset Bassi väina, Austraalia mandri ja Tasmaania saare vahel, lähim mandri majakas asub sellest 90 km ja Melbourne 260 km eemal - nii et ujumine koju isegi hädaolukorras (lasta Prints tuppa näiteks!) oli mission impossible!

Saar on Hiiumaa suurune, ent elanikke on seal ainult 1500.... Eks see oligi meie eesmärk - saada inimestest eemale ja mitte vaadata kella ning teada mitte midagi, mis maailmas toimub!

King Island on suht lame ja metsatu, ent vaade on suurepärane, mererannad lõputud ja inimesed sõbralikud.  Rahvas üle maakera lendab peale just juustu (Antonio juust ei söö!), gurmee söögi (vahel on gurmee just selline mida tasuks vältida!), mereandide (...öäkkk!) ja golfi (pole me veel selles eas........!) pärast, meie aga just selle vaikuse, rahu ja loomariigi pärast - loomariik tunneb end seal väga koduselt ja nad on nägemisväljas 24-7! 

Aga laseme piltidel rääkida enda eest, sest mina pole ju Tammsaare, kes oskaks ennast inimeste südametesse kirjutada!

Pittu!

Pidu!

Pittu!

Pittu!

Pittu!

King Island - Öös on asju! - Alati!

Testosteroon. King Island. 

Külapood.....

... ja kohalik postkontor ühes. Kardinavalmistaja oli pisut pettunud :D

Meie kodu King Islandil oli 300 meetrit rannast, kus igal õhtul saab (tasuta) näha merelt koju pöörduvaid pingviine. Need 35 cm kõrgused olendid röövivad su südame oma vapruse ja tarkusega! Nad veedavad terve päeva merel, otsides sööki, ent igal õhtul pöörduvad tagasi koju ja veedavad oma öö kaldaluidetesse kaevatud urgudes (väidetavat on neil igal oma urg kogu eluks samas külas kus nad sündinud on  ja  kuhu nad alati tagasi pöörduvad, nii nagu neil on  ka kaaslane kogu eluks!) Koju saabumine käib suure kisaga, nagu turumutid kõnnivad pikukesed üle rannaliiva ja arutavad päevasündmusi. veest maabudes moodustavad nad tavaliselt grupi, sest nii on julgem ületada liivariba, sest mine sa tea mis oht seal valitseb!? See pilt siin on võetud näiteks siis, kui liivaribast oli juba üle saadud, ent asfalt teest tuli ka üle saada, kui mingi "loomahuviline turist" pani oma autole täistuled peale, suunas selle pikukestela ja tekitas suure segaduse nende elukorralduses.... Meie Antonioga, kes me olime end võssa peitnud, olime peaaeguvalmis kättpidi sellele autojuhile kallale minema või kui kivi oleks käepärast võtta, siis oleks virutanud mõlemad tuleklaasid kustu..... Pole ime, et me olulisel hetkel valiksime pigem surra pingviini eest, kui anda abikäsi inimesele....

Kuues kümme saabus!

Perepea suudab mind alati positiivselt meelestada ja mitte iialgi ei valmista ta pettumust: andsime selles kodukohvikus keset saart  nii suure tipi, et lisaks kohvikupidaja daamile, kes jäi külmkapi najale tänutundest pisraid valama, kõndisin ka mina pisaraid valades autosse, liigutatuna Antonio suuremeelsusest! 

Lõppematud rannad, karjamaad ja teadmata arv lihaveiseid!

Pingviinide kodurand

Gurmee? Panime omale sellesse kohta koha kinni paar nädalat ette, kuna olla selline söögikoht, kuhu naljalt ette ei saa. Neil ei olevat kindlat menüüd, vaid igapäevaselt  kohaldavad menüüd vastavalt värskele kraamile, mida nad sel päeval on hankinud. .... Fast forward 2 tundi ja Melbourne inimesena olin ma väga pettunud! Kuidagi väga väga keskpärane ja isegi alla.... Valida sel õhtul väga palju polnudki, sest nagu paljud grumee kohad, keeratakse vint lihtsalt üle, kirjeldades rooga kui roosamannat... Tegelikkuses aga maandud su ette lusikatäis külmi spagette, kus üks poolitaud oliiv, kaks väikest  tükeldatud juustu palli, hernevõrse ja lubatud sidrunikastmest polnud mitte vihjetki, siis mõtled küll, et kas asi seda ikka oli väärt? 

Päeva pettumus! 

Päeva päästja! ...kas keegi ütles sõna juust?????

King Island. Porky Beach  - lihtsuses peitub võlu!

King Island. Portside Linksi linnukoor. Lauluproov?

King Island -  Kivistunud Mets. 

Kesetmittemidagimaad

Tühi paik ja igav väli? Tühi jah, sest kogu kohalik kogukond oli suurimas külas Austraalia päeva tähistamas. Minu abikaasa oli aga suurest üksiolemisest nii võlutd ja äksi täis, et sel ajal kui mina randa uurisin, vuras ta siuhti autoga mulle randa järele....  ning sujuvalt liiva kinni jäi! :D Aga kui sul on paljasjalgne eesti naine tagataskust võtta, siis pole see mingi kunsttükk auto rannaliivast välja lükata..... küll see eesti naine ütleb, samal ajal kui LÜKKAB autot,  kus suunas rool ja rattad keerata! Ausalt, mil oli küll pea hirmust kaka püksis, et KUIDAS me siit välja saame ja KUST see abivägi tuleb, ent  hei!!!!! Hirm osutus alusetuks!!!!!!Elame veel!

Yumm!

Kormoran?

Kelle mängumaa???

Suured tänud tulemast, veel parem minemast!

Juhuslik silt metsa vahel, lambist autol suund võetud metsa sisse ..... ülejäänu on ajalugu: maailma parim kohv ootas ees!

Päikeseloojangumaagia

Endiselt 25!

Nii nunnud. Võtaks koju kaasa!

Inimtühjus!

See pingviin on küll pikem kui 35 cm!

Porky Beach. Ilus ilma pingutamata

Kodu õhtune söömaaeg. King Island.

Värvide mäng

Majakale Vaat!

Pidu! 

Pidu!

Pittu!

Pidustuste finaal ! Keegi ei oskaks arvata, et see tundlikus eas kaitsetu ja õrn naine on sisemuses die hard Foo Fightersi fänn ning näha neid laivis maailma parimas seltskonnas ületas mu igasugused ootused!  Nüüd olen ma näinud kõik! .... kuni järgmise korrani.....

PEO LÕPP!


Pidu minu eneses aga kestab, sest sellise õnnesoovide ning tähelepanu laviini all ei jää muud üle, kui vastu pidada, vanusele ninanips anda ning järgmise poolsajandiga vapralt silmitsi seista, iseenda üle nalja heites ning järjepidevalt prille taga otsides.


SHOW MUST GO ON!