Ood Esmeraldale

Esmeralda on röövinud meie kõigi südamed IGAVESEKS!

See koer on saadetud meile kõrgemalt poolt, ravimaks meie haigeid hingi peale katastroofilist 2016 aastat!

Minule enam ei olegi oluline, mis tõugu koer või mis värvi kasukas sel elukal on, olulisim on hoopis, mis või kes ta on - tänaseks pea 10 kg positiivset energiat, mis järgneb mulle igal sammul igale poole!

Ja sel positiivsusel pole lõppu!

Ma naudin meie igapäevaseid jalutuskäike Esmeraldaga, sest iga päev on erinev ja iga päev leiad oma ahaa! hetke. Esmeraldale on erilise tähstusega muidugi kõik teated, mis teiste koerte poolt on nurkipidi maha jäetud, mis vajavad igapäevast hoolikat lugemist, mõnikord kaks korda järjest ja siis tuleb ometi ka oma kommetaar maha jätta - koerte maailmas pole õnneks anonüümseid kommentaare (ah, see koer sealt rohelisest majast; see hüppajast sinivereline, kes kunagi oma isa sõna ei kuula; see on see loivaline paks kuldne retriiver; hmmmm... see on see igav puudel; corgi!kes ütles sõna corgi? Jessie, Indi, Finn, Pickles, Bentley, Butter jne jne) - Esmeralda from 70th was here and she is here to stay for the longgggggggg time!

Loomulikult kuulub jalutusprogrammi haukumine lindude peale, iga mees tänaval on tema jaoks Anthony, iga naine ema Margit ning kõik saavad entusiastliku hüppamise ja sabaliputamise preemiaks, lihtsalt elamise rõõmu pärast. Ja igal ringil leiab Esmeralda omale maast oksa, mida siis tähtsalt, kael pikkas, väärtusliku trofeena kanda tuleb - vahel on oks nii suur, et piiga jõuab teda vaevu maast üles noppida, ent alla ei anna, ikka edasipüüdliku pääsulinnuna kodu poole, oks noka vahel!

Mina aga avastan omakorda uusi inimesi - kelle koer on eriti spetsiaalne ja/ või kellest tuleb kaarega ringi minna ja/ või kes surmahirmus 5 kuuse kutsika eest aialattide vahele peitu imbub või kes juba kaugelt tänava ületab, et Esmeraldale tere öeldaja pai teha või kes tunneb ära Esmeralda tõu.

Väga vähesed on kuulnud keeshondi tõust: tegu on väga vana tõuga ja tuntud on ta ka Hollandi pargasekoera nime all. Pargasekoer oli laeval kapteni parem käsi - andis pikkadel ja igavatel jõereisidel seltsi ning andis valvurina märku, kui keegi väga lähedale tuli, kui pargas jõe ääres ankrus. Igal juhul on tegu äärmiselt seltsiva ja mängulustilise seltskonnaga, kes kunagi ei jookse sinu juurest ära, vaid alati tormab sinu suunas (100% vastupidine huskidele!). Keeshondi uhkuseks on tihe lõvirinnakuga kasukas, uudishimulik siilinina ning igal keeshondil on silmade ümber mustad prillid ja nende prillide vahel kelmikamast kelmikad silmad. Kasukal on kombeks kaks korda aastas vahetuda, kukkudes korraga ära, et uuele kasukale teed anda. Lisaks sellele on karvastik äärmiselt vetthülgav, mis on parim uudis sel aastal, arvestades, et meie koer on pigem kala kui koer!

Kuna Esmeralda armastab vett, siis oskab ta väga vähese veega end õnnelikuks teha: kui titebasseinis vett ei jagu, siis majataguses joogivee ämbis loodetavasti mõni piisk on ikka alles ja kui ei ole, siis tuleme kööki, hüppame nelja jalaga üles-alla joogikopsikus, lööme selle ümber ja siis laseme köögis veeloikudes liugu - terve pere!

Veemänge vürstitatakse aga liivas püherdades või auke kaevates, nii et tuppa lendab särasilmne tatine liivakarvast mudajalg.... Ent siis pole midagi, tuleb see asi lennult kätte saada ja vanni istutada, kusjuures tuleb jooksva veega ainult pori maha pesta, "asi" saunalinasse mässida ja siis lugeda 60 -ni.... kauem ei suuda see asi rahulikult kookonisse mähituna oodata.... ja siis lasta loom tagasi vabadusse! Kusjuures näeb välja nagu poleks kunagi porine olnud! Ja nii toimub ca 20 korda päevas :D

Kassidega on lood sellised, et kui keegi oleks meile ennustanud, et Annast saab Esmeralda parim sõps, oleks see kõlanud kui ulme!

Tegelikkus on nii, et nood kaks on kokku liidetud, neil on oma mängud ja toimetused, pole siis ime et Prints porisedes eemalt vaatab, kadeduseuss lõunaks! Mäng käib alati ümber suure agaavi, trall hakkab ja lõppeb agaavi all.... ja siis võetakse paar lõuatäit agaavilehte ning vahetatakse suunda... ja kõik algab otsast peale! Agaav on endiselt elus, et paar taime jooksutrassil on otsad andnud, ent kes ütles, et elu on õiglane?

Vaatamata sellele, et tal kausid head paremat täis, on ta omandanud oskuse end söögiaegadel ka laua äärde ritta võtta, et siis oma siilinina taldrikuserva suunas suruda... ja siis on ta ära õppinud, kuidas vanni hüpata - loomulikult siis, kui ise vannis oled! ... ning kui toidukottidega poest koju jõuad, siis siilinina peab need kõigepealt üle inspekteerima.... riietuda tuleb meil voodi peal seistes, sest muidu ripuks iga kampsunivarruka, soki või püksisääre küljes koer (sukapükse pole veel proovinud :D) jne jne jne nii et polegi sellist aega, kus Esmeraldat kohal poleks!

Aga kui siis kord lamp kustub, vajuvad ta silmad looja ning enne hommikut seda koera miski üles ei aja! Dead to the world!

Ent siis aga hakkab kõik otsast peale! No complaints!