Kuidas miskit pulmatralli polnudki...... aga oli vaba tegevus varskes ohus!

Miskiparast olin ma alati kindel, et mina mehele ei lahe.

No aga saatus tahtis teisiti.

See oli 2009 aasta 24. veebruaril kui otsustasime Anthonyga, et teeme selle vanainimese triki siiski ara. Minu ainus tingimus oli, et ei mingit trianglit, ei mingeid valgeid kleite ja ainult meie kolmekesi (ma pidasin silmas ka Karinat). Anthony oli sellega pari, sest ka tema ei tahtnud mingit avalikkuse tahelepanu. Ta ainult mainis, et kaks tunnistajat peavad ka juures olema, yle 18 aastased Austraalia kodanikud. Mina jalle mainisin, et mul oleks ainult yks romantiline unistus ..... et see koik toimuks mererannas ja veel parem kui paikeseloojangul...... Aga kui nii ei lahe, siis on ikkagi ok!

Oma pulmapaeva me paika ei pannud. Meil polnud ju mingit ettekujutust, kas ja millal saabub see paev, kui ma elamisloa saan. 31. oktoobril sain ma saatkonnast kirja, millest selgus, et viisa seisab ainult yhe puuduva paberi taga: pulmakorraldaja kinnitus. Minul midagi teha polnud, tardusin oma ootusesse. Anthony lohutas, et pole hullu, Nicole teab tapselt mida teha ja nyyd ei tohiks enam kaua minna. Meie asi jai selgusele jouda, millal see paev olla voiks.

Anthony vanematel on 28. veebruaril pulmaastapev (sel aastal 51.!), nii et me tahtsime sama paeva. Kuna see paev oli pyhapaev ja pulmakorraldajatel vaba paev, siis lasime Nicolel ise otsustada, millal tal sobiv aeg oleks> meil ju tegelikult ykskoik, iga paev ju samavorra hea!

11. novembril sain siis saatkonnast positiivse vastuse kirja koos Nicole kinnitusega ja siis sain ma teada ka oma pulmapaeva: 24.02.2010!!!!!!! :D

Jalle jarjekordne kokkulangemine, nagu meie puhul kogu aeg olnud on! Ja Nicole tegi selle valiku, teadmata midagi, et aasta tagasi tegime otsuse ning et sel paeval on Eesti Vabariigi aastapaev :) Meile sobis see suureparaselt, seda enam, et mina olen syndinud Austraalia paeval ja Anthony eesti emakeele paeval :D.........

Kuskil kuu enne hakkasime vaikselt liigutama, kuna me tegelikult ka ei teadnud, kust otsast alata. Nicole tuli siis koju ja hakkas uurima, et ok, .... ma olen kuulnud, mida Anthony tahab, aga mida sina, Margit sellelt paevalt tahad??????? ......minu vastuse ara kuulanud, hakkas ta naerma, et tapselt see mida Anthony talle ytles :D (ta mainis et tavaliselt peigmeeste ja pruutide soovide vahel laiutab kuristik.... pruudid tahavad saluuti ja lilli ja liblikaid, peigmehed lihtsalt selle yle elada.... ammad-aiad tahavad yksteist yle trumbata jne jne lol!)

Sormused olid meil enne olemas, ja nagu minu puhul ikka: ei mingit kulda! Minu sormus on hobedast ja titaanist, Anthony oma puhas titaan...... Meie puhul on olnud koik teistmoodi ja ega me siin ka erandit ei teinud! Me molemad osutasime kullapoes leti taga seistes samal ajal nendele sormustele ja olime lambist pimedad teiste sormuste suhtes!

Seega 3 paeva enne hakkasime liigutama: minul olid kingad, aga nn. kleiti polnud (tegelikult olin ma seda otsinud juba varem, kuid ma ei suutnud millegiparast leida midagi, mis oleks mind pannud seisatuma ja motlema ja yle ola tagasi vaatama......yhe kleidi leidsin, aga oiget suurust polnud .......). Karinal oli kleit, aga kingi polnud. Kahe peale kokku yks korralik komplekt, aga ilmselt jaab selleks vaheks.Ma helistasin Nicolele, et mul on must kleit, kas sellega sobiks tulla. Tema vastas, et loomulikult sobib! Ok, probleem lahendatud. Tulles rannast 3 paev enne pidulikku syndmust, suundusime siis kohalikku ostukeskusesse: Karina ja Anthony kingariiuleid tshekkama, mina kammisin muidu tyhja pilguga ringi...... Ja siis akki pistsin kae yhte kuhja sisse ja kui selle kuhjast valja tombasin, olid sormed kronskus yhe KARTSROOSA asja ymber, mis lahemal vaatlusel osutus kleidiks..... Hinnalipikul oli ilus number: 9.99, vana hind oli hoolega ylekraabitud. Sama tyhja pilguga suundusin ma proovikabiini seda roosat ilmutust proovima. Proovikabiinist valjudes pilk enam nii tyhi polnud, suundusin kingaleidjate juurde ja pistsin selle roosanduse Anthonyle pihku, et: that' s it! Noooohhhh..... ta ilme kinnitas, et .... not sure! Pole kindel! Mina kinnitasin, et kodus naitan!

Ja nii me siis valjusime sellest poest minu kleidi, aga Karina kingadeta (ainukesed kingad mis talle meeldisid... tema numbrit polnud...irw!... sobivad kingad, isegi paremad, leidis Anthony jargmisel paeval ise lounapoolkera suurimast ostukesusest, mis asub muide Melbournes ja kus ma olen paar korda kainud ja kuhu ma tagasi minna ei taha, sest see on nii wannabe koht!!!!!!!)! .....

Ohtul enne oli meil vaikest viisi tydrukute ohtu Karinaga: tegime manikyyri ja pedikyyri koos, Anthony oli klammerdunud telekapuldi kylge. Valitses suur rahu. Ei miskit paanikat! Avasime yhe pudeli alkoholivaba vahiveini ja siis klobistasime pokaale! Anthony kupatasime magama Karina voodisse, sest ..... ei ole siin miskit, et enne pulmi pruudi kaissu poed!!!!!! Ise laiutasime siis molemad suures voodis, kassid ara, hiirtel pidu!!!!!! Oma kyynelakke me voodisse kaasa just ei votnud, aga koiksugu muud pudid tulid voodisse kaasa kyll LOL!

Enne uinumist oli mu viimane mote.... akki peaks olema narvis ja pabinas.... aga no pole ju...... voi on minus viimne emotsioon surnud????? Peaks akki tegema katse, kas elus olen.... kas voi sulab suus ara voi ei?????????

Hommik oli taiesti tavaline. Karina krobistas oma hommikuhelbeid, Anthony pikutas Karina voodis, mina topimetasin koogis ja andsin tolmuimejaga viimase lihvi kodule. Louna ajal kupatas pereisa oma naised autosse ja me laksime juuksurisse yhiskylastusele. Sel ajal, kui mina tootluses olin, Anthony laks poodi lilli ostma..... Koju joudes siis hakkasime sattima...

Yritus pidi hakkama kell 5 ohtupoolikul. Kohaks valisime kohaliku ranna, sinna on hea juurdepaas, laudtee viib alla mereni, ei pea liivas sumpama. Algul tahtsime tegelikult ka teha seda paikeseloojangul, aga kui avastasime, et just sel ajal on tous, siis... tshekkasime jarele ja valisime aja tousu ja moona vahel........ et meil oleks rannas rohkem ruumi. Me ju tegelikult ka ei teadnud, kuidas see valja kukkuma peaks, sest ytlesime Nicolele ka, et vaatame, kulgeme koos ajaga ja just tapselt nii, nagu see valja kukub.

Oma sopradel, tunnistajatel palusime tulla kella 5-ks Safeway parklasse. No nende reaktsioon oli yhene: midaaaaaaaa???????????????????? Safeway on midagi Saastumarketi moodi asi ja kujutage ette kui pulmakutsele oleks margitud, et ootame teid kell 5 Tyril Saastumarketi parklas........

No kogunesime siis koik kenasti kokku, ja kulgesime yle highway vopsikusse....Me jaime Karinaga ootele, meile anti 2 minutit aega.....kui Karina voib pruudi randa talutada! :D

Ok, lugesime siis 120 - ni ja hakkasime jalga jala ette seades laudteel ranna poole minema......

See pilt mis avanes, vottis tummaks: meri oli just nii sini sini sini ja liiv just nii valge valge valge ja moon oli teinud merre ulatuva liivapoolsaare ja seal poolsaare otsas seisi Anthony and co....... Me siis sammusime jahmunud rahva silme all labi liiva....... ja edasine on juba ajalugu!

Pulmakorraldaja ytles, et tema pole midagi sellist enne nainud ja vist ei nae ka!!!!! Feeling oli nii vaba ja noorpaar ainult naeris kogu aja! Saatsime Eestisse koik koos kogu kambaga ohusuudluse, koikidele teile sinna, .... (ma loodan, et see on labinud tanaseks 16 000 km ja kohale joudnud!LOL). Meie kolmekesi panime yhte vaasi liiva selle rannalt, mis sidus meid yhte ja sellest liivast ei saa enam keegi eraldada, kelle tera miski on..... Ja kui Nicole oli meid kuulutanud meheks ja naiseks, siis rahvas rannas aplodeeris..... aga mina seda miskiparast ei kuulnud..... Siis algas vaba introvoor.... onnitlused ja shampusejoomine ja see loppes sellega, et meie, tytarlapsed (mina olin muuseas vanim osaleja selles yrituses.....!) kappasime paljajalu liivas ja vees ja naersime ja laulsime ja ... ma ei oskagi seda kirjeldada!!!!! Pulmakorraldaja muuseas tuiskas ka ringi samamoodi!!!!!!! Ja ainuke eriti ametlik osa oli, kui me lahkusime rannalt, siis pildi tegemise ajaks votsime end kaevangu, nagu ... vanainimesed ikke!

Koju joudes naitas Anthony oma rammu ja kandis oma vastlaulatatud kandami uksest syles sisse!!!!!! LOL! LOL! LOL!

Edasi jargnes kodus uus shampusevoor ja dokumentide allkirjastamine. Ja siis suundus meie vaike, ent tegus ryhmitus Boathouse' i..... pidulikule ohtusoogile. Mina muuseas soin kanguruliha, vaesel Karinal oli pisar silmanurgas, et Skippy on surnud....... Me siis selgitasime, et see polegi Skippy ja keegi pole kedagi tapnud, vaid see on yks auto alla jaanud onnetu olevus......

Koju saime kell 10 ja surmani vasinud ja ... arge kysige mis edasi jargnes........ terve pere vajus surmaunne!

Ja oligi koik. Ei miskit tavalist, piisavalt eriline ja piisavalt teistmoodi jalle. Vanem eit ja roosam kleit. Ei mingit lilleneitseid, ei mingeid saluute, lihtne ja kerge ja oige!

Ja lisaks sellele... kogu yrituse maksumuseks kujunes hirmuaratavalt vaike summa. LOL!

Muuseas, nagu ma aru sain, on nn. pulmatoostus taiesti omaette toostusharu siinpool sood. Ma uurisin kleitide hindu ja sormuste hindu.... kleitide hinnad algavad 1200 dollarist (korrutage see 10-ga, ehk siis 12 000 EEKU!), koik teenused, mis pulmadega seotud, on ekstrakallid...... k.a. soeng ja makeup ..... Nicolel oli just tegemisel yks teine pulm, kus pruudi kleit maksis 10 000 dollarit....... ja pruudil 1000 pisisoovi, naiteks liblikate vabastamine (see maksis 4000 EEKU!) jne jne. .... ja kus peigmees oli oelnud, et tee mida iganes see naine tahab, tema maksab ja tal jumala savi, mis sel paeval juhtub! No ma ei tea, tundub imelik algus ja ma pole kindel, kas sellel ka onnelik lopp on............ Lopuni sa koike ju rahas kinni ei maksa...voi mis?????

Aga meie kodus valitse rahu ja tasakaal ja meil on endiselt siin hea olla!!!!!!!