tag:blogger.com,1999:blog-42033027003331371882012-02-16T15:10:00.805-08:00Peace inside meTeistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.comBlogger621100tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-86276070789301754602012-01-09T23:15:00.000-08:002012-01-09T23:15:56.938-08:002012 tegemistestPole nagu millegi eriliselt praktilisega silma paistnud lol<br />Kuigi aasta tagasi lubasime, et enam ei lähe õnge, suutsime ka sel aastal ennast vana-aasta õhtul kesköö paiku leida kesklinnast keset 600 000 pealist inimmassi. Lubatud oli kullasajune ilutulestik ajaloo hämarusse kadunud kullajahi (ja ilmselt ka paremate aegade) mälestuseks. No ütleme nii, et oli ikka ilus küll!!!!! Mind juba naljalt ahhetama ei saa, aga seekord andsin emotsioonile alla lol. Ilutulestik lõppes aga suht kurvalt, sest ühe ehitise metallkontsruktsiooniga katus lahvatas leekidesse. Meie seda vaatepilti vaatama ei jäänud, vaid suunasime oma energia kesklinnast välja saamiseks enne teisi. Kusjuures me kulutasime täpselt 7 minutit kesklinnast väljasaamiseks (selle aja sisse kuulus spurt keskväljakult autoni ja siis autoga "kriisipiirkonnast" välja). Me pigem ei tahaks mõelda, mis meie selja taga toimus, kui kogu see 600 000 inimest ennast asutas liikvele..... Teel koju siis kuulasime igasugu laule, nii iPodilt kui raadiost, mind aga jäi kummitama üks laul, mida ma viimati olin kuulnud umbes aastal 1985 ja mis meenitas mulle mingit kindlat (Väimela?) pidu. Anthony ütles, et ta ju TEAB, kes seda laulab, aga no ei tule suust välja..... Ok, lubasin siis kodus välja uurida, millega tegu on (osadel raadiojaamadel on otsingumootor mängitud muusika leidmiseks!), sestn no niiiiiii kummitas! Kodus netist selgus muidugi, et ilus nimestik sellelt raadiojaamalt, aga ükski lugu ei klappinud. Nii me siis läksime magama selguseta....<br />.... kuni hetkeni, mil mina inisesin poolmagades laulda seda vana laulu! Ja siis Anthony pani tule põlema ja hüppas püsti: MA TEAN SEDA LAULU, MA TEAN SELLE SÕNU, AGA MA EI MÄLETA KES SEDA LAULAB!!!!!!!! See tähendas, et ka mina plõksisin oma lambi põlema ja haarasin lennult arvuti, ning edasine on juba ajalugu: tänu You Tubele! Aga ega see ei lõppenud sellega, sest Anthony avastas, et vokaalinstrumentaalansambel Go West on ka olemas tema eeskujulikus vanade vinüülplaatide kogus ning siis kulus kogu öö nende vanade vinüülikate saatel! Ma siiani imestan, et kuidas vanal reivihunt omal ajal ostis sellise muusikaga plaate, ent "vana hunt" selgitas seda pre-reivi aegse perioodiga lol Ega ta samal ajal avaldas ka imestust, et kuidas minusugune rokikõrv sellist muusikat omal ajal kuulas, ent ju oli ka tegu samasuguse pre-rokieelse ajastuga! Ja isegi rohkem on ta üllatunud, et mina aastal 1985 kuulasin sama muusikat raudse eesriide taga! Ju olid selleski eesriides mingid praod!<br /><br />Uue aasta esimese päeva hommik oli jõudnud juba sujuvalt üle minna pealelõunaks, kui meie end jalgele ajasime. Pesime rähma silmast, mina tõstsin veel plaate kuhjast teise, lootes leida veel mõnda pärlit.... aga ega me midagi muud tarka ei teinudki. Õhtul vedasime end kinno Sõjaratsut vaatama. Kui juba loomafilm, siis on see meile!<br />Seekord väljusime kinost, ainult minul silmad pisaratest kriimud.... Anthony pidas vapralt vastu! Ma tuletan meelde, et Austraalia hittfilm aastast 2011 Punane Koer oli tõeline pisarakiskuja, kus terve saal töinas ja peale mida ma alati lõugan nutta Punase Koera pärast, kui raadiost John Barnesi Working Class Hero´t kuulen (sest selle laulu ajal andis Punane Koer elule alla ja koperdas surnuaiale oma <em>masteri</em> hauale viimsele unele....) Sõjaratsu muidugi sellise tasemeni ei küündinud, ent minu pehmele hingele oli ka see liig! Sellegipoolest: ilus muinasjutt, kus hea võidab paha ja peaaegu et kõik jäävad ellu!<br /><br />Muuga me silma paistnud polegi! Ühel nendest päevadest suutsin ma aga Anthony tõeliselt põlvedele shokeerida. Kolistades köögis ringi, "tahtsin" ma midagi, ent ma ei teadnud, mis see oleks. Äkitselt tabas mind välk ja valgustatuna sellest, tuli mulle pähe täpselt see, mis ma siis tahan! Eesti naine tahtis PIIMA-KLIMBISUPPI KILUVÕILEVAGA!!!!! Minu selgitused Anthonyle asja olemusest olid täpselt nagu selgitused Kuult... või isegi kuskilt veel müstilisemast paigast! Mis imeasi on <em>PIIMASUPPPPPPPPPP</em>??????????????????? Ta alguses isegi püüdis jälgida, mida ma pliidi taga teen, aga siis andis alla.... nii jube tundus see! Lõpp tulemust ta vaatas arusaamatusega, eriti ei saanud ta aru sellest anshoovise võileivast kogu selle mürgisupi kõrval! Nalja nabani! Ta arvas, et hullemat sööki maailmas pole, ma järjekindlalt tõotasin järgmine kord lauale midagi veel imelikumat panna (ent nagu alati, ma ei sunni kedagi teist eesti kööki tarbima lol). <br /><br />Muidugi ei saa ma jätta mainimata Kaia Kanepi võrratut mängu Brisbanes, ent ma pean tunnistama, et mina spordikauge inimesena sellele kaasa ei elanud (selle asemel serveerisin tennist vaatavale härrale õhtusöögi voodisse!), ent selle eest Anthony hõiskas kahe eest ja kandis rind uhkesti kummis Estonia kirjaga t-särki terve nädalavahetuse, olles niivõrd uhke oma sidemete üle EESTIGA! Me juba arutasime, et meil on olemas kaks Eesti kirjaga särki, suusamüts ning lipuke, ent sellest jääb ilmselgelt väheks promomaks Eestit ning moodustada arvestatav fännklubi! Nii et minu õde Merjele sai juba tehtud meeleheitlik telefonikõne, et vajame rohkem Eesti <em>asju</em>!<br /><br />2012 või mingi muu aasta... kõik on sama! Life goes on!<br /><br /><br /><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8627607078930175460?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-83820987143889258332011-12-30T18:21:00.000-08:002011-12-30T18:21:33.082-08:00Karina läks külastama oma emapoolseid vanavanemaid Qoeenslandis ning on oodata tagasi alles 9. jaanuaril. Seega on olnud aeg ainult meile kahele ja oleme olnud suht aktiivne vanapaar. Ja kusjuures pole nii, et kõpitseme kodus ja värvime näiteks aknaraame, vaid oleme enda meelest olnud ikka väga vägevad eneseületajad!<br /><br />Nimelt, yhel päeval soetasime mulle jalgratta! MULLE!?!!!!! JALGRATTA!!!!!??????? Jep..... kuna Dukani dieet meile mõlemale osutus esimese päevaga võimatuks läbi viia (me lihtsalt ei suuda konsumeerida eranditult ainult liha ja muna), siis otsustasime, et ehk hakkaks rohkem liikuma!!!!! ??????? Mina, kes ma tegin tööl tavalselt 15 - 23 tuhat sammu ja enamusel ajal kandes vähemalt 7 - 8 kg ühe, kui mitte mõlema käe otsas ja nii kuni 13 tundi järjest, istun juba mitmendat nädalat kodus haiguslehel ja EI TEE MIDAGI..... ning see hakkab tundma andma! <br /><br />Seega: jalgele!!!!!!! <br /><br />Anthonyl oli ratas juba olemas ja seega peale uue ilusa ratta koju toomist polnud enam mingit põhjust öelda EI liikuvale eluviisile.<br />Mina, kes ma alati olen sporti vihanud. Mina, kellele kõige vastikum tund koolis oli kehaline kasvatus. Mina, kes ma tallasin jalgratta pedaale viimati 1998 Soomes ühe vana ja taaskasutusse võetud Tunturi rattaga ning lubasin endale tööle ja tagasi jäätunud ratast tallates enam mitte iialgi ratta selga istuda.<br /><br />Vat see uus ratas oli kui uuelt planeedilt! Mu vastikustunne oli eelnevalt olnud nii suur, et Anthony tõsimeeli küsis, kas ma olen ikka kindel, et ma rattaga sõita oskan....lol Vat tunne uue rattaga oli täpselt selline, kui ma esimest korda istusin automaatkastiga auto rooli.... olles kõhkvel ja kahevahel.....ja kuidas ma pärast seda enam iial ei vaata tagasi manuaalkastiga auto peale! Täpselt selline tunne valdas mind ka selle uue rattaga, kui proovisõidule läksime! <br />Ja järgmisel päeval läksid julged hundid rasvaste rindadega ratastega kohe ikka maailma vallutama! Hommikul kell 8 rattaga Frankstonisse (ca 3 km....), siis higistena ning värisevate jalgadega rongi peale ning Stony Pointy (mis muuseas on yks minu lemmikpaiku siin just oma vaikuse ja rahu poolest!), seal vedasime oma rattad praami peale ning ..... French Islandile sõit!!!!!!<br /><br />Eelnev kodutöö ütles meile, et tegu on väga vähese asustusega, tasase ning inimtegevusest suht puutumatu loodusega väikesaarega, kus elab ca 60 inimest ja lugematu arv erinevaid kohalikke loomi, sealhulgas ussid, echidnad ja koaalad! <br /><br />Päeva lõpuks olime kohanud umbes 5 saarelanikku, mitte yhtegi looma vabas looduses (välja arvatud kanad, pardid, lammas koos talledega, lehm ning poni taluloomaaias.....), läbinud loendamatud kilomeetreid kruusateid, mis viisid esialgu ikka üles mäkke (eestlasele on ju ka 90 meetrit küngast midagi mäesarnast ju!?), keskpõrandale kokku.... ja siis sadamasse (õnneks enamasti allamäge!) tagasi......liblikate saatel. Naerda sai rohkem kui rubla eest, sest julgete huntide seiklused ratastega olid ikka seda väärt kah. Nagu Anthony mainis kokkuvõtteks: jalgrattasõitu vihkav eesti naine tegi austraalia mehele 1 : 0 ära, kordagi virisemata lahtise kruusa,kõrge tõusu, janu, jaksu puudumise, tühja kõhu või haige käe üle! Austraalia mees istus paati oodates poolsurnuna, istmik valus ning pooleldi jalutu, kui eesti naine ikka veel rattaga ringi tuisates tolmupilvi üles keerutades maad ja ilma nautis!<br />Õhtul kell 8 koju jõudes olid meil mõlemad päikeseprillid ja kiivrite rihmad näkku keevitatud päikese poolt ja nägime välja kui turris juustega ahvid Kongost, ent tuju oli hea, vaatamata mõningasele lihaskurtumusele! Üllatuseks järgmisel päeval me isegi olime sedavõrra liikumisvõimelised (eesti naine rohkem, kui austraalia mees....lol).... et me isegi võtsime ette teekonna kesklinna!<br /><br />Et vahetada oma nimi passis, pean ma tõestama Eesti Vabariigile teadagi oma abielu legaalsust. Abielutunnistus on kena paber küll, ent tõestamaks ametnikele, et see tõesti on ametlik dokument ning mitte mingi kodus arvutis kujundatud ja siis arvutist väljaprinditud omalooming, siis tuleb see nn. apostilliga kinnitada. Kuna Eesti Vabariik avas lõpuks ka kauaoodatud konsulaadi Austraalias, siis tähendab seda, et saan oma passivahetuse viia läbi siin. Varasem lähim võimalus oli Tokyo, nüüd on hea plaanimise korral võimalus see asi teha ära Melbournes! Ning seda võimalust ma ju ometigi kasutamata ei jäta! Seega tuli teekond ette võtta ning Austraalia Passport Office leida! <br /><br />No midagi nii lihtsat protseduuri ma kohe ei mäletagi! Tunnistus putka august siise, tshekk vastu.... ja tulge tagasi ülehomme!!!!! 2 minutit ning lehva lehva!!!!!!<br />Hängisime siis muidu kesklinnas, vaatasime inimesi ja kuna meie dieet ju lõppes kaks päeva tagasi ebaõnnestumisega, siis ei takistanud miskid sisemised piirangud meid kakaod nautimast! Elu kui lill! Mis meid lõpuks rongi peale sai, oli minu valesti valitud jalatsid, sest ....kaua sa ikka kõrgetel kontsadel taarud, eriti kui eelmisest päevast on lihased tuntavalt "olemas" ja võimenduvad eriti veel kõrgete kontsadega..... lol Elu paljasjalgsena oli täiesti arvestatav elustiili võimalus!<br /><br />No ja eile siis läksime tagasi kesklinna oma apostillitud paberit tagasi saama. Seekord oli see veelgi lihtsam. Aega võttis alla minuti!<br />Ja järgmine minut kulus meil jõuda järgmise rongi peale ning peale 10 minutit leidsime end loomaaia väravast! ... ja siis juba seespool väravat!<br /><br />Me olime ikka täiega raketid keset massi titekärusid, ringisebivaid lapsi, nende vanemaid ja muidu tublisid, ent aeglasi inimesi! Ilm oli ilus ja mitte tapvalt kuum, ja loomaaed oli tõeliselt hästi orgunnitud! Jälgi rada ning see viib sind kohale!<br />Mina olin loomulikult liimunud iga puuri külge. Päeva õhtusse jõudes oli mul teha järgmine avaldus, põhinedes ajaloolisele kogemusele: sul võib olla lemmik t-särk, ent loomade hulgast ei saa sa öelda, kes on parem... nad KÕIK on mu lemmikud!<br />Ja et me veel liiga laisad poleks, õhtupoolikul mängisime me turiste ja võtsime ette laevakruiisi Yarra jõel. Ok, polnud just ookeanilaev ja kogu kruiis ka ainult tunni, ent siiski võime uhkusest rinna pungi ajada ja öelda, et ka jõelt on Melbourne täpselt sama ilus kui maalt või taevast!<br /><br />Ja päris õhtul koju jõudes, oli ka meie eeslinna koduke nii armsake ja meie huskyd ja kass eriti kallid, sest me olime veetnud oma päeva 12 tundi ilma nendeta! Kuidas me seda kyll vastu pidasime?! lol Me ülendasime oma kassi koheselt koaala -opossum-leemur-meerkat-lumeleopardi staatusesse, sest täpselt selline ta ju ongi! Huskyd olid end päikese eest maasse kaevunud ning nende mullased kaevurinäod panid meid meie endi päikesest põletatud ninasid unustama!<br /><br />Elu on ilus! Ja veelgi ilusamaks ta läheb, sest tund tagasi saabus poest koju ka teine kajakk..... aga see jääb mind ootama, kuniks mu käsi lõigatud ning tagasi kasutuses! Rattaga saan ma hakkama, aga aerudega mitte... seniks!<br /><br />Ja õhtul plaanime minna taas kesklinna, sest tänane ilutulestik on nn. kullasadu, mis meenutab vanu kullapalaviku aegu Victorias, mis muide pani aluse ka Melbourne linna kujunemisele!<br />Aga mis meil ikka kullast! .... meil oleme ju meie!<br /><br />Ilusat aastavahetust Teile!<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-gjFF4Y9uXEg/Tv5w_Z0GbQI/AAAAAAAAAFw/eG9bITJpG6U/s1600/SAM_0974.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-gjFF4Y9uXEg/Tv5w_Z0GbQI/AAAAAAAAAFw/eG9bITJpG6U/s320/SAM_0974.JPG" width="240" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-3TPCO9QIrgI/Tv5xMZdH7WI/AAAAAAAAAF4/kTv5Ha-Egfw/s1600/SAM_0968.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://3.bp.blogspot.com/-3TPCO9QIrgI/Tv5xMZdH7WI/AAAAAAAAAF4/kTv5Ha-Egfw/s320/SAM_0968.JPG" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-bQzmv5R2-KE/Tv5xY-64VdI/AAAAAAAAAGA/RLDzKp9DllQ/s1600/SAM_1037.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-bQzmv5R2-KE/Tv5xY-64VdI/AAAAAAAAAGA/RLDzKp9DllQ/s320/SAM_1037.JPG" width="240" /></a></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8382098714388925833?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-18119766312548410352011-12-20T19:53:00.000-08:002011-12-20T19:53:43.101-08:00Mis jõulud?????.... mina ju ometi massidega kaasa ei lähe?<br />Eile üks mu kohalik sõbranna oli peaaegu et südamerabanduse ääre peal: nii palju on teha, nimekirjad teha vajavatest asjades ja ostunimekirjadest keerlevat öösiti silme ees, kogu jõuluaegne logistika ikka veel logiseb jne jne. Mina vaatasin teda tuima pilguga ja sõna otseses mõttes - EI SAA ARU!!!!! <br />Ja tema ei saa minust aru.....<br /><br />Jõulud Austraalias on täpselt samasugune stressirohke aeg, nagu ta on Eestis. Ja algab ta undamise saatel kohe peale Helloweeni. Algab tormijooks, kes saab kuusekese esimesena püsti ning kelle majal jõulude lõpuks on vägevaim (ja minu meelest ka maitsetuim.... sorrrrrrry...........) jõuludekoratsioon. Ja kaks nädalat enne jõule kappab jõulumuusika saatel ringi hullunud mass, kes on kaotanud igasuguse suunataju ja viisakuse. <br /><br />...........................<br /><br />Mina olen juba aastaid keelanud endale kinke teha. Minu väikeste vajaduste juures ma kohe ei taha endale lähedale lasta mõtet, et keegi kuskil sügab kukalt, et mis mulle kinkida. Sest ma ei taha järjekordset kruusi või sokikomplekti või tordilabidat. Seda mida mina tahaksid, seda miski jõuluvana niikuinii mulle tuua ei saa ja minu soovil pole absoluutselt tegu mingi ajalise (jõulud, näärid, sünnipäev, pulma aastapäev jne jne), hetkega.<br /><br />Ma olen hetkel haiguslehel ja kui ühel päeval töö juurde sisse põikasin, siis tormas kogu rahvamass mu juurde kokku. Vahetanud kiire info, et kuidas läheb ja kas kõik on ok, hakkas enamus mulle kaasa tundma, et oiiiiiiii, nüüd jõuluaeg ning sul käsi paha, kuidas sa kõigega hakkama saad??????? ....ooooot, et millega ma hakkama pean saama??????? No et jõulud ju.... shoppamine ja koristamine ja söögitegu...... Ikka päris raske, kui mitte võimatu oli neile selgitada, et meie kodus on kord ja hea söök, armastus ja teineteisest hoolimine 365 päeva aastas ja meie ei hakka ennast tapma üle lati hüpates (või oimetuks õgides) ühe päeva nimel. ... ma arvan, et sõnum ei jõudnudki kohale.<br /><br />Kuna meie peres on siiski ka 9 aastane tüdruklaps, siis see tähendab, et midagi jõululaadset peab ikkagi juhtuma. Kuuse saime püsti möödunud nädalavahetusel ja veel nädal enne kirjutas Karina jõuluvanale kirja, milles me soovituse kohaselt soovida 3 asja, tähtsuse järjekorras. Enne kirja <em>postipanemist </em>isa Anthony "kontrollis õigekirja ja andis näpunäiteid": kuna kirjas seisis esikohal surfilaud, .... ja isa Anthony on kahe jalaga maa peal ning teab, et ei minust ega temast pole abi surfariks saamise pikal teel...... siis suunas ta lapse meele hoopis kajaki peale.....(no et laineid pole alati võtta, aga kajakiga saad aasta läbi pikki jõge ja merd ringi tuisata ja lisaks sellele on see meie Kananooki oja ju ka kohe ukse all, mis siis muud kui piki oja alla merre ja siis mere kaudu koju tagasi???????) <br /><br />Peale seda kulges meie pere Jõuluvana minu ja Anthony tandemi näol lapse koolis olles poodi, kust me siis lahkusime rahulolevalt kajak, aerud ja iste kaenlas ning peitsime kõik selle garaazi.... sest üllatuse moment peab ju jääma? <br /><br />Siis sebis meie pere Jõulutandem veel miski Wii vidina ja mina ostsin lapsele yhe t-särgi. Lugu oli nii, et Karina kooli jõulukontserdi õnnestumiseks pidid lapsed olema riietatud kas punasesse või rohelisse jõulutemaatikaga riietesse. Meil istus siis vingus näoga laps kodus ja ükski olemasolev kehakate ei sobinud. Läksime lapsega poodi. Kogu jõuluvalikust klammerdus tüdrukaps musta jõulukirjade ning surnupealuudega särgi külge.... Isa Anthony siis klammerdas lapse selle küljest lahti, kuna juhised kooli ja lapse poolt olid väga selged: punane või roheline. Poest lahkudes oli meil kilekotis punane põdrasarvedega t-särk, ent laps vaatas endiselt üle õla mahajäänud pealuudega särgi suunas...... No ütleme nii, puhtalt minu abiga on leidis see must särk omale koha meie kuuse all :)<br /><br />No ja siis oli ju veel see jõulukontsert. ...... mis ma oskan kosta..... haletsusväärsemat üritust annab ajaloost leida. Minu lapsepõlves oli ikka nii, et kogu kool panustas asjasse ja kõik oli autentne. Vanemad tulid kohale, lipsud ja kleidid, soengud ikka ka.<br />See aussie pärane üritus oli ikka jumala jube: mina ja veel paar naisinimest olime riietatud viisakalt ning kammitud/ kasitud. Ma isegi 5 minuti enne kodust väljumist triikisn seeliku üle, kuna tundus natsa kortsus. Enamus vanemaid aga olid tulnud otse töölt või pliidi tagant ning mõni jättis mulje, et just tõusnud voodist... Ok, mis mina vanamoodne ja igav vanainimene ikka oskan kosta!? No aga kontsert..... Kas seda saab kontserdiks nimetada, kui peale pannakse jõuluplaat, kus mingi mees laulab jõululaule ning iga laulu ajal on laval üks klass korraga ühes joones üles rivistanud ning tühjade silmadega lapsed vigisevad plaadiga kaasa??????? Täpselt nii jube see oligi. Ma meenutasin kogu selle tuulest viidud vigina saatel hea sõnaga oma muusikaõpetajat Silvi Tanilovit ja hardalt soovisin, et tema tuleks ja lööks korra majja ning paneks lapsed ELAMA! Sel ajal kui Anthony igavusest luges mööduvaid ronge, tegin mina juba oma peas plaane, kuidas korraldada järgmise aasta kontsert, kus esinevad lapsed ikka ise,andes endist parima ning neil on ka silmis sära! No päris uue aasta lubaduseks ma seda muidugi ei vormista, ent natuke rohkem pingutust õpetajatelt sooviksin küll näha!<br /><br />Üks hea asi on selle jubedas jõuluajas aga siiski: me saame olla omaette ja keegi ei pea tööle ning kooli tormama. Me saame ärgata täpselt siis, kui uni otsas, minna magama just siis, kui silm kinni vajumas, teha asju, mida me just tunneme tahtvat ja kui ei taha teha midagi, siis ei tee ka midagi. See on jõulude juures parim asi. <br /><br />Ja kui ma rääkisin siin ennem oma soovist, mida ükski Jõuluvana täita ei saa, siis teema lõpetuseks võin ma selle avalikustada:<br /><br />RAHU MINUS ENESES JA MINU ÜMBER<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-1811976631254841035?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-77483384411833474692011-12-19T17:32:00.000-08:002011-12-19T17:32:34.541-08:00Homme õhtul kell 9 ........ saab 2 aastat hetkest, kui oma jala Austraalia pinnale maha panin. <br />Et mida ma siis tunnen, kui selle peale mõtlen???? Tunne on täpselt selline, et lõpuks jõudsin koju! Kogu mu segane tunne, milles ma elasin 41 aastat, sai hetkega maa sisse trambitud. Kui soovahetajad tunnevad end omas kehas kellegi teisena, siis mina olen MAAVAHETAJA..... elades vales kohas ja kohati tundsin, et ka valel ajal..... <br />Nüüd olen õnneks oma koha leidnud! Aeg polegi oluline, vaid pesa on tähtis: ei tahaks siit lahkuda, ja kui pean, siis tahan siia kohe tagasi..... Anthony, Karina, Grandpussi, Misha ja Mimi juurde!<br /><br />Mis ma siis 2 aasta vahekokkuvõtteks oskan kosta..... <br />Suurimaks edasiminekuks pean asjaolu, et olen hakanud siinseid naisteajakirju ostma. Vat lugu selles, et kui kolid uude riiki, siis pole ju mingit ülevaadet seltskonna- ja muude avaliku elu tegelastest. Sokuta mõni austraallane Eestisse ja suru Eesti Naine või halvemal juhul Kroonika talle pihku.... võin võtta mürki selle peale, et see vaene austraallane ei oska midagi arvata ei neist inimestest ega ka kohtadest või isegi retseptidest, sest puudub igasugune taust. Täpselt sama on ju ka vastupidi. Nüüd on aga asi nii, et loen mõnuga Austraalia <em>naiste</em>ajakirju (puhta kollast ajakirjandust ikka veel väldin!) ning naudin ja olen täiesti kursis, kes on kes, asukoha panen ka jämedalt paika ning on olemas täiesti arvestatav taustainfo. Tunne on nagu ...<em>old local</em>....<br /><br />Sama on ka toidupoodidega: tead täpselt, millist vältida! Tunne on nagu.... <em>old local</em>.....<br /><br />Liiklus. Ei mäletagi enam, kuidas parempoolne liiklus tundus. Tunne on nagu.... <em>old local</em>....<br /><br />Televiisorit vaadates ei pane ma ammu enam kurtidele mõeldud subtiitreid peale, sest imekombel suudan aru saada ka kõige aussiemast inglise keelest... või kui keegi kägisebki midagi tõeliselt arusaamatut, siis ega vist midagi eriti ei kaota ka.... mõnel juhul ka Anthony vaatab mulle otsa ja küsib: kas sina said aru? ... sest tema ei saanud!<br /><br />Muidugi pean ma avaldama siinkohal oma nõrkuse: mulle tõeliselt meeldib <em>aussie english.... </em>Selline sõbramehe keel, patsuta aga õlale, ja <em>no worries</em>! Anthony muide ei räägi üldse seda põlist aussie keelt, vaid täiesti korralikku ja viisakat inglise keelt, ent samal ajal ta ikka aegajalt korraldab mulle etenduse SELLES aussie keeles, mis võtab mul naerust vee silmist välja! Kord rongipileteid ostes tervitas müüja Anhtonyt lausega: how`s going chemp!? ... siis edasine rongisõit kulges mul naerukrampides, sest ma kujutasin ette, kuidas Eestis ma hakkaksin inimesi nimetama neid kõnetades tshempioniteks või ka semudeks või sellideks või seppadeks...... Tere hommikust, kõva sepp? Aitäh, tshempion? ... igal juhul inimesed siin just nii räägivad ja ma alati naudin seda kuulata ning see ajab mind endiselt naerma! <br /><br />Kahjuks aga minu tugevale aktsendile ei saa aga minust kunagi ....<em>old local</em>..! Ilmselt hakkasin ma inglise keelega peale liiga hilja ja see "tundmatu päritoluga"aksent ei kao kuhugi! Lapse eas õpitult õpid keele kogu ilus, vanemana enam vist mitte nii edukalt. Aga ega mind minu aktsent sega ja siiani pole seganud ka kedagi minu ümber, tavaliselt see aktsent aga tekitab segadust, sest see ei reeda, kust ma pärit olen! <br /><br />Muuseas, peale kahte aastat siin, ma endiselt ei tea ühtki eestlast siin Melbournes ega tea ka kedagi kes teaks mõnda eestlast! Ju neid ikka on, ent mul pole mingi hädavajadust nendega kokku saada, sest ma ei tunne mingit spetsiaalset igatsust <em>eestlaste</em> järele! <br /><br />Mis puutub aga austraallaste õlle- ja mänguautomaatide harjumuste juurde, siis pole kumbki meist miski <em>old local</em>, vaid pigem kummalised ja igavad vanainimesed, sest endiselt me elame oma alkoholi- ning hasartmänguvaba (liigitan hasartmängude alla ka jalgpalli, sest mida muud kui hasart see ikka on, mis rahvamassi jalgpallivõistlustel sellisena kisendama ajab?) elu ja elades äärelinnas püüame enam ja enam <em>go green.... </em><br /><br /><em>.... </em>oma köögi- ja maitsevilja peenraga! Meil oli tegelikult plaan ka võtta kolm kana. Ent ühel päeval nägin ma kuidas meie kaks huskyt korraldasid garaaziseina vahel elavale linnuperele 24/7 kestva terrori.... peale seda teatasin ma õhtusöögilauas, et kuniks meil on huskyd, meil kanu ei tule! Sest ükski kana ega ka kana omanik ei taha näha kahte paari jälgivaid husky silmi ja ilmselt ka aegajalt laksuvaid lõugu kana-aia taga! Ei tule nendelt kanadelt eales kauaoodatud kodumune!<br />Pere ajalugu arvestades, huskyd saavad alati olema, kanad on endiselt küsimärgiga!<br /><br /><br /> Kuidagi ebanormaalselt normaalne on olla!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-7748338441183347469?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-39098717943402486622011-11-26T18:11:00.001-08:002011-11-26T19:25:23.660-08:00DilemmaLükkasin omale villased sokid jalga, tõmbasin ihu kerra ning viuhti villateki alla peitu, kass ja kompuuter kaenlas. Parim võimalik tehnika põgenemaks halli, sompus ja külma ilma eest? .... ma arvan küll!<br /><br />Mida mul siis ka tarka kosta oleks?????? Mitte midagi, mis Nobeli preemia tooks. Kahjuks. lol<br />Lugesin just hommikul uudistest, et 42 000 inimest laiast maailmast hääletas Austraalia kolmanda koha vääriliseks parima elupaiga kategoorias. Nii et mina peaks nagu nüüd aupaistes või sees sulama!?<br /><br />Argielu on argielu igal pool. Eesti või Austraalia, inimesed on ikka samad. Muretsevad ja töötavad end surnuks, sest võidab ju vaid see, kel on surres rohkem asju.... Ja endiselt oma igapäeva elu tasandil ei saa ma aru eriti, et siin miski nii märgatavalt suur erinevus oleks Eesti ning Austraalia vahel. <br />Poliitikud on lollid ja raharaiskajad, noorus on hukas, maksud kõrged, politsei ei reageeri, kiirabi ei jõua kohale, ühistransport logiseb, pankurid ei tee midagi, ent saavad suurt palka..... kõik on sama nii siin- kui sealpool sood. Inimesed pole iial rahul!<br /><br />Meil erilisi kaebusi maailmale aga pole. Elame oma oaasis tagasihoidlikku elu, hoiame madalat profiili ning ilutulestike ja/ või karnevali korraldamistega silma ei paista. Naabritest me kedagi ei tunne, seda enam, et viimase paari kuuga on KÕIK meie vaatevälja jäävad majad olnud müügis või rentida ning kõik need majad on saanud ka uued elanikud. Uute asukate saabumisest saame teada, kui "müügiks" reklaamtahvlid on maja eest kadunud ja mingi uued vidinad (trampliin, pruun kass,järelhaagis, Lexuste kogu, pesunööride rägastik jne) on tekkinud nimetet majapidamiste territooriumile. Meie õnneks keegi aga pole tervituskohviks eesuksest sisse trüginud. Mitte et kohvist kahju oleks, vaid ... meie tahame omaette olla ja vaikust nautida. Ma tõepoolest ei viitsi kellelegi selgitada, miks ma kell 5 pealelõunat ringi hängin hommikumantliga või et miks meil pühapäeva HOMMIKUSED pannkoogid alles kell 2 toimuma saavad.... või miks meil on ehitatud toolidest torn kassile eesukse juurde jne jne..... ju me omamoodi külahullud ole. Aga me ise oleme ütlemata rahul ning see on kõige olulisem!<br /><br />Töö juures on kõik muutusteta. Sama näitemäng päevast päeva, ainult et piletite müügiga pole veel pihta hakatud. Me isegi kaalusime varianti, et äkki pistaks märatseva, sappi pritsiva ning lõugava omaniku puuri ja hakkaks laatadel raha eest näitama. Kuna inimesed on loomult laisad, siis kes see ikka tööloomi vaatama tuleks. Aga laadale nad ju ometi kokku tulevad, siis tabaks kaks yhes: menu ja raha!<br />Viimasel ajal on asjad ülemuste tasandil olnud piisavalt piinarikkad. Kui sa arvad, et enam hullemaks minna ei saa, siis .. sa eksid, alati saab. Ja mingit veresüüd polegi vaja, lihtsalt stseenis on ette kirjutatud üks skalp, tavaliselt siis sõnumitooja või esimese ettejuhtuva töötaja oma. Minu üks lemmikutest, prantslasest tootmisjuht, andis alla ning otsustas uute väljakutsete kasuks. Mul on muidugi kurb meel, sest inimesena oli ta väga mõistev ning meie ettevõttes ka üks väheseid, kellel oli tõeliselt hea huumorisoon. Minu soovitus talle aga oli, et peale lahkumist meie ettevõttest peaks ta läbima rehabilitatsiooniprogrammi, sest tagasiminek normaalsesse ellu ning kohanemine uue eluga nõuab professionaali abi.... Kurb! Ja tõsiasi on, et peale Vincenti lahkumist on minu ülemus Dino kõige kauem vastu pidanud ülemus oma 1,5 aastaga ning minu soovituste põhjal peaks ta tervist kahjustava töö eest saama tasuta liitri piima või ok, olukorda arvestades.... 3kg spinatit päevas.<br /><br />Kuidagi on juhtunud ka tõsiasi, et kõik nn. "minu" indoneesia poisid on mis iganes põhjusel laiali jooksnud. See aga tähendab uut gruppi üksikesinejaid iga päev. Tavaliselt keegi järgmisel päeval tagasi ei tule. Üks aussie noormees pidas vastu 3 päeva. Ta vanemad saatsid ta peale kooli lõpetamist "avastamisretkele", et see aimu saaks, mis värk selle tööga siis ikka on ja kas kõik asjad, mis sa maailmas saada tahad, on ikka iseenesest mõistetavad. Ma arvan, et sellele noormehele oli põkkumine reaalusega ikka väga kohutav. Esimese valangu sai ta rindu juba kaks tundi peale tööle asumist, kui üks meie masinlõikustiimi mees lattu sisse astus ning poisile näkku pasundas: hei sina seal, mis SINA siin teed, sa oled VALET värvi! Nali iseendast ju hea ja jutt jumala õige, ent see uje nooruk peale seda sulgus täiega endasse, valides kontaktisikuks maailmaga minu..... ja tänu sellele ma sain aimu, kui traumatiseeritud ta oli kogu sellest ümbritsevast tsirkusest. Ega ma ei uskunud, et ta järgmisel päeval välja ilmub. Ta tuli veel kahel hommikul, ent siis.... <br />Uus päev, uued näod, sama s...<br /><br /><br />Võibolla ma peaksin tõesti kuulda võtma oma abikaasat ja jääma koduseks. Ning näiteks hakkama kirjutama raamatut???????<br /><br /><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-3909871794340248662?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-87369715860453255052011-11-19T21:03:00.001-08:002011-11-19T22:00:06.568-08:00Lihtsad asjad.Ilus hommik oli!<br />Kuna just pussnuge taevast alla ei tulnud, siis pereisa võttis isahanena oma naispere sappa ning läks kohalikule talumeeste turule, mis saab meie kandis toimuma 1 kord kuus. Sissepääs 2 dollarit ning lõbu laialt. Sitsivaid ahve puuris just ei näidata ning bling-blingi kah ei kohta, ent parim hetkel kättesaadav kodumaine toidukraam on letis! Juustud, singid, pirukad, oliivid, vein, kõikvõimalikud hoidised, värsked puuviljad ja marjad, kardulas ja muud mugulad ikka ka. Meil on oma lemmikud välja kujunenud: üks naine teeb head rukkileiba, ukrainlasest kaksikvennad toodavad maailma parimad parmesani juustu, Anthony on tavaliselt aga liimitud mustsõstramoosi müüva putka külge lol. Karina lemmikuteks on muidugi .... muffinid! Söök söögiks, ent kõige rohkem meeldib meile peale sisseostusid aeg maha võtta ning kohvitopsidega oja äärde maha istuda ning vaadelda rahvast! Ok, olgem nüüd ausad: Margit vaatab ikka koeri rohkem! Endiselt jään ma selle juurde, et ma pole õnnelikumaid koeri enne kusagil näinud! Ja muljet avaldab, et inimesed tulevad turule, korvid kaenlas ning koerad ka kenasti rihma otsas, aega veetma. Täna ma seisin kiviks tardunult, ainitine pilk suunatud ühele hallile puudlile ning.... pisarad muudkui jooksid ja lõppeda ei tahtnud, sest..... see puudel oli täpselt minu kadunud, ent niiiiiiiiiiiiiiiii armastatud puudli koopia. Kohe nii koopia, et hakkasin kahtlustama, kas tegu pole mitte minu Dzerri inkarnatsiooniga. Minu totaalsest lummatusest ehmatatud Anthony vedas mu siis kättpidi puudli juurde, kus ma siis sain oma emotsioonid-ovatsioonid valla päästa! Puudli omanikud olid ka rõõmsad ja põhjust oli seda enam, sest see nende imepuudel kedagi võõrast kunagi omaks ei võtvat ning ammugi kedagi plutipluti tegema ei lase. Minule aga sai siis omaks privileeg seda toredust kallistada ja musitada ning ainult mu tugev tahtejõud rebis mu lõpuks lahti sellest väikseset olevusest...... :(<br /><br />Ütleme nii, et terve päeva olen käinud kui unes, mõtlen oma armsast Dzerrist ja olen talle tänulik kõigi nende aastate eest, mis me koos veetsime. Ja siis vaatan kodus seda ülbikust kaslast, ühte ulakat ning teist vanadusest nõtra huskyt, ning olen taas tänulik, et saan nendega aega veeta :D<br /><br />Mis muidu?<br /><br />Eelmisel kolmapäeval saime omale turja tormi, mille sarnast ma ei mäletagi. Omapäraseks tegi selle asjaolu, et lühikese ajaga tuli alla üüratu kogus vett. Olin just töö lõpetanud ja niisiis asusin teele täpselt siis, kui põrgu peale hakkas. Minul polnud häda midagi, turvaline 4vedu ümber minu, istmesoojendused ja vali rockmuusika. Aga loodus väljapool autot pakkus ikka megaetenduse! Tavaline kojusõit kestab 20 minutit. Sellel päeval aga võttis kogu teekond tunni. Esiteks ei näinud mitte midagi, kuna vesi SEISIS tee peale PÜSTI! Mingil hetkel veesein hõrenes ja sai aimu mis toimub: kaos! Liikus seisis,teed suletud, valgusfoorid ei töötanud. Kui ma oleksin oma väikese Chrysleriga sel päeval teel olnud, siis ma vist koju polekski saanud. Tänavad olid jõgedeks ning kõrge auto osutus valuutaks! Tänavatel siis ujusid lisaks autodele ka kõikvõimalik sodi, mis õuedest kaasa haaratud. Mingil hetkel ilmus vaatevälja mees, kellel kaks nuustikust koera kaenla all, ju valisid jalutamiseks pahima võimaliku aja. Minu katsetele kodule ligemale pääseda järgnes üks ebaõnnestumine teisele, sest.... liiklus lihtsalt ei toiminud. Politsei oli tänavad sulgenud, päästeamet suunas kuhugi taamale. Kuidagimoodi läks mul korda end nihverdada mööda tagatänavaid koju, vaatamata sellele, et kohati ma ei teadnud, kus ma olen ja kus on kodu. Ent vana seenelkäija vaist ei vedanud alt ning orienteeruja minu sees leidis tee koju ka ilma GPS-ita (nagu sellistel juhtudel ikka, GPS oli olemas, ent muidugi mitte Mitsubishis, vaid Chrysleris ja Chrysler oli omakorda kodus......) Oma suurimaks heameeleks leidsin, et kodu oli alles, koerad elus, kassil vahet polnud, tema tukkus oma magamisi täis magada!<br /><br />Järgmisel hommikul avanes tööle minne suht apokalüptiline pilt. <br /><br />Ent tööl.... majake oli alles, ent mõned sajad hektarid põlde oli üleöö asukohta vahetanud või kui põld olgii alles, siis vihm oli taimed lihtsalt porri sõtkunud. Hommik oli kulund ülevaate saamiseks, mis alles, mis .....läinud! Ega seda, mis alles, palju polnud. Ent tegu polnud mitte maailma lõpuga, sest meie suurepärasel salatit tootval ettevõttel on kolm muud farmi mööda osariiki laiali ning see on justkui garantii, et käpuli meie pakketsehhi lüüa niisama lihtsalt ei saa. Lisada natuke logistikat ning masinavärk töötab õlitatult edasi. Nagu tormi polekski olnud. Ja isegi kui poleks tagavara variante, siis .... 6 nädalat hiljem tuleks uus saak. Põhjamaal tuleks sellisel juhul lihtsalt oodata uut aastat ja uut hooaega. Spinat, salat ning rukola kasvavad siinmail aga aastaringi!<br /><br />Mis siis veel?<br />Mul pole blogimiseks eriti aegagi olnud. Oleme olnud tegusad, natuke ümbruskonnas ringi vaadanud. Me elame tegelikult väga ilusas kohas, meie juurest algab Morningtoni poolsaar (Mornington Peninsula). Ja see poolsaar on ikka piisavalt suur, et siia mahuks kõike ja seda kõike ühe päevaga ära vaadata ei suuda. On merd, metsi, künkaid ja viinamarjavälju. Me pole veinimõisate külastamistega isegi veel alustanud. Aga selle eest koperdame mööda kirsi, vaarika ja maasikafarme, uitame ringi kohalikes kaitsealustes parkides, peidetud randades ning külastame lugematuid kohvikuid.<br /><br />Elu on ilus!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8736971586045325505?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-13135693765710610672011-10-18T18:39:00.000-07:002011-10-18T18:39:59.435-07:00Tigedast ussist nõelatud. Päikesest paitatud.Kuidas sa aega või ka samme ei mõõda, minutid jooksevad tundideks ja tunnid päevadeks palju kiiremini puhkuse ajal. Juba pool möödas ja nimekiri tehtud tegemistest suht lühike.<br /><br />Reedel "ammustas mind tige uss". Peale väikest päikesevanni võtsin ette käigu Austraalia Posti, sest minu ema pakk täis eestimaist kirjandust ning komme oli taaskord kohale saabunud (meil on väed väga tänuliku saabunud proviandi pärast, Anthony vehib kogu shokolaadi ja kommid sisse ning mina iman sisse kogu loetava materjali, Karina ei hooli kummastki!).Tavaliselt jääb pakikandja roll Anthonyle, sest minu töötunnid lõpevad liigahilja, et postkontorisse jõuda või isegi kui ma sinna ka lähen, alati mingi jama lahti, alati pean tõestama, kes ma olen, mida ma tahan ja selleks puhuks on mul käekotis alati enda ja Anthony pass ning abielutunnistus. <br />No nii, maandusin siis särava näoga leti ette! Tere, mulle on pakk! Ja siis laks lahti tramburai. Teenindaja oli üsna virila moega ja nõudis kohe ID-d. Ok, siin see on! Ja kuna mu ema kasutab pakil Santacaterina nime, siis oma neiupolve nimega passi lauale lüües lisan alati ka kohe abielutunnistuse. Täiesti tavaline on, et postitöötaja vajab minupoolset initsiatiivi ja juhendamist selgitamaks, kes ja kus ja mis. Tavaliselt peale pikka selgitustööd saab asi kahepoolse pingutusega aetud. Sedakorda aga see tädi ei jäänud asjade seisuga üldse kohe mitte rahule: mind ei huvita teie abielulised suhted, aga ma tahan näha tõestust, et sa sellel aadressil elad. Et sul on siis mõni arve, kus on su nimi ja aadress peal endaga kaasas? Loomulikult minul kui agaral arhiveerijal on kõik arved ja kirjad kenasti kaustas ja kaust kodus minu öökapi teises sahtlis.... ja see tähendab, et mitte kaasas. Oehhh.... kas pass siis pole tõestus, et mina olen mina? Kas te siis ei näe, et paki saatja on minu ema, ehk sama nimi, mis on abielutunnistusel (Austraalias on abielutunnistusel ära toodud ka mõlema poole mõlemate vanemate nimed). Tädi jahenes iga sekundiga: teate mind ei huvita teie perekonnalood. Ja kui tahad teada, siis su abikaasa peaks selle pakiteate allkirjastama, kui ta ise ei viitsi paki järele tulla ja saadab sinu, kes sa ei suuda enda olemasolu tõestada!!!!!!! Teenindaja hääle jahenedes minu sisetemperatuur ja häälekõrgus aga tõusis. Vastasseis oli nii ilmne, kaks kanget poolt, kumbki alla ei anna. Isegi kui üks minu järel sabas seisja mainis, et andke talle see pakk kätte, mis te jooksutate inimesi. Mina lõin käega ja marssisin minema, endal pisar silmas. Mitte et ma paki saamata jäämise pärast oleks endast väljas, aga selle ametniku suhtumise pärast.<br />Ent......<br />eesti naise kangus ja jonn on ju eestlasele hästi teada, austraalia ametnikele aga mitte. <br />Eesti naine sõitis koju, haaras oma kausta kaasa ja läks rind kummis postkontorisse tagasi. Seisis pika järjekorra ära ja kui astus leti ette, siis läks vastikuks kätte. Tere, mina jälle. Ma seekord passi ja abielutunnistust teile ei näita, aga siin on:<br />1. kõik mu palgalehed alates 26. august 2010, sisaldavad nime ja aadressi<br />2. immigratsiooniameti kirjavahetus, sisaldavad VANA nime ja käesolevat aadressi<br />3. pensionifondi kirjavahetus, sisaldavad VANA nime ja käesolevat aadressi<br />4. maksuameti nn. klendinumber, sisaldab VANA nime ja käesolevat aadressi<br />5. autokindlustus, sisaldab VANA nime ja käesolevat aadressi<br />6. vereproovi vastus teatamaks mulle milline on mu veregrupp, sisaldab VANA nime ja aadressi....<br />jne jne jne<br />Minu kaust on ikka üsna kogukas ja selle ma ka algosadeks laotasin sinna letile. Ja siis lõpetuseks läksin veelgi vastikumaks kätte, üteldes talle, et võib pimesi loosi tõmmata, milline paber näkkab!Lõpuks jäi talle pihku see veregrupi paber ja tuli välja et taaskord ULME sai teoks!!! See <strong>veregrupi paber</strong> tegi imet ja tänu sellele sain ma oma pundi komme, virna kirjandust ning 3 kohvikruusi kätte!!!!! Ma jonnaka ja vastikuna ikka ei andnud alla ja jätkasin saagimist: et siis see paber tõestab rohkem kui minu pass, et mina olen mina? Või et kui ma oleks nurga taha läinud ja sirgeldanud teatisele suvalise nn. <em>abikaasa</em> allkirja, kas see oleks olnud parem tõestus??? Tema raius jonnakalt vastu ka, et kui ta annab paki valele inimesele, siis tema vastutab lõpuks. Minu viimaseks lauseks jäi: uskuge või mitte, minule te selgeks ei tee, et valge A4 paber napi teatega minu pluss ja null veregrupist tõestab teile midagi rohkemat kui iseseisva riigi kodaniku pass. Eriarvamustele me jäimegi ja sõpradena lahku ka ei läinud. <br /><br />Muidugi ma tundsin end ikka suhteliselt .... sitasti, et oli siis vaja nii marru minna ja pidin ma siis selle etenduse andma. Ma tean, et siin Austraalias on neil mingi omaette 100 punkti süsteem identifitseerimaks isikut ning ma peaksin seda ka austama. Aga ilmselt ma poleks ka nii endast välja läinud, kui postitöötaja poleks mind kohelnud nagu kaltsu. Sest tuletagem ju meelde, ma astsin postkontori uksest sisse särava ja puhanuna ning eriti heas tujus. Aga ilmselt mu aktsent pani asja paika ja olgem ausad, igas aussies on ka natuke rassisti. Igal juhul sellel tädile miski ei meeldinud ning ta väljendas seda ka suhteliselt otse. <br /><br />Aga peale ussi "ammustust"... läksin hoopis Anthonyga kokku saama ja nii ta siis tegi mu pisarakriimulisele põsele pai ning ravis mu haavatud auraasukest sinisinisinimere ääres sinisinisinitaeva all, papptopsist capucchinoga muret kurgust alla loputades... kuni mure polnudki enam mure ja au oli ka taastunud! Vat sellist imet suudavad teha päike ning minu abikaasa!<br /><br />No edasine puhkus ongi olnud puhkus! Tolmurullid ma siiski likvideerisin ja kapid rekvideerisin, ent see on ka kogu pingutus!!!!! Käin ilusates kohtades vaateid ja merd nautimas, lasen päikesel endale hästi ligi tulla, korra päevas sõidan kohtingule oma kalli kaasaga, et mõnes ilusas kohas ühist kohvi või kooki või ka lõunasööki nautida. Ja ei teegi muud midagi.<br />Ainult kass hoiab mind nööri küljes: ootamatult on ta nii <em>nõrk</em>, et <em>MINU KOHALOLEKUL</em> ei suuda ise aknalauale hüpata vaid mangub haledalt näugudes, et mina ta sinna asetaks..... ja nii ikka 7 korda järjest kaheminutiste pausidega..... LOL!<br /><br />Aga nüüd ootan ees mu järjekordne päikesevann! Sedakorda oma aias. Papagoid saavad naerda aprikoosipuu otsast, et vaata lolli, kes praeb omaenese liha! A nad ei tea vist, et päikeses on jõud ja minu kastitehases ruditud lihased ning väljavenitatud liigesed/ vaevatud kondid vajavad soojendamist, nii et selle kiljumise seal puu otsas annan ma neile suurima rõõmuga andeks!<br /><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-1313569376571061067?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-90071012497685257992011-10-13T16:19:00.000-07:002011-10-13T16:19:23.464-07:00Olemise talumatu kergusTõehetk oli saabumas täna, kell 7.33 hommikul, kui ma oma silmad valla lõin ning adusin, et heiiiiiiiiiii pane silmad kinni tagasi, sest PUHKUS algas ju!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ok, kyll ainult 10 päeva ilma meie suurepärase salati/köögivilja/ürte käitleva ettevõtteta, aga ka see 10 on number! Oma palehigis teenitud puhkust oleks ju oma 4 nädala jagu, ent ma säästva elustiiliga hoian seda järgmisse Eesti suvesse, et siis miski kolmenädalane tuur Eesti lavadel ette võtta (ja näiteks Pilleriinu ja Epuga Sri Lanka rahvalaule laulda????)!<br /><br />Nüüd ma siis laen oma akusid.... juba miski poolteist tundi! lol<br /><br />Kõik muidugi küsisid, et kuhu siis lähed ja mida teed. No teate, mitte kuhugi ei lähe ja kohe mitte midagi ei tee, selline oli mu aus vastus! Olen KODUS! ..... ja teen omale peenramaad, ja koristan kappe, ja vedelen rannas, ja jooksen ühe koera sabas ning lohistan teist taga, ja valan natsa betooni, ja istutan lilli, ja külastan juuksurit, ja lähen kinno, ja tõesti ei tee kohe mitte midagi praktilist, asjalikku, kasulikku, tarka, tulutoovat ning tervislikku.LOL!<br /><br />Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!<br /><br />Ent muidu on olnud kõik nagu muiste! <br />Ma olen tõsiselt mõtlema hakanud, et äkki peaks meie töö sissesõiduväravas hakkama pileteid müüma ja seda showd rahaks tegema. Või äkki peaks hoopis kaamerad üles panema ning hakkama kogu seda komöödiat reality showna 24/7 telekas näitama??????? Sest mida päev edasi, seda rohkem naljakas see on. Muidugi eks aru saada naljast ja olukorda sisse elamine võtab natuke aega, ent kui juba satiirinupu üles leiad, siis on ikka päris ...... IRWWWWWWWWWWW!<br />Kõik need värvikad tegelased, suured egod, piiratud silmaringikesed..... ja ahnus, ahnus, ahnus. <br />Meie värvika omaniku kõige suuremaks vaenlaseks on ta ise. Ma arvan, et ta öö otsa põletab oma raevu, kütab end piisavalt üles, ning hommikul lendab siis turja. Kellele või millele, see juba sõltub sellest, kes/mis esimesena teele ette jääb. Põhjus pole oluline, tõde pole ka oluline. Pea tuleb maha võtta, vahet pole, et VALE pea. Talle meeldib showd anda, tavaliselt teeb ta siis oma aeroobikashowd, vääneldes ja peast juukseid katkudes ning oiates. Kord ma nägin teda niimoodi oigavana ja undavana meie laost välja astumas ning uskuge või mitte, ma arvasin, et ta oli seest leidnud laiba vms. Tegelikult oli ta leidnud ühe aluse spinatit, mis talle SEEKORD ei meeldinud (et oli liiga väike!). Kole küll, kui selline põhjus inimese sellisesse depressiooni lennutab... ja hullemgi veel, kui ta kõik kõrvalseisijad sellega seoses maapõhja tambib. Meie nn. tootmisjuht sai kõik oma kraesse, ning vaene mees kaotas kõnevõime, ent omandas kokutamise minutiga...... <br />Lisaks on meie omanikul foobia: mitte keegi ei hooli!!!!! Kohe MITTE KEEGI!!!!! Mina ütlesin talle korra, et MINA hoolin. Ma võin olla loll, pime, kurt ja blond, aga MINA HOOLIN!!!!! Selle peale ta tõmbas autoukse kinni ning tõmbas uttu, sest ta teab ise ka, et ma üks vähestest olen, kes annab endast kõik. <br /><br />Meil oli eelmine nädala üks kõva audit tegelmisel, ning see audiitor oli kogenud ning vintske sell. Kuhu pilgu pööras või käe sisse pistis..... kohe midagi ka vaatevälja/ käeulatusse jäi! (mul oli olnud hommikul enne tööd jutuajamine oma ülemusega, et jah, mingit pokazuhhat me ei tee, on nagu on!) Kahe päeva kokkuvõte: ainuke puhas ning nõuetele vastav koht meie toitu käitlevas ettevõttes oli ..... nn. must pool, ehk siis sissetuleva kauba osakond! Ehk siis see, kus mina seisan ja kus ma rohkem kui aasta olen eesliinil oma harjaga seisnud, non-stop tiksutanud sodi ära korjata ning olnud kui rikkis plaat kordamaks algtõdesid toiduainete käitlemise kohta (pese käsi, võta praht maast üles, ent ära topi põrandale kukkunud salatit kasti tagasi, korista enda järelt jne jne). Ja kuigi on inimesi, kes kogu aeg irooniliselt loevad mu erivärvilisi märgistusi,. siis.... rahu nende südamesse, ka see oli mainitud, et kõik alused olid identifitseeritavad! Ning see on just see, mis on otseselt minu töö! Korragi elus olin ma endaga rahul!<br /><br />Ma ei mäleta, et ma oleks kunagi siin maininud meie personali- ja tööohutus spetsialisti. Tema on üks nendest paljudest, kes kuulub nn." värvikas isiksus, ent madal IQ"gruppi. Minu jaoks muutub ta aina värvikamaks ja ma kohe pean mõne minuti temale pühendama oma puhkuse ajast. Üks meie managere (kuulub gruppi "normaalne ja kahe jalaga maa peal") kommenteeris kord, kui ma sügasin kukalt ja arutlesin, et äkki oli peronalitöötaja käskkiri aprillinali, et ... oled sa eluski kohanud teda nalja tegemas? Ja täpselt just nii see ongi. Tõsine teoinimene (rõhk sõnadel <em>tõsine</em> ja <em>teo</em>!). Meest sõnast, või mis? Kord ühel ilusal esmaspäevasel hommikul mina ja laomees imetlesime meie alal laiuvat kirjeldamatut segadust, mille olid maha jätnud pühapäevased töötegijad.... (meil mõlemal on pühapäevad vabad!) ning just hakkasime arutama plaani A, kuidas seda kõige efektiivsemalt likvideerida, kui MÜRTSTI peatus meie ees oma Ford Falconiga teoinimesest tegus ja puhanud personali töötaja ning keris akna alla. Hommikuse tervitusena sõimas ta meid läbi, et MIS SEE PAPPKAST TEEB PRÜGIKASTIS????????????????????? Rob alustas ettevaatlikult, et meil oli siis paberi/papi kogumiskonteiner, ent kõik toppisid sinna igasugu muud olmeprügi ja see ei toiminud eesmärgipäraselt.... Selle peale munes teoinimene suust välja KULDMINA 2011: <strong>vat Margit, sul on</strong> <strong>see konks</strong> (mina isiklikult olen kiviajast edasi arenenud konksustaadiumisse, et siis <em>homo sapiens</em> on aretanud omale konksu kui käepikendus ja jõu-õlg, lohistamaks raskusi punktist A punkti B. Ratast minu jaoks leiutatud veel pole.... ent sellest hiljem). <strong>Nüüd teed sa nii..... kui keegi topib prügi valesse kontrinerisse, siis LÖÖ TA PEA SEGAMINI selle oma konksuga!!!!!</strong><br />Eeeeeeeeeehmmmmmm..................... Aaaaahhhhhmmmm...................... Ah-ahhh! <br /><br />Meest sõnast ju!?<br /><br />Ma ei mäleta enam pikka aega, et miski oleks mind terveks nädalaks niimoodi naerma pannud. Igal juhul <em>well done, you made my day</em>! Ma pärast küsisin Robilt, et ok, mina peksan ajud välja, aga kes selle laiali taotud hallolluse siis peaks kokku kühveldama? Või jätakas lindudele nokkida?<br /><br />Kujutage ette, kui ma oleks nüüd nii blond ja haagiksin ennast sellele korraldusele sappa. Mees, kes elus ei tee nalja. Mees, kes on (omast meelest) autoriteet. Mees, kes vastutab inimeste heaolu eest töökohal. Ja annab käskluse või ka loa, lüüa segi kellegi teise pea. Ma siiani ei suuda seda uskuda. Ma vahel tahaks, et see oli uni. Aga see polnud. Mis juhtuks, kui ma teeksingi nii, nagu kästud????? <br /><br />Eile see autoriteet munes oma järjekordse muna. Õnneks mitte minu sülle. Sedakorda oli see jälle Rob. Autoriteet nimelt nõudis, et igal õhtul peab meil olema valmis vähemalt 22 alust pestud kollaseid kaste saatmaks neid teisele poole osariiki. Rob alustas taaskord ettevaatlikult (autoriteet nõuab ju alandlikkust ning kuulekust oma alamatelt), et meil pole tavaliselt teisipäeval ega kolmapäeval mingeid värve tühje kaste alles, kõik on salatit täis või eri farmides. Ja sellele informatsioonile vastas mees väärikalt:<em> I dont give the fuck where from you take the crates, but there have to be ready 22 pallets to go!</em> (maakeeli siis... pole minu asi kust sa need kastid võtad, aga need peavad seal olema, läbi ussim.....) Mas ohkasin kergendatult, kuna teadsin, et lõppude lõpuks vähemalt 10 päeva ei pea ma läbi selle ussim.... mingeid kastikesi tekitama. <br /><br />Oh ilma, oh inimesi!<br /><br />Ahjaa, sellest rattast, mida minu jaoks pole veel leiutatud. Minu sõps Stuart hoiab mul silma peal. Nimelt on ta välja raalinud, et ainuke asi, millega mulle selga sõita, on fakt, et mul pole selle va kuradima kahvel-tõstuki juhiluba. Ja muidugi ta rääkis seda jälle laia suuga, et oi, küll ma selle bitchi vahele võtan. Ja muidugi oli keegi, kes sellest kohe hoiatama tuli. Meest sõnast. Ma pole seda tõstukit sellest päevast peale puudutanud. Ja seega ongi mul ainult konks ja käsi, millega 42 kg kaaluvaid tyhje aluseid liigutada. Ent paari nädala pärast lähen teen tõstuki load ära ja ma kohe mõnulen oma ettekujutlustes, kuidas ma saan Stuartile pettumuse valmistada ning teatada: LOOMULIKULT on mul load olemas!<br /><br />Ja siis me vahel selle teise kvaliteeditibiga arutame, et mis oleks see ühine äri, mis me temaga koos teha võiksime. Viimane arendus on: FLY-BY B(W)ITCHES INC. Et kui keegi vajab kellelegi tuld ja tõrva näkku sülitada ning avaldada kolme sõnaga kogu tõe selle persooni kohta, siis tellib meist yhe või mõlema kohale ning asi ants. Teeme oma töö ning läheme ise oma eludega edasi. Peale puhkust teemaarendus jätkub! LOL!<br /><br />Aga nüüd mu kaasteelised: koff, koerad ja päike..... ja just sellises järjekorras! Siinmail on kevad käes ja täna lubatud 25 kraadi ja palju päikest, seega..... peale kohvi koertega maad uurima, ning peale seda tõenäoliselt tunnike päiksesevanni! Tolmurull voodi all peab täna nutma jäämagi! Puhkus ju lõppude lõpuks!<br /><br /><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-9007101249768525799?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-18854328564946993352011-10-06T18:49:00.000-07:002011-10-07T03:29:15.518-07:00Oktoober kappab.......kappab, ent mul pole millestki kirjutada, sest mitte midagi pole juhtuma saanud, mis ületaks uudiskünnise. Kõik on endist viisi, tööl sama oige/vasemba, kodus kõik elus terved. Koerad on ilmutanud tavalisest rohkem aktviisust, kuna üks neist leidis aia alt nn. turvaaugu, mis koosneb KAEVATAVAST liivast, seega way to go!!! ... naabrite aeda! Huskyd on ühed tulemuslikumad kaevurid. Igal juhul täna olen neid kaks korda naabrite aiast koju tagasi toonud ja selle teise augu kaevamiseks (mis on nii suur, et mina mahuks vist risti sellest läbi) kulus 10 minutit..... Tänane reedeõhtune meelelahutus saab meil olema betoonitööd, et see viimanegi turvaauk ära lappida! Olgu öeldud, et aastatega on Anthony kogu aia aluse betooniga ära valanud, sest huskyd ei anna võimalust: kust kaevata annab, sealt ka kaevame! Uskumatu, kuidas see(loodetavasti viimane) meeter on turvamata jäänud ning kuidas huskydel kulus nõnda palju aastaid selle avastamiseks! <br /><br />Karinal on olnud viimased kaks nädalat koolivaheaeg ja et seda kuidagi sisustada, siis ta ostis oma säästude eest oma iPodi. Isa asi on nüüd võimalikult tihti soetada iTune kaarte, minu asi on siis preili maitsele vastavat muusikat alla laadida. Alustuseks ta muidugi kopeeris minu ja Anthony playlistid (mis on muide täiesti erinevatelt planeetidelt lol), ent siis sai aru, et tema kõrgendatud maitsele see üks ühele ei vasta.... Nii et ma hetkel suht kodus 9 aastaste muusikamaitsega...... mis vahel muidugi võtab sõnatuks! <br /><br />Ent iTunest rääkides... kiidetakse youtube, aga mina panustaks ikka iTunele. Oleks keegi mulle keegi näiteks 1983 aastal ennustanud, et jah Margit, ühel päeval on SEE laul sinu listis ja sa võid seda kuulata kõrvaklappidest oma Nanost, või autos aastal 2011 või uputada sellesse terve maja..... kõlanuks see kui ulme. Praegu aga ma endiselt lihvin oma playlisti ja olen juba päris uhke oma kollektiooni üle ning mul pole midagi selle vastu, kui ma muusika eest ka maksma pean (fair enough!). Sisaldades mõne loo ka eesti ja soome muusikat (jah, lugesite õigesti: soome muusikat!), on see minu enda isiklik kogu, põhinedes minu enda elule ja kõigele mis juhtunud on, meenutades inimesi ja hetki ja aegu ja mälestusi. Ja mida rohkem lugusid ma välja kaevan, seda rohkem aga meelde tuleb ja ilmselt ei saa mu playlist kunagi valmis lol Vahel Anthoy ikka ka kaeb seda üle ja siis imestab: kuidas sina seda lugu tead, sa olid ju raudse eesriide taga??????? Või mis see lugu su listis teeb???? (Kallis Anthony, see lugu oli täpselt SEE lugu ühel diskol 1986, mis jääb mulle alati meenutama, millised tulnukad me oma sääriste ja alumiiniumpulber-juukselaki-sees pähe lastud hõbehallide tukasoengutega olime ning kuidas me pärast diskot jalgsi läbi öö Taru poole marssides 5 km teed lühemaks lõigates läksime kuulihirmust halvatuna haudvaikuses üle sõjaväelennuvälja, et varase 5.50 bussi peale jõuda ning hommikuks koolipingis tagasi olla!)<br /><br />Anthonyle väga meeldib kuulata meie elust nn. raudse eesriide taga lol<br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-PwtEksUW56g/To7UYBPcJ8I/AAAAAAAAAFk/JKk_C5ljNZQ/s1600/SAM_0914.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://3.bp.blogspot.com/-PwtEksUW56g/To7UYBPcJ8I/AAAAAAAAAFk/JKk_C5ljNZQ/s320/SAM_0914.JPG" width="320" /></a></div><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-1885432856494699335?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-83847920056059004432011-09-15T20:46:00.000-07:002011-09-24T15:22:59.945-07:00Mitte midagi polegi nagu öelda... vist!Kuna mul ühepajatoit pliidil podisemas, siis kasutan aja ära midagi tehes, ehk siis .... logisin ennast blogisse sisse ja annan endast elumärki!<br /><br />Meie pererakukese tasandil midagi ehmatavat ja suurt ja põnevat toimunud pole. Kes koolis kes tööl, kes kodu valvamas..... Õhtuti siis saame kõik kenasti kokku ning naudime aega üheskoos, ent tavaliselt olen mina esimene, kes "ära kukub" ning enamasti enam 9.30 uudised magan täiega maha!<br /><br />Ühel ööl ärkas pereisa mingi imeliku hääle peale ning kui ta siis tulukese läitis, siis selgus, et va Grandpuss oli litsunud oma suure pea pereisa öölaual seisvasse veeklaasi ja kustutas häälekalt janu....... (Ma olen täiesti kindel, et see polnud mitte esimest korda, ent kass polnud lihtsalt ennem vahele jäänud....lol). Sellest imepärasest ööst saadik on meie kõigi öökappidele tekkinud veeklaasid, juhuks kui... Kui ma paar päeva tagasi töölt koju jõudes uksest sisse astusin, nägin ma kohe suure toa kohvilaual veega täidetud klaasi ning kui ma pöörasin oma küsiva pilgu vastutormavale pereisale: Ära ütle et.....????? siis minu mõtteid lugedes tuli poole küsimuse pealt ka vastus: jah.... juhuks kui.... Nii et meie pere uhuuuu tase areneb endiselt ning meie endi õnneks mitte normaalsuse suunas!<br /><br />Kuna me oleme siin jahedas Melbourne talves külmetades pisikute vastu natsa resistentsust kaotanud, siis oleme olnud gripi küüsis ikka juba kuu aega. Üle ühe ja kaks kolmest voi erakordselt ainult 1.... aga kogu aeg keegi joob gripiteed ja neelab paratsetamooli ning kõige enam ekspluateeritud kodumasin on kraadiklaas. Kuna mina olin kõige vingem tegija, saavutades kõige kõrgema palaviku, kaotasin hääle ning vindusin neli nädalat miski pideva 38 kraadi käes, siis pereisa Anthony otsustas härjal sarvist haarata: mida palavikus memm vajab, kui saabub koju, seljataga 18000 sammu, 11 tundi, külmas ja tuules..... ???????????????????? Peale muside ja kallide ja kuuma vanni ning villaste sokkide vajab ta ka KUUMA KANASUPPI!!!!!!!!!!!!! Ma pidin esimesel korral minestusse langema, kui astusin kööki ning pereisa keetis puljongit ning hakkis porrut, Karina aga riivis porgandit, mõlemad ajasid köögilaual seisvast arvutist supiretsepti kohal näpuga järge..... Asjaolu iseendast pole ju midagi erakorralist: <em>homo sapiens </em>keedab suppi. Olukord oli mulle ulme, sest 1. keegi teine meie perest suppi ei söö ega pea ka seda üldse söögiks..... 2. Anthony pole ealeski suppi ise teinud...... Praeguseks on see aga vähemalt nädalas korra meie menüüs, ning lisaks kanasupile avastas ülejäänud pere, et rukkileib ja või maitseb kanasupiga ka suht hästi! No ma nüüd siis jään ootele, millal tatrapudru, mulgi kapsaste ning ühepajatoidu võit saabub.... (pakun, et mitte kunagi lol)<br /><br />Töö juures on ..... las ma nüüd leian õige väljendi.... status quo. Ikka saama kaks sammu sisse, kaks sammu väljapoole tammumine. Mina endiselt raban kahel rindel, sest.... asendajat mulle pole leitud. See nn. õpipoiss andis alla, enne kui alustas ning siis saadeti minu tööd tegema yks 20 aastane vietnami taustaga nooruk. Tema tugevamaiks küljeks loeti tema mõningane inglise keelest arusaamise, rääkimise ning isegi kirjutamise oskus (muuseas, kas te teate, et enamus inimesi meie ettevõttes, isegi põlisaustraallased, on tõeliselt nõrgad kirjutamises? sõnad <em>spinat, koriander, petersell, kapsas..... </em>issake, mis versioone olen ma selle aasta jooksul nendest lihtsatest sõnadest näinud!). Ise ta pidas ka ennast suht tegijaks vennaks. Peale nädalat minu tööd tehes, sai ta omale oma aegluse ning pidevas uimas viibimise tulemusena hüüdnime DOPE. Ja kolmandal päeval võtsin ma ta ette, ning näitasin, kuidas oma töökoht korras hoitakse ning mis sõna PUHAS tähendab. Lisaks sellel oli ta täiesti dokumendisuutmatu, sest selle ajaga kui ta ühe paberiga valmis sai, oli seitse saadetist ootamas või õigemini möödunud ning ta lihtsalt magas kõik maha, tavaliselt suutis ta isegi selle ühe valmis paberi kogemata ära kaotada ning et küll küllale liiga ei tee, oskas ta ka OSA arvutifailist ara sokutada....... Ta isegi ei suutnud tuvastada meie suurimat rekkat, sest .... oooops, ma ei pannud tähele, et 34 alust minust mööda "vuhises"..... Olles algaja, usaldasime me talle ju ainult miski 1/3 minu tööst, et alustagu tasa-targu.... aga kaugemale ta sellest faasist ei saanudki.<br /><br />Nii et minul on endiselt kogu aeg kiire ning päevad mööduvad ülehelikiirusel. Ja kiiremaks aga läheb, sest kevad ja suvi tulekul, ning kõrghooaeg ka salati/ürdi/köögiviljamaailmas alles on ees! Minu tavalisel madalhooaja päeval täidan ca 80 vastuvõtupaberit, suvisel ajal 120 ning selle aasta plaanide põhjal on uskuda, et kerkib pigem 150ni...... Vastuvõtu paber algab kuupäeva ja kellaajaga, sisaldab kogu informatsiooni, mis toodanguga tegu, millisest farmist ning milliselt peenralt, kogus, kaal, temperatuur ning siis kogu ülevaade visuaalselt, 5 erinevas klassis. Kui miski pole ok, siis kommenteerid ning annad hinnangu, kuidas seda edasi käidelda. Yhel vastuvõtu paberil on 7 rida, tihti on partii aga 10+... et siis vajad kahte lehte. Ja lehe krooniks on kohaletoimetaja allkiri, mis muide on väga TRICKY.... kuna inimesed ei taha oma allkirjadega priisata! Allkiri tähendab ju vastutust antud informatsiooni eest. Ja lisaks paberile märgistad ka partii, tavaliselt aluse ja ka seal on kommentaarid (<em>limited use, check for disease, very fragile, need to select crate by crate, jne jne)</em><br />Peale kogu seda kupatust tuleb see kõik ka kenasti ...juhuuuuuuuuuuuu!!!!!!!........ arvutisse sisestada........... Lähipäevil aga ootab meid ees tehnoloogiline revolutsioon, sest võtame kasutusele uue, e-farmeri süsteemi, mis tähendab, et mina näen juba eelnevalt oma arvutist, mis tulemas on, kust, kui palju jne. ning mul tuleb siis ainult sisetada oma kommentaarid. Asja teeb aga ponevaks, et sel juhul tuleb tiimiliidritel kogu info iPad i sisse toksida juba põllul, ent nii palju kui mina tean, neist enamik ei oska isegi sms-i saata..... <br /><br />Aga mul on tunne, et mu ühepajatoit on nüüd selle aja peale tõeliselt valmis ning minu suu jookseb juba vett..... seega ..... <em>see you later, alligator</em>!<br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-jrYttvNGNXY/Tn5YBmXPT8I/AAAAAAAAAFg/xxNYgDzUi6o/s1600/SAM_0886.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://4.bp.blogspot.com/-jrYttvNGNXY/Tn5YBmXPT8I/AAAAAAAAAFg/xxNYgDzUi6o/s320/SAM_0886.JPG" width="320" /></a></div><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8384792005605900443?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-40062787018111945072011-09-01T22:25:00.000-07:002011-09-02T00:07:00.123-07:00Kuni surm meid lahutab<div>Kuigi meil kodus on kena kuuik ja meil kõigil siin hea olla, siis saatusel on omad väikesed salaplaanid ikka kah ning nii on meil tekkinud teatud jagunemine allhoovustes.</div><div> </div><div>Nimelt..... looduslik valik. Ja anname tõele au: valiku on teinud loomad, kes kõik on kellegi meie seest välja valinud.....</div><div> </div><div>Kõige vanem paar on kahtlemata Karina ja Mimi. Nemad on eluaegsed sõpsid ja lahutamatud olnud aegade algusest. Ilmselt mängis siin oma rolli, et Mimi on olnud alati suht aktiivne elukas ja väike laps on ilmselt pakkunud talle piisavalt võimalust müramiseks, jooksmiseks ja muude tempude tegemiseks. Praeguseks hetkeks aga on Mimist saanud vana koer, kohe kuidagi äkki...... ja tema veedab meil nüüd oma elupäevi õhtusse oma madratsikuhjal ilmaelu jälgides. Ent Karinaga side on murdmatu. Kord ühel õhtul hakkas Karina minu pärimise peale, et mis siis täna ka huvitavat juhtus, seletama..... ahjaaaa..... tead, Mimi hammustas täna ühte meest! </div><div> </div><div>Mis???????? </div><div>Jep. Mimi hammustas ühte meest.</div><div> </div><div>MIMI?????? HAMMUSTAS??????? Kuule pane nüüd loll jutt suhu tagasi......</div><div> </div><div>Ei noh.... tegelikult oli nii, et ma olin maja ees skuutriga yle aia hüpekaid tegemas ja mul oli Mimi käe otsas.... kui üks mees tuli ja käratas mulle, et MIS HÜPPAD SIIN..... ning lükkas mu üle aia. Ja siis Mimi tuli vahele ja hammustas teda!</div><div> </div><div>.............................................. (eetris paus ja minu silmad uskumatusest tõllarattana suured)</div><div> </div><div>Ja et kohe hammustas ikka tõsiselt? </div><div> </div><div>Jah..... verd kõik kohad täis ja mees liipas minema. </div><div> </div><div>Tead mis..... kui isa koju tuleb, siis räägid isale ka ilusasti selle jutu ära ning vaatame, mis siis edasi saab. Aga ära sa Mimi pärast muretse, tema tuli sulle appi. Rohkem peaks see mees nüüd muretsema.</div><div> </div><div>Isa Anthonyle muidugi see lugu üldse ei meeldinud. Järgmisel päeval võttis ta lapse kaasa ja läks politseisse. Mina olin teadagi tööl. Koju saabusime me kõik samal ajal ja siis lõi karm reaalsus mind poolsurnuks, lugedes Anthony tunnistust politseile: samal õhtupoolikul see mees ootas Karinat kooli juures ja jälitas teda autoga koduni, väljus sissesõidu teel autost ning hakkas lapsele järgi jooksma, ise sisisedes <em>SA VÄIKE ROTT!.......... </em>Karinale oli eeliseks, et see oli tema kodu ja ta valdas ümbrust, ning nii kui ta väravast sisse tuiskas, siis automaatsulgur sulges tema taga värava. Ent mees oli kohe kaks sammu tagapool ning pani käe väravaluugist sisse, et värav seestpoolt avada, ent.............. SEAL SEISIS JUBA EES MIMI KIHVADE VÄLKUDES!!!!!!!!!!!!!!!!!!! .............ning mees jättis ürituse katki. Samal ajal oli juba Karina toas ning telefonis isaga, kes hakkas teiselt poolt linna ülehelikiirusel kodu poole kihutama. </div><div>Ütleme nii, et jama ja sekeldust kui palju, tegime fotoroboti pildi mehest, mina uitasin päevi ja õhtuid otsides kirjeldusele vastavat autot või meest, kuid loo keskmes oli Mimi. Kohalik politsei ja kool tegid ettepaneku, et võiks kaaluda asja pressis esitlemiseks, kuid..... millegipärast me mõlemad tundsime, et seda avalikku palagani on natuke liiga palju. </div><div> </div><div>Nii et side Mimi ja Karina vahel on seda tugevam. Kõige suurem üllatus oli see, et Mimi RÜNDAS! Kogu oma elatud 15 aasta jooksul pole ta eal teinud mitte vähimatki katset kedagi rünnata (ainukese erandina nägelused Emilyga, kellega neil oli oma MÄNG!). Aga ju ta siis tajus ohtu Karinale ja sekkus oma ainsat relva kasutades. Mitte miski ei õigusta seda meest last ründamast, nagu pole ka õigustust tulla järgmisel päeval tagasi, kuna mehe uhkust oli eelmisel päeval solvatud. Kui tal oleks midagi öelda, tulgu koputagu uksele ning rääkigu täiskasvanutega silmast silma, mitte ärgu jälitagu last koolist koju. Lugu pole siiani lõppenud, mees on endiselt WANTED.... aga meie pere on maha rahunenud. Karina ilmselt kogu selle segaduse sees ei tajunudki füüsilist ohtu, tema jaoks ületas uudiskünnis rohkem Mimi reaktsioon ja sellest kogu tema päeva kirjeldus ju ka algas. </div><div> </div><div>Nii et see paar on loodud koos olema, kuni surm neid lahutab. </div><div> </div><div>Teine paar on siis hoopis vastuoluline. Sest nagu ma olen juba eelnevalt kirjeldanud Anthony suhtumist kaslastesse, siis tema üllatuseks valis kass välja just tema! Päeva jooksul toimub meil kodus 3 - 4 korda paraad, kui siis meespere sammub teineteise sabas teistele pilkugi heitmata... no naiteks vannituppa.... voi diivani peale..... voi voodisse....... Mida nad koos seal vannitoas teevad...... võta kinni, ent siis magamistoas ja diivani peal... moodustavad lahutamatu kaisu. Vahel Anthony öösel Wc-sse minnes ajab mu voodist välja, et WC-sse minna, sest see on lihtsam tegu, kui üle kassi ronida. Sest naist võid ju häirida, ent kass peab peale rasket päevatööd puhata saama!!!!!! Ja kui juhtumisi kass magabki minu jalgadel või selitab mul seljal, siis Anthony lihtsalt tuleb ja VARASTAB ta ära!!!!!!!!!!!! Ja lisaks sellele laseb Grandpuss Anthonyl ennast väänata ja käänata igasugustesse asenditesse, sest Anthony jaoks tal kunagi küüsi pole!</div><div> </div><div>Nii et see paar on loodud kestma, kuni surm neid lahutab.</div><div> </div><div>Ma tean, et see kõik kõlab ikka suht lollakalt, aga me ei pretendeerigi normaalseks pereks. </div><div> </div><div>Kolmas ja kõige igavam paar oleme siis mina ja uustulnuk Mish. Molemad sellised keskealised naisterahvad! Üks ühine omadus on meil ilmselge: meie mõlema tuline temperament ning rahutu loomus! Me kohe ei oska väärikalt astuda, vaid peame ikka kohe leegiga põlema: vähemalt jooksma või aiaääri ja põõsaid tuuseldades sinkavonka tuhisema. Ja ainuke erinevus meie vahel on, et mulle ei paku pinget rannas lainte vahtu püüda voi kajakaid taga ajada. Jalutuskäigu lopuks oleme mõlemad võrdselt sirakil. Aga vahel me võtame ikka aja rannas maha kah ning istume koonud koos, vaatame merele ja kumbki mõtleb oma pika elu peale ja kumbki tõenäoliselt imestab, et ....kuidas küll asjad nõnda läksid, et nüüd siin Seafordi rannas merd kuulan. </div><div>Kuid ega meiegi puhul pole midagi uut siin päikese all..... ikka kuni surm meid lahutab.</div><div> </div><div>Kogu see pliks plaks tagumine paar valja ei tähenda muidugi seda, et meie kooslus kuuikuna ei toimiks! Ma arvan, et nii kolm kahejalgset kui ka kolm neljajalgset meie majas tunnevad end kõigiti arvestatuna 24/ 7. Õnneks on meis sellevõrra kainet mõistust säilinud, et anname endale aru: meie mõõt on hetkel täis ja rohkem karvaseid-sulelisi meie majja ei mahu! </div><div> </div><div>Show will go on!</div><div> </div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-4006278701811194507?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-15351094817419263542011-08-25T17:18:00.001-07:002011-08-25T19:22:59.761-07:00Jarjekordne yhe aasta kokkuvote!<div>Nimelt tana tapselt 1 aasta tagasi yhinesin palgatootajate armeega siin Austraalias!</div><div> </div><div>Appikene, kuhu eelmised 365 paeva kadusid????????</div><div> </div><div>Eks nad ikka suures osas palehigis mooda said veedetud ja vaga opetlikuna on see aeg mulle taas kinnitanud: EI OLE MIDAGI UUT SIIN PAIKESE ALL!</div><div> </div><div>Selle aasta jooksul on meie "eliit"ettevottes ikka paris palju muutunud, palju inimesi on labi voolanud ning palju-palju salatit ja varki Austraalia, Dubai, Hongkongi ning Singapuri tarbeks toodeldud.... oeh..........................</div><div> </div><div>Ma pean mainima, et uuendused on endiselt kaimas ning nyyd soltub koik minu(sisetunde)st endast, mis edasi saama hakkab. Midagi on teoksil, uus valjakutse terendamas, ent nyyd vajan ma vaid aega (ja nemad kedagi mind asendama....), et asja seedida ja otsustada, kas hakata karjaariredelil ronima voi jaada mugavustsooni pidama..... Ma tegelikult ka veel pole otsustanud!</div><div> </div><div>Aga muidugi on too nagu seiklusfilm! </div><div>Mina olen nagu 300 aastane tamm, juured maas, ja jalgin seda koike ja NAEN koike! Ja pole siin miskit saladust.... nagemine paneb pildi kokku ja suur plaan ei ehmatagi enam. Ning nagemine teeb su teadjaks, sest ... ega keegi ju kaua teeselda viitsi ja tode tuleb alati paevavalgele. Onneks on nii, et selle nagemisega ei kaasne suurt LOBISEMIST, sest valdavalt hoian ma oma nahtut endaga, jagades seda vaid vahel kodus Anthonyga ja vaid monel kriitilisel hetkel too juures olen visanud trumpassa lauda..... aga tosiselt ainult siis, kui "rahvuslik julgeolek" vangub savijalakestel ning "riik" vajab paastmist!</div><div> </div><div>Muidu olen ma viimast kahte nadalat nautinud tool ilma oma sobra Stuartita. Tema on viibinud puhkusel (no jep, eks eesti naine on soitnud ajudesse ja nyyd vaja vahe maha rahuneda...) ja keegi pole kahjuks/onneks teda taga igatsenud! (voibolla tahendab see, et teda tegelikult ei vajatagi???????)</div><div> </div><div>Viimasel ajal on koik mu pisikesed indoneesia poisid oma teed lainud, kes tagasi kodumaale, kes oppima, kes leidnud paremini tasustatud ja kergema too. Nii et siis valdavalt on iga paev uue naod, ning see tahendab, et iga paev tuleb sama vana rikkis plaat peale panna, et selgitada meie eliityksuse printsiipe (alati kysi abi, pole lolle kysimusi, pea toopaik puhtana,alati rutta appi, kui naed kedagi jamas, ja ole valmis tottama jargmised 12 tundi......) Naljakas on see, et kui mina oma toimetuste vahepeal meie lattu sisse astun, siis koik uued tombuvad kohe endasse ja kuidagi kossi, sest ... SUUR VALGE NAINE MAPIGA laheneb! Eks see endast tonti kujuta jah! Ja nad on koik toeliselt yllatunud, kui mina laia naeratusega teretan ja teretulemast hoiskan! Ja siis moni teist paeva olija selgitab uustulijale, et see "tont" on paris ok, teda pole vaja karta, nii et ara varise!!!!!! </div><div>Peale yhe minu lemmiku, Julieni lahkumist, jai meile ainult halvim variant teda asendada: meie ainus nn. vana olija. Iseenesest on ta vist tore inimene, ainuke viga on, et ta pole just kirkaim kriit karbis ning peale selle, kui ta oma prillid salati sisse kaotas, on ta poolametlikult ka poolpime..... Ja vaatamata sellele, et ma mainisin tema lyhinagelikkusest ka ylemusi, keegi ei hoolinud! Ma nimelt teadsin, et kui grupp indoneesia poisse kylastas koaalafarmi, siis see poiss oli ainsana pettunud, kuna tema ei olnud suuteline yhtegi koaalat meetri pealt tuvastama ja ka pingviiniparaadil nagi ta vaid sammuvaid udukogusid. Ning nyydsest siis peaks seesama poiss siis kokku panema erinevatest komponentidest erinevad salatid....?????? Ja kui mina kinnitan alusele kleebise, et KONTROLLI HAIGUSELE..... siis ma juba teadsin ette, et tema seda kyll teha ei suuda.... Ma siis eelmisel laupaeval vehkisin kasitsi labi ca 500 kasti (jumala eest, minust on saamas aussie rammunaine 2011!) ning kontrollisin nad siis haigustele ise, sest sel ajal kui indoneesia poiss imetles oma silmade eest yhte liblet (tuvastades nn. haigust), olin mina suutnud juba 15 kasti tshekkida.... Ja nii ma olen siis temaga koos tuulanud iga paev, justnagu mu oma toos vahe tegevust oleks.... Aga minu kohu alt kasvab valja kogu aeg rohkem paare jalgu, nii et saame hakkama!</div><div>Meil on vana olijana ka nn. laomeeste ylemus, agfaan, aga tema on meil eriline..... s.t. afgaan ja temaga ma eriti ei arvesta. Peale aastat tootamist meie eliitettevottes, tean ma miks soda Afganistanis ei loppe (aga keegi ju minu arvamusega ei arvesta...lol): nimelt kui eestlane aastasadade kaupa istub ebaparlikarbina kinni oja pohjamudas ning ootab ja vaatab, siis.... afgaanid ilmselt (ja afgaanidest raakides ma raagin ikka ainult meestest, sest ... naised pole ju ometi loetud!) on loodud valima raskeima tee oma elus. Et isegi kui sul on sirge ja otse asfalteeritud tee punktist A punkti B, siis tema peab valima selle piinarikkama ja kaanulise ja magise ja rappuva ja kysima tahtedelt teed (ning seda koike eesli seljas "kihutades"). Ja kui sa arvad, et 2 + 3 on 5.... siis oige, see ongi, ent see pole nii lihtne: 86 - 130 + 245/3 -12 + 19 -80+13 -14...... <strong>vat see vordub 5</strong>!!!!!! Ja nii on see ka ilmselt selle hoimudevahelise sojaga.... et siis milleks otse minna (ja leppida), kui saab ringi ka (et siis tappa ja taga ajada)... vahemalt igav ei hakka ja tegevust jatkub! </div><div>Ja nii on see meie afgaaniga ka.... selle aja sees, kui tema korts laubal kukalt sygab ja salati heaolu yle motiskleb ning sygavalt arutleb, on.... hei hei vana, salatikaravan on juba vahemalt peatusevahe edasi liikunud! Aga mina olen jalle kui koeranael pepul: naine, kellel on oma arvamus. See on juba legend, kuidas ta mind ei usalda. Igal hommikul esimese asjana ma tshekin jarele koik tellimused, et siis olla valmis actioniks ning toota koigile just tapselt seda, mida nad soovivad ja tapselt nii palju, nagu nad vajavad. Tavaliselt ma siis annan teada laole, et ..... Dubai, 30 kasti, Singapur 4 *19 kasti ... ent see pole piisav.... afgaan ei usalda ju kedagi ning tema siis tuleb pealelounat tshekkima ja arvutab siis minu nahes yle koik tellimused..... ning endiselt jaab tulemuseks peale pikka ja keerulist matemaatikat... 30 kasti Dubaile, 4 x 19 Singapurile...... ent samal ajal on Dubai salat juba teel lennujaama ning Singapuri 76n kastikest kah juba valmis ehitatud. Ja siis ajab mind alati naerma, kui ta teatab, et no worries, we have to find something something...... ehk siis pole hullu, me leiame miskit miskit.... siis mina kui jalad maas naine tean, et siin ilmas pole midagi miskit miskit ja midagi ei juhtu iseenesest... Ja see tema <em>something something </em>on kujunenud meie firma sloganiks kirjeldamaks peatut olukorda, kus keegi lahendust ei tea ja kus kedagi isegi ei huvita lahendus kui selline. Aga ... las ta olla..... iga ettevote vajab ju oma afgaani....</div><div>Tegelikult oli meil alles kolmapaeval (meie yks kiiremaid ning kaootilisemaid paevi!) hommikul suur paanika, kui see afgaan toole ei ilmunud. Ma isegi ei tea, kuidas oli meie ylemustele jaanud mulje, et ilma temata kukub coolibah maailm kokku. Ei kukkunud miskit. Mina haarasin harjal sarvist ja koos selle ainsa vana olija poisiga ning kaputaie uustulnukatega, tegime asja lihtsalt ara. Ma lisaks sellele tegin ara ka kogu oma too. Me lihtsalt kasutasime 123 laks ja tehtud! meetodi! Keegi ei syganud kukalt (voi mune), asjad said tehtud kiiremini kui tavaliselt ning paeva lopuks tulid nii monedki mulle teatama, et minuga laks see koik nii lihtsalt ning ei mingit stressi. Aga ma tanasin ka koik poisse ja viskasin viit, sest tegelikult kukkus koik valja oodatust paremini ning paeva lopuks jai meist maha ilus, puhas ja organiseeritud ladu. Isegi meie tootmisdirektor oli yllatunud tulemustest.... Voibolla oli ka seda paeva millegi jaoks vaja, mine sa tea.</div><div>Ahjaa, lisaks sellele, et see paev oli 12 tundi pikk ja ekstreemselt tempokas, lisas oli tulle asjaolu, et mul on haal nn. levist valjas (meie pere gripp tabas ka mind ja mul on kogu kurk kinni paistetanud ning korist mingit haale moodi asja valja ei tule, pigem mingi saladuslik ja sexy sosin........). Et siis haal ei levinud, aga see tahendas seda, et koiki kasklusi pidi sosistama lahidistantsilt ning see eeldas siis toeliselt valedaid jalgu.... levimaks kiiremini kui haal!</div><div> </div><div>Aga jah, see minu viimase nelja paeva sosistamine on mu meeskolleege mojutanud sedavorra, et me vist avame uue kuuma tasulise telefoniliini, kus siis seksikas kahe naishaal uurib, mis plaanid sul selle spinatiga siis ikkagi on......lol</div><div> </div><div>Oh ja siis ma unustasin yhe toreda loo! Kuna meil nii palju inimesi toolt ara lainud, siis juhtkond hakkas otsima uusi inimesi. Et ikka kohe taiskohaga ja et alustame kohe austraallastest endist! Ja siis osutus valituks Josh. Et tuleb ja hakkab salatimeistriks ning siis asendab afgaani, kui see puhkusele laheb. No ilusad ja yllad eesmargid. Josh oli siis umbes 190 cm pikk. Et siis peaks ulatuma igasse korgusesse. Aga selle eest oli ta ka umbes sama lai (mis tegi mind natsa murelikuks, sest sellise kerega end igast praost labi ei pressi). Ja ta oli vaitnud toointervjuul, et ta lohub tood kui masin ning et kiire tempo ning 180 kraadised poorded on kakitegu temasuguse noore pulli kaes. No ok.... kokkuvotteks siis ytleme nii, et see 19 aastane noor pullipruks alustas teisipaeval, selle ta elas yle. Tootas pool kolmapaeva.... ja siis pidi ruttama, kuna kodus oli emergency olukord. Ning neljapaeval enne lounat joudis ta juba kaia kontoris kaebamas, et kastid on rasked ja ta vigastas <em>kasti tostes silmamuna</em>!!!!!!!!!....... ning neljapaeval louna ajal lahkus ta vaarika autokannakaga meie lugupeetud ettevottest, sest me oleme NII IGAVAD ning me ei VAARI TEDA! Good on you, Josh! Ta aga unustas kontoris ilmselt mainimast, et nende vaheste tundide jooksul, mis ta meie igavas ettevottes viibis, sellest 1/3 veetis ta pissil/kakal/joomas...... ja juhul kui ta oligi toopaigal, siis ta seisis nagu vaal keset kaost ja kasutas koik teisi, et anna mulle seda ja anna mulle toda.... Mina siis nahvits, nagu ma olen.... et nae, vota, see on siin ja too on seal... anna tuld ja muudkui tostsin tempot. Lisaks sellele tegi ta vaga <em>intelligentse</em> markuse esimesel paeval, et naljakas firma, keegi ei raagi inglise keelt ja tema ei saa kellestki aru (ja mulle- kelle ta yhena vahestest arvas keeleoskajaks, ta siis seletas, et kuidas ta kord Itaaliamaal ei suutnud itaallastega yhte keelt leida, sest nood lihtsalt ei osanud inglise keelt ja kuidas siis tema guruna kasutas inimestega suhtlemiskes MANGUKAARTE......... <em>oh inimesi, oh aegu</em>...) Kahjuks on selle mehe kere suurus korrelatsioonis tema aju vahesusega..... Ilusat ja sirget lendu talle edaspidiseks!</div><div> </div><div>Aga homme terendab ees veelgi valjakutsuvam paev.... ma saan omale VARIMARGITI..... ehk siis yhe naisterahva, kes paev otsa teeb minuga koos minu tood, et siis otsustada, kas temast saab mulle asendajat. Mul erilist usku pole sellesse persooni, aga eks nagu alati: time will show! Ku ma talle eile ohtul enne koju minekut olale koputasin ja sositasin talle korva, et ok, eks siis laupaeva hommikul 5.30 naeme, siis juba pelgalt sellest viskas ta huuled prunti..... et miks nii vara????? No mis ta arvab, et ma nagu enda meelelahutamiseks arkan 4.30 igal laupaeval???? Tema oli muide yks nn. arvamusliidritest, kes arvas, et ma ei nae tookohal yldse seksi valja. Nyyd ma siis annan talle voimaluse teha seda koike, mis mina teen iga paev ja tema asi/ probleem on valja tootada, kuidas seda SEKSIKALT TEHA. Juhul kui ta seda tahab. Minu jaoks pole oluline lol. Mul pole isegi aega sellise teemaga jahmerdada, sest ma ei usu, et minu pollevarv muudaks mind kuidagi seksikamaks ja kuidagi paneks teisi mind austama rohkem. Ma usun, et minu fannid austavad mind sellena, kes ma olen!</div><div>Aga jah, homme uus paev, uued valjakutsed, ... ent sama kahe sosin... (mis ei tee mu paeva mitte grammigi kergemaks, sest kuna ma pean seletama mu <em>varjule</em> koiki nyansse... ja neid nyansse on palju... siis mu kurk hakkab juba tana rohkem valutama, kui sellele motlen)</div><div> </div><div>Saaga jatkub.......</div><div> </div><div> </div><div> </div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-1535109481741926354?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-20564919863765269012011-08-11T19:46:00.001-07:002011-08-11T19:48:52.341-07:00Taamal vol2.....<div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-9-82OTPqme4/TkSUURVGRJI/AAAAAAAAAFc/S-x13z7UHNk/s1600/SAM_0836.JPG"><img style="margin: 0px 10px 10px 0px; width: 320px; height: 240px; float: left; cursor: pointer;" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5639795709344892050" border="0" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/-9-82OTPqme4/TkSUURVGRJI/AAAAAAAAAFc/S-x13z7UHNk/s320/SAM_0836.JPG" /></a><br /><div>... ei terenda enam dzunglit..... </div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-2056491986376526901?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-84900056620386056012011-08-11T19:42:00.000-07:002011-08-11T19:46:24.819-07:00Taamal....<div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-yrjzrY69YBM/TkSTtlvcxrI/AAAAAAAAAFU/grVOowSgDp4/s1600/26%2Bof%2BJan%2B024.jpg"><img style="margin: 0px 10px 10px 0px; width: 320px; height: 240px; float: left; cursor: pointer;" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5639795044809230002" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/-yrjzrY69YBM/TkSTtlvcxrI/AAAAAAAAAFU/grVOowSgDp4/s320/26%2Bof%2BJan%2B024.jpg" /></a><br /><div><div>terendab dzungel......</div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8490005662038605601?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-51456165250086151362011-08-11T17:56:00.000-07:002011-08-11T19:04:05.990-07:00<div>Et on reede ja vaba paev, siis peab ju selle paeva millegagi sisustama????</div><div> </div><div>Alustaks ehk sellest, et teisipaeval, 09.augustil, siis sai toimuma Austraalia jarjekordne rahvaloendus. Minule esimene. Teistele jumal teab mitmes..lol</div><div>Paar nadalat enne siis poetati iga maja ukse taha kysimustik, mille pidi taitma tapselt sel ohtul. Vahe edumeelsemad voisid sama kysimustiku taita ka internetis, sest kysimustiku paberversioonile oli lisatud ka PIN koodid, juhuks kui kellelegi tuleks pahe hull mote seda onlines teha.</div><div> </div><div>Kuna meie aga olime laisad ning vasinud (molemal 11 tunnine toopaev seljataga), siis laksime kergema vastupanu teed, ehk siis kogusime pere ymber koogilaua ja panime pere-ema arvuti taha istuma ning asusime pidulikult kysimustikku internetis taitma. Yksmeelselt valisime me isikuks nr. 1 pereisa ja siis meie Karinaga jaime satelliitideks, kelle tants rahvaloenduse moistes kaib ymber selle eelpool nimetatud votmeisiku ymber. Kysimustiku algus oli suht tavakohane.... nimi, aadress, vanus... ent siis laks Austraalia-paraseks katte. Kogu selle rahvustesegadikus tuli end maaratleda, kes sa oled, kust tuled, kus on sinu esivanemad parit, mis on kodune keel (ja juhtumisi, kui see ei ole ingilse keel, siis millisel tasemel, kui yldse, raagid inglise keelt...) ning mis usku oled. Meie pere jagunes muide kolme eri lahku: isa Anthony itaallasena markis end katolikuks, perenaine markis end ateistiks ja laps pani linnukese kirja lahtrisse: religioonitu. Enesestmoistetavalt jaime selle kysimuse juures vaidlema, et mis on siis vahe ateisti ja religioonitu vahel..... Minu isiklik seletus oma ateisti vaadetele olis siis jargmine: rasketel hetkedel pole mind kunagi aidanud KEEGI SEALT YLEVALT. Ainult mina ise ja/ voi minu vanemad on mind aidanud. Ja nii mina kui ka minu vanemad on taiesti lihast/luust ning eksisteerivad FYYSILISELT. Ning peale tuhandete raamatute labilugemist ma endiselt usun evolutsiooniteooriasse, ehk siis inimene eksisteerib siin maailmas siiski looduse loominguna, mitte kellelgi muinasjutu tegelaste pattulangemise tagajarjel.... Ja kahjuks jah, ei usu ma yhtegi jumalasse ega ka kuradisse, usun hoopis iseendasse ja oma vanematesse ja viimastel aastatel ka Anthonysse.</div><div> </div><div>Ent tagasi siis rahvaloenduse juurde. Olles taitnud ara siis koik haridusse, toossse, kooli puutuva, siis sattus meie teele ilus kysimus: MITU TUNDI SINA VEETSID MOODUNUD NADALAL TEHES MITTETASUSTATUD KODUTOID????? </div><div>Vastusevariandid:</div><div>a) kuni 5 tundi</div><div>b) 5 - 14 tundi</div><div>c) 14 - 20 tundi</div><div>d) yle 20 tunni</div><div> </div><div>Ootamatult lennutasime oma linnukesed Anthonyga molemad yhte kasti: molemad nimelt arvasime, et kynname rasket kodutoode vagu 5 - 14 tundi..... Jaaaaaaaaaaaaaaaaaaa siis laks aruteluks!!!!!!!!</div><div>Margit: et millal sina siis need 14 tundi tegid??????</div><div>Anthony: no iga nadal ju teen!</div><div>Margit: ??????????</div><div>Anthony: no naiteks teen syya........... </div><div>Margit, kulm pysti: korra nadalas pastakastet????? ja viis tundi????????</div><div>Anthony: eeeeee......... no aga ma teen vahel midagi muud ka......</div><div>Margit: no naiteks????????</div><div>Anthony: kuule naine, kas see on varjatud sonum mulle teatada, kui laisk ma olen???????</div><div> </div><div>Onneks kogu dialoog kulges naerukrampides, isegi Karina vaanles naerust.....</div><div>Ent siis vahetasime suunda:</div><div>Anthony: kuule naine, aga millal sina see 5 tundi tegid?????</div><div>Margit: kuule kuule, igaohtune soogitegu ja noudepesu ja koerad/kass soota ja prygikastid/kassiliiv valja, syletaied pesud masinasse ja siis kuivatisse ja siis triikida ja ara panna ja kogu reedese paeva veedan ma tavaliselt kodutoid tehes, ehk siis suurpuhastus ja gurmeeohtusook valmis ajaks, kui lovi (abikaasa) jahilt (toolt) koju tuleb.... ja siis maletad, eelmisel reedel ma rassisin aias oksi saagida ja siis pyhapaeval myttasid aias yle poole paeva ning ohtul tegin veel suure laari pastakastet sygavkylma valmis..... siis tegelt see teeb tublisti yle 14 tunni!!!!!!!!! ja teadsa, ma isegi ei kaeba, sest ma teen seda YLIMA ROOMUGA, sest mul on tanulik pere!</div><div>Anthony: memm, ma pidasin hoopis silmas, et sina oled meil ju tuntud nagu keravalk, et sina suudad teha seda koike vahem kui 5 tunniga!!!!!!!!!!!!!!!!! </div><div>Margit: aaaaaaaaaaaaaaaargghhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh</div><div> </div><div>(Kusjuures meil oligi moodunud nadalal juhus, kus mina hakates toolt koju soitma helistasin nagu tavaliselt Anthonyle, et olen teel. Ja tema teatas, et on kah teel koju, aga juba peaaegu kohal. Ja lubas et siis hakkab vaikselt ohtusooki nokitsema, s.t. paneb lasagne ahju. Kui mina 20 minutit hiljem koju joudsin, siis lasagne oli juba kylmkapist suuremeelselt valja voetud ja pereisa taterdas koogis. Perenaine lennutas ukse pealt seljakoti nurka, kallistas meest ja kassi ning jooksu pealt lylitas ahju sisse, lasagne ahju ja taimeri 30 minuti peale...... 30 minuti hiljem, istus pere lauda. Pereisa taterdas endiselt koogis, laps surfas netis ja pereema oli selle 30 minuti jooksul sootnud nalga sureva kassi ja toitlustanud koerad, vahetanud kassiliiva, viinud prygikasti valja, pannud oma tooriided pessu, katnud laua, pannud abikaasa ohtused tabletid valmis, pesnud ara hommikused kohvitasside, veeklaaside ja pudrukausside virna ning kainud ka dushi all..... Peale seda Anthony kysis, et kas ma teen seda koike selleks, et panna teda tundma laisana :DDDDDDD </div><div>Tegelikult saladuskatte all..... ma lihtsalt tahan, et koik oleks tehtud nyyd ja korraga, et siis mulle jaaks ka aega abikaasa ja kassi ja raamatute ja feissbooki (ja muu interneti jura )peale. Mulle pole pikka hoovottu vaja, pigem olgu yks tempokas aktsioon ja parast suur rahu!)</div><div> </div><div>Nagu ma jargmisel paeval too juures aru sain, oli see kodutoode kysimus yks koige meeleolukamaid yldse selles ankeedis ja nii mitmeski peres tekitas see vaikese tormi veeklaasis!!!!! </div><div> </div><div>Karina oli kurb, et ankeet tema kohta nii lyhike oli (kooliga kogu lugu loppes)ning keegi ei tundud huvi, kelleks ta saada tahab tulevikus..... sest hetkel on tema unistus saada baristaks (professionaalseks kohvitegijaks) ning hetkel ta kogu aeg toimetab meie kohvimasina kallal ning andes au yhele 9 aastasele tydrukule: ta teeb ka tosiselt haid <em>cappucchinosid</em>!</div><div> </div><div>Mis meil siis veel uut?</div><div> </div><div>Ahjaa, lapsel on peigmees. Cynon. Samast klassist. Ja poiss korvuni armunud. No ok, pole just George Clooney, ent selle eest on suur syda. Nyyd nad siis nadalaloppudel kaivad teineteise pool kylas. Cynon alati toob Karinale vaikese kingi ikka ka, toeline gentelman. Esimesel korral, kui Cynon meile tuli (kohver kaenlas), asus Karina yhte oma lopututest sahtlitest tyhjendama, ning isa Anthony tundis huvi, et mis teed tshikk? - Cynoni asjadele oma sahtli! Ning isa vottis asja kokku ohkega, ... ok, et siis koliski sisse! </div><div>Olgu oeldud, et kohver sisaldas sel korral taas kingitust ning vahetus sarki (sest gentelman on puhas ja korrektne mees, kes peab alati esinduslik valja nagema, eriti veel juhul kui ketshupiplekk peaks t sargile sattuma!) Ja mina jatkan Karinale nagu rikkis plaat kogu aeg sama juttu, et vahet pole, kuidas keegi valja naeb (peigmehel on paha ekseem....), oluline KES ta on. Ja isegi kui <em>te ei abiellu</em>, siis vahemalt truu sobra saad sa elu lopuni!</div><div> </div><div>Aga nyyd ma arvan, et on aeg end voodist valja ajada ja oma 14 tundi taitma kodutoodega!</div><div>Aga enne lahen heidan pilgu peale oma taga-aiale, kus suur oksatoo on toimuma saanud ja kogu dzungel harvendatud. Oksad veeti ara alles paar paeva tagasi ning kuna ma lahen toole pimedas ja kruiisin koju ka pimedas, siis paevavalguses ma oma uut aeda nainud veel ei olegi!!!!! Nii et olen nyyd vapustuseks valmis!!!!!</div><div> </div><div>Paikest teile sinna!</div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5145616525008615136?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-60262286595672237472011-08-04T16:47:00.000-07:002012-01-19T07:08:59.627-08:00Ulme<div>Kui nyyd paris algusesse tagasi minna, siis pean ma alustama jalle minu teele ette lykatud lemmikmehest, Stuartist. Mingil ajal (eelmise aasta september/oktoober ma arvan) sai minu vaatlusandmetele pohinedes mulle selgeks, et miski susiseb tema ja yhe tytarlapse vahel. Kuna mul puudus peaaegu igasugune taustainfo kone all olevate isikutes suhtes (v.a. et Stu on 1969 aasta austraalia valjalase ning et see Indoneesia paritolu tytarlaps oli tytarlaps tegelikult ca 20 aastat tagasi.....), siis lasin noortel olla. Ei lisanud ma ka mingit vett kylajutuveskile, vaid vaikides jalgisin mangu. Peale aastavahetust panin korva taha "markuse", et ilmselt on noored kokku kolinud, kuidagi koik margid viitasid sellele. Mitte et ma nyyd nende taga nuhiks eriliselt, aga noh, kui nemad oma tundeid elavad valja minu toolaua kohal ja mina ka siis nagu kolmas ratas nygin neid vaikselt korvale, et oma paberitood teha, siis paevast paeva saab selgemaks mis kaimas on. Umbes jaanuari lopust hakkasid siis juba koik raakima tekkinud armuloost. Minu ylemusel olid suures silmad, kui ytlesin, et mina teadsin ajuba ammu. Et kuidas????? No mul ju silmad peas. Ja kui ikka kaks inimest musitavad yksteist aluste vahel ja siis korgele ohku hypates ehmuvad, kui mina oma kontrolli tehes neid loputuid kaste loendades nurga tagant valja ilmun, ... siis pole see ju mingi astrofyysika, et 1 + 1 kokku panna. Aga pole ju minu asi voi mis?????</div><div>Tanaseks paevaks on aga noored abiellunud.... ja seda tean vist ka ainult mina :) Sest see kunagi-20-aastat-tagasi-tytarlaps saatis mulle feisssssbookis sobrakutse, ja tema profiilile klikates oli tytarlaps kogu oma eraelu laiali laotanud.... ning seal puha mustvalgel kirjas, et abielus ja pildid jne jne (olgu lisatud, et ma ei aktsepteerinud tema sobrakutset, sest ma ei taha, et stu & co perekondlikult vaataks minu ja mu soprade pilte ja siis kohust kinni hoides naerukrampides vaaneldes kommenteeriksid...... et nae kus loust voi nae kus ripneb voi issake milline bad hair day........)</div><div></div><div>Ma tegelikult yldse ei kuluta palju aega nende armastusloole ja abielule. Kes olen mina seda laita voi kiita. Ent.... asjadel on palju ponevam taust. Sest tuleb valja, et Stu on vaga voimekas nii mitmeski asjas. Voi siis tytarlaps. Voi molemad koos. </div><div></div><div>Yhel paeval kysis minult yks Kambodza paritolu (mees)tooline, et kui palju mina maksin, et viisat saada????? Et siis mis??????? Noh, kui palju sina maksid, et AUSTRAALIA VIISAT SAADA?????? Minu pyydliku seletamise peale, et esimese viisa riigiloiv oli 1400 dollarit vms ja teine viisa miski 800 vms.... siis tema ikka jatkas, et eiiiiii, ta ei motle mitte riigiloivu, vaid kui palju minu PEREKOND MAKSIS, et mind Austraaliasse saada........................................... Oh jesssssssas. (Tuleb valja, et raske on selgitada, et minu elu eesmark polnud Austraaliasse SAADA, vaid et asjad lihtsalt juhtusid nii, et ma sattusin siia ja selleks pidid minu minevikus koik asjad juhtuma ja selle tulemusena ma sattusin esmalt Sri Lankale jne jne jne)</div><div></div><div>Peale sellist kysimist hakkasid vaikselt puzzlet kokku panema, kild killu korvale. Nagu alati, ei pea ma kunagi kellegi sormi sahtli vahele looma, vaid kogu info jookseb ise mulle katte, vahel aeglasemalt, vahel aga tuiskab ootamatult kohale. Yhel paeval raakis mulle oma murest yks traktoristidest, et seesama Kambodza mees kaib talle pinda. Kuna see aussie mees on vaba ja vallaline, siis see Kambodza mees pakub talle diili: me maksame sulle 25 ooo dollarit, kui abiellud yhe (perele teadaoleva) tytarlapsega Kambodzast....... Et me teeme koik paberitoo, aga sina ainult kirjutad alla ning siis tuleb tytarlaps kohale, abiellute ning.......................................................... Mis edasi???????? Mina siis selgitasin kurvale mehele, et mis juhtub edasi.......... naine kaitub esimesed kaks aastat kassikesena, tubli ja korralik, ent siis saab permanent residency.... ehk siis pysiva elamisloa.... ning siis viibutab sulle tiiba. Ning kuna abikaasana on tal oigus poolele sinu varale, siis toenaoliselt kaotad ka kodu ja pead maksma ka oma naisele elatist ja ootamatult saab sinust koll ning naisest ohver...... ja omal ajal makstud 25 000 dollarit tundub peenrahana. Ja nagu asiaatidele omaselt, votad naise, aga saad kaela ka kogu pere..... Nii et ara vota nii lihtsalt, vaid motle ikka jarele. </div><div>Oma puzzlega edasi joudes, sai ka pilt selgeks, miks see mees omal ajal kysis, palju mina maksin, Kuna see aussie mees vedu ei votnud, siis ju neil oli kahtlus, et nende poolt pakutav summa oli liiga vaike.......</div><div></div><div>Aga tuld vottis hoopis yks teine mees. Meie laomees. Tore inimene iseenesest. Ma endiselt ei tea ka tema taustast midagi, ent kui juba Stuart hakkas talle naist sokutama, ju siis ta vaba mees on. Tegu on Stu naise sobrannaga, Kamodza tytarlapsega (ma ei oska oelda, kas tegelt ka tytarlaps, voi natule kypsemas eas, kuna selle naisinimese nagu on alati ratiku sisse mahitud....). Naisterahva viisa on nimelt aegunud juba 6 kuud ja nyyd on perekond Stuart aktsioonis teda valja aitamas. Stu viis noored kokku. Nagu ma olen aru saanud, on mangus 50 000 dollarit sellel korral. Koik on ju niiiiiiiiiiii romantiline..... noored tulevad kasikaes toole, noormehe pilk eksleb taevases kauguses, tytarlaps puha neitsi ja ...... Ja siin laheb asi inetuks......</div><div>sest vaene laomees veel ei tea, et selle neitsist pyhaku alasti fotod on Stuarti telefonis (ilmselt Starti naine ka ei tea ....lol!). Ja et asi veel inetumaks saaks minna, vinge sepp Stu nyyd siis esitleb fotoseeriat valitud seltskonnale.... (muidugi mitte mulle ja oma naisele, vaid ikka meestele tookojas). Ainus loll on hetkel siis see laomees, kellel pole toimuvast orna aimugi ja kes endiselt tuleb hommikul toole kasikaes oma neitsiga....... </div><div>Mina ja ma kaasmotlejad siis vangutame pead ja ei oska ka midagi ette votta. Tahaks laomeest aidata, aga sellises armustaadiumis, nagu tema, ega tema meid kuula ju. </div><div>Ja siis alles eile kysiti minu kaest jalle, et kui palju mina ikkagi maksin, et Austraaliasse saada. </div><div>Ma arvan, et ykski minu selgitus ei loe. </div><div></div><div>Kogu selle eelneva jutuajamise kokkuvotteks panen kae sydamele ja kinnitan koigile kasi Eesti passil:</div><div>MINUL POLNUD MINGIT POHJUST TRYGIDA KANGURUDEMAALE. MINUL OLI PIISAVALT HEA ELU EESTIS, VALJAKUTSUV TOOKOHT (NAGU AMEERIKA MAED), ISEGI AUTO OLI JA INTERNET NING OLI KA PARIS OMA KODU. OLI PIIMAJOGESID NING PUTRU MAGEDENA. JA OLI VALIKUVABADUS. JA REISIMISE VABADUS. JA OLI AUSTAJAID TIIRLEMAS, KOHATI LIIGA PALJU JA LIIGA TYYTULT. </div><div></div><div>ENT SEE AINUS JA OIGE OLI KAHJUKS JUST AUSTRAALIAST. JA MINU PEREKONNAL POLNUD MINGIT POHJUST MIND ARA SOKUTADA.</div><div></div><div>SEE OLI MINU JA ANTHONY MOLEMA VALIK.</div><div></div><div>Uskuge voi mitte, meie loomaaias on selline selgitus ULME!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-6026228659567223747?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-53634596578089651542011-07-28T22:37:00.000-07:002011-07-29T00:38:50.948-07:00Public Enemy<div>Eestlane... see on keegi selline, kelle.... vajutad hommikul nupust kaima ja siis tiksub jargmised 12 tundi ilma peatumata ja viginata.... Selline oleks vist vastus, kui kysida meie loomaaia asukate kaest, et MIS EKSOOTILINE LOOM SEE seal on??????? On ta ka ohtlik...???? Eeeee....... pohimotteliselt pole, aga kui tiksumist takistad ning saba peale astud, siis loob kihvad sisse ja kui ta inglise keelt oskaks nii hasti nagu emakeelt, siis tapaks su kolme sonaga....</div><div> </div><div>Karm vark. Aga nii ta ju hetkel on. Ja selle eestlase huumorisoon on ka selline kiiksuga. Nagu ma juba olen eelnevalt maininud, siis moni siin usubki peale minu sonavotte, et latlastel on 6 varvast (kiluvaraste maine ei pakkunud pinget, sest keegi siin ei tea mis kilu on.......) ja moni lihtsameelne ongi arvanud, et ma laksin ylikooli ainult selleks, et saada haritud tanavapyhkijaks.... (ma viskasin villast siin yhele vietnami poisile, kes imestas, et miks sa kogu aeg koristad ja pyhid?) ning naha salatilehti maas tekitab mulle fyysilist valu, ning yks on siiani sonatu, kui teatasin, et ma viigin ka oma aluspykse..... (tema nimelt arvas, et kyll mina olen yks korralik ja puhas naisinimene). Ma nimelt keeldun tunnistamast, et ma ka vahel vasin!</div><div> </div><div>Muidugi olen ma olnud ka paha tydruk..... minu lemmikmees too juures, Stuart..... meie kahekesi oleme kui loodud teineteisega sarvi ristama!!!!!! Aegajalt me ikka vahetame kylmi voltsnaeratusi ja ma pidin istukile kukkuma, kui paeval, mil Stuart sai omale ka lopuks ylemuse, ta uue bossi saatel sisse marssis ning kelmikalt minult kysis: Tere Margit, kuidas kasi kaib????? Ja kas sul oleks mulle anda laoseis kella 3 seisuga?????? Esiteks... ta tavaliselt ei yhma isegi morni tere, ammugi ei hyya ta mind nimepidi, juhul kui tal minu poole poorduda tuleb. Ja teiseks, pea terve aasta jooksul, mis ma seal oma postil seisnud olen, pole ta mitte kordagi ilmutanud mingit huvi laoseisu vastu.... ega ka selle vastu, kuidas minu kasi kaib. No uued bossid teevad imet. Kahjuks oli seda totaalset muutust ainult yheks korraks. Jargmisel paeval oli ta jalle seesama vana morn mees.... </div><div>Ent meie lahing Neeva all kaib ikka edasi teemal kvaliteedikontroll. Ma arvan, et kvaliteedikontroll on igas firmas nagu tyytu ripats: ilma temata ei saa, aga samas mingit tulu see ka ei too, ainult raskusi veeretavad kaela. Ja viimastel nadalatel olen ma suht rohkesti blokkinud nii mondagi voi vahemalt HOIATANUD! Ja kui siis yhel ohtul, margates meie spinatis kahtlasi marke, mis vois olla mingi haiguse esimesed tunnused, laksin ma agrokeemiku jutule (tuleb valja et minu loomaarsti silmad leiavad hasti yles ka taimehaigused ja selle poolest olen ma omandanud juba kova kuulsuse..... tavaliselt ma laon oma leiud siis agrokeemiku lauale ning edasine on tema otsustada, mis selle haigusega ette votta....) ning et hetkel seisis samas ruumis ka meie varvika ettevotte veel varvikam omanik, siis ..... oli kuri karjas. Omanik lendas taie rauaga siis Stuartile sisse ja et rohkem draamat saada, siis kutsus kogu meeskonna, kes pollul seda spinatit loikas, vaibale..... st. lattu, kus ta siis sahmima kukkus (et mis te mehed olete pimedad voi katetud/jalutud ja ei adu, mida te pollult korjate???????????). Muidugi esimene kast, mille tema virnast alla lennutas oli ka ikka jubedamast jubedam..... Mina seda isegi ei avastanud, aga tema pistis kae sisse ja nakkas kohe: peale nn. haiguse oli see tais mulda ja kollaseid idulehti ning terveid spinatipuhmaid koos juurtega..... ja siis hakkas tuld ja torva lendama. Ma pohjalikult seda etendust ei saanud jalgida, sest mul oli parasjagu suht kiired ajad oma toos, ent ma nagin loppmangu, kui Stu ja tema meeskond kyhmus ning naost punasena laost valja lontsisid. Jaaaaaaaaa jargmine hommik joudis see bumerangina minuni tagasi, et mina olen nyyd SYYDI ja et mina laksin ylemuse juurde KITULE! Jesssssssssssssssssssssssssssssssssssssssss! Well done, men! Ma isegi ei hakanud neile seletama oma tavalisi rutiine, vaid ytlesin, et igayhel on oigus oma arvamusele ja oma toele. Ja et minu too ongi leida yles see, mis ei tohiks inimese toidulauale sattuda ning mina jatkuvalt teen seda edasi, vahet pole, milliste nimedega nad mind ei nimetaks. Ent nagu ikka, samas oli ka inimesi, kes taas tulid mulle toetust avaldama ja kiitma, et kuradi julge tadi oled! </div><div> </div><div>Vahel oma voitlusi voideldes olen ma moelnud, et onneks/kahjuks???? Greenpeace ning loomakaitseaktivistid ei leidnud mind omal ajal yles...... ma oleksin olnud vaga hea eesvoitleja, sooda mulle aga idee ja juba ta seisabki barrikaadil pysti, lehvitab vaalade heaolu nimel lippe, tormi ja tuult polgamata (sest tema, see eestlane tiksutab peatumata edasi........ ja ei vigise......), seistes silmitsi loose : loose olukorraga.....</div><div> </div><div>Yhte asja olen ma veel tahele pannud: juhul kui on tegu mingi kriitilise olukorraga (no meil on neid paevas umbes 10!), siis esimena soostavad inimesed minu juurde! Nad teavad, et mina ju ometi reageerin ja vahemalt votan midagi ette, s.t. et torman asja kinnitama/ ymberlykkama ning edasist tegevuskava koostama. Ja ei raiska asja juurdlemisele, et kesse on syydi ja kelle pea peaks maha loodama! Muidugi see vasitab ja pole ka otseselt minu too, ent..... uskudes sinisilmselt paremasse homsesse ma toesti tootan meie yhise eesmargi nimel.... (eesmark on hetkel suht udune, ilmselt vist omanikule suurema kasumi tootmine.....lol).</div><div> </div><div>Ja nyyd natuke teistest silmajaavatest asjadest ka. Ma pole veel aru saanud, millest koik need ylemused kogu aeg telefonidega raagivad. Mul on vahel 5 meest ymber laua ja koik raagivad samal ajal telefonidega ja mitte keegi neist ei raagi omavahel...................... </div><div> </div><div>Ennemuiste oli meie inimestel tavaks, et enamus tassisid salatit jms. koju palju kanda suutsid. umbes kaks kuud tagasi ilmus siis koikjale ustele/seintele kuri kiri, milles teatati, et nyydsest on selline tegevus karmilt keelatud ning seda nimetati suisa varguseks. Et kui vahele jaad, siis oled kohe vallandatud. Kaskkirja lopetas elupaastjana lause, milles teatati, et nyydsest jagatakse meie tooteid igal neljapaeval kella 3 pealelounal parklas. Mulle tundus, et see kiri laks toeliselt korda ainult mulle (kes ma korra nadalas horeda pundi murulaugu voi kaharpeterselliga koju vantsisin) ja mu monele lahedasele mottekaaslasele. Mind peatas see taiesti ja pole ma kordagi ka ennast puntis teistega seismas leidnud jagatava salati sabad. Eestlase uhkus ju..... Olen ma senini salatita hakkama saanud, saan ka edaspidi. Ent teiste jaoks kyll miskit ei muutunud. Koik on endine! </div><div>Yhel paeval ma siis tosimeeli kysisin, et kui ametlik see kaskkiri on ja akki see koik on miski hale nali???? Kuna keegi pole kunagi nainud meie personalitootajat (ja tema selle kaskkirja autor oli) nalja tegevat, siis koik ylemused kinnitasid mulle, et jah.... suhtu tosiselt! Ok, Meest sonast!</div><div>Kuna minu toolaua juurde saabub koik, mis sisse tuleb, siis laekuvad sinna mingil hetkel ka "huvigrupid"..... et kes tahab pista kotti lillkapsa ja kes paprika ja kes nuhib spargelkapsast vms. Kuna enne ju kurja kirja polnud, siis ma ka ei reageerinud, vahel kyll poetasin markuse, kui keegi ikka yletamatult palju kaenlasse kahmas..... Ent nyyd, kuri kiri seinal ja koik kaituvad nagu umbkeelsed voi/ ja kirjaoskamatud! Ma siis asusin missioonile: egas muud, kui andke aga pohjus ja seal ta voitleb! Ma kysisin koigi kaest, et kuule, kirja oled lugenud we????</div><div> - Ah, no mis siis, ma ainult natsa votan! </div><div>- Vat ei vota enam...... sest see pole aus teiste suhtes. Ja minu suhtes. Sest mina ei vota. </div><div>Tavaliselt pungitati siis silmi. See kahjuks ei aidanud, sest mina aga jatkasin:</div><div>- Ma peaksin praegu hoopis minema personalijuhi juurde ja teda taevitama, et sa votsid need 7 lillkapsapead. Aga tead, ... ma ei lahe sinu selja taga susima, ma hoopis ytlen sulle otse nakku, et lao need nyyd kenasti kotist tagasi ja unustame asja. ENT ma pean sul silma edaspidi peal. ilusat paeva!</div><div>Mingil hetkel olin ma nagu rikkis plaat, korrates ikka yhte sama..... ent korra olin ma sonatu:</div><div>tegu oli kohvipausiga ning nagu tavaliselt mina jain nautima vaikust ja tegema oma paberitood. Miskil hetkel astus sisse MINGI mees, ma arvan, et keegi traktoristidest, mulle taiesti tundmatu meesobjekt. Ta astus minust mooda kui postist, haudvaikuses, ja haaras minu korval seisvast konteinerist ca 5 spargelkapsast ja siis vaarikas vaikuses astus uksest valja...... Ma lubasin peale seda, et yhel paeval konnin ma sisse tookotta, ei tervita kedagi, ei poora oma pilku ja kulgen tahatuppa, haaran laualt naiteks elektritrelli ja hunnitus vaikuses kulgen trell kaenlas tookojast valja. Vahet pole, tapselt sama kaitumine ja ju vist hea tava siin kandis lol!</div><div> </div><div>Oma kiituseks voin aga oelda, et minu sisin on vilja kandnud ja viimased kaks nadalat pole ma enam kordagi kellelegi meenutama kurja kirja seinal. Ju olen omandanud sellise kolli kuulsuse, et keegi enam ei julge!</div><div> </div><div>Siis jargmine voitlus on ... olmeline prygiteema. Kuidagi on aastasadade valtel meie ettevottes kujunenud komme, et koik, koondnimetusega prygi, selle me sokutame kuhugi esimese ettejaava nurga taha. Ja sellisel moel tekib minu valdustesse kogu aeg mingit salaparaseid kaste tais midaiganes tootmisega kaasnevat plasti, teipi, kile ja pappi. Vahel ma naen vaikesi kollaseid kaekesi, kes selle ukse vahelt sisse libistab, aga enamuses kordadel see lihtsalt tekib eikusagilt. Ja siis mingi valemiga, keegi tyhjendab oma prygikasti minu laua korval seisvasse prygikasti. Kurattttttt! Miskiparast see mulle kohe yldse ei meeldi! Kogu see asi ei meeldi mulle just eeskatt pohjusel, et tegelikult suur prygikonteiner asub kohe teisel pool seina, et siis max 5 m kaugusel. Aga inimene on ju loomult laisk ja kesse ikka viitsib votta need 5 viimast sammu ja kate rammu kasutades avada konteiner.... Lihtsam on ju see ara sokutada. </div><div>Yhe toopaeva lopus jai siis yks meestest mulle vahele: tyhjendas oma paevaga toodetud prygi minu prygikasti. Ma siis kohe tottasin teatama, et hei hei kylamees, mis teoksil??????? Et tead, prygikonteiner on VOT SEAL! .... ja homsest alates suundud oma ilusa oranzi kastiga sinna. Tema kokutas mulle vastu, et ta tahtis samas ka minu konteinerit tyhjendada.... et mind aidata! Ok, tubli mees! Thanks! ... aga jargmise paeva louna ajal, keset koige kibedamat tood, votsin mina oma prahilahkri ja laksin selle mehe tookohta ja tyhjendasin koik pealtvaatajate silme all selle sinna ilusasse oranzi kasti...... No selle mehe nagu oli asiaadile mitteomaselt ikka suht pikk, aga pealtvaatajad said kohutaie naerda!</div><div>Ja siis mingi paev loin lahingut meie afgaani afgaanist pojaga, kel onneks on tarkust disaini oppida ylikoolis, ent mitte nutti praktilistes asjades. Ma leidsin ta seismas ja kukalt sygamas tyhja jaakonteineri korval. Et tal nagu konteinerit vaja, et selles laiutab suur kilekott ja selle kilekoti pohjas natsa jaad. Ma siis jalgisin, kuidas pika mottetoo tegevusena siis hiivati see suur 500 liitrine kott konteinerist valja ning otse porandale maha. Kui ta siis asus konteinerit lykates toa poole liikuma, siis ma kysisin, et mis sa oige teed? </div><div>- Mul vaja tyhja konteinerit</div><div>- Ok, aga miks sa selle kile siis maha viskasid?</div><div>- Sest ma vajan ainult konteinerit!</div><div>- Aga tead, see on siin minu tookoht, kui sa veel aru pole saanud ja mina ei toota mitte prygikastis, kui sa sellest ka pole veel aru saanud. Nii et ole hea poiss ja korja see kile yles ja aseta see SEAL asuvasse prygikonteinerisse.</div><div>Vastuseks sain sygavalt solvunud nao..... ja tigukiirusel liikuva kile...... aga oma tahtmise ma sain.... ning omale vaenlase ilmselt kah!</div><div> </div><div>Selle teema lopetuseks pean aga taas raporteerima, et muutused on kaimas ja minu mission impossible is more likely to become mission possible......lol</div><div> </div><div>No ja nii ma seal jatkan, avalik vaenlane...... endiselt peatumatult tiksudes oma 12 tundi ja alla ei anna. Kristalselt aus olles, olen ju tegelikult jaanud pidama teatavasse turvatsooni, kus valitsen olukorda ja midagi rasket selles ju lopuks polegi! Jaan oma seisukoha juurde, et see on siiski koige lihtsam too, mida ma elus teinud olen, ja just selleparast, et minust ei olene midagi, koik suured otsused tehakse kuskil kellegi teise poolt ja kellegi saatusele mina alla ei kirjuta! </div><div> </div><div>Aga luban, et lahitulevikus jatkan oma loomalugudega ning mulle tundub, et silmapiirile on tousmas ka uus paljutootav teema a la varjatud kosjakontor meie lugupeetava ettevotte kulisside taga.......</div><div> </div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5363459657808965154?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-88689148584961026352011-07-21T16:56:00.000-07:002011-07-21T17:56:06.413-07:00Syndmustevaene elu<div>Minu moningane vaikiolek ei tahenda, et mul suu mulda tais. No lihtsalt pole olnud midagi tarka oelda ja pole toimunud ka yhtegi markimisvaarset syndmust, mis meediakynnise yletaks.</div><div> </div><div>Tavaline argirutiin.</div><div> </div><div>Voi siiski???????....</div><div>.....kaks nadalat tagasi siis tombasin oma kalendermarkmikusse suure punase ringi...... mis ei tahendanud seda, mis see tavaliselt naistel kalendris tahendaks, vaid see tahendas hoopis seda, et jseisin silm silma vastas aasta koige JOLEDAMA ilmaga. Ilmateade lubas kah vahemalt taskunugasid taevast alla, ja hommikul kui end yle ajasin, koeri uksest valja surudes ning siis (vanainimese kombel) omaette raakides .... et kurat sellise ilmaga ei aja Eestis keegi isegi koera oue, ent MINA pean veetma vahemalt jargmised 10 tundi selle vanajumala meelevallas, tuules ja vihmas...... Ok, egas midagi.... meriinovillased karupyksid jalga, kiht kihiti sarke ja kampsikuid (aga ka mitte yleliia, sest mul on vaja kogu selle kihtide alla jaada ka liikumisvoimeliseks!), myts silmini, kindad katte ja teele. Arvestades olukorda valjas, polnud mu ettevalmistused asjatud. Kuid hiljem tool, oma valdustes seistes ja oma hindamatu vaartusega panust andes, sain aru, et kui ikka vihma kallab lakkamatult, siis ka kihid ei aita. Ja kui vesi saabastes mulksub, siis villane sokk ka ei aita. Ja mida iganes sa omale ymber ja pahe ei pane, sellise antarktilise tuulega ei aita kohe yldse miskit. Samal ajal mul siiski jatkus empaatiat nende inimeste suhtes, kes kuskil seal valjas tootasid, sest mina sain ikkka aegajalt nn. tuppa sooja minna, olgugi et siis nn. toas oli 5 kraadi sooja, ent seal ei vingunud tuul. Oli ikka jole paev! Ja siis ma motlen koigi nende myytide peale, mis Austraaliast teevad volumaa.... et soe ja paike ja kangurud ja lahked inimesed....... siis............. ah, mis ma neid unistusi ikka lohun, las igayks avastab enda Austraalia! Asja kokkuvotteks: -25 Eestis on lihtsam yle elada, kui +1 sellist joledust Austraalias. </div><div> </div><div>Aga muidugi veedan ma suurema osa oma paevast tool. Selg tehti terveks, igasugu piirangud voeti maha ja nyyd ma olen juba paar nadalat tammunud vana sissetallatud rada. On yks asi, mis yhel kaunil paeval OTSUSTASIN. Kuna 21. sajandiks on tehnikarevolutsioon juba mingil maaral edenenud, siis julgesin omale ette kujutada, et ..... ennast saastes hakkan raskeid (40 - 42 kg) puualuseid tostma hoopis TOSTUKIGA... ja mitte kasitsi teisaldama...... ning siis ma otsustasingi hakata seda nn. forklifti tostukit oppima. No et kui mul on veoautojuhi luba ja seemendustehniku paberid (molemad kyll paraku kaugetest 80-ndatest!), et mis see tostuk siis ara oppida pole????? Palusin abi meie meestelt, kes sellega iga paev tootavad ja alustasin tasapisi, ohtupoolikutel, kui meie tookaitse spetsialist juba kodus saia mugis...... Tostuki kasitlemiseks pead ju omama kvalifikatsiooni lol. Ok, alustasin siis ringikestest, mis yha suuremaks laksid. Olin isegi nii lahke, et KUULASIN mida nouandjad mulle RAAKISID. Viskasin ikka tiba musta huumorit ka enda arvel, siis meestel hea kaasa noogutada, et jajajaaaaa, saame aru, naine ja tostuk..... Ytleme nii, et nyyd 3 nadalat hiljem, keegi enam ei maleta, et ma kunagi ei osanud seda masinat. Nyyd tundub koigile see iseendast moistetavana, et ma sellega ringi lendan, aluseid korrastad ja laen. Ja mulle omale pakub koige rohke silmaroomu, kui olen kogu meie sissesoidu ala hoidnud korras, nii et koik alused on JOONE JARGI. </div><div> </div><div>Muidu on too juures koik endine, voi.... ehk isegi natuke parem. Endiselt vaidan ma aga, et tomba meie suureparasele toostusettevottele aed ymber, nimeta see ymber Melbourne Zoo osakonnaks, pane tadi putkaga varavasse ja hakka pileteid myyma, sest issanda loomaaia elukate lai valik on kenasti esindatud. Meil on oma emalovid, anakondad, barrakuudad, podrad, teod, suslikud, kaopojad, hundid, rebased, paar neandertaallast, tiigrid, afgaan, kohe mitut sorti ahvi, taltsutatud ja taltsutamata karud, gekod jne jne. Omaette turvapuuris on muidugi Eesti naine, kes voib olla aarmiselt ohtlik, kui teda narrida voi kepiga togida. Parem on teda mitte susida. Las ta ajab oma asja talle omale arusaadava systeemi alusel lol.</div><div> </div><div>Meil on endiselt kasil juhtkonna muutmine ja pea iga nadal toob mone uue nao. Ilmselt laheb meil vaja kogu selle ametnikkonna jaoks varsti uut administratiivhoonet ning laiendada parkla, sest igalyhel siin paikese all on ju koht oma lauale ja arvutile ja ametiautole. </div><div>Aga ega nad meid, puuriloomi, palju sega, neil on oma voitlused voidelda ja oma missioonid lopuni kaia. </div><div> </div><div>Meie puuriloomadest aga kirjutan ma ykspaev yksikasjalikult, sest nad koik on oma liigi parimad esindajad. Ja kust siis veel oppida, kui mitte Emake Looduse enda poolt pakutavast?????? </div><div> </div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8868914858496102635?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-67986790952565922262011-07-02T20:14:00.000-07:002011-07-04T01:27:05.565-07:00Survivor. Dzunglis. Parkimisdzunglis.<div><div>Kui nyyd koik ausalt ara raakida, pean ma alustama sellest, et mida aeg edasi, seda rohkem ma poodiminemist valdin. Ma voin isegi vaita, et kohe vihkan seda tegevust. Ja ma enam ei mainigi, et laheks kuskile kaubanduskeskusesse hangima ja poest poodi aega surnuks looma. Esiteks, pole mul selleks aega, elu on liiga lyhike viiv seda poodlemisele kulutada. Teiseks ja peamiseks pohjuseks on .... liiga palju inimesi ja liiga vahe ohku. Mul on see vastumeelsus juba lapsepolvest ja ma maletan mitut puhku, kui Tartu kaubamajas inimmassis voi linnaliinibussis pilt hakkas eest ara vajuma. Seega..... valdin nii palju kui voimalik sattumaks poodi. Meie peres ongi nii, et mina teen nn. ostulisti ja isa Anthony siis votab retke ette, Karina trygib kaasa niikuinii, sest mine sa tea, ehk onnestub nillida endale ka miskit keemiat ja E-sid tais eresinise voi myrkrohelise vahtkummi sarnase maiustuse.....</div><div> </div><div>Kuid naiteks tana tegin ma saatusliku vea..... sest olles hommikul kell 7 silmad valla loonud ja koogis toimetanud ja pesud pessu/kuivatisse/kappidesse ladunud, koeri narritanud, Grandpussi venitanud, kohvi serveerinud kaasale voodisse, aurutanud spinati ohtusoogi jaoks valmis, lugenud keskendumisvoimetult raamatut, nokkinud nina ja leidnud end piisavalt tais energiat, edastasin jargmise informatsiooni ikka veel voodis lebitavale abikaasale: MINA LAHEN NYYD POODI! Silmad kui tollarattad, vaatas ta mind kui UFOt.... voi ilmselt oli ta segaduses minu vaimse seisundi parast.... SINA????? POOOOOOOODI??????? </div><div> </div><div>Jep, julge hundi rinnad on ju rasvased....lol.</div><div> </div><div>Lykkasin siis Chryslerile haale sisse ning rockraadiojaama pohja ning labi vihma ja saju kummide vihinal Frankstonisse. PUNKT.</div><div> </div><div>Pidu loppes sellega. </div><div>Kohe kui kaubanduskeskuse parklasse sisse keerasin, siis imestasin, et mis vark, pyhapaev ju, tasuta parkimine, mida koik need kaks rida parkimispuude ees ootavad. Kannatliku pohjamaa naisena siis hakkasin ka ootama ja olukorda selgitama. Ja pohjamaine kannatus hakkas ka koleda kiirusega kahanema, sest MITTE MIDAGI EI TOIMUNUD! Liiklus oli seiskunud, nii minu ees, kui minu taga. Ja isegi valjapaas parklas oli umbes, sest nii nagu minu terane silm suutis seletada, olid koikide valjasuunduvate autode juhid minetanud inimlikud tunded ning ka unustanud vasaku kae reegli ning keegi ei andnud kellelegi teed. Mina aga istusin blokituna kymnete autode keskel, ei edasi ega tagasi. Yritasin autos ajakuluks mond rokilugu kaasa louata, aga mis sa ikke karjud yksi autos nagu kuutobine, seega .... jalgin mangu. Olles meeter meetri haaval joudnud lahemale "vabadusele", oli mus siiski natuke lootust paremale homsele..... Ja kui ma siis paisu tagant valla paastes end parklasse sisse sain.... siis sain aru, miks koigil oli nii hirmus kiire sealt valja saamisega. Parklas valitses PARKLAKAOS! Keegi kellelegi teed ei andnud, vabu kohti polnud, ostlejad ilmusid ja kadusid iga nurga tagant, autod tegid oma loputuid ringe. Mingis strateegilises punktis olid kaks autot oma esituled kokku surunud teineteise vastu ning omanikud karjusid teineteise peale ja vehkisid katega, rahvamass sulgus tihedamini ringi seda etendust jalgima. Apppppppiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! </div><div> </div><div>Pogene, vaba laps! </div><div> </div><div>Onneks sain ma valja sellest hullumajast poole lyhema ajaga, kui sissesaamiseks kulus, mis tundus hetkel ikka suht well done! </div><div> </div><div>Ja kui ma jargmise (avatud parklaga) toidupoe poole kruiisisin, siis .... motlesin tanulikult oma Oisu A&O poe peale, kus oma leiva ja kohivkoore ostmiseks yle 2 minuti ei kulutanud ning alati oli parklas kohti ja voisid end kasvoi laiuti kolme auto koha votta ning kiirustades ka autoukse parani valla jatta.......</div><div> </div><div>Olles eluga sellest teisest poest tagasi (vihma sadas kui oavarrest - tuleb vist hea oa-aasta....lol..... aga see vihmasadu tahendab, et keegi ei taha sinna parklasse minna ja vihma kaes paari sammu teha......), otsustas maatydruk minu sees, et IGA KINGSEPP JAAGU OMA LIISTUDE JUURDE!!!!!!</div><div> </div><div>Et siis tytarlaps, kirjuta edasi oma kalligraafilise kaekirjaga ostunimekirja ja pane kotid valmis..... aga ara mine harjaks katte!!!!!</div><div> </div><div>Pyhapaev on sellegipoolest mu lemmikpaev, kogu pere koos, relaxime ja teeme ainult lemmiksooke!!!!! Just lopetasime oma grillkana- ja rohelise sibula wrapid, ning ohtusoogiks on plaanis teha ricotta-spinati canellonisid (ehk siis maakeeli, pehme juustu ja spinatitaidisega pastarullid!)</div><div> </div><div>Elu on endiselt ilus!</div><div> </div><div>,</div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-6798679095256592226?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-42936448624638990792011-06-11T21:14:00.000-07:002011-06-11T21:48:00.990-07:00Kuninganna synnipaev<a href="http://2.bp.blogspot.com/-URXY1tgQqL8/TfRE5CAjHyI/AAAAAAAAAE8/QirnEUZrlfc/s1600/SAM_0757.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5617190381820256034" border="0" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/-URXY1tgQqL8/TfRE5CAjHyI/AAAAAAAAAE8/QirnEUZrlfc/s320/SAM_0757.JPG" /></a><br /><br /><div>....on yks tore paev, kogu Austraalia saab pika nadalalopu, ehk siis 3 paeva perede ymber- ja tagasipaigutamiseks ning liikluskaose tekitamiseks. Meie otsustasime targalt koju jaada ja pyhenduda mitte millegi tegemisele. Ainult yks pyha kohustus meil on, ja see on tanaohtune pidusoomaaeg Anthony ema juures. Tema on ju nais-soo eesrindlik esindaja ja nagu koik emad, on ka tema arvamusel, et me nalgime ja ei soo midagi ega suuda ka midagi iseseisvalt kylmikust?sygavkylmast valja kaevata ja ometigi mitte midagi elementaarset valmistada ja oleme kogu soogile vaatamata peaaegu et suremas..... sest noorus on ju hukas ja ei oska majandada! (Meil on kokkulepe Karinaga, et ta mitte ei hoiska laia suuga vanaemale, et tegelikult on Margit parem kokk kui sina..... las vanainimene laheb hauda teadmisega, et ainult tanu tema kokakunstile suutis yks pere ellu jaada....) Nii et meid ootab ees umbes 10 kaike erinevaid horgutisi ja umbes 3 turukoti tait valmistoitu tulevasteks paevadeks.... Ma olen juba eile ohtust saati paastunud ja valmistunud end fyysiliselt ja vaimselt kogu selle soogiga silmitsi seisma :D</div><br /><br /><br /><div></div><br /><br /><br /><div>Meil on aga uudist sedavorra, et lainud nadalavahetusel hankisime omale jarjekordse KOHUSTUSE kaela: et toa- ja sylekoer Mimi oli endiselt suht kurvake, siis toimetasime omale koju JARGMISE husky.... Jajah, Anthony emal ON oigus: noorus on hukas ja ei oska majandada ja oli siis sel <em>raskel</em> ajal yht lisasuud laua ymber vaja??????? Minu meelest <em>rasked</em> ajad ei lope iial ja mis on <em>raske</em>??? see on ilmselt ka motlemises ja elamise viisis kinni. Austraallased ei tea moistet <em>raske</em>, nad peaksid seda kysima mone Afganistani/ Somaalia/ Etioopia/ jne laste kaest, kelle onn on tapselt valge humanitaartootaja poolt ulatatud kypsise suurune.....</div><br /><br /><br /><div></div><br /><br /><br /><div>Niisiis.... uustulnukas Misha on meil nn. katseajal ja on 4 aastane lehviva sabaga rakettttt, kes paigal ei pysi ja kugistab toitu veel kiiremini kui Mimi.Aga kuradima ilus isend, ja kui vaatab oma siniste silmadega otsa, siis saad ju aru kyll, et ju see ajutine jaab pysivaks..... Mimi oli esimesel ohtul suht solvunud, ootas nagu, et tore et labi astusid, aga veel parem oleks teada, millal minema hakkad????? Ent teisel ohtupoolikul, kui toolt koju tulin, siis leidsin nad padjakuhjal teinetesie kaisus keradena magamas :D Molemad koerad naevad suht yhtemoodi valja ja distantsilt teed vahet ainult selle jargi, et yks koperdab jalutada nagu vanamutt (ikkagi 15 aastane!) ja teine porkab nagu kummipall! Karina on on vaimustusest sillas ja jalutab nyyd ymbruskonnas ringi kahe huskyga, ring uhkusest kummis!!!!! ja see tahendab ka seda, et nyd on meil 2 toa- ja sylekoera ning oositi koperdad yle kahe surmaund magava koerlase ning oled onnelik, kui jalaluid ei murra. Esimese asjana hommikul 5.30, kui end yles ajan, lykkan siis esimese asjana koige oma 8 jalaga vastupunniva kahepaise kaheksajala oue..... </div><br /><br /><br /><div></div><br /><br /><br /><div>Kogu selle hulluse juures ei sydista me kedagi, vaid taname hoopis seda tuntud no-cats-in-bed meest Anthonyt, sest tema teadmisel/pealehakkamisel/heakskiidul ju kogu meie loomaaed komplekteeritud ju ongi! Kuigi hetkeks ma arvan, on meie zoo kohad taidetud ja ega endale palju ruumi yle jaagi..... Aga meie oleme rahul, ja ainult see loeb! Vaatamata topeltannusele koertele majas, Grandpuss on jaanud vaarikaks kassiks ja ega tema juba oma lugupeetud kapakesi kohu alt valja ei vota asudes ryndama..... pigem ikka surub ennast tihedamini elektriradiaatori vastu ja nurrub veel valjemini!</div><br /><br /><br /><div></div><br /><br /><br /><div>Ja iga meie ostunimekiri algab sonadega: kuivtoit kassile/ koertele.... ja lopeb a la ..... kassiliiv. Omale voime ju unustada vatipadjakesed voi sojakastme, aga loomade vajadused on alati kaetud...... Ju meil koigil siin majas on juhtmed peas kuidagi valesti yhendatud :D</div><br /><br /><br /><div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-4293644862463899079?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-68152871273425025912011-05-31T00:09:00.000-07:002011-05-31T00:36:35.298-07:00Puus surevad seistes ja mina oma kastivabrikus.....Ilmselt sel ilusal paeval tulevikus, kui mina pensionile jaan, siis pean paluma meie suureparaselt toidukaitlemise ettevottelt kingituseks kaasa pikale pensionipolvele ca 3 kasti..... Et siis igav ei hakkaks ja saaks neid ikka nihutada ja torni laduda ja tosta ja pesta ja nendega toimetada.... Et sailiks kontakt irreaalsusega......lol<br /><br />Hetkel ma aga naudin oma elu meie kasti/karbi maailmas, sest minu onneks ma midagi teha ei tohi, igasugune tostmine ja painutamine ja muu selline gymnastika on keelatud tegevuste nimekirjas. Ma ikke natsa proovin kah, ei saa ju suisa sambana juuri alla ajada. Ja siis mulle meenub, et lapsena nagin vanamutte kartulipollul kyyrutamas, pepu upakil ja nyyd kuulun ma ise nende samade vanamuttide sekka: kuna paindumine pajuvitsana on voimatu, siis lasen aga polved notku, viskan pepu pysti ja kangeselgselt yritan ulatuda objektini..... Oehhh.... on aga vaatepilt!<br />Asja teeb aga koige ilusamaks seik, et yle 8 tunni ma tood teha ei tohi.... Nii et siis kell 3 pealelounat teen laia naeratuse saatel lehva lehva oma kelmikates mytsides ja hallides kummikutes tyhjade silmadega orbudele-kaastootajatele ja lendan oma Chrysleriga horisondi poole, mis teistele kahjuks veel umbes 3 tunniks unistuseks jaab.... Ja siis jouan koju 3.30 ja ohtusook on laual kell 5 ja energiat yle kui kuradil!!!!!!!!! Lendaks aga luuaga ringi! Nagu tuntud soome motte- ja sporditegelane Matti Nykanen vottis elu kokku lausega: elama on laiffi..... siis tapselt nii see tundubki!<br /><br />Aga muidu on rindel muutusteta! Et siis kuradima kylm on, eilehommikune 4 plusskraadi noudis juba eriettevalmistusi a la pikk pesu ja kindad/sallid/mytsid! Mina sellest fenomenist aru ei saa.... et koik need 41 aastat suutsin ma ellu jaada Eesti kliimas ja siin kylmun kangeks allapoole pluss 10 kraadi...... Ma arvan, et siinsed ilmajaamad peaksid oma termomeetreid kalibreerima :D<br /><br />No ja meie pooltoa/poolouekoer osutus peale 15 aastat ouekoerana ikkagi taielikult toa- ja sylekoeraks..... Milline vaaritimoistmine.... :DDDDDDDDD<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-6815287127342502591?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-85835443267563139992011-05-21T23:37:00.000-07:002011-05-21T23:47:13.422-07:00Pesupaev<a href="http://1.bp.blogspot.com/-AyUVV3XXmts/TdivU13H0kI/AAAAAAAAAEk/hwUSeleVFLo/s1600/SAM_0702.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 180px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5609426108480475714" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/-AyUVV3XXmts/TdivU13H0kI/AAAAAAAAAEk/hwUSeleVFLo/s320/SAM_0702.JPG" /></a><br /><br /><div>Peale olulist otsust teha Mimist pool-toakoer, tuli ka meil votta ette moni pisem aktsioon.</div><br /><div></div><br /><div>No naiteks et soetada Mimile Karina toa vaibaga toon toonis ase..... Done!</div><br /><div></div><br /><div>No naiteks et ette votta sajandi pesupaev ja Mimi koonust sabaotsani toakoeraks pesta. Yle poole meie pyhapaevast kulus nii vaimsele haalestumisele kui ka koera fyysilisele ettevalmistamisele, sest eelnevalt tuli koer enne pesupalisse teisaldamist labi harjata, et Melbourne kanalisatsiooni mitte ara ummistada.....</div><br /><div></div><br /><div>Pesu hetkel kaib ja ainuke, kes asjast suurt (kahju)roomu tunneb, on nagu pildilt naha.... Grandpuss!!!!!!! Ma igaks juhuks evakueerisin ta tagalasse ara, sest pole ju viisakas teise kannatuste yle naerda ja niiviisi koera alandada :D</div><br /><div></div><br /><div>Ja mulle jaab ilmselt room ja au sellele pesupaevale vaarikas punkt panna, sest kesse muu ikke vannitoa vannitajate jarelt ara koristab.....lol</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8583544326756313999?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-58508247798342720672011-05-19T18:13:00.000-07:002011-05-19T19:21:17.122-07:00Elu on pidev muutumine :DKodu on koige kallim koht ilmas. Ma parema meelega ei lahkukski oma kodust, aga elu sunnib tegema oma igapaevaseid toimetusi.<br /><br />No naiteks et pead minema hambaarstile. No aga tulemuseks on, et moni kuu hiljem istub sul suus lennukipiletid-kahele-euroopasse-odavlennufirmaga hinnaklassis tuttuus "importhammas"!<br /><br />Voi siis naiteks elu sunnib sind viima oma auto kummitookotta ja sulle jaab room maksta yhe paari tuttuute "importkummide" eest.<br /><br />Ent ma ei soiu kohe yldse! Ikkagi tuttuued ja "import"!!!!!! (no selles mottes eestlasele import, et ikkagi ju AUSTRAALIAST! vana vene aja koll, see import! lol)<br /><br />Aga meil oli ju ikka kole syndmus kah..... sel paeval, kui Inglismaal prints nais tulevase Inglismaa kuninganna, siis .... yks meie koertest, Emily, .... laks kutsademaale ara. Karina tuli mulle kooki ytlema, et ... Emily on surnud. Minu esimene reaktsioon oli, et mis, juhm oled we? Ei, isa on Emily juures ja nutab ja kaskis mul sulle ytlema tulla, et Emily on surnud. Ja tapselt nii oligi. Veel paar tundi enne Karina ja yks tema sopradest mangisid koertega oues, koik oli nagu tavaliselt. Ja parast ta enam ei arganudki. Muidugi oli see vist parim viis minna kutsudemaale, magamise pealt, sellises auvaarses eas. Eelmisel paeval said meie molemad kutsad 15 aastaseks....<br />Ytleme nii, et meie jaoks oli kogu nadalavahetus rikutud. Sel ohtul kostsid igast toast nuuksed ja lorinad. Mina vist valasin koige rohkem silmavett, sest Emily oli MINU koer. Ta oli nii kinni minus ja mina temas, ja ma pole kuigi tugev, mis puutub oma lemmikute kaotusse. Lopuks nutsin ma juba koik oma kaotatud loomade parast: Pepi (kogu mu lapsepolve koer, 14 aastat) , Naki (kui ma alles noor veel olli.....), Dzerri (temale ma volgnen au olla elus, ja peale 11 yhist aastat ei vaarinud ta nii koledat surma), Saku (leidkoer metsast, yhine aeg jai lyhikeseks, kuid vahemalt oli ta vaga armastatud oma korges eas), Muska(leidkass, inimkass, ylivorre) ja Emily(oli ootel 13,5 aastat enne kui minuga kokku sai ja esimesest sekundist olime me silmini armunud :D, onneks oli mul au olla temaga 1,5 aastat).<br />Anthony kaevas Emilyle haua sidrunipuu alla ja kattis selle ilusasti tsementplaadiga, kuhu ka Mimi vajutas oma kapajalje oma oe malestuseks..... Nyyd siis igal reedel paikeseloojangul paneme hauale kyynla ja vaatame koogist, kuidas see pimeduses hubiseb ning motleme Emilyst.<br /><br /><br />Aga asi ei ole ju veel loppenud. Nyyd akki jai Mimi yksi. Mimi Ja Emily olid yhest pesakonnast, kasvanud koos alates esimesest elupaevast, polnud kunagi lahutatud. Mimi alati valitses Emilyt ja ka natuke kiusas teda. Koeri sootes pidi keegi seisma koerte vahel.... sest Mimi lihtsale ei andnud kiusatusele alla ja vahemalt katsetas alati Emily sooki varastada. Mimi oli ka see, kes alati kaevas aia alt labi ja tallas koige nelja tuule poole, Emily vaikselt varjuna sabas...... Ja nyyd yhel paeval.... Y K S I!!!!!!!!!!!!!!! Mimi alustas ulgumist teisel paeval ja on teinud seda tegelikult nyydseks juba kolm nadalat. Sook ei maitse. Jalutuskaikudel vead teda siis adrana taga voi jooksed neljameetriste sammudega tema kannul rihma vaevu kinni hoides.... Silmad on vaevatud. Eile ohtul siis saabus ajalooline hetk: Anthony enam ei kannatanud valja seda kurba ulgu ja .... laskis Mimi sisse. Ja siis me organiseerisime oma elu ymber: kassliiv kooki ja esiku-koogi vaheline uks kinni. Esik ja Karina tuba on omavahel yhendatud, seega vesi esikusse ja padjakuhi Karina voodi ette. Karina vahetas oma padja peatsis jalutsi vastu ja kui ma oosel vaatama laksin, siis Karina magas, kasi yle voodiserva Mimi peal ja Mimi magas(teeskles) surmaund.... kenasti keras padjakuhjal Karina voodi eest. Ta tegelikult avas silma korraks ja siis surus kovasti kinni, et akki-kui-ka-silmad-kinni-hoian-siis-mind-enam-ei-saadeta-oue....... Hommikul kell 8 Anthony teisaldas koera oue.<br /><br />Aga see tahendab nyyd siid seda, et meil on oositi toa ja paeviti ouekoer. :D<br /><br />Ja meie asi on hoida ainult yks uks koomal, et Grandpuss kogemata husky lougade vahele ei satuks, sest ma olen taiesti kindel, et Mimi unustaks igasuguse une, kui kass silmapiirile satuks!<br /><br />Aga Grandpuss on megakass. Peale seda, kui me oma kooparetkelt tagasi tulime, ta meid enam yksi ei jata. Nii kui vannituppa saad, siis kaib ukse taga kraapskraaps, sest tema peab ka KOHE sisse saama. Ja nii ma siis ligunen vannis ja tema paneb oma loua vanniaarele ja vaatab..... voi siis tombab vaibale kerra ja nurrub.... ja ei sega teda veesolin ega fooni kuri haal. Lapsi ta ei salli, laheb alati peitu, kui maja lapsi tais. Me oleme Karinale oelnud, et ei aja karja lastega kassi taga, vaid paneb meie magamistoa ukse hoopis kinni, et Grandpussile tema paljuvajatud rahu tagada. Grandpuss nimelt on valja raalinud, et koige turvalisem paik maa peal on meie voodi ja spetsiaalselt tema hallil tekil...... Aga meile meeldib tema rahulikkus ja laiskus! Vat tema elutoo on toesti olla ilus! Ja see on koik, mis me temalt vastutasuks peavarju ja soogi eest nouame! lol<br /><br />Mis siis veel?<br />Emadepaeval viisime ema Gina valja. Et siis kohe kesklinna ja me ei leppinud vahemaga, kui ikka koige korgema maja otsa ning linnale vaat! Muidugi oli omaette kurb fakt, et viimase aasta jooksul on vanus noudmas oma tolli (ikkagi 78 aastane!), ja eriti Anthonyl on raske oma eluaeg nii joulist ja toimekat ema naha nii abitu ja kohmakana..... Aga ta pole oma positiivset hoiakut mitte grammigi tagasi andnud! Kuid vaadates 285 meetri korguselt linna, mainis ta: Melbourne pole enam see, mis ta oli 50 aastat tagasi!<br /><br />Muidugi pole!<br /><br />Elu ongi yks pidev muutumine...... aga nagu ytleb energia jaavuse seadus, energia ei tule kuskilt ega kao kuhugile, vaid muutub yhest olekust teise... vms..... siis ... elu ju ka?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5850824779834272067?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-6964342203206397922011-05-19T17:17:00.000-07:002012-01-19T07:18:55.484-08:00Yks pold on loputu..... TOOPOLD!Aprilli lopus tostsin tool omal nn. selja ara (et siis polnudki tugevaim mees meie lugupeetud ettevottes.... ohhhhhh) ja seega veetsin kodus 2 nadalat..... Iseendast oli ju suht jeeeeeeee............. aga samas, kui liikumine on suht piiratud, siis nii jippppiiiii polegi! Ja kui sa ikka pead ootama arsti ukse taga 4.5 tundi, teades, et istuda sa ei tohi, vaid seista voi lamada, siis ..... vottis ikka vanduma, et kuratttt, oli seda nyyd vaja! Ma siis olin pool-losakil sealses korvtoolis, kasvatasin juuri alla ja oma mottes molgutasin, et selle ajaga oleks lennukiga juba poolel teel New Yorki...... Ainus kasu oli kogu selle jama juures, et kuna kodus olles oli magamis (ja onneks ka lugemis)aeg piiramatu, siis vahemalt sain omale roosa ja puhanud naolapi! Toole tagasi sain nn. "tingimisi", et lubatud on seista ja raskeim asi mida kaes hoida olgu pastakas ent ei mingeid kummardusi, kykke, tostmisi, venitamisi, kyynitamisi. Ohhhhooooooohoooooooo! Aga koik see keelatu ju ongi see, mis on minu too!!!!!! Isegi kogu paberitoo jargneb fyysilisele tegevusele.....<br />Ok, eks siis proovime.<br /><br />Toole tagasi minnes aga ootas ees ysna mitu yllatust!<br />Esimene yllatus oli see, kuidas koik reageerisid, kui mind nagid!!!!!!! Rahvas juubeldas, pooled kallistasid, teine pool aga karjus huraaaaaaa!!! Monel tadil oli roomupisar silmis. Enamus oli arvanud, et mul sai korini sellest toidukaitlemisettevottest ja lihtsalt saatsin nad kukele!!!!!!!<br /><br />Teine yllatus oli aga .... et meie direktor oli omaniku poolt paeva pealt lahti lastud . Tegelikult oma vaatlusandemete alusel voin vaita, et MIDAGI oli teoksil juba pikemat aega...... Eks mul oli natuke ka tegemist selle direktoriga, kuigi uskuge voi mitte, ma hoidsin ennast tosiselt tagasi, et mitte plahvatada. Nimelt pani ta meid koiki tundma kurttummade pimedate idiootidena. Kuna ta viimasel ajal oli suht palju sekkunud igapaevasesse tootmisse (ilmselt ta tahtis toestada omanikele seda nn. MISKIT), siis lopuks hakkas see segama. Rahvas jaatus, kui ta lahenes. Igakord oli tal erisugune lahenemine, nii et koik see, mis eile kolbas, oli tana vale. Ja see tahendas, et homme oli tanane vale. Yhe ajakirja esikaanel, kus oli tema pilt ja lause: KOIGE TAHTSAM ON FOOKUS..... siis on ju arusaadav, et fookus ju kah muutub.....lol. Kui eile pidid lillkapsa sattima peaga pohja, siis homme pead sa selle kasti asetama suunaga edelasse..... hahahahahaaaaa. Aga kogu selle jama juures mina teda ei kartnud ja ega ta mind puutunud kah. Ma ainult paar korda astusin valja oma kaastootajate eest. Nimelt asiaadid ikka toeliselt kardavad valget meest. Aga mina olen valge naine ja ei karda kuraditki. Talle see muidugi minu etteasted ei meeldinud. Aga ega tema mulle ju ka muljet ei avaldanud. Nii et jah.... 0 : 0.....<br /><br /><br />Ent peale kaht roomu-uudist, astusin sisse oma valdusalasse..... ahmisin ohku ning karmesti astusin sammukese sissepoole tagasi. Lugesin kymneni ja pidasin hinge, .... olles seega valmis karmi reaalsusega silmitsi seisma. Nimelt selle kahe araoldud nadala jooksul polnud keegi lillegi liigutanud ja ammugi enda jargi koristanud voi pyydnud naiteks prygikastegi tuhjendada...... Kogu minu eelneva 8 kuud nn. teemantit lihvida oli jooksnud vette..... Ja nii ma siis seisin seal, pastakas peos ja poolliikuv-paindumatu(selg oli nimelt kinniteibitud ja igasugune gymnastika voimatuks tehtud) ja hambad ristis lootsin leida valgust tunnelis..... mida hetkel aga naha polnud.<br />Mul kulus 3 paeva ja 3 indoneesia poissi et kord majja saada. Iseendast oleks ma sellega hakkama ju saanud kahe tunniga, aga .... kuna koigil vaikestel poistel oli oma arusaamine ja kiirus, siis kogu see seletamine ja juhendamine vottis enamuse ajast ning pealeselle oli mul ju oma too ka teha! Yks poiss suutis kyll mulle muljet avaldada sellevorra, et ristisin ta lootusetumaiks juhtumiks minu eluajal....... Kuigi vist iseendast on ta tore poiss ja opib kuskil ylikoolis majandust ja on muuseas gei, nagu ta mulle oma esimesel paeval uhkelt teatama tuli.... (minus ei liikunud ykski lihas, sest minu jaoks pole vahet, gei voi hetero, inimene ikka inimene koigepealt, eksole?). Aga see aeglus ja juhmus..... kogu see eelnev informatsioon tema huvitavast elust ei aita sind meie lugupeetud ettevottes, kui sa ikka ei tea, mispidi harja peos hoida. Ilmselt on tema koht elus kuskil laua taga, olla ilus ja toota mitte midagi.<br /><br />Meie lugupeetud ettevotte pole kahjuks miski iludusvoistlus!<br /><br />Tanaseks on aga lugu nii, et kord majas ja asi toimib. Uus juhtkond on teinud imet. Kurttummad on saanud kuuljateks ja omandanud konevoime. Pimedad naevad jalle. Ja idiootidest on saanud optimistid. Atmosfaar on uskumatult hea ja koik on valmis andma viimse veretilga meie lugupeetud ettevotte hyvanguks. Isegi mina motlesin, et ehk peaks moneks ajaks loobuma CV-de mass-saatmise ja ka hakkama optimistiks (kuigi mina vist enam muinajutte ei usu ning oma viimse veretilga annan kahtlemata ainult oma perekonna hyvanguks).<br /><br />Ja kaks korda nadalas fysioteraapiat on mind ka natuke edendanud, nii et nyyd siis voin lisaks pastakale ka dokumendimappi tahtsa moega oma kaenla all hoida!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-696434220320639792?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-4860912356929777702011-04-26T20:26:00.000-07:002011-04-26T20:46:00.823-07:00EllujaamisinstinktEestis on kaks toredat seadust, mis aga ei kohandu Austraalias, kahjuks.....<br /><br />Vat siin opid hindama seda koige primitiivsemat seadust, mis Eestis kehtib: ole nahtav ja nae teisi. Ehs siis jalakaija/ratturil helkur ja liiluses autodel lahituled sisselylitatud oopaeva ringi.<br /><br />Ma ei tea, voibolla on austraallastel sedavorra kassinagemine, et nad toepoolest ei vaja neid tulesid. Aga isegi siin kohtab suht tihti maad-taevast liitvat halli ilma ja kui siis sellest hallusest ilmub akki su ette keset teed sama halli voi pori varvi misiganes soiduk, siis...... hindad seda Eesti seadust ja tahaks seda siia kah. Ja taiesti iseenesest moista hommikuti/ohtuti, kui pimedas toole laen/toolt tulen, siis alati tuleb vastu moni nii vinge sepp, kes arvab, et tema trandulett on nahtav ka tanavalampide valges.... ju siis tema autol tuled kuluvad ara, kui kogu aeg kasutada.....<br /><br />Seda et Eestis on helkur kohustuslik, selle peale koik imestavad.... ent siis peale minutilist mottepausi arvavad, et kuule, ega see ju vaga paha mote polegi!!!!!! Ja polegi ju! Igal hommikul teeb oma tervisjooksu kaks inimest, kui toole laen. Yks kannab kollast helkurvesti ja tema on toesti hasti nahtav. Teist aga hakkan ma juba kannatamatult otsima tee aares, sest ...iga hommikul ta ju on KUSKIL siin ning ... taiesti oost ta ilmub ning taiesti tume kogu on ta kah. Tahaks kohe auto kinni pidada ja talle helkuri kinkida, ning mitte minu, vaid tema enda parast. Ja ju ma vist yhel paeval teen selle ara ka :D<br /><br />Asja hea kylg on see, et ega lahituled sisselylitatud soitmine pole keelatud ja nii ma ka teen. Ja isegi Anthony on selle kasutusele votnud.<br /><br />Meie oleme nahtaval :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-486091235692977770?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-82918802829042823472011-04-26T20:08:00.000-07:002011-04-26T20:24:56.425-07:00Pangas. Noor teller.Alati kui vihmavarju koju unustad, siis sajab. Sel korral ikka kohe kallas mehiselt. Ja kui mina panka joudsin, siis olin ilusasti labimarg ja tuul ning vihm voolinud naturaalse looki mu juustesse ja nina otsast tilkus veel viimanegi vihmapiisk ning silmad olid nagu pandakarul......<br /><br />Tere! Sooviksin teha rahvusvahelise ylekande.<br /><br />Kuhu?<br /><br />Eestisse!<br /><br />Et siis kuhu???<br /><br />Eesti noh....<br /><br />KUHU?????<br /><br />Eesti.<br /><br />Mis maa see selline on ja huvitav misssugune raha seal kaibel on...???????<br /><br />Euroopa Liit ja Euro<br /><br />(kontsaklobin taharuumidesse tshekkima, et mida imelikku juttu see naine sealpool klaasi ajab.... ja vaata milline ta veel valja naeb.... )<br /><br />Ok, ongi olemas selline riik.<br /><br />Jah, mina ka teadsin.<br /><br />Et siis tahate raha kanda we?<br /><br />Jah.<br /><br />...........................................................<br /><br />Peale pikka klobistamist arvutis selgus, et tulgu ma homme tagasi, sest ma ei teadnud isiku tapset aadressi Eestis, ning nn. kasejuurest vasakule aadress ei toimiks.<br /><br />Aga akki ma saaksin teha SMS teenuse, et siis interneti pangas ise rahvusvahelisi ylekandeid teha?<br /><br />Aga kas teil telefon on?<br /><br />On.<br /><br />Numbrit teate.<br /><br />Tean. Isegi peas onnnnnnnnnnnnnnnnnn.<br /><br />Ok, tore.<br /><br />Aga kas teil arvuti on?<br /><br />Onnnnnnnnnnnnn.<br /><br />Kas selles internetti ka minna saab??????<br /><br /><br />SAAAAAAAAAB<br /><br />Kas te olete kuulnud, et te peaksite teadma oma passwordi ja salasona?<br /><br />JAHH<br /><br />Nii et te siis teate neid????<br /><br />TEATE, ISEGI KUI EESTI ON NII VAIKE MAA, ET TEIE SEDA EI TEA, EI TAHENDA SEE SEDA, ET SEAL ELAKSID IDIOODID. Ilusat paeva!<br /><br /><br /><br />Ma olen taiesti veendunud, et see noor tydruk ohtul vottis oma arvuti valja, millega sai ka internetti ja ta isegi teadis, kuidas seda internetti kasutada ning kuidas otsingumootorisse kirjutada Eesti.... ning ma olen kindel, et tema suureks yllatuseks ei olegi Eestiga tegu lollide jaoks eraldatud territooriumiga, vaid vaikese ja edumeelse riigiga..................<br /><br />Vat nii piiratud maailm.<br /><br />Anthony ytles vaid, et tema oleks noudnud peale sellist etteastet kyll selle tytarlapse ylemusega kohtumist. Mina aga olen vana ja vajan rahu....... Ja ega sellele tydrukule mooda kylgi alla jookse, kui end natuke maailmaasjades harib ja silmaring kasvab ehk ka natuke suuremaks kui supitaldrik.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8291880282904282347?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-70486242027617497982011-04-24T03:47:00.000-07:002011-04-24T03:50:46.284-07:00Blue Lake<a href="http://3.bp.blogspot.com/-0c_i-1_efus/TbQAKRnDhpI/AAAAAAAAAEc/iynA48akIIY/s1600/SAM_0648.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 180px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5599100413254272658" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/-0c_i-1_efus/TbQAKRnDhpI/AAAAAAAAAEc/iynA48akIIY/s320/SAM_0648.JPG" /></a>70 sygavat meetrit sinist vett.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-7048624202761749798?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-1606773734598749582011-04-24T03:44:00.000-07:002011-04-24T03:47:35.460-07:00Julge hundi rinnad on rasvased.<a href="http://1.bp.blogspot.com/--9nK32KVHz4/TbP_WDITEcI/AAAAAAAAAEU/Z80MBVfivRM/s1600/SAM_0634.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 180px; FLOAT: left; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5599099516013973954" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/--9nK32KVHz4/TbP_WDITEcI/AAAAAAAAAEU/Z80MBVfivRM/s320/SAM_0634.JPG" /></a><br /><br /><div></div><br /><div></div><br /><div>Meie vahvad kosmonaudid oleme..... kihutame koopasse me kohe nyyd.........................</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-160677373459874958?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-42336126268594480412011-04-24T03:41:00.000-07:002011-04-24T03:44:35.062-07:00Viimase 90 000 aastaga.....<a href="http://4.bp.blogspot.com/-wj6a6hIm82Q/TbP-0fSNweI/AAAAAAAAAEM/xCMwF_caW1M/s1600/SAM_0615.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 180px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5599098939456209378" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/-wj6a6hIm82Q/TbP-0fSNweI/AAAAAAAAAEM/xCMwF_caW1M/s320/SAM_0615.JPG" /></a><br /><br /><div>on liha nendelt ribidelt kyll taiega kadunud....</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-4233612626859448041?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-57899569473196524892011-04-24T03:37:00.001-07:002011-04-24T03:41:11.368-07:00Ilu on vaataja silmades<a href="http://3.bp.blogspot.com/-q8y6XP8HKaA/TbP-Ds3jVbI/AAAAAAAAAEE/bsPmu6tUXdQ/s1600/SAM_0593.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 180px; FLOAT: left; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5599098101288883634" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/-q8y6XP8HKaA/TbP-Ds3jVbI/AAAAAAAAAEE/bsPmu6tUXdQ/s320/SAM_0593.JPG" /></a><br /><br /><div>...ja tee voi tina, ykski pilt seda edasi anda ei suuda! Aleksandra koopas.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5789956947319652489?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-51618678262281878352011-04-24T03:35:00.000-07:002011-04-24T03:37:52.413-07:00Loojangule vastu kappab.....<a href="http://3.bp.blogspot.com/-uLOr7S4qBKE/TbP9PIExsKI/AAAAAAAAAD8/q39RoeuI8Hk/s1600/SAM_0557.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 180px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5599097198059040930" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/-uLOr7S4qBKE/TbP9PIExsKI/AAAAAAAAAD8/q39RoeuI8Hk/s320/SAM_0557.JPG" /></a><br /><br /><div>....meie Mitshubishi......</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5161867826228187835?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-9229444699454828652011-04-24T03:33:00.000-07:002011-04-24T03:35:15.413-07:00Sel sillal.....<a href="http://1.bp.blogspot.com/-24RffEKjS0I/TbP8gPvfexI/AAAAAAAAAD0/NZA-MVflNXQ/s1600/SAM_0542.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 180px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5599096392663399186" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/-24RffEKjS0I/TbP8gPvfexI/AAAAAAAAAD0/NZA-MVflNXQ/s320/SAM_0542.JPG" /></a><br /><br /><div>Rekkad nagu myyr. Ei saa edasi ega tagasi. Ja nii kaks tundi.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-922944469945482865?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-52242942149295330792011-04-24T01:06:00.001-07:002011-04-24T03:20:17.164-07:00Lihavottepyhadeks shokolaadimunade ja inimeste eest peituJoulud on tapvad pyhad, koigi oma traditsioonidega. Aga veelgi tapvamad on lihavottepyhad siin kontingendil. Ma polegi aru saanud, kust tuleb see shokolaadimunade tava, aga lugu on nii, et iga austraallane kylvab oma pere yle eri suurusega, aga kindlasti surmava annuse sisaldava shokolaadiga munadega. Eelmisel aastal Karina luges kokku, et ta sai kogu suguvosa ja meie kaest natuke yle 300 muna...... Ja need munad pole muidugi mitte vaatamiseks, vaid ikka soomiseks. Ja ma just ykspaev alles lugesin, et see yks muna sisaldab 50 grammi rasva ja et selle rasva poletamiseks peaks kolm tundi kiires tempos jooksma.... (lugesin ka et kogu Austraalias myyakse ligi 600 miljonit shokolaadimuna pyhade ajal....OUDUS kuubis ju?)<br /><br /><br /><br /><br /><br />Nii et see oli yks pohjustest, miks me oma vidinad kokku pakkisime ja end aegsasti teele asutasime. Teine pohjus oli muidugi see, et minu toidukaitlemise tehas sulges kah neljaks paevaks uksed ja andis "orvukestele" 4 vaba paeva.... Seegi suht haruldane juhus ja see tuleb kohe kindlasti ara kasutada.... Omajagu oli pohjus muidugi, et tahtsime ikka jalle linnast ara ja inimestest eemale. Ja kuna Karinal on koolivaheaeg ja just selle nadala veedab ta ema juures, siis olime ainult meie kaks vanakest, kes siis end teele asutas.<br /><br /><br />Sihtkohaks valis Anthoy Naracoorte Caves (<a href="http://www.environment.sa.gov.au/naracoorte/home">www.environment.sa.gov.au/naracoorte/home</a>)... ehk siis maakeeli Naracoorte Koopad..... kerged 572 km eemal ja just natuke valjaspool osariiki.<br /><br /><br />Me sel korral yritasime olla eriti edumeelsed ning lahkuda kodust varavalges. Ehk siis meie jaoks kukkus kell, kui koduukse seljataga kinni loime, 11.15 hommikul. Suht "varajane" aeg..... lol. Seekord oli meil suund tapselt labi linna, ehk siis..... saime kogu monu tunda, istuides jarjekordses ummikus keset silda, koik neli soidurada umbes ja kaos ymber ringi. Ma lubasin Anthonyle, et jargmine kord votan kaasa diktofoni ja lindistan ta emotsioonid, sest tema rahulik veri keerab ikka taiesti itaaliaparaseks ja siis ta tatti pritsides karjub seal rooli taga, tema on ainus tark, koik on lollid, kaasaarvatud poliitkud ja muidugi rekkajuhid ja naisjuhid ja meesjuhid ja Holdenid ja Fordid ja Toyotad.... Mina ainult lagistan naerda, sest olukord on sedavord koomiline.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Nii et kaks tundi ja nagu niuhti sild yletatud! ja siis veel natuke, ja Melbourne oligi otsas.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Selleks ajaks kui meie maapiirkonda joudsime, oli vili juba voetud ja korrepollud lambaid tais!!!!! Ja muld muutus ka aina punasemaks ja punasemaks. Linnakesed mida labisime, olid valjasurnud, ainult maanteedel valitses suht kaos ja itaallane mu korvalistmel karjus oma kurgu kahedaks.... sest eks koik need, kes suundusid jumal teab kuhu pyhadeks, eks see koik yls lollikari oli..... lol<br /><br /><br />Vaatamata sellele, et me ei jokutanud, vaid andsime agu, hakkas ohtu aga ikkagi katte joudma. Tegime viimases suuremas linnas kiirpeatuse, tungeldes inimeste vahel, kes ei suutnud kuidagi oma shokolaadimunade vahel valikut teha..... ja kui olime oma viinamarjad ja kohvipiima katte saanud, siis algas meie soidu ilusaim osa..... soit paikeseloojangusse..... ja nagu ikka, on see iseendast ka ilus, aga sel ajal tavaliselt liiguvad ka koikvoimalikud loomad. No peale ilusate lambakarjade ja lihaveiste nagime siis emusid vabas looduses ja muidugi kanguruid. Ja liiklus oli selleks ajaks ka valjasurnud, sest me olime koikvoimalikud suuremad maanteed selja taha jatnud ja kasutasime kylavaheteid (mis siiski olid asfalteeritud ja kiirusepiirang 100 km tunnis.....) Raadiost tuli klassikaline muusika ja me vahtisime suud ammuli volutud seda maastikku akna taga ja sonu meil polnud, sest sonad olid kurgus kinni, kuna nahtu ja valgus tegi meid lihtsalt sonatuks.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Muidugi tahendas aga koik see ilu seda, et kui me laagripaika saabusime, oli juba pilkane pimedus. See oli meie ammune soov minna telkima. Olla looduses ja loodusega. Aga samas me valisime ikkagi paiga, mis oli telkimiseks ette nahtud ja kus olid olemas nii tualetid kui ka pesumasin/kuivati ja ka elektrikasutamise voimalus. Enne reisi Anthony ostis ka uue telgi, kuna ta arvas, et vana on liiga amortiseerunud ja lihtsalt me vajame suuremat....<br /><br /><br /><br /><br /><br />Nii me siis kobasime autotulede valgel maad, et leida koht..... Ja siis votsime valja tuttuue telgi.... teadmata, kuidas see oieti kokku kaib....... No taitsa meielik.... panna kokku telk pimedas, kahe taskulambi valgel, sorm juhendil..... Aga pysti see telk sai ja ei mingit lahutust!!!!! lol Ringi polnud seal miskit vaadata, pilkane pimedus ja udutav vihm pakkis ka meid telki suht ruttu ja sel ool maitses uni niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea......<br /><br /><br /><br /><br /><br />Mina arkasin yles kell 6.30....... Koik kohalikud linnud olid end ritta sattinud ja hakkasid kui yhendkoor tapselt yheaegselt pihta. Ja seda mitte pianos, .... vaid ikka taiest korist (voi nokast?lol). Ja see oli yks parimaid live kontserte, mida ma elus olen kogenud. Ma ukerdasin telgist valja ja tahtsin kohe seda VAADATA..... Lauljaid ennast naha ei onnestunud, kuid selle eest jain ma kangestunult seisma, sest.... kohe laagri taga pollu askeldas kanguru pere, oli suuremaid ja vaiksemaid, aga seal nad koik seltsis asjatasid ja kiiret neil polnud kuhugi. Kogu see pilt oli lihtsalt rohkem kui elu ja ma SEISIN JA SEISIN JA SEISIN. Ja KUULASIN JA KUULASIN JA KUULASIN.<br /><br /><br />Yhendkoor aga lopetas kuskil tunni parast. Ju vist liiga palju inimesi hakkas toimetama ning koorilauljad tombusid aegsasti turvalisemasse tagalasse, ent kanguru vahmiil jai pollule terveks paevaks.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Aga ega siis oli juba aeg meil ka silmad rahmast puhtaks pesta ja uuele paevale vastu minna.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Meie telklaager asetses kohe Naracoorte koobaste korval (ja ka peal!). Nii et siis matkasaapad jalga ja avastama maa-aluseid imesid. Naracoorte koopad kuuluvad nn. World Heritage listi ja on seega on nad hindamatu vaartusega.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Alustuseks votsime yhe nn. tavatuuri Aleksandra koopasse. Ega seda sonadega kirjeldada oska, vaatad seda koik seal all ja ei usu, mida naed. Et kuidas ikka loodus seda koike teeb. Muidugi on loodus loojana loonud selle ca 15 - 45 miljonit aastat tagasi ja sel ajal oli see merepohi. Nyyd on meri tagasi tommanud, ent mere katetoo on senini alles ning senini toimuvad protsessid. Giidi jutus kais labi mingi syndmus, mis oli suhteliselt hiljuti, ehk siis 900 000 aastat tagasi...... Aga seal sa siis vaatad stalaktiite (need on need, mis ripuvad laest alla) ja stalakmiite (need on need, mis kasvavad porandast yles..... ja kunagi jargmise 100000 aasta parast on voimalus, et need kaks saavad kokku sambaks...)..... ja siis sa saad aru, et inimelu pole isegi sekund, vaid ikka mingi palju pisem parisosa.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Teise treti tegime me privaatgiid saatel siis koige kuulsamasse koopasse. Mitte et me nii ylbikud oleksime ja nouaksime privaatgiidi, vaid lihtsalt rohkem huvilisi polnud :(<br /><br /><br />See koobas avastati alles 1969 aastal ja kuskil 1970 hakati sellega rohkem tegelema. Esimesed kom uurijat olid fanaatikud, kes sona otseses mottes kirkaga endale teed rajasid. Olles fanaatikud, seisid nad dilemma ees, sest tahtes kogu maailmale naidata, mis nad leidsid, samal ajal nad ka tahtsid kaitsta koopaid, mis olid nii unikaalsed. Ja unikaalsed olid nad pohjusel, et sellest koopast leiti kokku 103 eri fossiilse loomaliigi esindajate jaanused. Liike oli yle saja, kuid loomi..... ilmselt loendamatu hulk. Tanaseks paevaks on osad koopaosad avatud turistidele, osad on uuritud, kuid mitte kattesaadavad tavainimestele, kuid mis endiselt on nn. teadustoo baasiks, ning on ka selliseid, mis on taiesti uurimata. Kui me kysisime giid kaest, et kuidas nad hindavad luude vanust, siis ... mitte luu pole oluline, vaid oluline on ymbrus, milles see luu lebab . Ja just seda ymbrust, seda teadlased uurivad ning selle pohjal teevad oletused. sest ega see hindamine ongi koik suhteliselt oletuste tasemel. Keegi lykkab neid teooriaid pidevalt kuskil ymber ja keegi kuskil avastab aga uusi..... Naracoortes on 26 koobast ja paar nendest on taiesti uurimata ja seisavad nn. referentskoopastena, et kunagi tulevikus hinnata protsesse neis ja nendes koobastes, kus inimene kaib.....<br /><br /><br />Vaatasime siis neid luid... oli kuidagi kohe ja jallegi tundsid, et ... mis on yks inimelu? Ja mille parast me rabeleme? On sel siht? On sel eesmark? Sellises paleontoloogilises pyhamus tundub, et ... pole seda eesmarki, on toesti vaid sekund eksisteeritud, .... ent oma imepisike okoloogiline jalajalg jaetud.<br /><br /><br />Igal juhul tundus, et kui sa tulid Naracoortesse ja nn. fossiilikoopasse ei sattunud, siis ... sa nagu polekski siin kainud.....<br /><br /><br /><br /><br /><br />Kaisime ka nn. Wet Cave' s, mis on igayhele ise avastatav. Kolasime seal nurgataguseid pidi ja olime omaarust ilged targad ja panime pilti kokku, millega tegu on....lol.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Peale kerget kehakinnitust laksime siis oma jargmisele tuurile. See oli nn. seiklustuur. Ega ma sellest midagi oodanud, arvasin, et ju siis natuke kollitatakse ja lollitatakse sind, ja siis see peaks nagu ponev olema voi nii.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Jalle nii, et ainult neli inimest oli kohale tulnud. Giid Jenny ytles, et tegelikult oli 11 inimest tulemas, aga 7 ytles mis iganes pohjusel ara. Aga tema ei podenud.... (ma nyyd tean, miks....lol)<br /><br /><br />Varustanud ennast polvekaitsmetega, pannud endale selga kombinesoonid, pahe lambiga varustatud kiivri, nagime valja nagu (rahvisvaheline)kosmosetiim muiste.... Ja kui me siis sammusime yle muru, siis miantegelikult ka ju ei teadnud veel, mis juhtuma hakkab.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Laksime tagasi sellesse Wet Cave' i. Esimes asjana tegi Jenny nn. kehalise katse... lastes meil roomata labi tunneli... et saada selgeks, kes on klaustrofoobik, kes jouetu, kes puujalaga, kes lihtsalt liiga paks jne jne. No aga mina ju olen klaustrofoobik ja parajalt paks kah... aga labi ma sealt laksin nagu siug.... ja ei miskit paanikat ega hirmu. Ikkagi Eesti naine, maalt parit, asi see siis kiivide otsas roomata.......<br /><br /><br />Me koik 4 labisime katse edukalt...... ja siis laks lahti. Vauuuuuuuuuuuuuuuuuuu!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Et siis see seiklus oli ikkagi kohe paris adrenaliinilaks. Et siis tegu oligi roomamise ja ronimisega kuskil koopa sygavustes, pimedas, usaldades oma meeli ja kahvatut pealambikest..... Ja nii me siis surusime endid labi koikvoimalikest takistustest. See oli taiega lahe!!!!!!!!!! Jenny arvas, et me oleme suht krapsakad ja vottis ette jarjest poorasemaid katseid..... Yhes kohas jai ta seisma yhe vaikese augu juures ja ytles: nyyd peate sellest labi saama..... No ma vaatasin ja vaatasin..... et POLE VOIMALIK..... sealt ei mahu isegi pea kuidagi otse labi, vaid tuleb kylitsi keerata, ammugi mitte kere. Aga .... koik on voimalik ja alla ma ei andnud.... ja labi ma sellest august ennast pressisin...... Ise ka ei tea kuidas, kuigi ringkerel on triibukujuline verevalum ja ega surus ikka rinnakorvi suht kovasti. Ju see pekk kere ymber ikka suht vetruv ole, nii et annab teist natuke kokku suruda kyll.... Ainuke kes sellest august labi ei tulnud, oli Anthony...... Mis teha, kui nii macho oled ja rindkere nii lai on..... siis kai pigem jala, aga ara tyki igast august kohe labi suruma...... Igal juhul, sellest august labitulek andis mulle aga hoogu juurde! Ja nii me siis ukerdasime seal...... jargest raskemaks laks. Tegelikult oli see nii ponev, et ma kyll ei saa oelda, et see oli raske. Ja kuna meie grupp oli nii vaike, ainult 4 inimest ja giid, siis saime me rohkem katseid ja takistusi (kujuta ette mis aja oleks votnud, kui 11 inimest iga katset teeb... ) Kui Jen siis kysis, et kas me oleme lopetuseks valmis tegema nn. praokatset, siis .... koigi meie nelja suust kolas kosmonautidele omane CAN DO reibas jahhhhhhhh. Et siis teema oli, et kui tahad taas inimeste sekka tagasi, siis pead ennast siit praost labi pressima... ja seal on valgus ja hapnik..... Lisaks sellele, et see pragu oli vaga vaike, oli ta ka ysna pikk. Et siis peaksid end pressima labi jargmisest 18 meetrist suht piiratud ruumis...... Jen natuke selgitas ka nippe, mida kasutada, kui tundub, et valjapaasu pole, aga tagasi enam ka ei anna minna..... Et siis poora jalalabad liikumise suunas ja ara anna alla, vaid sobitu praoga. Ja kui jalgu liigutada ei anna, siis klammerdu katega ja vinna end edasi.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Esimene mineja olin loomulikult mina....... Vat see on koige ekstreemsem asi, mida mina oma elus teinud olen. Esimesena minejana laksin ma tundmatusse, minule jargnejatel oli lihtsam, sest nad nagid, mis ees ootas. Vat vahepeal oli kyll tunne, et sellest ma labi ei MAHU....... Paanikat polnud, aga lihtsalt oli tunne, et ma lihtsalt jaangi siia kinni ja kogu lugu. Samal ajal motlesin, et kuule Margit, sul on 4 inimest sinu taga, toenaoliselt kah kohtu-rinda-jasemeidpidi kinni kivide vahel ja tagasiteed sul pole.... ja eesti naine ju alla ei anna, nii et anna tuld ja ikka edasi-edasi-edasi......... Ja uskumatu tunne oli, kui ma end siis valguse katte vedasin!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Tydruk peale mind ilmus praost kah suht kiiresti (me naised olimegi hasti kiired, mehed jahmerdasid kogu aeg miskil kilpkonnakiirusel). Jargmisena ilmus Jen, kes juhendas mehi. Viimasena pistis oma nina praost valja Anthony! Me koik kiljusime ja oli hea olla ja tunne oli nii tugev!!!!!!!!!!!! Ja siis me astronautide team kondis yle muru, rinnad uhkusest ette lykatud, loug pysti, ninad ja kombinesoonid mullased, inimeste koordpilgud saatmas, ent see hing tormas........ sest see oli seiklus taiega..... ja see pani mind tahtma rohkem ja veel raskemat taset...... Ja koige parem tunne oli see eneseyletamise tunne ja mis kurat..... pole ma miski klaustrofoobik...... parajalt paks naine oma parimais aastais, aga mitte klaustrofoobik..... Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!<br /><br /><br /><br /><br /><br />Igal juhul on mul tunnistus nyyd riiulis lebamas, mis toestab, et ma selle katse labisin!!!!! Et nyyd on siis kysimus, kas jargmisena tuleb benji hype, et seljatada oma korgusekartus????????<br /><br /><br /><br /><br /><br />Tagasi oma telgis, tahistasime oma paeva munapudru ja krobeda peekoniga, ning mina lubasin omale kruusitaie shampanjat ikka kahhhhhh!!!!!! Ja siis jargnes filmiohtu... nautisime oma lemmikdokumentaalsarja Teisest Maailmasojast..... Mina joudsin jarjega ainult Itaalia vabastamise lahinguteni, Rooma vallutamist ma enam ei nainud, kustusin vist poolelt sonalt..... Anthony ytles, et tema pani arvuti kinni 8.30..... ja kustus kah samas........<br /><br /><br /><br /><br /><br />Jargmisel hommikul linnukisa mind yles ei ajanud. Ju siis magasin surmaund. Ja kangurupere oli ka siirdunud kuskile mujale..... Nii et egas midagi, asjad kokku ja teele!<br /><br /><br /><br /><br /><br />Koju me suundusime teist teed pidi, tahtsime jouda valja Mount Gambier' i. 100 km sinna oli jallegi ilus-ilus-ilus, tais viinamarjaistandikke....... Kohale joudes leidsime siis ees eresinise vulkaanilise paritoluga jarvekese, mis asub mae sees. Olles kristalselt aus, ..... jah, see oli ilus ja hingemattev, aga eelmise paeva emotsioonide taustal..... ei pakkunud mulle just palju...... On ju enne ka jarvi nahtud, ok, see siin oli nii sinine (pohjused pole isegi teada, miks.... on jalle erinevaid teooriaid.....), aga .... minu syda jai sinna koobastesse.<br /><br />Tagasi tee koju jai aga jalle pimeda peale. Kui ikka mingi tee alguses on mark, ettevaatust, kangurud teel, ja esimese kilmomeetri sees naed kolme surnut isendit tee aares... siis teeb ikka ettevaatlikuks kyll...lol Kokkupuudet elusate ruudega meil onnestus valtida, aga regaseid, vallabid ja jankud.... neid jooksis yle tee kogu aeg...... Aga meie soitsime tasa ja targu ja meist nad koik elama jaid. Ja itaallane mu korval ka oli vana rahu ise..... me isegi ei kuulanud raadiot vaid nautisime kahekonet ja arutasime taas maailma asjade yle...... Vahel ma tunnen, et see on yks parimaid osi meie soitudel, raakida ........ See on meie kvaliteetaeg. Mina raagin oma elust Noukogude Eestis, Anthony raagib, kuidas oli sel ajal Austraalias......<br /><br />Aga kui me siis ohtul hilja taas koju saime, siis .... meie kass oli sellevorra solvunud, et vottis oma minuti, enne kui ta oma silmad meie poole pooras.......Aga nyyd ta meist enam lahti ei lase, kleepunud meie kylge ja jalle kord Anthony lubas, et jargmine kord votame ta kaasa......<br /><br />Ja kogu meie reis on taas onnestunud: ei mingit shokolaadi ja volts pyhalisust, inimestega kokkupuude minimaalne, uus telk testitud, ja meil tahe ikka ja jalle minna.... ja naha ....<br /><br />Elu ilus!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5224294214929533079?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-26600781936675866042011-04-03T01:03:00.000-07:002011-04-03T02:43:01.309-07:00Ellujaamiskursus Austraalia moodi :DNo nii, eluga kodus tagasi peale 3 paeva!!!!! Milline hea tunne jalle, ja seekord ei hoisanud syda KODUUUUUU mitte kui Kirkwoodi tanavale keerasime, vaid juba siis, kui teemargid hakkasid Melbourne naitama. Kuna meie sydasuvine retk magedesse osutus koigile meile suht menukaks, siis pereisa Anthony otsustas, et laheme vaatama nyyd, kuidas see sygisel valja naeb. Tal oli vaja niikuinii yks too ka seal teha, niisiis MIKS KA MITTE????? Muidugi mina eelnevalt kulutasin pooled oma narvid too juures, selgitades miks ma omale YHTE vaba paeva tahan...... Aga kuna ma kuulun hetkel nn. puutumatute klassi ja mu ylemusel on tosine hirm, et yhel paeval ma enam toole ei tule, siis ega tal midagi yle jaanud, kui mulle see paev anda. Ta juba hirmutas koiki ette, et "laupaeval tuleb porgu maa peale, teie ingel on yheks paevaks lavalt ara ja teil tuleb minuga rinda pista......." (muidugi tuleb mainida, et mitte keegi teda ei karda...lol. Pigem olen mina see noid luual!) Pakkisime end eelmisel ohtul kenasti paari kotti ara. Karina naitas mulle oma nn. listi, millele ma siis havitava hinnangu andsin ja lasin tal koti uuesti lahti-ja kokkupakkida (nimekiri oli a la selline: platud 2 paari, shortsid, tiigriga top, pealuuga t sark, aluspyksid, paar sokke, 30 nimetust eri DVD-sid. Kampsun oli maha tommatud ja nahktagi taha oli kirjutatud kysimark.....) Suure vaidlusega suutsin kampsuni siiski sisse suruda ja yhed normaalsed teksad ja tennised. Nii et siis tegime suured plaanid, kuidas me oite vara end kodust ara satime (minna oli 430 km) ja kuidas me ikka enne pimedat kohale jouda tahame. Elul olid muidugi teised plaanid! Koigi asjaolude summaks kujunes, et loime koduukse seljataga kinni 5.30 ohtul, ja siis kulus meil 2 tundi reedeohtuses liiklusummikus, et 20 km labida ja lopuks siis nn. linnapiirile jouda. Selleks ajaks oli juba pilkane pimedus..... Aga ega lounataeva all pimeduses suunduda eikuhugimaale on ju ka omajagu romantiline.... (Karina muidugi istus tagaistmel oma pesas, vaadates DVD-sid korvaklapid peas ja muidugi jai ilma meie intelligentsest vestlusest eesistmel teemadel a la II Maailmasoda ja Hatoni morvad, kuidas Soome Talvesoda voideti suuskadel, Liibya kodusoda, kodutud loomad, kuidas valmistada oiget capuchinot, kuidas jaapanlased olid hullud sodalased jne jne...) Viimane kontakt inimkonnaga toimus meil siis kuskil 170 km enne meie sihtkohta, kui autol kytusepaagi silmini taitsime. Ja siis hakkasid ka koiksugu vaatamisvaarsused. Kulus poolteist aastat Austraalias olemist ja kogu selles rahvastepaablis polnud ma seni kordagi yhtegi aborigeeni nainud. Vat selles tanklas oli yks toimekas tadi, kes oli tankimisega hadas. Ega see ju iseenesest pole midagi uut, et naised tankida ei oska, ainuke asi mis mulle silma jai, et see tadi oli paljajalu sel jahedal ohtul(hetkel olnud 15 kraadi sooja liigitub Austraalias KYLMAKS ilmaks)........ ja kui ta siis oma nao meie poole pooras, siis ....wowwwwwwwwwwwwwww!!!!!!!! Eesti naise silmad olid kui tollarattad, sest pilt oli vaatamist vaart!!!!! On ikka teistmoodi kyll, pole ei valge ega kollane ega must, vaid ikka kohe aborigeen!!!!! Ja seda ei maini ma mitte rassistlikust lahenemisest, vaid .... see on tapselt see miski, mis vedas mu Palestiina pogenikelaagrisse ja miks ma uitasin yksi ringi Lahis-Idas ja alati kuskil, kus ma kohalikega jutule saaksin..... Peale seda keerasime me ohe. Meid ootas ees 170 km inimtyhjust, kurve, yles-alla, metsa ja polde, ja seda koike pilkases pimeduses. Me molemad siis teravdasime oma silmad ja auto taistulede paistel hakkasime tasasel kaigul edasi tottama. Mina muidugi mainisin oma kullipilku ja kuidas mu silmad on haakunud teeservadesse, sest ..... iial ei tea!!!!!! Meie eelnev intelligentne jutuajamine oli muidugi ka sisaldanud teema kuidas valtida kokkuporget podraga, aga kuna Austraalias midagi nii suurt ei kohta, siis.... teravdasin ma silma millegi natsa vaiksema jaoks, .... aga kelle voi mille, ma veel ei teadnud. Ja siis seal ta seisis: vombat!!!!! No oli vaatepilt! Kurvi tagant ryhkis rahulikul sammul teele metsseaporsa jagu massiivset lihast.... ja seisatus hairimatult vaatama, et kesssse kurat kondab siin ringi sellisel kellaajal..... Meie Mitshubishi seisatus kah ja nii me siis vaisasime yksteist..... ja mina olin vaimustusest sillas!!!!!!! Vombat otsustas siis, et ah, miskid kuutobised ja jatkas moodetul sammul teed. Good on you, mate! Olles vaevu aru saanud, mis just toimus (Anthony ytles, et kokkuporge vombatiga on sama, kui autoga tellisseina soita ja auto yldjuhul kantakse peale seda maha....), kui akki roogatasin jalle..... aga sedakorda oli see kanguru, kes pinnalaotusena pikka und magas keset teed...... ok, ohtu polnud, tema hyppamised olid hypatud..... :( Natsa maad edasi...... silmad pimeduses!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ja lahemale joudes selgus, et need kuulusid vallabile, kes.... kaed rinnal risti keset teed tahti vaatles! Meie vaatlesime teda! Ja ega tal eriti kiire polnud, ta natsa motles, kas vasakule voi paremale, enne kui tihnikusse hypata loivas, saba jarele lohisemas. No ja nii siis terve tee. Loom-peatus-soit-loom-oeatus-soit..... Kogu teekonnal tuli meile vastu 3 autot, aga selle eest loomade arvestus laks meil totaalselt sassi. Oli loomi, keda tundsime ara, oli loomi, kes olid nii kiired, et jai yle ainult arvata....... Mingil ajal tegime peatuse, lylitasime valja ka automootori ja kuulasime PIMEDUST! See oli ka taielik woww!!!!! Hirmu ei olnud, aga oli VAIKENE tunne. Kohale joudes olin mina nii ponevil, et und polnud kuskilt votta!!!! Anthony tanas mind kah, et talle toeks olin ja kogu vastutust talle ei jatnud, sest enamus kohtumisi loomariigiga joudsin mina enne osutada, kui Anthony naha!!!!!! Jargmine paev siis kulges minul magamise tahe all. Vat selles hytis on niiiiiiii hea fiiling ja uni maitseb seal miskiparast niiiiiiiiiiiiii hea. Vedasin end voodist valja vaid hommikusoogiks, kui kohalikku kohvikusse maiustama laksime (seal on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiii head soogid ja kohv maailma parim!) Tagasi tulles heitsin end taas teki alla, koos raamatuga (yhe juudi poisi paevik II mailmasoja ajast......LOOMULIKULT!) ja Anthony asetas klaasi shampanjat kah ookapile.... Elu kui filmis! See film oli aga kahjuks tapselt nii lyhike, kui paar tundi, sest.... miskil hetkel kais plokssssssssssssssssssss..... ja telekas jaid vait! Ja kylmkapp..... Ja tuled enam polema ei lainud..... Lyhidalt... keegi aff vottis elektri ara. Ega me alguses ei erutunud. Ikka juhtub! No aga tund kulus ja teine, ja isa Anthony juba suht rahutu.... TV -d ju pole ...lol. Siis ta vottis ette tiiru selles alpikylas ja selgus, et kusagil pole voolu, affid koigilt selle ara votnud. Tagasi joudes ta teatas, et akki peaks Melbourne tagasi minema? Karina ja mina et .... ole nyyd..... ega me siis nyyd nii vedelad kah pole, et kohe alla anname. Aga selle aja peale hakkas juba pimenema kah, nii et .... mis siis ikka, eestlase moodi kohtupidi joepohjas kinni ning ootame-vaatame...... Mulle muidugi kogu situatsioon meeldis. Kohe selline syrr: ei tulesid, ei tv, kylm tuba (valistemperatuur oli 4 kraadi!), kahjuks ka mitte sooja vett...... Praktilisel eesti naisel nagu minul, oli muidugi huulepulga asemel ridikylis paar villaseid sokke, Victorinoxi taskunuga ja ....... TASKULAMP! Korragi elus osutus see viimane vajalikuks, sest .... ega telefoni valguses mehetegudega just kaugele joua! Me Karinaga votsime ette teekonna labi pimeduse alpikylla, et naha, kas akki inimesed on kuhugi kokku kuhjunud ja yksteisele seltsiks sel pimedusetunnil.... Anthony jai koju teki alla valja puhkama (mees magab - mees vasind, naine magab - naine laisk....) Alpikylasse joudes oli piknik esimeses hotellis aga juba alanud ja koik suht purjus. Selle koha me skippisime ja Karina toukeratta korinal joudsime labi pimeduse teise kortsi, kusjuures taaskord praktiline eesti naine KUULIS juba kaugelt diiselgeneraatori myrinat... ning see oli juba taiesti lahe koht, kus kooki ja jooki ja valgust ning inimesed sees!!!!!! Nii et taispoore tagasi pereisa valguse katte tooma! Ja kui me siis lopuks kohale joudsime, siis pressisime end ikka ukse vahelt sisse, aga see oli ka nagu viimane piir.... Koikjal inimesed roomsad valguse yle. Ohtusoogiga oli asi nii, et ... kahjuks kook oli suletud, aga selle eest neil oli kuhjaga kypsiseid ja kropse ja pahkleid ja kohvi ja viina ja olut ja veini!!!!!!! Nii et selle paeva ohtusoogis olidki kypsises... Karina oli ylirahul, mina mitte eriti ja Anthony kangelaslikult keeldus sellisest suhkrulaksust! Istusime seal paar tundi, aga kuna mina jain uniseks (pokaal veini tappis tadi!), siis ukerdasime end labi jaakylma ohtu oma jaakylma kottu kotile. Koju joudes siis arutasime et... mis siis, kui kogu maailma elekter oleks korraga otsas, et mis me siis teeksime ja mis saaks..... Siis me istusime kylmas (koik soojendavad seadmed ju ka ei tootanud!) ja pimedas teki all ning arutasime igasuguseid maailmalopu teooriaid. Anthony kordas jalle, et tal pole vaja karta, sest tal on eestlannast naine, kes on vajadusel nii tappev relv kui ka elu hoidja ja kes saab hakkama igas olukorras ning kes vajadusel tahub sukavardast noole ja laheb jahile ning koob niinest riided koigile selga! Mina muidugi lisasin, et lisaks on tal ka piisav tagavara villaseid sokke igaks elujuhtumiks ning yhel paeval on villane sokk su elupaastja (mul omal olid varbad muidugi soojas soki sees!) Aga see oo oli lahe! Sest lisaks sellele, et oli pime ja kylm, syya ju ka polnud midagi! Minul oli jumala savi soogist. Aga karina hakkas viuguma juba suht ruttu, et .....juba suren! Iseenesest oli ta vaga vapper, ei kartnud pimedust ega midagi, ainult et koht korises, kypsistega ju ka kuigi kaugele ei joua! Hommik leidi meid siis oma voodikestest varisemas. Asjade kokkupakkimine vottis 5 minutit ja siis asus Viplala pere teele, koigil juuksed pesemata ja pysti, silmad rahmas ja tunne suht kasimata. Nii me end ka ilmutasime esimeses kohvikus 40 km eemal. Aga olgu oeldud, et ega me massist suurt erinenud, sest millegiparast tundusid koik inimesed meie ymber nagu oleks asja prygikastist arganud..... Voi oli see siis miski kolkakyla ilming, et inimesed sellisena pyhapaevahommikusele omletile end kohvikusse valja veavad..... mine sa tea! Aga selles kylas markasin ma ka esimesi sygisemarke (ma muidugi laksin kolama ja ymbruskonda kaardistama, seni kui teised oma hommikusooki ootasid) ja yldse oli ohk niiniiniiiiiii sygisene! Ja seega on arusaadav, et kui me lopuks joudsime tagasi suurematele maanteedele, oli meil harduspisar silmas, kui Melbourne nime hakkasime markama teeviitadel! Ja kui siis koju joudsime, siis kallistasime koik oma solvunud kassi ja lubasime et enam iial iial iial ei jata teda yksi, vaid koik edasised reisid teeb tema ka kaasa ning siis jargnes masspesu...... ja lopuks ka korralik ohtusook (eelmine korralik ohtusook oli neljapaeval.....). Ja nyyd on kass litsunud end vastu Anthony saari ja meie arutame jalle teemat, et mis ikkagi kui....... Minu arvamus on, et kui, siis kui! Inimene harjub lopuks koigega! Ja surra saab endiselt vaid yksainus kord! Aga jesssssssssssssssss, see planeerimatu oine autosoit, see jaab mulle kyll eluks ajaks meelde!!!!!! Piisavalt ohtlik ja ekstreemne ja abi poleks kusagilt votta! Elu on ilus! Isegi kui on pime ja kylm, aga kui sul korval keegi, keda usaldada ja kes usaldab sind, siis ... miski pole raske! Ja muidugi huumorisoon tuleb kah peale villaste sokkide kaasa pakkida, siis saab koigest yle!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-2660078193667586604?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-53285775526067578762011-03-31T18:27:00.000-07:002011-03-31T18:35:56.929-07:00Koik siin ilmas on suhtelineOot oot, kes ytles et reisimine on kallis????? Voi et elekter on kallis? Voi et austraallane maksab liiga ranka hinda kinnisvaramaksuna omavalistusele?????? Ma murdsin nadal tagasi viinamarju syyes omal hamba, .... ja peale hambaarsti kylastust, sain aru, et .... HAMMAS ON KALLIS! Sailitades POOL hammast ja valides odavaima tee, on see endiselt 3000 Austraalia dollarit! Et siis me molemad saaksime selle raha eest (odav)lennupiletid Eestisse ja tagasi. Sama palju raha maksab kahe aasta elekter, 3 aasta vesi, 2,5 aasta kinnisvara maks omavalitsusele, 100 aasta koeramaks. Mnjahhhh... aga hammas on ju ka vajalik? Meie valisime hamba! Et siis seekord Eestisse ei tule...lol!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5328577552606757876?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-64272551451218813402011-03-31T17:08:00.000-07:002011-03-31T18:27:33.222-07:00Aprilllllllllllll!Eneselegi ootamatult on saabunud aprill! Millegiparast seostub mulle juba mitu mitu aastat (kui mitte aastakymmet....lol) aprilli algusega mitte karjalaskepaev vanarahva kalendrist, vaid ikka ja jalle Aive synnipaev!!!!!! Vat sedavorra mojukas isik, et ma alati motlen temale ja siis nagu vananev naine muiste, pean temaga yhepoolset dialoogi, raakides iseendaga valjusti!!!! Ja aprill algusega meenub mulle peaaegu alati vabanev tunne, et tavaliselt sai ka talvesaapad kappi uut hooaega ootama! Aga siinpool maakera... aeg saapad kapinurgast valja tuua! Sest sygi tuleb ka sel aastal. Voibolla oleks oigem oelda, et sygis 2010 ei lainudki ara, vaid ikka kestab, sest sellist suve pole Melbournes nahtud pikka pikka aega: hall ja vihmane ja kylm ja tuuline. Suvi iseenesest pidi nagu hakkama 1. detsembril ja see vottis inimesed vohmale, sest laks nadal ootamist, teine, kuu ja kaks kuud, aga suvi ikka viivitas.... ja nyyd siis selgus, et tulemata ta jaigi! Me siin meenutasime, et selliseid paevi, kus suvekuumust tunda oli, oli vast 3 - 4 kogu hooaja jooksul. Ja ylejaanud oli nagu keskmine eestimaine suvi..... KAS ME SELLIST SUVE TAHTSIME??????????????????????????? Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! Ok, elasin selle yle, sest mul kui synniparasel eestlasel on villane sokk alati varnast votta! Muidu pole midagi uut paikese all! Kodu - too - kodu! Tool on olnud arenguid ja taandarenguid.... Umbes poolteist kuud tagasi tekitas minu "lemmik" militaarne toodejuhataja furoori teatega, et tal on korini ja ta laheb ara!!!!! Nagu ikka, tekkis kohe kaks leeri inimesi.... yhed kes tagusid kasi suurest roomust kokku ja teine leer, kes hakkas kasi mudima ja pisaraid neelates nuuksuma, et APPIKENE MIS NYYD SAAB.................. Mulle ytles Glen, et ta leidis parema too, vahem tunde, pea kaks korda suurem palk ning ainult 20 inimest kamandada (mina jalle motlesin, et VAESED kamandatavad, nad VEEL ei tea, et tuima naoga militaar saabub....). Aga suuremale yldsusele teavitas ta, et lahkub, kuna tunneb end pahasti, et meie tehas on nagu orjatoo laager ja tema ei taha enam inimesi sundida 13- 14 tunniseid paevi tegema..... Mida odavat populaarsust!!!!!! Olles nn. kubjas, on vahemalt tema oigus ja ka vabadus anda inimestele 15 minutit kohvipaus, aga mitte sundida neid toole 5 tundi jarjest......eriti kui too algab kell 6 hommikul, siis on ju raske eeldada, et toolised on valkkiired nagu valgud ka kell 7 ohtul....voi mis????? (meil on 15 minutit pausi kell 9.30 ja 15.00, ning pool tundi 12.30 - 13.00) Voibolla iseenesest pole ju eriti raske taluda pikki paevi ja nn. pikapaeva ryhma, kui seda atmosfaari, kus on kogu aeg mingi skandaal ohus ja kogu aeg toimub mingi vigade parandus ja tehakse 180 kraadiseid poordeid. Koik mis hommiku kell 7 tundub selge, on teinud kannapoorde kell 10, kell 12 on jalle olukord rindel totaalselt tagurpidi ja kell 5 ohtul siis hakatakse trummi taguma...... ja tavaliselt on vaja kohe kellegi skalpi! Kogu see segane kirjeldus on kokkuvote juhtimatusest!!!!!!! Info liigub valikuliselt, kui yldse...... Keskendudes iseendale, mina olen kuidagi turvatud tsoonis. Peale seda kui ma kolmandal paeval vastu hakkasin ja Glenile koha katte naitasin, tegin ma ka omale teene ja tagasin omale suht soltumatu positsiooni! Ja teades iseennast, ei suuda ma ka tuimaks jaada ja olen ennast suht palju rakendanud uutmisse ja oleme minu ylemusega teinud ara ikka suure too oma vastutusalas! Ta ikka pea iga paev ytleb mulle, et tema seda tood teha ei saaks, sest..... tema EI NAE!!!! Aga mina naen ja LEIAN! See on juba suht nali, et tuleb miski toore sisse, terve meeskond taob kasi kokku, et oih kui ilus.... kuni tuleb Margit ja ytleb..... puhta jama! Ja kui nad siis koik kummardavad ja ka korralikult vaatavad... siis jah...... suud sulguvad kriipsuks. Ja ma ei pea ju eriti sygavalt enam kaevamagi, vahel piisab visata pilk distantsilt ja juba NAED kasti serva vahelt, et asi pole oige...... Ma arvan, et vahel nad neavad mind maapohja, aga mina... alla ei anna ja jaan endale kindlaks! Ja siis yhel kaunil paeval juhtus midagi taiesti tavatut. Midagi ennekuulmatut selle ettevottes. Kui ma siin mainisin, et oleme olnud uutmise teel, siis selge on see, iga uuendus tuleb labi vaeva ja valu ja inimestele muutused ei meeldi. Eriti kui see muutus sisaldab ka palju paberitood ja allkirja andmist. Mina olen alati olnud uuenduste poolt ja alati ka HAKANUD ASJAGA PIHTA! Kuidagi suht valutult olen uuendustega hakkama saanud, kuigi iseendast on nii, et selleks, et iga paev asjad sujuks, peab mul olema silmad ees ja taga ja radar kogu aeg sisse lylitatud, ning ilmateade pealuu sees, koik yksused ja pollulapid peas, sest.... vahel tuleb mul korraga olla 4 erinevas kohas,... kontrollida 6 erinevat saadetist ja lennu pealt blokkida voi votta proove ja margistada alused.... Senini olen sellega hakkama saanud. Aga nagu mu ylemus ytleb, et sellega saan hakkama ainult mina, ... ja mina naeran, et jah, kylm ja aeglane eestlane... Kuni yks nn. agronoomidest tuli minu juurde teatega, et nyyd on nii, et lisaks koigele PEAD SA HAKKAMA MARGISTAMA ALUSEID NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII..... ja siis hakkas tulema..... et eri farmid eri varvid, koik pollunumbrid, orgaanika erimargistus........ Aga vat siis ytlesin mina, kuulates koik selle ara, TEIST korda EI! Ja minnes natule emotsionaalseks, teatasin, et ma hakkan seda tegema ainult juhul, kui koik teised ja k.a. sina, Stuart, hakkate tegema oma osa selles. Ja jah, Stuart, ka SINA!!!!!!! Mina pole su personaalassistent. Ja see mis ma siin iga paev teen, selle raha eest ei teeks seda yksi endast lugupidav austraallane, nagu ka sina, Stuart, seda ei tee. Minu palk eeldab tegelikult ju toesti ainult et pyhin luuaga tanavat. Ja et kogu uuenduste juures oled sina Stuart olnud ainus, kes ignoreerib ma-pole-veel-aru-saanud kas 1. mind kui persooni 2. seda positsiooni voi 3. kogu systeemi, nii et..... eeskatt hakka ise oma uute uuendustega peale! Mina seda tegema ei hakka! Olgu oeldud, et see Stuart on omaniku nn. tallalakkuja ja nn. "little boy". Ja pugejaid ma pole elus sallinud. Ma nagin just nadal enne seda, kui suur pugeja on Stuart ja kui valelik, et ma olin suisa shokis!!!!!! Millise etenduse ta andis! Ja mida ma muide ei jatnud talle meenutamata oma emotisonaalses etteastes! Iseendast oleks mu etteaste jaanud tagajargedeta, sest ma ei lainud kuskile kaebama ega kitule, aga lihtsalt teine nn. kubjas, prantslane Vincent, kes oli sel paeval vastutav tsehhi too eest, ... tema leidis mu tegemast oma loputut paberitood ja silmavesi pabereid leotamas.... Ja nagu ta hiljem mainis, et kui raudne leedi nagu SINA juba nutad, siis PEAB midagi lahti olema. No eks ma siis natuke mainisin, et.... tunnen end suht sitasti ja mul oli konflikt Stuartiga. Peale seda vottis asi marksa tosisema poorde (mind kutsuti valja nn. kohvile), sest .... ega see Stuart pole just koige populaarsem tegelane ja koik asjaajamised temaga on eriti rasked, keegi pole iial julgenud talle vastu hakata just tema pooljumala positsiooni tottu..... aga juhtus nii, et... ma sain teada, kui palju toetajad mul on ja paeva lopuks oli selge, et .... ainus voitja olin sel paeval mina! Kuna Starti too moto on.... hoolitseda eeskatt oma vajaduste eest ning seejarel lyya nuga selga koikidele teistele, kui aga saan..... siis sel paeval ma teadsin, et .... edasine too kerge olema ei saa!!!! Mina ei loonud talle nuga selga. Mina lajatasin talle otse ja ausalt, silmast silma, liialdamata kogu toe. Tode pole alati ilus. Mina ei lainud ka kaebama. Aga eks ma edaspidi ootan seda noahoopi seljatagant. Ma seda vaga ei karda, sest mida iganes ma ka teen, teen seda oma parimat andes ja too huvides ja noh, kui loob, siis mis ma saan sinna parata! Ega see ei tapa, ja juhul kui tapabki, siis surra saab ju yks kord ainult, voi mis? Kogu loo kokkuvote on siis selline: mina sain omale palgatousu ning sain omale lugupidamise ka koige uskumatutelt tasanditelt Stuart sai viimase ning hoiatuse Start hakkas toole Ja nagu me nyyd juba too juures naerame, et keegi ei julge enam minuga tulla nokkima, sest ...... parem on lovi mitte yles aratada! Las lovi magab..... Kogu see syndmuste jada on olnud suht stressitekitav ja ma hoian oma silma tookuulutustel isegi rohkem kui varem. Ainuke hea asi on see, et kui ma toolt koju tulles keeran alla oma Kirkwoodi tanavale, siis syda mu sees endiselt hoiskab KODUUUUUUUUUUUUU ja kodus on mul alati olemas moistmine, armastus ning lugupidamine. Ja ma tean, et see on koige turvalisem koht maailmas ja kogu maailma mure voin jatta seljataha ja siin armastatakse seda lovi ... kes polegi ju miski lovi ja kellel on hoopis jankusyda sees.........<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-6427255145121881340?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-13719530577073362382011-03-03T21:08:00.000-08:002011-03-03T21:24:57.406-08:00Aussie barbeque<a href="http://1.bp.blogspot.com/-HSqZaWCwgMY/TXB0KASimpI/AAAAAAAAADY/Q4G6EC80S48/s1600/IMGP9577.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 240px; FLOAT: left; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5580087653537323666" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/-HSqZaWCwgMY/TXB0KASimpI/AAAAAAAAADY/Q4G6EC80S48/s320/IMGP9577.JPG" /></a><br /><div>See oli 26. jaanuar, minu synnipaev ja yhtlasi Austraalia suurim rahvuspyha, nn. Austraalia Paev (vordne meie iseseisvuspaevaga). No ja et me sel hetkel olim nn. magedes nn. Alpi kylas, siis motlesime, et laheks oige valja sooma. Kogu valjasurnud kylas (pole ju hooaeg!) oli avatud yks koht, kutsuvate plinkivate tulukestega, kuhu me ka sisse astusime ja pidama jaime. </div><div>Minu jaoks oli see ELAMUS OMAETTE! Esiteks, .... mis seltskond! Kauboikaabudega ja ruuduliste pluusidega mehed, olled peos, istumas vaikides baarileti aares, silmad kinnitunud telekakraanile, kust tuli... yllatus yllatus.... kriket! Meie olime kui tulnukad teiselt planeedilt! Aga peremees oli aarmiselt familiaarne aussie ja sellest mominast, mis tema suust valja ajas, mina ei saanud aru midagi (Karina muide ka mitte!) Aga Anthony on ju syndinud aussie, nii et tema jaoks oli see lihtsalt tavaline aussie country english ja tema hammustas teemast labi, et tegu on nn. yritusega Austraalia paeva auks, ning yrituse krooniks on Aussie stiilis barbeque!!!!!! Me siis otsustasime jaada, kuna tegu oli kaks yhes ettevotmisega, synnipaev ja Aussie paev...lol. Peale pikka ootamist saabus siis hetk, kus..... ohtusook sai valmis. </div><div>Oh seda roooomu!</div><div>Olles kristalselt aus: parim soodav osa oli sel ohtul vein!</div><div>Ja sel ohtul ma adusin, kui hea on meie sook kodus ja tegelikult oleme me ikka molemad superhead kokad! </div><div>Ma ei tea, kui palju on sellel pildil naha, aga see nn. rahvusroog koosnes siis talleloigust, vorstikestest, seentest.... koik mustaks korvetatud.... ning nartsinud salatist ja hambaid valutama panevast magusast riisist rosinatega......... Mina andsin poolel teel alla, Anthony keeldus taiesti, ning Karina pistis kinni yhe vorsti!</div><div> </div><div>Aga ma ei loe seda raisatud rahaks ega ajaks, kuna see oli kyynlaid vaart!!!!! Elamus missugune!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-1371953057707336238?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-64537158949045196872011-03-03T21:03:00.000-08:002011-03-03T21:08:30.751-08:00Orvukesed<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Ukzm5xcrUik/TXBzBUJyCVI/AAAAAAAAADQ/uUNokcy9niI/s1600/SAM_0428.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 180px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5580086404738845010" border="0" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/-Ukzm5xcrUik/TXBzBUJyCVI/AAAAAAAAADQ/uUNokcy9niI/s320/SAM_0428.JPG" /></a><br /><div>Mis siis erinev jalapikkus ...... aga endiselt yhes lastekodust: samad valged riided ja kelmikad mytsid, samad kummikud (sa ju maletad, et hallide kummikutega kuulud nn. kluppi?????), ainuke erinevus, et minu ryhmas me ei kanna neid seksikaid siniseid pollesid (ega me pole mingid tited!) ja varrukakaitsmeid (ega meie toidu see ju sobra?!)</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-6453715894904519687?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-90631064095669411532011-03-03T19:18:00.000-08:002011-03-03T21:02:54.692-08:00Appikene, konutama olen jaanud aastasse 2010!!!!!???????????????<a href="http://4.bp.blogspot.com/-DuAM_gJTzZM/TXBydCfZsWI/AAAAAAAAADI/V2gyhN20CjM/s1600/ifvnv8.jpg"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 220px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5580085781522395490" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/-DuAM_gJTzZM/TXBydCfZsWI/AAAAAAAAADI/V2gyhN20CjM/s320/ifvnv8.jpg" /></a><br /><div>Omale yllatuseks avastasin, et kuidagi markamatult on kaes marts, kolmas kuu jookseb aastast 2011 ja mul nagu polekski midagi tehtud voi oelda?????? Peale koike jamasid, mis Lounapoolkeral toimuma on saanud?????? Pole mul piisavalt eriharidust, et panna omale diagnoos sellise suhtumatuse tottu ....lol</div><br /><div></div><br /><div>Ok, alustame siis globaalsetest teemadest: yleujutused ja torm Yasi!</div><br /><div></div><br /><div>Eesti inimesele on suht ettekujuteldamatu, kui suur on Austraalia ja yldiselt tavaeestlane ju eriti huvi ei tunne ka, et mis osariigid ja kui suured ja kus asub ja mis linnad ja joed ja mered (ega peaaegu ykski yle keskmise austraallane ka Eesti maakondi ei tea ning Eesti pikimat joge/ sygavaimat jarve nimetada ka ei oska!!!!). Nii et siis jamedalt lajatades: yleujutused jaid meist ca 2500 km kaugusele ja Yasi myrgeldas 3500 km eemal. Nii et me suht turvalises kohas, kuigi kuigi...... molema mojud ulatusid meilegi, kuigi just otseselt meie koduoue!</div><br /><div>Ma arvan, et meedia kajastas juba piisavas koguses, mis juhtus ja terve maailm sai piisava annuse telepilti. Meieni joudsid siis vaikese viivitusega siis yleujutusekesed kohalikul tasandil ja asi hakkas votma juba suht ulmelisi mootmeid: et kus suurem poriloik, seal TV platsis ja kasi mudiv kohalik tadi, et appi, mis nyyd saab......... ja igal pool olid tanavatel sildid: ettevaatust, vesi teel (ma muuseas ei nainud yhelgi korral mitte yhtegi loiku oma silmaga ega tea ka mitte kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks nainud....) Ja kui Yasi vasinult oma tiivakest ripsutas meie linna kohal, siis ega see tavalisest tuulisest ilmast suurt erinenud. Nii et ... omal kogemusi siis pole ja ei oska enamat lisada! Kui kunagi naen ja tunnen omal nahal, siis kindlasti raagin, kuidas oli!</div><br /><div></div><br /><div>Aga kaks kommentaari selle teema lopuks: me lopetasime igasuguste uudiste vaatamise selleks ajaks, sest mida iganes, aga meedia nuumas ennast kyll kuhjaga! Ja see hakkas vasitama!</div><br /><div></div><br /><div>Ja siis yhel paeval arutasime, et mille me siis kaasa rabaks, kui tuleks ronida katusele abi ootama... (ma muuseas justkui ootaksin ponevusega sellist voimalust ning seiklejahing nagu ma olen, tahaksin naha, kuidas eesti naine olukorrast valja tuleb.....). Karina votaks muidugi Nintendo DSXl-i, Anthony rabaks lapaka ja mina ytlesin, et mina pakiks vaina laisa kass Grandpussi puuri ja votaks tema lol. Anthony selle peale lausus, et Grandpuss on ju pere liige niikuinii ja tema tuleks katusele kaasa iseenesest moistetavana. Ma siis vastasin, sel juhul votaks ma kaasa kassitoidu......</div><br /><div></div><br /><div>Ok, aga nyyd niis lopp globaalteemadele, ja mis on uudist siis rohujuure tasandil, pererakukese elus??????</div><br /><div></div><br /><div>Karina vahetas kooli. See oli suht terav teema pikemat aega, sest nagu alati, on nii poolt- kui vastuolijaid. Eelmine kool asus 23 km eemal ja see tahendas, et igal hommikul Anthony viis lapse autoga koolivaravasse ja siis paeva lopus laks tagasi lapsele jargi. Ei tundu ju midagi isearalikku, aga see tahendas seda, et laps astus koduuksest valja kell 8 hommikul ja jargmine kord uksest tagasi sisse kell 7 ohtul...... Ja selleks ajaks oli ta juba suht kustunud silmavaatega ja suht oimetu..... ning nalga suremas. Ja see olukord oli suht stressitekitav Anthonyle ka, sest jouda tagasi kooliukse ette tapselt 18.30 (see oli aeg, mil nn. pikapaevaryhm sulges uksed....) oli sageli suht rockenroll....kihutades ajaga voidu! Ja isegi kui Anthony ema-isa elasid suht laheda, ca 10 km, siis nende korge vanuse tottu ja olematu reaktsioonikiiruse tottu, nende kaest abi kysida ka ei olenud voimalik (et minna Karinale kooli jarele, pidi Anthony vanemad sellest teadma paev enne, et oma toimetusi teaksid seada....).</div><br /><div>Niisiis, peale igasugu pikki vestlusvoore, Karina alustas nyyd uues koolis, mis asub 300 m eemal, nn. nurga taga! ja valjub kodust 8.50 ja laekub plaaniparaselt 15.30. Ja lopuks on tal ka ometi sobrad oma tanavas, sest siiani ei tundnud ta yhtegi last meie linnaosast ja oli suht kurb naha, kuidas ta oma paevi kahe vanuriga mooda saatis (kes ei olnud iga kord valmis kapi otsast alla hyppama ja jalkat taguma ja ratastega voidu kihutama jne jne). Tana on tapselt yks kuu uues koolis (kooliaasta algas 4. veerbuaril) ja tema on vaga rahul ja esimene tagasiside kooli poolt on ka hea olnud. Ja lisaks sellele kuuleme nyyd meie ka, mis meie tanavas toimub, sest nn. lastekommunikatsioon tootab vaga eduliselt lol</div><br /><div></div><br /><div>Mina ise aga veedan oma paevi pohiliselt meie koogivilju tootlevas yksuses... kahjuks. Ma just tshekkasin palgalehelt, keskmiselt 55 tundi nadalas, ja lisa siia siis igapaevane pooltund, mil viibid nn. lounapausil ja teekond toole-koju, 7,5 tundi....kokku siis pea 63 tundi viibin ma kodust eemal. Natuke liiga palju .... :( </div><br /><div>Ma arvan, et see on yks pohjusi, miks ma blogipidamises olen olnud suht laisk, sest peale 12 tundi jalgel, pole eriti energiat ja isegi yleminek keelelt teisele tundub liiga vasitav! </div><br /><div>Aga too on mul endiselt nagu seiklusraamat! Ma vahel kohe hoorun silmi, et kas see on tegelikult ka toimuv voi ainult halb uni! Ja ilmselt, kui keegi hakkaks jagama auhindu KOIGE HALVEM TOOKESKKOND.... siis ma usun, et meie ettevote oleks kindel nominent! No aga pole midagi, ma endiselt pean vastu ja nn. saan seda AUSTRAALIA KOGEMUST, mis mu CV-st puudus! Iseenesest mul oma too kohta pretensioone pole, oskan oma energiat nyyd jaotada suht saastlikult ja lopuks olen aru saanud jah, et tark ei torma...lol Aga nagu isegi minu ylemus tutvustas mind mingile nn. korgele kylalisele: temal on meil kullipilk! Ja siit midagi labi ei paase! Ja ma ju tegelikult ka votan asja tosiselt, kuigi sageli tekib kysimus, kas keegi eal ka hoolib sellest, mida ma naen ja mida ma kirjutan oma paberitesse. Ma isegi kysisin, et kas ma voingi kohe kirjutada, et naiteks spinatis madanenud lehed? Jah, sa PEAD kirjutama. Sest mida iganes, korralduse ka see spinat tootlusse saata vaatamata kvaliteedikontrolli otsusele, annab keegi korgemalt poolt. Aga meie oleme oma seljataguse kaitsnud! No aga sellegipoolest ma suht tihti blokin omalt poolt tooraine, mis minu talupoja moistuse jargi ei kolba kuhugi. </div><br /><div>Aga too on yks osa, teine marksa ponevam osa on see ellujaamisvoitlus sealjuures! No et naiteks pole piisavalt tooriideid ja kindaid (osa inimesi peseb kodus ohukesi puuvillaseid kindaid, mis iseenesest on moeldud yhekordseks kasutamisesk...). Et kui lahed kontorisse uut pastakat kysima, siis saad uue, kui vana tyhjaks saanud annad asemele. Et yks juhtivtootaja kirjeldas oma tood nii: minu too siin firmas on eeskatt hoolitseda oma vajaduste eest ja teiseks lyya nuga selga igayhele, kes mu teele ette peaks jaama! Julm vend!!!!! Aga tapselt nii ta teeb! Aga mina olen muidugi nagu miski Pohja Tark ja mina tean, et yhel paeval saab ta tagasi koik selle, mis ta teinud on. Ja elu on naidanud, et SEE AEG tuleb! </div><br /><div>Suurima tormi veeklaasis tekitas, kui Glen, ehk siis see nn. ylemus, kellega ma oma kolmandal toopaeval rinnad/sarved risti panime.... esitas lahkumisavalduse. Mina muidugi juubeldasin, oleme ausad! Ma kohe hakkasin lugema, et kui mitu magamist veel ..... kuni ta on lainud! Minuga yhines suht tugev taustakoor, kuigi oli ja pugejalikke nagusid, et MIS NYYD SAAB??????? Mitte midagi ei saa ju!!!!! Vaba mees vabal maal, valikuvabadus. Ja nagu alati tyhja anuma pohimote, alati leidub miski/keski, mis/kes selle anuma taidab. Glen lahkus, aga karavan on endiselt edasi liikunud! Ja mitte keegi ei vala pisaraid ja mitte keegi ei igatse taga tema haukuvaid kasklusi ja kriipsuks suletud suud! Muide, omma populaarsuse tostmiseks tegi ta avalduse, et ta lahkub, kuna ta ei suuda taluda, kuidas toolisi siin ettevottes koheldakse! Mida odav trikk, tema oli see, kes neid kohtles eeskatt! </div><br /><div>Aga minu suhted oma kaastoolistega on head! Taaskord ma toestasin ..kellele? huvitav huvitav..... oma nn. inimoskusi. Isegi koige umbusklikumad on nyyd jarele andnud ja tykivad sopradeks, sest mina ei tee vahet nahavarvil, usul ja sool, mina ei anna ei moista neid hukka ega anna hinnaguid, vaid ma igati pyyan neid moista ja toetada ja sageli ytelda hindava sona!!!!! Nyyd on hommikuti nii, et peaaegu koik astuvad minu juurest labi, et mulle tere hommikust oelda, ja ka igal ohtul teatavad, et nad lahevad nyyd koju ja soovivad head aega! Siis moned on toonud mulle naha nende perede voi tydruksoprade pildid.... ja siis nad raagivad mulle oma muredest ja ka roomudest ja elust nende kodus, kus iganes see siis ka poleks (Afganistan, Kambodza, Vietnam, Indonesia). Sageli toimub meie vestlus algelises inglise keeles ja pool infot laheb minu jaoks kaduma, aga mis siis..... kuulamine on teinekord palju olulisem! </div><br /><div></div><br /><div>Aga kodu on mul alati koht , kuhu ma tahan minna ja kus ma tahan olla (ideaalis ma ei tahakski sealt lahkuda....lol). Niipea kui ma keeran ristmikult alla oma kodutanavasse, syda mu sees hoiskab:KODUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU</div><br /><div>Vaatamata minu pikkadele paevadele ja valutavatele jalgadele, me pole endile asu andnud ja oleme olnud suht liikvel. Kyll maad ja linna avastamas, kyll maasika- voi kirsiistanduses end ogaraks ogimas, aga onneks mitte kunagi kuskil pubis voi kasiinos! Nii et igareedene Austraaliaparane beer and poke.... pole meile! Me pigem tunneme roomu, kui vaatame reede ohtul dokumentaalfilmi II Maailmasojast naiteks lol! No endiselt ma rohun oma sojaajaloo huvile ja endiselt ma ootan aega, et saaksin oma varutud raamatuid lugema hakata!!! Aga eks see paev ka tuleb, kui istun oma verandal, sojaraamat peos ja vaatan teele.......lol</div><br /><div></div><br /><div>Minu synnipaeva veetsime me nn. Austraalia Alpides. Mangusin too juurest endale poolteist vaba paeva ja tottasime nn. magedesse. No nii maed ju nad ka polnud, aga madala maa tytrele, nagu ma olen, on ka 1800 meetrit magi ja tee selle mae tippu oli minu jaoks suht kurviline ja ... anname toele au, noudis ka suht vaprat vastupidamist, rohudes taas minu kalduvusele eriti kergesti merehaigeks jaada! Aga ma pidasin vastu selle tousu kaks korda ja jain ellu! Ma isegi olin nous sinna tagasi minema talve ajal, kui ka lund naha voib! Sest iseenesest oli see aarmiselt maaliline ymbrus ja puhas ohk ja vulisevad magiojad! Ma vaid kujutan ette sygisvarve ja see teeb mind tahtma sinna tagasi! Me oleks peaaegu valinud tagasitulekuks tee, mis viis labi eimidagi maad. Ent..... meil oli tagaistmel austraallannast 8 aastane tytarlaps, kes.... noudis poode ja MacDonaldit keset eimidagimaad ja kes pole sugugi mitte valmis seisma silmitsi elu- ja looduskatsumustega. Elukatsumuseks nimetatakse siinmaal naiteks seda, kui pissihada tuleb ara ajad poosas..... lol ja looduskatsumuseks kui seda asja tuleb seal poosas ajada naiteks vihmasajus..... Nii et me siis otsustasime, et jargmisel korral tuleme nn. vallutama metsikut loodust ainult kahekesi... ei, kolmekesi: ikka Mitsubishi Outlander kah!</div><br /><div></div><br /><div>Aga nyyd ma lopetan tanaseks! Meil hakkavad siin Karina synnipaeva pidustused ja juba praegu trallivad kolm last elutoas ja juurde neid laekub lahimal ajal ja nad koik jaavad ka ooseks, nii anna Jumal meile Anthonyga tugevat narvi see yle elada! Aga korra aastas ju ikka voib?????</div><br /><div></div><br /><div>P.S. Ja meie kass, koaalalaadne laisik..... on imekass!!!! </div><br /><div></div><br /><div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-9063106409566941153?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-53552337430664626192010-12-16T17:21:00.000-08:002010-12-16T18:50:03.527-08:00Esimese aasta aruanneAlustada tuleks, et kui Margit oma 22 kg kohvriga Austraaliasse joudis, siis olid tunnid juba alanud...... eippp..... ikka et kodu oli juba olemas.... ja see oli ikka juba SUUR EELIS!<br />Ning nyyd, kunagi 1 aasta hiljem: elus olen peale esimest aastat Austraalias! Ja oma meelest olen taiesti mina ise.....( tiba kylahull ..... lol)....... oma minulike seikulustega a la MIKS ALATI MINA??????.... ja lisaks koigele pole ka eesti keeles raakimisel ka mingit aktsenti! Inglise keeles on muidugi tugev aktsent... ja nagu vaidavad ekspertidest korvalseisjad, et see on kyll saksa, rootsi, vene, rumeenia, poola paritolu! No ju siis ikka on, sest eks Eestit ole aastasadade poolt ryvetatud koigi eelpool nimetet rahvaste kovemate seppade poolt ja ju see inglise keel yks nii tundlik keel on, et isegi aastasadade tagant annab geen valja selle keelelise ... x faktori! Aga sellises kultuuridekatlas nagu siin, ei pane ykski aktsent enam kulme kergitama. Anthony ema on elanud siin aastast 1959..... ning tema inglise keel kolab tanase paevani rohkem ikka kui itaalia keel :D<br /><br />Me just arutasime siin yhel paeval, et jahh.... kodunemiseks ja maharahunemiseks kulub ikkagi umbes yks aasta. Et saad aru natuke riigi/ linna tavadest, orienteerud ymbruskonnas, eristad sugulasi, tead nagupidi naabreid, tunned oma linnaosa koeri.... leiad omale arsti ja juuksuri, kohaned vasakpoolse liiklusega, kohaliku sonavaraga ja valjenditega, oma pere isearasustega, tead neid kohti, kus on hea/ paha sook, kus on head magustoidud ja kus on valjakannatamatult paha kohv, leiad omale lemmikraadiojaama jne jne jne. Miljon vaikest asja, aga vajalikud! <br /><br />Alati kui keeran alla suurelt teelt meie Kananooki linnaossa (Kananook on Melbourne linna Frankstoni linnaosa Seafordi all-linnaosa all-linnaosa.....), siis haarab mind alati soe ja hea tunne, et kohe kohe olen kodus!!!!!!!!!!!!! Sest see meie kodu on vaga vaga vaga kodu! Meil on siin koigil hea olla ja me tahame alati siia tagasi tulla. Me isegi ei tahaks siit vaga lahkuda, aga elul on omad vajadused, kooli toole poodi randa ju ikka peab minema :D Mulle meeldib meie vaikne tanav ja rahulik elutempo, ma arvan et Oisus elades oli seal rohkem taustamyra ymberringi (rullnokkade vingaalid, sigade laadimine, traktor traffic, naabrite olmehelid, kellegi sydamevalus lastud yks ja sama laul loppematuid kordi.....) Siin arkad yles linnulaulu peale, naabreid meie ei kuule (vahepeal MINA ikka NAEN, kui maja ees lillepeenraid rohin.... Anthony isegi ei nae neid, sest tema hoiab distantsi igasugusest aiatoost lol....), busse tramme trolle meie kandis ei liigu.... jahhhh, koidikud on siin vaiksed!!!!!!! Seda ma tean, sest tavaliselt mina lahen toole koidikul ja tavaliselt on sel ajal ka hea muusika raadiost, mis ysna sageli sunnib gaasi vajutama suht mehiselt....lol.<br /><br />Ykspaev kysisin Anthonylt, et kas miskit on tema elus ka muutunud selle aasta jooksul. Peale sekundit vaikust..... tuli naer... ja vastus: KOIK ON MUUTUNUD! Lisaks selle, et ta vottis naise, leidis ta ka lopuks kellegi, kes teeb paremini syya kui ta ema .....:D :D :D Ja siis ta lisas, et vaata natuke ringi... ja siis sa naed ise ka: juba majaymbrusest alustades kui sahtliteni valja: kord on majas.... ja mitte poissmehe kord ja mitte tolmukord, vaid naisterahva kasi on mangus! Meil on isegi vaas koju tekkinud.... hahahahaaaaaaaa! Ja seda muutust ENNE ja PARAST on marganud ka koik sobrad sugulased :D. Mina kui vanainimene (vanim meie leibkonnas lol) arutasin ykspaev omaette valju haalega, et arumaeisaa, kust tekkisid need kallad meie sissesoidutee aarde... siis Anthony kuulis seda ja vastas, et ju need on seal olnud kogu aja, aga keegi polnud kunagi rohinud seda ja andnud kalladele voimalust oma elegantset ilu naidata!<br /><br />Nii et rahu ja onn kestab! Kuuekesi nagu me siin oleme (koerad ja kass ju ka..... nemad on ka ikka leibkonna liimed, mitte yksnes yhikud, kelle eest nn.aastamaksu tasuda! lemmikloomamaks on siin ca 200 EEKu aasta per loom!), oleme me suutnud sailitada armastuse ja hoolivuse!<br /><br />Selle aasta sisse mahtus muidugi ka minu too leidmine. Aga tana ma sellel peatuda ei taha, see on ikka omaette (naljakas) story ja kui ma kunagi sellest peaksin raamatu kirjutama, siis saab see olema suht systeemitu (nagu see too on....) ja kirev ja kirjumirju ja suht paks (ent toenaloliselt pehmete kaantega... lol). Kuigi too votab nyyd juba kuni 60 tundi minu nadalast ja seda mu pere arvelt, on see siiski teisene, sest koige esimesena tulevad minu pere ja loomad ja kodu.... ja siis alles koik muu.<br /><br />Kui te kysite, et mis on olnud koige rohkem teistmoodi, siis ma vastan ausalt: vasakpoolne liiklus! See ikka natuke votab aega, et peaajus see ymber lylitada! Siiani ma otsin automaatselt turvavood vasakult poolt.... lol. Ja suht sagedasti lahenen autole ka ikka vasakult poolt.... ja siis saan taas kord aru, et ... kurat, vale uks.... rool on ju paremal pool! Esimesed korrad ise autot juhtides oli kaks suurimat oudukat:1. kui lylitasid sisse suunatuled, hakkasid toole klaasipuhastajad ... ja vastupidi....lol (sest kuna Aussie on tagurpidi maa, siis ka need lylitid roolil on vastupidi!) Onneks minu Chrysleril on suunatuled oigel pool (korragi ameeriklastel yks hea asi!), aga see tahendab, et kui Anthony sellega soidab, siis esimesel ristmikul..... kukuvad kojamehed kohe usinasti pyhkima......ihihihiiiiiiiiiii.... me alati oleme Karinaga naerust koveras!!!! 2. ma ei osanud arvestada yldse vasaku poolega autost! Anthony oli korra naost kaame, kui ma omast meelest profina rallisin, vasakpoolne kyljepeegel peaaegu et vastu teisi autosid. Nii et kui istud ikka paremal pool rooli taga, siis kohe pead MOTLEMA selle vasakparda peale, et see teeaarseid objekte ei riivaks.....lol. Praeguseks olen ikka juba suht harjunud, ent eriti kitsaste parkimisolude korral, teeb see mind ikkagi suht narviliseks, sest ma ei oska visuaalselt veel nii hasti hinnata, kui kaugel ma teisest autost olen.... Anthony nimetab seda muidugi nn. naisteteemaks lol<br /><br />Austraallased? Eeeeh..... et KES? Eestlased? .... et mis???? See jutt, et austraallased oleks nyyd kuidagi eriti lahedad kujud.... ma ei tea, kelle teooria see on. Ma tean lahedaid inimesi ikka vaga paljudest rahvustest ja ka paris suur osa eestlasi on ikka nn. layd-back ja nn. easygoing.... Ma arvan, et maa ja geograafiateadusega pole siin midagi pistmist, ikka koik algab inimesest endast. Meie too juures on 3 nn. polisaussiet (polisaussie tiitli saab juba see, kelle vanemad on juba syndinud siin!) ja kaks nendest on kyll pea koige vaoshoitumat, umbusklikumat ja kinnisemat inimest, keda ma oma elus olen kohanud. Naeratust nende poolt loota pole ja kahjuks on nad ka syndinud ilma huumorisoolikata..... Nii et kui votta aluseks nemad, siis ...... eehhhhhh, austraallased????? Nii et ma ei teeks yhtegi yldistust ja kuna mul pole jallegi rassisti soolikat, siis ... las nad olla! Iga tiik vajab mitut sorti kalu!<br /><br />Ma olen nyyd ise lugenud labi molemad nn. suurteosed: Sellised nad on...... EESTLASED/ AUSTRAALLASED....<br />Mina lagistasin naerda molema puhul ja eriti hasti meeldis mulle see eestlase kokkuvote: suurema osa elust veedab eestlane sarnaselt ebaparlikarbiga, vaikselt ja rahulikult, kohtupidi joepohjas kinni, ootab ja vaatab... ja nii ta voib elada aastasada voi sajandi voi koguni kaks, kui tema rahu ei rikuta!!!!!!!!!!!!!!!!!<br /><br />Seega, mina puhta eestlase alla ei liigitu! Mina vaatasin, ent ei jaanud ootama, vaid tegutsesin ja nyyd leban parlkarbina siin rannaliival ja naudin elu, ent endiselt soovin, et minu rahu ei rikutaks....hahahahahahaaaaaaa. Ja ei igatse ma oma joepohja tagasi, ju see polnud koht minu jaoks!<br /><br />Oige aeg lopetada tanaseks!<br /><br />P.S. Koigile kahtlejatele: yks vaheseid asju mida ma Eestist igatsen, on minu RAAMATUD! Aga ma usun, et yhel heal paeval ema Ene orgunnib need mulle siia koju katte!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5355233743066462619?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-52375508905524952292010-11-27T21:05:00.000-08:002010-11-27T22:22:01.417-08:00Seal kus lopeb asfalt....<a href="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TPH0-oBZvJI/AAAAAAAAAB0/dJukbd27NOY/s1600/18102010.jpg"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5544481973002157202" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TPH0-oBZvJI/AAAAAAAAAB0/dJukbd27NOY/s320/18102010.jpg" /></a><br /><div>... seal ootab mind to"o"<br />ja nii ikka 5 korda nadalas ja juba kolm kuud jutti!<br />Tegelikult on ka nii, et seal kus lopeb asfalt ja algab kruus ning paike touseb kah sealt.... seal kohe ongi meie asutus. Mu eelnev kirjutis vist andis mingi info, et millega tegu on. Nyyd tundub, et olen kui kohe vana veteran, voin varsti medali rinda virutada ja meenutada hardusega vanu aegu....lol.<br />Kuidas ma siis nyyd, kuu aega hiljem asja kokku votaksin????? Et igapevane kaks sammu sissepoole ja kaks sammu valjapoole.... ning igaohtune oige ja vasemba kodu suunas... Vaatasin ykspaev palgalehelt, et keskmiselt tuleb minul 52 tootundi nadalas ja tendents on toopaeva pikenemise suunas. Suvehooaeg on algamas ja see tahendab ka yhtlasi kohustuslikku grillimist ja seega tark austraallane tarbib liha korvale ka rohkem salatit. Seega siis lykkame aga rohkem rohelist liinile!<br />Aga eks see yks riskibusiness ole...pollumajandus ikkagi. Sama joru nagu Eestiski...kyll on liiga kuiv, siis liiga kuum, voi siis tuleb liiga palju vihma..... Et kui marg aastaaeg, siis salatileht veest pundunud ja igasuguine tootlemine teeb temast kaltsu.... Aga kui kuiv ja kuum, siis haigused kollitavad... ja kes see ikka miskit aknehaiget salatilehte suhu pista tahaks. Niisiis.... selline pidev vaheldumine ilmaga tingib pideva standardite vahetumise kahhh. Sama kvaliteet, mis eile kolbas, ei pruugi homme yldse peale minna. Minu ylemus vottis kokku selle olukorra napi kommentaariga: loose loose situation.... Aga eks me siis igapaev kohandume turu ja ilmasituatsiooniga ja endiselt.... paeva lopuks on koik ometi tehtud!<br />Kogu selle kolme kuu jooksul maletan ma kahte paeva, mis kulgesid rahulikult ja ilma mingi paanikata. Ma kohe nautisin neid paevi! Ma endiselt ei saa aru, kellele meeldib selline peata tormamine ja rabelemine ning enamuses keegi ei tea, mis teoksil on.... Eks omajagu sogab vett omanik, sest tema on selline naljamees..... talle meeldib just neljapaeva/ laupaeva ohtuti umbes 6 paiku meile saata selga miski x tellimuse, mida tegelikult keegi ei vaja, aga mis annab meile teada KES on peremees siin selle laua ymber. Ta teab, et jargmine paev on meil vaba ja mis me ikka sinna kodu kipume, viskame aga veel tunni voi paar otsa, homme aega kotil konutada kyll! Tavaliselt see paanika aga mingit head tulemust ei anna, koik toimetavad siis jooksujalga (aga TARGAD teadagi ei TORMA!) ja kuhjas yksteise otsas ja tulemus..... on suht kysitav. Ma juba tegin ettepaneku, et ma jaan teinekord ise kauemaks yksi too juurde ja teen selle korralikult ara. Minu ylemus ytles selle peale, et see polegi ju yldse sinu too.... aga mina vastasin, et ma ei saa pealt vaadata, kuidas yks asi lihtsalt ara lortsitakse pohjusel et koik on vasinud ja tahavad juba ruttu koju ja koigil on siiber ja et saaks ainult kaelast. Minul pole imikut kodus, ma voin selle 13. voi 14. tunni veel vapralt vastu pidada.<br />Muidu on elu ja olme endine. Vahel ma tunnen, et ma olen kui noid luua seljas, kes oma harjaga ringi tiirutab ja korda yritab hoida. Indoneesia poisid olid alguses ikka ysna hammeldunud, kui ma harjaga oues asfaldi pealt salatilehti kokku kraapisin, et MIS SINA SEAL TEED? Mina selgitasin, et need lahtised salatilehed seal asfaldi peal on just tapselt nagu tapamaja ymber vedeleks seajalad/ lehmapead.... Et kysimus on ikkagi miskis kultuuris ja heas tavas. Tegelikult on need poisid aga ka ise liigutama hakanud ja tulemus paistab silma kah.<br />Aga muidu on nad jumalast uudishimulikud. Esimestel nadalatel, kui mul veel oma autot polnud, kais Anthony mul jarel iga paev ja siis olid vaikesed mehikesed reas vaatamas, et MIS mees see oige on!!!!!! Suu unustasid nad kohe kindlasti lahti ja kui kellelgi polnud selget pilti asjast labi bussiakna, siis olukorrast selgema ylevaate saamiseks keriti aknad alla ja pisteti pead valja! Ja siis muidugi koik, mis ma soon, on luubi all! Kord oli mu lounasook kadunud.... no mida pole, seda pole. Mind ajab kogu aeg narvi, et keegi puudutab mu asju, aga paris kadunuks polnud ammu juba midagi jaanud. Sel korral lohutas mind teadmine, et mis iganes uudishimu kedagi seda karpi ka omastama ei sundinud, siis see mis ta eest leidis, polnud just unelmate kraam: nimelt olid mul sel paeval lounasoogiks MULGI KAPSAD! Mida iganes, aga ma olen kindel, et yksi asiaat seda syya ei suuda!!!!!!!!!!!!!!! Nii et paras vargale!<br />Aga jah, kohukesi nad vaatavad suurte silmadega, et nagu ilus asi, aga ... mine sa tea. Musta leiva kohta ka kysivad, et kust selline asi tuleb. Tomatisalat tundub kui myrk..... Ja yks kysis kohe otse, et kas sa riisi ei soogi? Ma vastasin, et ikke, kuus korra vast tuleb ara.... Selle peale sai ta kreepsu, et sa ju siis puhta soomata!!!!!!!<br />Ja siis yhel paeval kooris pohjamaa daam end poolalasti, jattes kitli alla ainult T sargi. 1. koik vaatasid suuri silmi.... sest KYLM on ju! 2. koik mehed vahtisid kaelusest sisse ja enamus mainis ka, et issake kui sexy. Nojah... siiani olin olnud ju kaelatu ja kehatu oma kihtidega. Aga ju ma olen ara harjunud selle jaheda ohuga ning toesti, T sark ja valge kittel, hetkel on need piisavad, end end mugavalt ja tegusalt tunda. Aga.... olla sexy..... naerma ajab...... me oleme koik nagu yhest lastekodust oma valgete tooriietega, oma mytsidega ja kummikutega, igasugune isikupara puudub taielikult. Ja ega ma ju teagi, mis inimesed need ylejaanud tegelased oma eraelus on. Aega pole et syyvida ja .... ega ei viitsigi.<br />Muuseas, sona kummik on vaga aktuaalne. Selle jargi saab meie ettevottes teha vahet, kes on nn.oma ehk taiskohaga tootaja ja kes on nn. renditootaja. Koigil nn. omadel on hallid kummikud, ikkagi yhest lastekodust ju....lol. Rendikatel on siis mis oganes kuju ja suuruse ja varviga. Ja pyhapaeviti hallid kummikud ei toota.....lol.<br />Kummikutest raakides.... eks nad yhe ebamugavad jalanoud ju ole. Pohjamaalane vahemalt kasutab villast sokki, et asja talutavamaks muuta. Asiaatidel on miski oma nipp: nad panevad soki otsa KILEKOTI..... ja siis suruvad jala koos soki ja kilekotiga kummiku sisse!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ma ei uskunud oma silmi esimesel korrad! Siis hakkasin vargsi jalgima, et jahhhh, koik teevad nii! Mina seda jarele pole teinud ja miski mu sees ytleb ka, et Margit.... parem ara proovigi..... Julgust kysida, et MIKS nad seda teevad ja kuidas see ka tundub,..... mul pole. Ma ei kujuta ette, kust tuleb selline teadmine, et see kuidagi hea ja tervislik variant oleks.... Ma arvan, et arge teie ka keegi seda parem mitte proovige.....<br /><br />Ja nii see aeg lendab. Et meil on pidev paanika, siis see tahendab, et paevad on kiired ja hektilised. Samal ajal hoian ma silma pidevalt tookuulutustel, sest ma kuidagi kohe tunnen, et see pole see mida ma teha tahan. Iseenesest on kvaliteedikontroll ponev too, aga ....kui on topeltstandardid ja sa ei saa teha seda nii, nagu peaks... siis see midagi ei paku. Naiteks kui lykkame tagasi mingi partii toorainet, s.t. ei lase seda kaiku..... siis ma paberile saan selle panna, ent fyysiliselt seda oue peale ladustada ei saa. Omanik nimelt laheb kohe narvi, kui naeb midagi punase sildiga oue peal seismas. Ja siis on nii, et uurime valja, et ega omanik liikvel pole ja siis asume kiirelt tegutsema: alus ouele, kastid konteinerisse tyhjaks ja konteiner ruttu ruttu kompostiplatsile...... Nii me siis elame jaanalinnu elu: pistame pea liiva alla, aga pepu jaab ikka valja ja siis arvame koik kooris, et kena keik!?!?!? Ja siis pead oma dokumentides vaga viisakalt ning delikaatselt mainima pohjust.... et mitte lugupeetavaid maaharijaid solvata. Oehhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh......lol<br /><br />Muidugi ma pean siinkohal mainima, et loppude lopuks on toode, mis tarbijani jouab, siiski kvaliteetne. Ja isegi kui meie tootajad on suht rapakollid ja meie olmeruumid jubedad.... siis igal ohtul tuleb koristajate meeskond platsi, kes siis tsehhi jalle laikima loob ning desinfitseerib ja peseb ja puhastab. 3 meest toimetab terve oo.... ja siis tuleme meie.... ja tants algab otsast peale!<br /><br />Ja nagu alati.... kui hommikul toole soidan, on alati rohelised tuled. Kui aga kodu poole rallin, ootan iga punase tule all!!!!!!! Koduni on 22 km ja parim osa koduteest on, kui jouan mae tippu ja sealt avaneb vaade kogu Port Philipi lahele.... See vaade on suurem kui elu...lol ja ma ei saa sellest iialgi kyllalt!<br /><br />Aga peale too on ju ka eraelu, seda kyll juba palju vahem, kui 3 kuud tagasi. Aga onneks on kodus mul alati soe vastuvott, musi posele, kallid, tavaliselt ka kuum vann juba valmis, auto pargitakse ka oma kohale.... ja siis see on mu kvaliteetaeg mulle kallite inimestega ja koertega ja ....kuradima kassiga!<br /><br />Ahjaa, ja ajalugu kordas end taas: taaskord on mu autoks Chrysler Neon, ainult sedakorda tumeroheline! Kogu valiku seast oli see ainus auto, mille peale mu pilk erksamaks muutus ja ka pidama jai.... Ning selle auto juures on yks hea asi veel..... suunatuled on sel samal pool kui Euroopa autodel ning klaasipuhastajad on ka ikka oigel pool! Jipppiiiiiiiiiiiiiii!<br /><br />Such is life.......</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5237550890552495229?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-83190914599962613882010-09-02T23:22:00.000-07:002010-10-21T17:05:38.951-07:00Kahe kuu kokkuvoteEEL-LUGU<br /><br /><br /><br />Margit on olnud pikalt vakka oma too otsingutes ja vagusi old ka nyyd, kus too leitud. Vaikus eetris ei tahendanud, et ma poleks liigutanud ja ainult sohval unistamisega tegelenud. Suhteliselt tuima naoga olen ma saatsnud teele umbes 200 CV-d.... 99% jai igasuguse tagasisideta, 1% vastas aga, et tore tore... kena keik, aga kahjuks eelistame me Austraalia tookogemust..... No kust sa sellist votad???? Hakka voi valetama....<br /><br />No ja siis yhel paeval helises telefon..... et tere, me tahaksime sinuga kokku saada toointervjuuks.... See oli vastust siis yhele paljudest CV-dest... ja ma polnud vaga kindel isegi, et mis koha peale ma oieti kandideerisin.<br /><br /><br /><br />Ok, panin siis libeda riide selga: must seelik, valge pluus ja hall pintsak. Nagin valja tapselt nagu miski range mammi. Aadress, kuhu minna, oeldi mulle telefonis.... ning GPS naitas, et see asub kodust 22 km eemal, taielikus maakohas. Mulle eelnevalt kinnitati, et yhistransport selles kohas puudub.<br />Ok, yles me selle koha leidsime ning sel hetkel, kui ma kontori ukse lahti tegin, .... oli nagu DEJA VU. Ma olen siin ennem olnud.....LOL!<br /><br />Tegu on siis yrte ja koogivilju kasvatava firmaga (<a href="http://www.coolibah.com.au/">http://www.coolibah.com.au/</a>). Maad on kasutuses ca 500 ha, kaugemad pollud on teisel pool Victoria osariiki, 7 tunni autosoidu kaugusel. Toolisi on ca 60, sellest 40 tootab pakketsehhis.<br /><br />Nii, aga mina olin kandideerinud kvaliteediassistendi kohale.<br /><br />Ytleme nii, et esimene vestlusvoor onnestus. Tundsin ennast kui kala vees. Austraalia tookogemuse puudumine ka ei hairinud kedagi. Lisaks sellele, kui mainiti, et toopaevad on E, T , K, N, L..... siis panin mina pildi kohe kokku, et ju see on selleks, et tagada kogu aeg varske toode turul.... nemad aga olid omakorda hammastuses, sest nagu mainis personalitootaja.... keegi polnud tema 7 tooaasta jooksul selles firmas seda lambist valja jaganud..... Kui intervjuu oli labi, siis oeldi, et antakse teada, mis juhtuma hakkab. Kui olen nn. esmaste valjavalitute seas, siis kutsutakse mind tagasi jargmisse vooru, mis peaks siis juba toimuma too tegemise kohas.... ehk siis naitama, mida see too endast kujutab. ..............Ma tegelikult ka lahkusin sel paeval sealt teadmisega, et ma kindlasti tulen teise vooru vestlusele tagasi.<br /><br /><br /><br />Ja just nii see laks! Nadala parast olin kopsti tagasi, sedakorda riides nagu pollumees ikka: toosaapad ja kampsun ja jope ja myts ja kindad ..... Esmane mulje oli suur sagimine ja meeletu kogus salatit eri liinidel ja aluste kaupa rohelist kraami.... Sain nelja silma all ka vestelda molema tootmisjuhiga ja teise kvaliteediassitendiga. Todesin jalle... ei midagi uut siin paikese all... 6 miljardit inimest sellel planeedil ja 6 miljardit elulugu..... koik on ainult inimesed.<br /><br /><br /><br />Kui Anthony kysis mult hiljem, kuidas laks... siis ytlesin ausalt, et minu meelest laks hasti... ent see ei tahenda veel midagi. Tema muidugi oli kindel, et ma selle too saan. Mina aga alalhoidlik eesti naine.... ei usu asjadesse enne, kui need kaes on. Aga juba jargmisel hommikul helises telefon.... ning uudis oli see, et Margit saigi selle too.....<br /><br /><br /><br />REAALSUS<br /><br />Peale esimest nadalat ...<br /><br />Esimese paeva kasutasin ma oma instikte ja kaardistasin olukorda! Ma olen enne ju ka selles situatsioonis olnud, ainult et Soomes sel ajal ma ei osanud sonagi soome keelt..... aga inimesi ja nende tegevust jalgides panid pildi kokku. Ning kui miski jaigi ahmaseks, siis jargnesid rahvamassidele ja tegid nagu nemad.<br /><br />No ytleme nii, et valgeid inimesi on selles businessis kindel vahemus. See, et mul on heledad silmad ja pole asiaadi naojooni, teeb must kohe automaatselt ylemuse :) Toolised kutsuvad mind Madam.... ja see ajab mind naerma. Yks tootmisjuhtidest on prantslane, kvaliteedijuht on horvaat, myygijuht on inglane, omanik saksa-serbia segu, toeliselt syndinud aussied on siis pollubrigadir ja teine kvaliteediassistent. Toolised on pohiliselt Vietnami, Kambodza, Malaisia voi Indoneesia paritolu, paar hindut ja afgaani ja makedoonlast kah sekka. See tahendab, et valdav osa toolistest ei raagi sonagi inglise keelt. Ja minule tahendab see ka veel seda, et mina ei suuda yhtegi nagu eristada ja ammugi yhtegi nime meelde jatta. Kuna meie riietus on koigil yks ja sama, justkui orvukesed yhest samast lastekodust.... siis see teeb inimeste eristamise veelgi raskemaks. Aga kyll aeg annab arutust! Ma usun, et yhele vietnamlasele on ka koik eestlased juskui yhest suust kukkunud ja ka tema ei suuda meid eristada ning meie nimed on ka ilmselt toeline katsumus meelde jatta....LOL<br /><br />Minu ylemus on Dino. Minu jaoks on ta mu kursavenna Marko Vilu maine kehastus siin Austraalias. Nii et Marko, kui sa seda blogi peaksid lugema, siis ... jah.... iga paev ma tootan koos sinuga..... ja see teeb asja mulle suhteliselt naljakaks. Ok, et nagu ja tegu on sama, .... aga ka haal ja liigutused on samad. Aga Dino on tegelikult ka hea ylemus, ma arvan, et mul polegi sellist veel enne olnud.<br /><br />Nii, aga elu naeb valja siis selline, et kui mina 10 minutit enne seitset kohale saabun, siis on juba mikrobussitaite kaupa asiaate sookla tais. Aru ma ei saa, mis kell nad kohale tulevad, aga seal nad sadistavad oma linnukeeles ja ootavad aega tais, ehk siis nemad alustavad 7.30. Olukord nn. avalikes ruumides pole kiita, on yks ja ainukt nn. riieteruum, kus siis koik saba- ja sarvipidi koos. Kolmapaevast laheb madinaks, sest tavaliselt on tooriided selleks paevaks otsa saanud, aga uus sats puhtaid tuleb alles neljapaeva hommikupoolikul. Seega oppisin juba teisel nadalal ara, et ....... alati hoia varuks paar toopykse ja kindaid oma kapis....<br />Nii, aga mina jouan oma postile siis kell 7. Minu onneks hall mass tootab koik pakke poole pea, minu kuningriigiks on siis sissetuleva kauba ala ja ladu. Ja tootan koos meestega, kaks Afgaani ning ylejaanud on siis Indoneesia poisid. Mina olen muidugi nagu hiidnaine oma 167 cm-ga, sest enamus mehi ulatub mulle olgadeni, aga naised kaenla alla.... Ja lisaks hiidkasvule olen ma ka vagilane, sest nagu ma aru sain, ega teist sellist naist nad enne nainud ei ole!<br />Minu tooks on siis koik sissetulev kaup kontrollida ja otsustada, kas kasutada, jatta hoiule voi tagasi lykata.<br />Pohimotteliselt on ju nii, et ... mis mina salatitest tean? Kuule, 2 tunni parast teadsid juba suht palju, juba nimesid vahemalt. Ja nagu ma mainisin, esimene paev oli suht koba, aga teisel paeval hakkasin taiega pihta ja nyyd muudkui tulistan ja toimetan ja nagu mu Indoneesia poisid oigavad: KUST sellised naised kyll tulevad???????????<br />See nn. kontrollimine ise on suht fyysiline tegevus. Alused, millel on 35 - 42 kasti, on suht korged ja kastid ise 7 - 15 kg. Aga vagilasest hiidnaisele see ju probleem pole, vinnata naiteks spinatikast yhe kaega alla. Vaikesed poisid peavad selleks tyhja kasti peale astuma...<br />Aga vat nyyd tuleb mangu talupoja moistus, sest ..... maatydrukule on tegelikult ka vaga lihtne hinnata, mida ta kastis naeb. Ja kuidagi on mul oskus oma kapad visata sisse, kobada veidi kastisi ringi ja LEIDA! Kui seal midagi nn. paha on, siis selle ma ka leian! Ja igasugused taimehaigused... viskad oma kullipilgu peale ning.... leiad jalle, kui ta eksisteerib!<br />Enne mind pole seda tood keegi veel teinud, et sissetulev kaup kontrollitakse koik yle. Enne tegid seda pollubrigadirid voi siis tavaline toomees, kes koostas salateid voi siis lihtsalt koik laks liinile. Ainuke, kes tostis kisa, oli Sue, see teine kvaliteediassistent, kes kontrollib valmistoodangut.<br />Meie paevad on pikad, 11 - 12 tundi, aga minu jaoks on see ikkagi koige kergem too, mida ma elus teinud olen. Vaatamata sellele, et esimesed nadalad loid jalad igal ohtul tuld (ikkagi ca 12 tundi jarjest kummikutes!) ja meie igaohtuseks tegevuseks oli veeretada minu jalutu kere kuuma vanni ning hiljem vannitatud jalad masseerida/ sissekreemitada/ villasokitada! Nyyd pole enam probleemi, jalad ja kere kohanenud. Muuseas, kogu too toimub kylmkapis: meie lao poolel oon 7 kraadi, pakketsehhis 5 - 6 kraadi. Esimestel nadalatel vottis hamba ikka plagisema kyll, aga selle eest liikusid piisavalt kiirest. Ja valtisid WCsse minekut, sest... see oli nagu koorida sibul lahti ja siis sibul kokku tagasi pakkida..... toopyksid, velvetpyksid, pikk pesu, lyhike pesu, pikk pesu, velvetpyksid, toopyksid....koik vaheliti 3 kihi kampsikute ja sarkidega :D.<br />peale kahte kuud on enamus isolatsioonikihte kadunud.... Kere taaskord kohanenud. Aga ega need vaesed asiaadid.... nemad ei kohane eales! Ilmselt ikka eesti geen kannab endas ellujaamist kylmas kliimas!<br />Nii aga nyyd siis sellest pidevalt mainitud Austraalia tookultuurist!<br />Ei saa aru, mille yle siin nonna uhkust tunda! Iga Eesti ettevote paneb pikalt ara ja ma ei mainigi mitte Skandinaaviat.<br />- koik votab jalad alla (teisel paeval toole tulles avastasin, et minu kohvikruus on jalad alla votnud..... ju siis keegi onnelikuks sai!!!!!!! hea, et ma Anu kingitud disainerkruusi kaiku ei lasknud, sellest oleks mul toeliselt kahju olnud!)<br />-riieteruum, sookla, WC......aarmiselt rapane...... jessus, see on tervet peatykki vaart teema. No minu meelest votab kogu selle krempli kokku silt WC seinal: ARA SEISA, VAID ISTU SELLEL! Jutt kaib siis nimelt WC potist...... Ja lisaks sellele, lounapooltunni konutan ma valjas pingikesel istudes, sest sees pole ruumi ja isegi kui ma rajaksin oma hiiglase kere ja kyynarnukkidega tee asiaatide vahele ning istutaks ennast esimesse plastiktooli... siis see vadin ja need soogid..... seda ma yle elada ei suuda. Hapnikuga ka just vaga priisata pole.<br />Peale igat kohvi- ja lounapausi.... koletu, mis vaatepilt avaneb. Kuigi prygikast kui selline on kesed sooklat olemas, ei tahenda see seda, et enamus sellest hooliks. Koik kaib laia kaarega kas porandale, jaab laua peale, ujub tundmatus vedelikus kapi peal, kasvatab hallitust riiulinurgas voi siis tuhat teekotti, munakoored, kalaluud, taimevarred, paberkateratid, hambaorgid, miljon riisitera, sinised kummikindad, katekaitsed, valged puuvillkindad...koik kraanikaussides...... Ma olen veel natuke liiga vahe seal olnud, aga yhel paeval ma votan ette missiooni: TUBA KORDA! Ma ei tea, tegu on ikkagi toitu tootleva toostusega ja minu meelest esimene pilk, mis seisukorras ettevote on, ...... kiika kooki! See peegeldab kogu kultuuri!<br />- pakketsehhis on yks kindel muster: keegi enda jarelt ei korista! Eriti naisvagi! Mehed minu poole peal on hakanud juba oluliselt liigutama ja suudavad juba taitsa ise kummardada ja maasoleva pakkekleepsu vms yles korjata ja harjaga vahel porandalt sodi kokku kraapida. Korra paevas tabab meie kuningriiku ka naiste invasioon, kui nad tulevad broccolit voi lillkapsast pakkima. Invasiooniga kaasned tohutu hulk tyhje kaste, mis koik maha jaavad... ning kogu porand on loikmetega kaetud... ja nii nagu nad parves peale lendasid, nii nad ka parves sautsudes kaovad.... aga segaduse peab ara koristama kes??????? Yks naistest... nn. tiimivanem, temal on oskus jalle omakorda.... tulla, sobrada kastis, lennutada koik yle aare ja teatada, see on sitt..... ja ma tahan seda kasti.... sealt korgelt keskelt....... ja selle kasti peab alla votma kes?????? Ja selle laiali lennuatud sodi peale tema lahkumist...peab koristama kes????? Sest ega see yhe kastiga ei piirdu, vaid neiu valib ikka igast alusest 4 - 5 kastikest ja lennutab need laiali ning lopuks suudab teda rahuldada ikkagi see esimene kastttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttt! Ma muidugi juba teritan keelt, et naidake mulle, MIS suudab rahuldada Vannat?????????<br />- haruldane, kuidas koik noad poole loike pealt ja koik kaed langevad alla tapselt 9.30 ja 12.30 ja 15.00.... koik jaab sinnapaika ja miski seda ei vaarata! Yks tadi vottis ette ja ploksis mu kallal, et misk sina kell 3 kohvipausile ei lahe, inimesed vaatavad halvasti. Mina teatasin, et mul jumala suva, mida inimesed minust arvavad, minul on too teha ja mulle sadistamise eest palka ei maksta! Ja nagu ma mainisin, mul polegi kohta.... see pingike raasta varjus on ka vahel ylekoormatud ning vahel kallab kui oavarrest, seega ei olegi mul voimalust kuskil istuda!<br />- igal neljapaeval voivad koik koju viia meie tooteid, nii palju kui tahavad. Ja siis tuleb mangu jalle see inimlik ahnus! Pisikesed inimesed taaruvad kottide raskuse kaes, kui end mikrobussidesse suruvad (inimesed pluss kotid..... ruumalalt kokku ikka vaga vaga palju!)! No kui palju salatit siis suudab yks inimene ara syya??????? Ja mitte ainult neljapaeviti, ikka iga paev keegi peidab kotikest kuskil pingi voi kasti all ja venitab selle siis hiljem koju. Yks (valge)mees arvas, et ju koik myygiks laheb. No ma ei tea..... kesse tahaks siis nii vaga tormi joosta salatile, mis on tihedalt kokku pressitud kilekotti ja siis kellegi istumise all peidus???????? Aga ega mis ma ikka imestan.... koik on voimalik selles elus ja voibolla on sellel salatil ka oma lisavaartus, sest kokkupressitult hakkavad juba mahlad eralduma ja vaikselt kaaruma..... lol.<br />- paanikanupp on kogu aeg pohjas. Esimestel nadalatel ma ei saanud aru, et ... missss vark! Aga nyyd ..... igahommikune paanika algab NYYYYYYYD, kui tellimused alla tulevad. Mina olen aga surmrahulik, sest minu 2 kuune kogemus ja kogu eelnev Eesti/Soome kogemus kokku ytleb minu sees: nagu alati, ohtuks on koik tehtud! Ja tapselt nii ta ongi! Ma arvan, et mingil maaral ohutab seda koike yks superviser, tenma taob trummi kogu aja. Ma muuseas suutsin kolmandal paeval temaga tylli minna. S.t. et saatsin ta pikalt. Ta nimelt tuli mulle ytlema, et mina pean tellimused kokku looma ja siis teatama neile, kui palju midagi vaja laheb. Ja tellimused... see tahendab 20 eri paberit, mida pidevalt paeva jooksul lisandub ja on pidevas muutumises, yhe toote puhul erinevaid variante ja palendeid ja kaale ja eri klientide noudmisi. Ma kohe tundsin, et SEE ei ole kyll minu too ja kui ma ilmutasin teatavaid segaduse marke, siis tema ytles, et see ju nii lihtne. Mina panin aga vastu, et kas ma naen valja nagu keegi, kes igavleks ja vaatleks pilvi we (nimelt mu tookostyym on ikka vaga mullane ja mudane kogu aeg, sest ma tegelikult ma kogu aeg teen midagi ja kaevun korralikult ja sygavuti asja sisse, mille koondnimi on salati tooraine!) ja et kui see nii lihtne on, tee seda ise! Muidugi ta tormas mu peale kaebama, aga .... Dino oli sel korral minu poolt. Nyyd ta jalgib suht kiivalt, et molemad superviserid oma tood minu kaela ei veereta, sest alguses oli tendents suht olemas. Tegelikult see intsident loi korra majja, keegi ei suru mulle enam midagi peale ja tootajad vaatavad nyyd alt yles, kuna mitte keegi mitte kunagi pole julgenud sellele inimesele vastu hakata! Aga tegu pole just vaga meeldiva ja toreda inimesega, pigem on see mees ilmselt armee taustaga, sest ta haugub lyhikasklusi ja teeb 180 kraadiseid taispoordeid kohe kui kasklus valja kohitud ning lahkub pikemaid kommentaare jagamata. Ent siiski... ma korra olen nainud teda isegi muigamas........ nii et on vist siiski ikkagi inimene!<br />Ja nii see elu seal kulgeb! Meil on muidugi terve armee varvikaid tegelasi, aga ma panen selle kirja yhel teisel korral. Praegu terendab akna taga vorratu rannailm ning ma ei suuda kutsungile vastu panna.... nii et egas midagi...... paike, seep ja vesi, pole vaenlased need kolmekesi!<br /><br />Igal juhul, minu too on taiesti yleelatav ja tean, et kui ukse selja tagant kinni panen, siis koju see kaasa ei tule ja unetuid oid ei taga! Vastutama ma ei pea, kui on vaja otsustada, siis selleks on minu ylemus! Mina ainult dokumenteerin ja nendin fakte!!!!! Ja anname toele au, peale tootamist OY Estonia..... ei suuda mind vist kyll mingi too tappa! Nii et .... no stressssssssssss!<br /><br />Oki, nyyd randa!!!! Tahate ka tulla?????<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8319091459996261388?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-18236550308415683542010-08-24T02:20:00.000-07:002010-08-24T02:54:12.045-07:00MINA saan koik mida MINA tahan<a href="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/THOPLrk-rsI/AAAAAAAAABk/J4nbN_GxTYc/s1600/IMGP8932.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5508904200043409090" border="0" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/THOPLrk-rsI/AAAAAAAAABk/J4nbN_GxTYc/s320/IMGP8932.JPG" /></a><br /><div>...... ei, mitte mina pole see MINA. Granpuss, va kass, on hoopis see ylbik! </div><div>See on uskumatu, millise enekindlusega ta ennast meie perre sisse soi! Nagu ma eelnevalt olen kirjutanud, see vottis 2 tundi panna Anthony kogu oma 42 aasta veendumustest taganema: ei mingit kassi voodis.... </div><div> </div><div>3.paeval peale Grandi saabumist, helistas mulle Anthony ja teatas: mul on Grandile KINGITUS! Nojaaaah..... et see oli siis alles algus...... See kingitus sellel paeval oli tapselt sama hall tekk.... et Grandil ikka soe ase alati kaeparast oleks....LOL!</div><div> </div><div>Grampsi suurim volu on see, et ta on nii laisk! Kui koaalad magavad keskmiselt 18 tundi paevas, siis meie Gramps kindlasti yletab iga koaala. Ja siis muidugi magamise asendid.... kui inimene ka suudaks ennast vaanutada sellistesse mugavatesse asenditesse! Enamus aega magab Gramps meie voodil, oma hallil tekil..... ja tavaliselt on ta 1.5 m pikk ja/ voi 1 m lai.... nii et ega voodi tegemine, voodiriiete vahetamine ja magamine kaib koik ymber Grampsi ning nouab erioskusi. Ja kuna ta on niiiiiiiiiiii stoiline ja rahulik, siis voib teda muidugi ka vaanutada igasuguste meile meeldivatesse asenditesse. Karina oskab teda eriti hasti kringliks keerata ning Gramps ei reageeri yhegi silmapilgutusega selle peale.... magab norinal edasi!</div><div> </div><div>Ja ta ikka norskab nagu vana mees! Vahel oositi mul on nagu stereo: Anthony paneb yhest torust bassi ja Gramps teisest torust baronetti....</div><div> </div><div>Paevas korra tuleb kaslasele ikka elu ka sisse: kohe peale kakalkaimist tuleb sellest suurest pingelangusest kohe ka teistele elanikele majas teada anda suure madinaga jooksmisega risti ja poiki labi maja! Koik mis vahegi liigutatav on, koigub ja liigub! </div><div> </div><div>Praeguseks on asi nii, et meie koogikalendris on hoolega ara margitud, KELLE kass Gramps millalgi on. No naiteks sel nadalal on ta nn. Karina kass, eelmisel nadalal Anthony kass. Nadalavahetusel siis oli mul au "omada" Grampsi. See, kelle oma kass on, see on rohkem kui au staatus.... sest ega sellega mingeid kohustusi ei kaasne. Koik kassi liivakastiga seonduv ning tyhjade kausikestega ning joogiveega sekeldamine, on nagunii minu rida :D! </div><div> </div><div>Kui keegi meist vannituppa laheb, siis jatame alati vannitoa ukse natsa poikvele.... ja jaame ponevusega ootama, millal ukse vahele ilmub hall kapake.... ja lykkab ukse lahti. 9 juhul 10 kapake tuleb :). Ja siis ajad omi asju ning Gramps kah tavaliselt tegeleb tualetiga vannitoa vaibal..... voi jatkab poolelijaanud und. See vannitoa aktsioon on kassi ylendanud taielikuks IMEKASSIKS!</div><div> </div><div>Endiselt ei ole me veel Grampsi ja koeri kokku viinud. Koerad teavad kyll, et kass on majas. Iga kord kui jalutama lahevad, lohistavad nad mu maja ette suure toa akna juurde, tshekkimaks, kas see kuradima kass on aknal voi ei! Alguses Gramps sisises koertele ja virutas kapaga ka paar korda vastu akent..... aga nyyd istub ta stoilise rahuga edasi. Koerad on aga jatkuvalt ohinas.... ja kui oleks nende valik, ..... oleks Gramps ammuilma seeditul kujul meie ouemurul.......</div><div> </div><div>Aga me oleme ise niiiiii rahul oma leiuga! Ja nagu Anthony ytleb, nyyd on meil kodus kaks laisikut: tema ja kass..... ja see teeb juba arvestava tiimi! Enne oli tema ainus laisk, nyyd on juba joud koondunud ning tuuleveskiga (s.t. naisega!LOL!) lihtsam voidelda! ja lisaks need kaks laisikut yksteise kaisus on kah ju hingemattev vaatepilt!</div><div> </div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-1823655030841568354?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-3244982046697172892010-08-21T06:34:00.001-07:002010-08-21T06:43:16.303-07:00<a href="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TG_W12MGlOI/AAAAAAAAABc/Lc52HZej0O8/s1600/IMGP8966.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5507857089865094370" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TG_W12MGlOI/AAAAAAAAABc/Lc52HZej0O8/s320/IMGP8966.JPG" /></a><br /><div>Tana on siis tapselt 8 kuud paevast, kui jala Aussies maha panin. Tunne on endiselt superhea! Valmistasime omale uhke ohtusoogi korraliku steigiga ja ohtra aedviljaga ning parast laksime mere aarde kohvikusse kohvile ja koogile! Nyyd siis "vanapaar" lebab nagu kaks vaala rannale uhutuna voodis, kass kahe vahel... koik jouetud soodud keretaiest..... ning Anthony vaatab telekast valimistulemusi (ja vannub LOL!) ja mina noogutan kaasa, ent ei kuule midagi, kuna .... hetkel olen liiga eesti keele seeeeeeeeeees......... Nii et selline romantiline 8 kuu tahtpaev!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-324498204669717289?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-58211919805474455842010-08-21T05:42:00.000-07:002010-08-21T06:33:56.544-07:00Estonia...... estonian ....Nagu ma olen siin maininud, ega sellist maad nagu Eesti, siin eriti ei teata. Ent sellegipoolest aegajalt kusagil taustsysteemis siiski jookseb labi midagi Eestiga/ eestlastega seotut.<br /><br />Karina kooli kylastasin yhel paeval kylalised, opetajad yle maailma, kes siis jalgisid tegevust klassides. Tema klassi sattus noormees, kes .... YLLATUS YLLATUS...... oli parit Eestist!!!!!! Ja siis oli taaskord Karina tahelend, sest ta suutis seda noort meest yllatada, teades mis ja kus Eesti on!<br /><br />Esikaane lugu oli muidugi kadunud Eesti tydruk, Pirjo Kukk. Selle tytarlapse nagu jooksis labi igas telekanalis ja oli yles pandud ka igas uudistekanalis. Ja seda isegi Eesti meedias. Aga see osutus ka ainult 5 minutiseks kuulsuseks, sest peale seda, kui tytarlaps endast politseile teada andis, siis uudis ununes kohe.<br /><br />Siis oli omakorda esikaane ja meedialugu, kuidas keegi Kaia Kanepi Eestist voitis French Openil (oli vist ikka seal, minu teadmised spordist on ju olematud.....) Austraalia enda kangelannat Samantha Stosuri' i. Ja yllatus yllatus, tagasiside kaia kohta oli yllatavalt positiivne, ning ka Stosur kiitis teda.<br /><br />Eelmisel nadalal sattusin telekast vaatama miskit CIA spioonilugu. Ja seal siis yks spioonitar yritas infot katte saada yhelt vaidetavalt maailma enim tagaotsitavalt palgamortsukalt, kes oli oma 10 aastat viibinud Venemaal vangis. See mortsukas lebas hommikumantlis diivani peal ning kui tytarlaps yritas jutule saada vene keeles, siis meesterahvas omakorda yritas tytarlapsele lahenemiskatse teha ning kutsus teda KIISU, KIISU...... Asjad arenesid edasi kiiresti, sest aknast tulev kuul tappis vaese mehe ja neiu sai plehku. Kuid midagi jai algajat CIA agenti vaevama, ta ei saanud aru, mida see KIISU pidi tahendama ning ta laks oma ylikooliaegse vene keele professori jutule. Professor oli haritud ja laia silmaringiga mees ning toi tytarlapse maa peale tagasi, et KIISU pole mitte venekeelne sona, vaid see on eesti sona ning eesti keeles tahendab see kassi.<br />Sel korral loppes seeria sellega, et tytarlaps pani pildi kokku, et diivanil vedelenud adonis polnudki mitte OIGE tagaotsitav palgamorstukas, vaid lihtsalt keegi ...... vale ivan. ma nyyd ootan uut osa, et kas see KIISU KIISU arendab teemat edasi voi asi suikus sinnapaika ning tegevus edeneb omasoodu................<br /><br />No ja eile, lapates telekanaleid, pult jai pidama saatel "Custom" ehk siis Toll. See jutustab siis lennujaamade tolliametnike igapaeva elust rohuga just selle seiklusrikkamale poolele, ehk siis igasugused rahapesud, narkootikumid, viisareziimi rikkumised jne jne. Mina sattusin nagema, kuidas kinni peeti mees, kelle karus oli kaks suurt kohvrit. Tolliametniku meelest tundusid need kohvrid kuidagi liiga nelinurksed ja rasked ning sihitult toimetaval mehel paluti astuda korvale pagasi kontrolliks. Enne kui pagas avati, kysiti et kes oled ja kust tuled. Tuli valja, et mees tuli Stockholmist ning tegu oli eestlasega (nagu muide ei naidatud). Mehe kohvrid olid aga tuubil tais sigarette, kokku 50 000..... Mees ise aga kaitus erilise juhmina, nimelt ei maletanud, mitu korda ta eelnevalt Inglismaal on kainud ja millal...... ja kuhu ta need sigaretid toimetama pidi, sellele ta ka selget vastust ei andnud. Tundus et ta lootis nagu rohkem sellele, et keeleoskus kasin ja ilmselt mangis ka "natuke" lolli ka. Aga peale ylekuulamist tal vedas.... ta sai lopuks ainult trahvi ja muidugi jalutas valja ilma kohvrite ja sigarettideta ning ilmselt tema nimi jaab pikaks ajaks UK musta listi.<br /><br />Ja siis Anthony mainis ykspaev, et hommikuti toole minnes kuuleb ta aegajalt oma lemmikraadiojaamast nalju a la estonian waitress...... Eks meil omal ajal olid naljad stiilis Petka ja Tshapajev.... voi anekdoodid thusktshidest LOL! Liigutav ju? Igal maal omad tavad!!!!!<br /><br />Omal mul eestlastega mingeid kokkupuuteid pole. Meie bangalos on paar korda peatunud eestlastest seljakotirandurid, aga ka nendega pole ma kohe kapanud korraldama teeohtuid ja heietanud lugusid kaugest kodumaast. Mul ju pole mingit keele- ega ka koduigatsust. Ma olen nendega pigem kokku leppinud, et meie armastame privaatsust ja ei topi oma nina ka nende ellu.<br /><br />Aga jah, eestlane olla .... tahendab eksootikat! Vahemalt meie kandis! LOL!<br /><br />Hakka voi ennast torvas ja sulgedes keerutama ning laskma ennast Anthonyl laatadel raha eest puuris naitama.... hahahahahaaaaaaaaaaa!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5821191980547445584?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-48235022812177763252010-08-19T20:29:00.001-07:002010-08-19T21:53:30.472-07:00Natuke numbreid jms.Kohvilt tagasi. Kass paitatud. Koertega jalutamast tagasi. Nii et kohe poole paeva too tehtud!!!! LOL!<br /><br />Ma olen kyll kodune inimene, aga see ei tahenda, et ma nutan paevad otsa pollesappa ja mudin meeleheitest kasi. Elan argielu ja ei erine see eriti millestki Eesti elust.<br /><br />Homme, 21. augustil, on yldvalimised. No see tahendaks nagu algaks aga paremad ajad. Valmisvoitlus on olnud age ja tige ja ma lausa imestan, kuidas meedia on sellesse sapipritsimisse kaasatud. Eesti meedias yksteist ikka poriga lausa nimeliselt ei loobita, ainult vihjamisi, siin pannakse otse silme vahele. Austraalia on eriline maa selle poolest, et valimised on kohustuslikud koigile kodanikele. Kui valima ei lahe, siis 100 AUD trahvi ja kui nii jarjest 3 korda, siis kaotad valimisoiguse. ma lahen homme Anthonyga kaasa, sest neil on valimise systeem natuke keerulisem, tahaks seda lahemalt naha. Ei ole mitte nii et annad yhe haale.... void panna oma haaled nn. pingeritta... aga void ka rikkuda sedeli..... Igal juhul, homme tshekkan asja oma silmaga yle!<br /><br />Aga enne valimisi meedia kogu aeg kajastab, et kui kehvasti on koik ja siis lubatakse muidugi ilusat elu kui valid selle voi tolle.<br />No ma ei tea.... ma arvan, et enamus inimesi siin ei tea, mis tahendab viletsus ja tegu on natuke liig hellitatud rahvaga.<br /><br />Mul on siin yks ajalehe artikkel, paari nadala vanune, kus on sees hinnavordlus juuni 2009 versus juuni 2010:<br />Hinnad on kerkinud<br /><ul><li>Piim ( 2 liitrine) oli 3.61 AUD (38.9EEK) on 3.65 AUD (39.4 EEK)</li><li>Viilutatud leib oli 3.78 (40.8) on 3.82 (41.2)</li><li>Veiseliha (praetykk, 1 kg) oli 10.41 (112.4) on 12.33 (133.1)</li><li>Lambakints (1 kg) oli 10.21 (110.2) on 11.06 (119.4)</li><li>Seakints (1 kg) oli 8.82 (95.2) on 8.95 (96.6)</li><li>Varske kana (1 kg) oli 5.50 (59.4) on 5.82 (62.8)</li><li>Tomatid (1 kg) oli 3.70 (39.9) on 4.59 (49.5)</li><li>Valge suhkur (1 kg) oli 2.44 (26.3) on 2.82 (30.4)</li><li>Olu (24 375ml purki) oli 39.12 (422.4) on 40.32 (435.4), ehk siis eesti rahas 18 EEK purk!!!!!!!!!</li><li>Kytus (95, 1 liiter) oli 1,21 (13 EEKU!!!!!!!) on 1.29 (13.9 EEKU!!!!!!) Nagu naete, kadedaks tegev, ent siin kohalikud on lausa hullumas sellisest korgest hinnast!</li></ul><p>Odavnes:</p><ul><li>Banaanid (1 kg) oli 2.96 (31.9) on 2.37 (25.5)</li><li>Apelsinid (1 kg) oli 3.12 (33.6) on 2.95 (31.8)</li><li>Kartulid (1 kg) oli 2.49 (26.8) on 2.44 (26.3)</li><li>Jahu (2 kg) oli 3.27 (35.2) on 3.25 (35.1)</li><li>Veise valisfilee (1 kg) oli 20.54 ( 221.8) on 18.52 (200)</li><li>Sea kaelafilee (1 kg) oli 16.11 (173.9) on 14.83 (160.1)</li><li>Piimashokolaad, 200gr tahvel oli 3.84 (41.4) on 3.76 (40.6)</li><li>Maasikamoos, 500 gr purk oli 3.39 (36.6) on 3.35 (36.1)</li><li>Voidemargariin 500 gr oli 3.24 (34.9) on 3.23 ( 34.8)</li><li>Pesupulber, 500 gr oli 5.85 ( 63.1) on 5.37 (57.9)</li></ul><p>Allikas: Herald Sun, 05.08.2010</p><p>Nii et ei saa vaita, et koik kogu aeg kallineb!!!!! LOL</p><p>Omaette teema on kindlasti kinnisvara! Ylerahvastatus linnades kergitab selle hinda ja viimase aastaga on Melbournes kinnisvara hind kerkinud <strong>24.3</strong>% !!!! Ehk siis pea neljandiku! See on ka suurim number Austraalias, Sidneys naiteks on see 21, 4%, pealinnas Canberras 19,8%, Pohja Austraalias Darwinis 14.6%, Laane Austraalias Perth 13%, Louna Austraalias Adelaide 11.6%, Tasmaanias Hobart 10,8% ning Queenslandis Brisbane jaab oma <strong>8,5</strong>% - ga auvaarsele viimasele kohale! (Allikas Herald Sun, 5.08.2010) Nii et siis Melbourne ja Brisbane vahe on peaaegu kolmekordne. Aga ma usun, et ka Melbourne jaoks on olemas kuskil see nn. ylemine piir.... aga voibolla ka mitte! :)</p><p>Samas lehes oli ka huvitavaid fakte lemmikloomade teemal:</p><p>Arv: Victoria Austraalia kokku</p><p>Koeri 835 000 3 405 000</p><p>Kasse 608 000 2 350 000</p><p>Akvaariumi kalu 4 397000 18 397 000</p><p>Linde (ilmselt neid kes nn, kaunistuseks!) 1 869 000 8 100 000</p><p> </p><p>Lemmikloomade hooldusele kulus 2009: korrutage see kursiga 10,8, siis saate eesti rahas numbri!</p><p> Victoria osariik Austraalia kokku</p><p>Koerad 883 milj AUD 3,6 miljrd AUD</p><p>Kassid 376 milj AUD 1,4 milrd AUD</p><p>Muud lemmikelukad 801 milj AUD</p><p> </p><p>Raha kulu loomade hooldamisel jaguneb:</p><ul><li>Loomasook 30.3%</li><li>Loomade hooldustarvikud 5.3%</li><li>Loomaarstiteenus 36.9%</li><li>Loomade hooldusteenus 17.3%</li><li>Loomade soetuskulu 10,2%</li></ul><p>Meie imekassi soetamine laks meile maksma 40 AUD, et siis ca 500 EEKU.... ja selle eest saime varjupaigast ilusa ja laikiva ja kiibistatud ja vaktsineeritud ja kastreeritud ja ylbe isendi, kelle yle me koik vaga uhked oleme ja seda kulutanud raha peame me ikka paris vingeks investeeringuks meie emotsionaalsel tasandil!!!!! LOL!</p><p>Ja natuke veel..... seoses lemmikloomadega, saab aastas tood kogu Austraalias:</p><p>loomatoidu valmistamine 4543 inimest</p><p>loomatarvikute tootmine 16147 inimest</p><p>loomaarsti teenindus 20600 inimest</p><p>loomahoolduse valdkonnas 6337 inimest</p><p> </p><p>Seega 47627 onnelikku inimest, kellel on too ja ilmelt on tegu kasvava turuga, nii et rohkem inimesi kaasatakse teenistusse!!!!!!</p><p>Nagu ma olen ka eelnevalt markinud, onnetut looma siin eriti ei kohta. Me endiselt teeme perega reide varjupaika, lihtsalt lahme vaatama..... ja isegi varjupaigas on nad suhteliselt roomsad ning kohe kindlasti hasti hooldatud!</p><p> </p><p>Kuna ma siin juba numberid kirjutan, siis .... miinimum palk Austraalias on 570 AUD nadalas, ehk siis 6156 EEK. Ma pole end kurssi viinud nn. abirahadega, aga olen aru saanud, et see on ka suht keeruline ja segane systeem, aga sellegipoolest on voimalik ara elada. Ja kui oled osav manipuleerija ja tead nokse, siis seda rohkem raha valitsuse kaest saad.</p><p>Mina pole elus yhtegi abiraha saanud ega ka taodelnud ja ka hetkel tootuna ja kodusena, ei kuulu ma yhtegi kategooriasse, et mingit elatist kuskilt saada! </p><p>Ja natuke veel Frankstonist, ehk siis keskusest, mille ymber meie kandi elu keerleb.</p><p>Frankstonis on 420 ha parke ja metsa ning kogu Port Philip Bay koige puhtamad rannad. Port Philipi Bay on siis laht, mille ymber Melbourne asub... </p><p>Frankstonis on olemas Monash University ning Chicholm Institute filiaal, kohalik haigla on ka koolitusbaasiks tulevastele meditsiinitootajatele.</p><p>Frankstonis keskuses on 8oo ettevotet ja neid tootab 6393 tootajat.</p><p>Kohalikus ostukeskuses on 120 000 ruutmeetrit pinda ning aasta kylastab seda yle 12 miljoni inimese. </p><p>Kohalikku transpordisolme (raudteejaam ja bussikeskus) labib igal aasta 2.2 miljonit inimest.</p><p>Nagu ma vist olen eelnevalt markinud, rongiyhendus kesklinnaga on hea, iga 10 minuti tagant valjub rong keskusesse. Bussidega ma nii tuttav veel pole, kuigi nyyd juba olen paar korda kasutanud. </p><p>Melbournes kytab kirgi ka nn. yhistranspordi piletisysteem. Riik pani megaraha magama aretamaks uus elektrooniline nn. MYKI systeem. See tahendab vaikest magnetribaga kaardikest, mille sa siis lased masinast labi enne ja parast rongi/ bussi/trammi kasutamist/ Yldiselt on nii, et kehtib paevatariif ja 2 tunni tariif ning kasutusel on ka erinevad tsoonid, kus erinevad hinnad. Kogu see elektrooniline systeem aga automaatselt arvestab valja su transpordis veedetud aja ja ka tsoonide vahetused ja votab kaardilt raha maha. Minu meelest vaga lollikindlel ja hea systeem. Minu mure on hoida piisavalt raha kaardil (raha laadida saab nii internetipangast kui ka piletiautomaadist). Ent .... nagu ikka, koik muutused on rasked teoks saama ja MYKI kaardil on palju vaenlasi, kes vaidavad, et see on niiiiiii nome systeem. Praegu on kasutusel vana, s.t. paberkaardikeste ja uus, s.t. MYKI paralleelselt, ent jargmise aasta aprillist jaab kasutusse ainult MYKI. Oh, ma juba kujutan ette seda nutulaulu siis sellele paberkaardikesele, ilmselt saab toimuma nn. au matus leinavate kasutajate poolt.....LOL Minu meelest see paberpiletite systeem on ajast ja arust ja siis sa vajad alati seda paberpiletit ja kui sul on vaja jouda tsooni 1 ja sul on tsoonikaart 2, siis seda kasutada ei saa.... ja kui juhtub olema 2 tunni pilet, aga sina kulutasid aega 2 tundi ja 20 minutit, siis ista aga uus kaart jne jne jne. Mina olen oma MYKI-ga vaga rahul ja tootab 24/7 ja ma ei pea enam vastassuunas lahimasse piimapoodi tormama piletit hankima, enne kui teises suunas rongi peale minna. Ja ma ei tea ka et MYKI kaart oleks kellegi ara tapnud....LOL!</p><p>Aga nyyd ma jatan oma arvuti siis maha selleks korraks. Mul tuleb kohe nn. aiatoo mees appi puud langetama. Ma olen nimelt asunud kohe raevukalt meie aeda kujundama ja yks surnud puu vajab mahasaagimist. Seni olen ma oma 10 kyynekesega ja labida ja rehaga koik suutnud ara teha, aga puu maha kriipimiseks mul vaevalt et kannatust ja kyynematerjali jatkub!!!!!! </p><p>Carpe diem!</p><p> </p><p> </p><p> </p><p> </p><p> </p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-4823502281217776325?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-70642279406194481272010-08-19T18:47:00.000-07:002010-08-19T20:29:03.864-07:00Ilusat taas-iseseisvuse paeva Teile sinna!!!!Kuidagi ootamatult avastasin, et ma pole poolteist kuud oma blogisse kriipsugi vedanud..... Mis seal salata....... <em>laiscus condites......</em> mis see muu ikka olla saab!<br />Et mis ma kogu selle aja teinud olen?????<br />Koduperenaisena on nagu natuke naljakas oelda, et KURADIMA KIIRE ON OLNUD!!!!! Aga see on tosi!!!!!<br /><br />Nagu ma mainisin oma eelnevates kirjutistes, siis plaanisin ma vahetada keeleklassi. Tehtud!!!! Alustasin siis koige korgemat taset selles programmis (Adult Migrant English Program). Noooooh....... kuidas ma siis kommenteeriksin???? Jalle LIIGA LIHTNE!!!!! Ei mingit valjakutset! Muidugi olen ma saanud paar head valjendit, aga seda on nagu natuke liiga vahe..... Ent!!!!!!! ENT!!!!!!!! E N T!!!!! Koige rohkem meeldib mulle seal see seltskond, kes koik keskporandale kokku kogunenud on! LOL! Mina ajan muidugi uhkusest rinna kummi ette, sest olen koige kaugemalt ja mis koige olulisem, peaaegu et eskimo staatuses!!!!!!!!! Sest ma olen oma elus nainud temperatuuri allapoole - 30! Ytleme nii, et ylejaanutele tundub see igal juhul midagi myydisarnast....<br />Meie grupp on jagatud kaheks, kesktase ja korgtase. Kesktase peab suutma kirjutada 30 sona yhes essees, nn. korgtase peab kirjutama vahemalt 350 sona kirjutises. Ma pean mainima, et kuigi ma olen laisk kirjutamaks oma blogi, siis 350 sona essees on mulle nagu ainult esimene loik. Hahahahahaaaaa! Aga see selleks. Kui sa tuled Hiinast voi Afganistaanist voi Tiibetist voi Vietnamist voi Taist voi isegi Venemaa (....ja Ukraina, Moldaavia, Kirgiisi jne jne) avarustest, siis inglise keele kirjutamine eeldab ju taielikult kohanemist uue tahestikuga.<br />Ja ega paritolumaa jatab oma jalje ju aktsendile niikuinii..... Nii et venelane raagib inglise keelt vene keeles, eestlane eesti keeles jne jne. ja hindu inglise keel on nii tugeva india aktsendiga, et sellest arusaamine vajab eelnevat koolitust...LOL!<br />Minu jaoks on koige eksootilisem Jamshid ja tema pere. Nemad on Afganistanist ja siin Austraalias sojapogeniku staatuses. Nad ootasid Iraanis 13 aastat oma viisat. 13 aastat on pikk aeg, eriti kui arvestada, et nad viibisid seal ILLEGAALSELT ning iga hetk oli neil elamine hirmus, et nad saadetakse tagasi Afganistani. Austraaliasse saabus neist siis moodunud oktoobris isa-ema ja 2 taiskasvanud poega, 21 ja 26 aastane. Isa-ema ja vanem vend on taielikult umbkeelsed siiani, Jamshidi sonul ema opib yks sona paevas, aga unutab 5 sona nadalas..... Jamshid on siis selle pere noorim, ent taielik pere raudvara. Ta raagib juba yllatavalt hasti keelt, hoiab end kursis maailma asjadega ja on ytlemata intelligentne. Nagu koik keelekursustel kaijad, ka tema otsib tood, kuid temale on see veelgi raskem.... koolis ta kainud ei ole, lugemise/ kirjutamise opetas talle selgeks isa ...ning koigele lisaks on ta muslim. Ja ikka kohe tosiusklik muslim. Aga silmad tal saravad ja ta tahab hirmsasti oppida ning ma usun, et ta leiab varsti oma valjundi. Ta ju alles nii noor ka! Tema vend aga maadleb sygava depressiooniga. Afganistanis oli ta olnud roomus ja sarav poiss, aga Iraanis elamine, pinge ja alandus on teinud oma too. Paar kuud tagasi vottis ta naise. Naine on ka Afganistanist, aga hetkel elab pogenikuna Pakistanis. Noored kohtusid silmast silma alles pulmapaeval, kuna pulm oli perekodade poolt korraldatud. Nyyd siis aetakse naisele viisapabereid, kusjuures Austraalia valitsus korra juba lykkas viisataotluse tagasi. Edasine hakkab olema juba advokaatide peen ja ilus mang.<br /><br />Jargmine imeinimene on minu jaoks Datse. Kah noor mees ja ka pogeniku staatuses. Tema on parit Tiibetist. Ta vanemad on siiani seal. Kui ta oli 6 aastane, siis ta vanemad korraldasid ta maalt valja. Asi kais sedasi, et Nepaali poolelt tulid 2 naist ja siis vaikesele Datsele opetati nepaali keeles ytlema kuidas on tere, ema ja ei ja ja.... ning teesklema, et tema on yhe naistest poeg. Ja nii ta siis polleserva kylge kleepudes yle piiri tuli..... Edasine elu kulges tal aga juba Indias Bangalores. Jallegi omandas ta ainult nn. tanavatarkuse ja ka kom-neli lauset inglise keelt. Elas ta kasuperes, kes avas oma kodu ukse puhtast headusest. Elamine ise oli allapoole igasugust vaesusepiiri. Pogeniku staatuse saamiseks ootas ta aastaid ja nagu ta ise mainis, selle saab 100 inimest aastas (pogenike staatusel on nii palju erinevaid tahke ja erinevaid allstaatusi, mina nendes orienteeruda ei suuda....) ja see pohineb loosil. Mitte mingit kainet vaagimist ja pohjendatut otsust pole. Kui on onne, siis saad selle. Temal oli onne ja nyyd ta siis ka katsub toime tulla ning leida too lahimas tulevikus.<br /><br />Siis on meil veel yks pigimust poiss Sudaanist. Temast me midagi ei tea, sest ta inglise keel on suht kehva ja ta ise aarmiselt tagasihoidlik ning endasse tombunud. Igal juhul on ta ka sojapogeniku staatusega siin maal. Eelmisel nadalal ma aga nagin korvalseisjana, kuidas ta vihastas .... ja pelgalt selle VIHA nagemine tekitas minus esmakordselt hirmu, et hoia eemale pimedas kokku sattumast arritunud sudaanlasega! Kusjuures, pohjus mille peale ta vihastas, oli olematu isegi pogusaks solvumiseks: ta tahtis minna kuhugile poodi, mida Jamshid teadis, aga Jamshid ytles, et ta tahab paeva lopuni koolis olla ja mitte minna enne, kui kool labi.... ning sudaanlane sattus sellest raevu. See ehmatas muidugi noore afgaani ka ara.<br /><br />Ylejaanud on rohkem nagu tavainimesed, pole selliseid kolelugusid.<br />Tatjana on Volgogradist Venemaalt ja nemad emigreerusid siia 4 kuud tagasi. Nad ootasid oma viisat yle 2 aasta. Nende puhul on tegu taieliku emigreerumisega, pohinedes oskustoolise viisal. Tatjana mees oli ehitusinsener ja tegi labi koik vajalikud koolitused jne selle viisa saamiseks. Praeguseks on olukord selline, et keegi ei vaja siin ehitusinseneri Venemaalt. Vaene mee on proovinud mida koike ja yritanud leida ykskoik millist tood. Ikka ja jalle porkub ta vastu myyri, millel ilutseb kiri: eelnev Austraalia tookogemus NOUTAV! (kuidagi vaga tuttav tunne!!!!!!!!) Isegi rekkajuhi kursustele ei saa ta enne, kui pole 1 aastat tookogemust Austraalias. Ta ise hakkab juba suht alla andma, aga naine vaitab, et tema alla ei anna mitte mingil juhul! Ja muidugi on nende suureks probleemiks veel see, et neil pole siin kedagi. Ainult nende vaike pere, ema/isa ja 2 last. Yhtegi inimest nad ei tundnud, alustasid taiesti puhtalt lehelt. Tatjana ytles, et esimest korda toidupoodi minnes veetis ta seal 4 tundi, sest .... ta ei suutnud orienteeruda selles valikus ning lisaks sellele oli ta inglise keel sel hetkel olematu: lisaks ostukarule kuulus ta arsenali ka sonaraamat!!!!!!!<br /><br />Ma vaga palju ei tea nendest ylejaanud persoonidest, sest nagu ikka... hiinlased hoiavad koik omaette ja thailased omaette ja hindud moodustavad oma grupeeringu. Aga sellegipoolest on huvitav ja silmaringi laiendav. Nimelt meie opetaja peaagu alati kysib yle koik teemad, kuidas oli see teie kodumaal.... Ja nii sa aina opid uusi asju.....<br /><br />Mina aga tunnen end seal hasti. Ma olen nagu kohe valjavalitud onneseen, sest mul on kodune keel INGLISE keel ja mul on kodus AUSTRAALLANE!!!!!! LOL! Ja see tahendab, et elame Aussie elustiilis. Ja ma olen ikka taielikult kursis, mis toimub meie ymber ja kogu Austraalias ja ylejaanud maakeral. Enamus meie klassist vaatavad satelliidilt omakeelseid saateid ja ei tea ymbritsevast eriti midagi. 90% pole neist ka kunagi kainud Melbourne keskuses. Elu siin on suhteliselt kogukonna(rahvus)keskne: eri rahvused on koodnunud omaette linnaosadesse ja ymbruskondadesse ja neil on seal oma poed ja restoranid/kohvikud. Mones linnaosas on enamus silte muukeelsed ja suuremate tahtedega, kui inglise keeles. Kord me laksime Anthonyga kohvile mingis suvalises kohas, .... ja kohvikut otsides kolasime mooda tanavat. Ja siis me tundsime endid justkui turistid, sest me olime ainsad, kes olid kui nn. valged inimesed, ylejaanud olid raudselt araablased vms. ja meid ikka kohe lausa vahiti, et MIS NEMAD SIIN TEEVAD??????<br />Karina klassis on ka ainult 5 nagu, mida vaadates saad kohe aru, et nn. europiid, ylejaanud ikka suht tommud.... Ja kooliyritustel on alati tolgid kaasatud, sest lapsevanemad ei raagi inglise keelt (ma olen nainud vietnami, birma, oro, araabia, afrikaani, hiina, tai tolke nendel yritustel).<br /><br />Aga see selleks, ....mida me veel siis teinud oleme?????<br />Anthonyl on palju tood olnud, olen kainud tal ka abiks joudmooda. Mulle on alati see meeldinud, sest ma naen jalle uusi kodusid ning elusid, mida inimesed elavad.<br /><br />Mina muidgi ei saa minna mooda loodusest. Vat siinmail on asi selline, et talv on siin roheline aastaaeg ja suvi korbenud aastaaeg. Ma naudin kohe, kui me laheme kuhugile maapiirkonda. Ma nagu ei suuda uskuda, et rohi voib olla nii roheline ja lambad sellel nii valged. LOL! Pole see ju midagi nii erilist, aga lihtsalt see loodus ja need nolvad ja puud ja veesilmad ..... koik kenasti korras .... silm aina puhkab. Ja siis yhel ohtul, kui kulgesime yhe kliendi juurde maapiirkonda, mina vahtisin jalle suu ammuli akna taga mooduvat maastikku, kui jarsku karjatasin: KANGAROOOOOOOOOOOOS!!!!!!!! ja seal nad olid: paris kangurud ja kohe paris vabas looduses toimetamas oma asja. Siiani olen ma neind nainud ainult nn.loomaparkides, mitte kunagi vabas looduses. Nagu koaalad, nii ka kangurud valdivad ylerahvastatuid paikasid ning tahavad olla omaette. Sel korral ma muidugi ei osanud eal oodatagi naha mingeid loomi, kuna tegu oli Melbourne lennujaama vahetu naabrusega. Seda rohkem ma imestasin!!!!!! Aga Anthony ytles, et ta teadis, et sealkandis voib neid naha ja selleparast ta valiski tee sedakaudu (olemas oli ka marksa otsem ja kovakattega tee LOL!) ning ka ajastus oli suureparane: just enne paikeseloojangut. Kangurud nimelt armastavad tulla valja vopsikust eha ja koidu ajal......<br /><br />Mis veel on toimunud?<br />Ahjaa, me kaisime pulmas. Kreeka pulmas. Anthony viimane vallaline sober tegi ka selle "vea" LOL! Peab mainima, et tegu polnud vaga suure pulmaga, .... ainult 350 inimest...... LOL! Ma sain kreepsu muidugi. ma kukkusin kohe arvestama, et ok, kui pruudi poolt pooled kylalised, siis naiteks mina ei suudaks kyll kuskilt valja voluda 170 inimest, keda ma kutsuda tahaksin.<br />Kirikusse laulatusele me ei lainud. Aga siis vastuvotule kyll. vastuvott koosnes 10 kohalistest laudadest. Laval oli kreeka band. yhte inglise keelset laulu kuulsime ka ka, aga selle esitas pruudi sobranna nn. avavalsina. Edasine pidu laks aga kreeka rytmides.<br />Pidu ise oli nii, et ei mingeid konesid. Kui noorpaar marssis pruuneitsite saatel sisse, siis suundusid nad oma kohale, rahvas plaksutas onnest kasi.... ja siis kohe hakkas see tydruk laulma, mis tahendas, et Harry ja Dimitra tyyrisid end keset keset tantsuplatsi ja hakkasid tammuma. Anthony oigas, et tema ei oska tantsida, aga Harry on kindlasti veel halvem.... Ma pean mainima, et kogu selle ohtu jooksul ei nainud ma pruudi naol naeratust ega mitte isegi muige virvet. Pruudil oli ikka kohe TOSI TAGA mehele saamisega! LOL! Elu tuli rahvale sisse, kui peale avavalssi band keeras oma voimenduse sisse ning kreeka rahvusmuusika pandi pohja. Pruutpaar ise olid suht loid, aga noorpaari vanemad siis tegid silmad ette ja lopuks oli seal yks keerleva sabaga uss.... Me Karinaga laksime kah tantsuporandale. No minu jaoks oli selle tantsu rytm kyll taiesti loogikavaline, aga anname toele au, ega tegu polnud ju kaerajaaniga kah!!!!!! Aga me Karinaga siis katsusime vahemalt puusanoksud oigesse paika saada! Ajal mil saba/ring tants loppematult kais, serveeriti ka siis ohtusook. Meil terve laudkond juba oli nalga suremise aare peal, sest koik olid valmistunud uhkeks pidusoomaajaks ja jatnud vahele lounasoogi, kui mitte isegi hommikusoogi (nagu naiteks mina!). Koigepealt kanti hoolt saalis viibivate laste eest: nagu vist kogu maailmas, on ilmselt pasta bolognese laste lemmiktoit ja nii siis toodi esmalt koigile lastele ette hiigelsuur ports makarone!!!! Meie siis vaatasime pealt, kuidas Karina seda kuhja havitas (Karina jaoks polnud see yldse mitte kuhi!) ja meil koigil suu jooksis vett! Lopuks siis saabus ka meie nn. esimene kaik: punane kala! No palju seda polnud, aga avitas ikke! Jargmine kaik algas jalle noorvormidest: uus kuhi, sedapuhku friikartulid (YLLATUS, YLLATUS!!!!!!lol!) ja kanashnitsel. Taiskasvanutel oli siis valida, et kas steigikild voi kana..... Mina valisin siis steigikillu ja Anthony jai nagu ikka, kanale kindlaks. Mul oli onne, sest Karina konsumeeris ainult friikartulid ja ma sain ta kanashnitsli endale... sest muidu oleks ma kyll nalga jaanud......LOL! Pulmatordini me oodata ei joudnud. Vaatamata sellele kisale, mis meid ymbrites ja pidevalt tantsule, Karina suutis toolil magama jaada ja nii me lahkusime peolt sydaoo paiku.<br />Minu kokkuvotte on selline, et ... kuidagi igav oli! Surmtosine pruut ja taustamyra, need olid marksonad. Tahtnuks ikka pikka rikkalikku syldilauda ja kogu aeg kibe karjuda ja sonavotte kuulata ja lollakaid mange mangida ja ollepruulijat yyrata! Nii et eesti pulmale 1 : 0!<br /><br />Ahjaa, yks mang ikkagi oli selle pulmas: rahamang! Pruudile pandi pahe rahatahtedest koosnev lint, ja siis kylalised lisasid sinna linti oma 50 voi 100 dollarise... rahataht klopsti aga eelmise kylge ja nii see lint pikenes ja pikenes ja pikenes........ No ma arvan, et nonda kogunes noorpaari kukrusse ikka paris mitmeid ja mitmeid tuhandeid. Kingitused mis toodi, asetati yhte nurgalauda ja mingit avamise tseremooniat onneks polnud. Meie kinkisime yhe koduelektroonika kaubaketi kinkekaardi.<br /><br />Aga paris pikk jutt sai.<br />Ma lahen nyyd teen meie imekassile pai ja vist ka vaike kohv kuluks mulle ara ja voibolla tulen veel hiljem arvutisse tagasi!!!!!!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-7064227940619448127?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-87879873988118868012010-07-03T21:45:00.000-07:002010-07-03T22:04:23.936-07:00Natuke teistmoodi reede kaKuna meil oli siiani kasutama yks pulmadeks saadud kinkekaart, siis nyyd keset depressiivset talve otsustasime selle ara kasutada ning minna "kaamose" vastu leevendust otsima kohalikku kuuma(mineraal)vee SPAsse. Ok, kohalik SPA tahendab seda, et 60 km sinna ja tagasi..... LOL!<br /><br />Pakett oli siis selline, et naudi kymblust ja ohtusooki privaatSPA-s. Mis onneks tahendas seda, et tegu polnud peresid tais basseiniga ja kisaga ymberringi.... vaid suht vaikne ja privaatne olemine mingi 20 inimesega hajutatult eri basseinidesse. Atmosfaar oli ka suht odus: tahine taevas ja kohalikud puud ja sume valgus....... mmmmmmmmmmmmmm................. Aga minusugune tegelane kukkus ju kohe kaardistama, et mis monusid siis SPAs ka on..........no peaks ytlema, et igasugune Parnu Estonia ja Toila SPA annavad silmad ette 100 kordselt!!!!!!!!!!! Tegu oli ainult miski 4 erineva temperatuuriga veesilmaga, tynnisaun oli tyhi ja kuiv, ning SAUN...... oli koht kus ma KYLMETASIN........ me katsusime kyll temperatuuri juurde keerata, aga ... aga meie edasipyydlikkusel ja teadmisel, kuidas yks saun peaks olema, tulemusi polnud. Ja leili ei tohtinud visata ka niiehknii.... ja nii oli mul higi asemel kananahk ihul, kui laval istusin......LOL<br />Pikalt me seal pidama ei jaanud, mina leidsin endale oige koha koige kuumemas veeloigus ja ma pean mainima, et see oli ka koige vahem asutatud koht........ Mind vahiti kui pohjamaa friiki, kes keedab omal liha luudelt lahti........ LOL! Anthony kais vahepeal tshekkimas, kas ma ikka liigutan, voi olen juba kyps!!!!!!!<br />Ohtusoogi juures meeldis mulle see, et saime seda teha hommikumantleid kandes ja ei pidanud tegema mingit make up'i ja kandma rangelt ametlikku ohturiietust....... Olemine oli toeliselt relax. Ja olles aus, see kuum bassein ja umbes kuu aega ilma soogita..... tegi minu lambaprae suht konsumeeritavaks :) See oli selle ohtu koige parem osa, nagu Anthony mainins: ta nagi mind SOOMAS!!!!!!!!!! Ja ta nagi mind soomas LIHA!!!!!!!! Ma tundsin ise ka yle hulga aja, et sel korral ma vist jaan ellu ja elu voib olla isegi maitsev!!!!!!!!!<br /><br />Aga peale ohtusooki olime me valkkiirelt tagasi oma veeprotseduuridel. Ja vaatasime taevast ja tahti ja arutasime, kui kummalised on ikkagi elud..... ja mis koik meie eludes juhtub ja kui olulised on pisikesed asjad ja kuidas nendest vaiksestest asjadest kasvab valja midagi natuke suuremat ja kuidas koik on omavahel seotud ning kuidas koik, mis oli, PIDI juhtuma, nii halb kui hea, et jouda tanasesse paeva....... ja kuidas koik tundub nii OIGE!<br /><br />Ja oosel koju joudes todesin ma taaskord, et .... hea on olla KODUS!!!!!!!!! OMA kodus!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8787987398811886801?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-70914428897271649232010-07-03T21:30:00.000-07:002010-07-03T21:44:23.715-07:00Teistmoodi paev, teistmoodi Austraalia.... Stony Point<a href="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TDAOxPhjRJI/AAAAAAAAABU/Tk3fS-lf-Sg/s1600/082.jpg"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 240px; FLOAT: left; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489904184908268690" border="0" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TDAOxPhjRJI/AAAAAAAAABU/Tk3fS-lf-Sg/s320/082.jpg" /></a><br /><div>Me tegime tana midagi tavatut: arkasime kell 9 PYHAPAEVA hommikul ja tegime endale teistmoodi pyhapaeva hommiku!!! .... ei ei, mitte kirikusse ei lainud kyynalt panema pattude eest, vaid istusime rongi ja laksime vaatama kohta, kus kohalik Morningtoni Peninsula loppeb..... s.t. kohtub merega. </div><div> </div><div>Ma olin keeletu...... </div><div> </div><div>Esiteks oli tegu kohaga, kuhu inimesed tavaliselt ei tule. Siia tullakse pohiliselt kahel pohjusel: kes tahab saada praamiga lahedal asuvatele vaikesaartele ja kes laheb kalale. Siin on yks vaike poeke ja sadamakesekene ja ..... kalapesu koht LOL! Aga see koik oli mulle suht korvaline, sest meri ....... ja see rand oli see, mis mind lummas. Esiteks oli SEE VAIKUS...... ja yksiku kajaka nutt........ Ja siis see OHK......... nii puhas....... Ja polnud tuult, aga oli moon....... ja mina muidugi endiselt ei saa sellest moona-tousu efektist yle...... Aga see moon oli massiivne....... Ja need kidurad mangroovipuud...... Kui millegi nimi oli YKSINDUS, siis see oli see koht.......... Me lihtsalt kolasime ringi ja ma oleks tahtnud vagagi oodata kalureid merelt koju...... aga nii tous kui merelt tagasipoorduvad paadid tulevad alles ohtul..... ent meie rong tagasi inimkonda valjus palju varem. Aga Anthony lubas, et yhel paeval tuleme me autoga tagasi ja meil on seljas oiged jalatsid ja seljakotis koik vajalik ja siis me kolame veelgi rohkem ja laheme mulistame selles madalas vees ja ootame tousu ara.... ja ootame kalurid ka ara...... ja siis mina saaks kaluritega suhelda ja vaadata nende tegemisi....... Oh, ma ei joua seda ara oodata..........</div><div>Aga koju tagasi joudes vajusime me endisesse pyhapaevasesse rutiini ja andsime pannkookidele tuld!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-7091442889727164923?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-55886139083328301942010-06-28T23:36:00.000-07:002010-06-29T00:08:37.828-07:00Austraalia kodudest.... ilmselt ei saa ka need kunagi valmis nagu ka Tallinna linn!!!!!<br /><br />Austraalia majad on natuke teistsugused kui Eestis. Arusaadavalt juba suht soe kliima tingib selle, et oma pohiolemuselt on nad meie moistes suht kergehitised. Ma olen nyyd paari maja ehitust korvalt nainud ja maja... see on tegelikult yles ehitatud puitsorestikule. Mingit suurt vundamenti kui sellist ei eskisteeri ja mingit keldrit ka! (Kuigi nyyd on moes metsapolengute piirkonnas ehitada maja korvale nn. tulepunker, kus siis suurema tuleohu korral varjuda ja kogu perega ellu jaada!!!!!) Ja siis see puitsorestik taidetakse mingi nn. villaga ja selles sorestikus siis roomavad koik juhtmed ja torud. Pealt kaetakse kogu see base .....kipsplaadiga!!!!!! Ei miskit uut! LOL!<br />Majad ise asuvad enamasti kitsama kyljega tanava poole, nii et naed siis naiteks garaaziust, peasissekaiku ja yhte akent. Tegelikult on maja pikk nagu uss, tungides krunti sygavale sisse. Viimasel ajal tuleb Austraaliasse sedavord palju migrante ja nyyd on uuema aja mood istutada krundid tihedalt maju tais, et neile kodusid rajada. (Naiteks meie krundile mahuks 4 maja tihedalt teineteise taha ritta..... ent meie armastame oma suurt tagaaeda ja oma aprikoosipuid ja meil laiutab lisaks keset tagaoue bangalo! mingit kinnisvara arendust me ei plaani!)<br /><br />Kodud ise on suured. Austraalia on suur maa ja inimesed siin vajavad palju ruumi. Minu vaatlusandmete pohjal (Anthony too tottu on mul suht hea voimalus olnud naha kymneid ja kymneid kodusid.....) on nii, et allkorrusel asub enamasti nn. main bedroom (see on nn. vanemate magamisuba, omaette garderoobi ja vannitoaga), kook, soogituba, elutuba voi paar..... majapidamisruum, kus asub pesumasin/kuivati ning triikimispind, taiendavalt veel vannituba voi vahemalt WC ning kui mahub siis ka nn. study..... ehk siis nagu kodukontor. Teisel korrusel asuvad tavaliselt siis ylejaanud magamistoad sisseehitatud garderoobiga ja piisavas koguses vannitube. Maja suurust arvestatakse magamistubade arvu jargi.<br />Seinad on yldiselt valged, toonid muidugi varieeruvad. Ja yks omapara, mis mulle on vaga Austraalia...... maja porandaid ja treppe katab yhtlaselt vaipkate. Midagi meie omaaegse Mistra moodi. Ainult kook, pesemiseruum, vannitoad ja vahel ka esik on siis vaibata. Mones majas hakkab vaip jooksma kohe valisuksest. Ja inimesed kannavad suhteliselt kogu aeg valisjalatseid, mis mulle jaab ka arusaamatuks.....LOL!<br />Aknad on tavaliselt yhekordse klaasiga, igasuguses suuruses ja valjaandes, ja tavaliselt siis on kaetud pimendava ja tavalise rulooga voi siis paksude kardinatega. Mul pole Eestis sellist kardinakultuurikogemust, kui ma siin olen nainud. tundub nagu teadus omaette. Oluline on siis kaasata disainer, kes koik aknakatted siis kokku sobitab ja selle nn. yheks harmooniaks yhendab! LOL!<br />Meil Eestis on rohkem nagu moeks olnud selline jahe skandinaavia stiil, parkett/laudporandad ja suht avatud aknad...... Monda kodu olen ma siin ka sellist nainud ja uskuge voi mitte, koik omanikud on olnud Euroopa voi Kanada taustaga!<br />Moobliga on nii, et seda on seinast seina...... minimalistlikust kuni taistuubituni. Nagu igal pool maailmas. Ja pildid, pildid, pildid...... lopmatu reana seintel. Ja suured rasked peeglid........ see tundub ka nagu MUST HAVE!<br />Yldiselt on kodud ka suht korras, see nagu auasi vist. Enamuses majapidamistes kaib koristaja abiks, korra voi paar nadalas. Muidugi meil pole koristajat vaja ja ka Anthony ema on eluaeg koik ise teinud, aga noor polvkond on piisavalt hoivatud ning nad eelistavad tulla korras koju ja on nous selle eest maksma. Koristaja tunnihinne olevat kuskil 250 EEKU........<br />Aga ma arvan, et iga kodu tegelikult kujundavad inimesed ja loomad kes selles kodus elavad.<br />Muuseas....loomadest raakides....... uskumatu, ent ma pole endiselt yhtegi onnetut kodulooma siin nainud. Kui inimene otsustab votta looma, siis see saab koheldud ka taieoigusliku pereliikmena. Mingeid nn. ketikoeri ja alandatud loomi ma pole nainud. Ja ma alati naudin vaatepilti, kuidas parkides ja haljasaladel koik koerad siis omavahel mangivad ja koeraomanikud omavahel suhtlevad :) Ilus elu ilusal maal!<br />Mul on ka juba oma ringkond siin meie linnaosas, kellega me tervitame, kui koeri jalutame ja tavaliselt teeme ka yksteise koertele pai!!!!!!!!<br /><br />Aga mina lahen nyyd ohtusooki tegema...... :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-5588613908332830194?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-31701922137959694802010-06-28T02:33:00.000-07:002010-06-28T02:40:36.575-07:00Onnelikud inimesed onnelikus kodus onnelikus tanavas onnelikus linnas onnelikus maailmas!<a href="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChsiyBEl3I/AAAAAAAAABM/Y7jd3fY5HYw/s1600/065.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487755490748569458" border="0" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChsiyBEl3I/AAAAAAAAABM/Y7jd3fY5HYw/s320/065.JPG" /></a><br /><div>Laupaeva ohtune filmiseanss, seda korda vaatasime Karina valitud filmi UP! .... ja sel korral erines see eelmistest, et nyyd olime neljakesi voodis!</div><div> </div><div>Me muuseas kunagi ei tee oma filmiohtuid elutoa diivanitel, vaid teeme oma olemise voimalikult monusaks ja poeme voodisse. Enne soome joome kohu tais, sest lisaks sellele, et Anthony ei salli udemeid ja karvu, ei salli ta ka leivapuru voodis. Mina olen ka kui printsess herneteral ja pooldan teda selles kysimuses. Karina muidugi eelistaks tulla kaissu koos oma lugematute kypsiste ja croissantide ja voileibadega. Ta muuseas on kogu aeg naljane ning soob rohkem kui mina ja voibolla isegi rohkem kui Anthony! Naiteks on tavaline, et pool tundi peale ohtusooki tuleb ta kooki ja teatab, et ta NALGIB!!!!!!! LOL!</div><div> </div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-3170192213795969480?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-38186955377189383922010-06-28T02:24:00.000-07:002010-06-28T02:32:19.273-07:00<a href="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChqfl-6yzI/AAAAAAAAABE/5iVPwGegFik/s1600/051.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 303px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487753236955450162" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChqfl-6yzI/AAAAAAAAABE/5iVPwGegFik/s320/051.JPG" /></a><br /><div>Granpuss esitleb kehavolusid!!!!!! Karina ka! LOL!!!!!!!!!!</div><div> </div><div>Nadalaga oleme me koik sillas oma kassist. Milline TARK ja PUHAS ja INTELLIGENTNE! Ja minu natsa liialdatud vaide on muidugi, et lisaks emakeelele valdab ta ka grammatiliselt puhast eesti keelt....... nagu mu kaks kassi Eestiski!!!!!!!!! </div><div> </div><div>Muuseas, ma naitasin laupaeval meie Mimile labi ukseaugu KASSI......... Ja see pilk mida ma nagin, tegi mulle selgeks, et niipea kassi ja koerte kohtumisohtut ei tule!!!!!!!!! Mimi varises ja vappus ja ulus pool paeva jargemooda. Emily yhines ka ulgumisega, aga tema vaeseke on siiani teadmatuses! Ma siis viisin koerad pikale jalutuskaigule ja valmistasin neile kuningliku eine ning mingil ajal pani kassi peitu ja esitlesin neile kodu, et nae, ......pole ju kassi?????????????? Aga ma arvan, et koerad siiski teavad ja ainuke naiivne olen siin mina, kes arvab, et neil orna aimugi pole!!!!!! Koeral ikkagi koera nina!!!!!!!!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-3818695537718938392?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-40476716200089116692010-06-28T02:21:00.000-07:002010-06-28T02:24:12.688-07:00Uus pereliige!<a href="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChp3lhFdCI/AAAAAAAAAA8/_SOmyzZ1ZPg/s1600/061.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 239px; FLOAT: left; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487752549635552290" border="0" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChp3lhFdCI/AAAAAAAAAA8/_SOmyzZ1ZPg/s320/061.JPG" /></a><br /><div>Saage tuttavaks: Granpuss! 5 aastane vanapoiss, ok, oli ......poiss.</div><div> </div><div> </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-4047671620008911669?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-71995793423759380902010-06-28T02:10:00.000-07:002010-06-28T02:20:55.773-07:00<a href="http://1.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChnRIdi07I/AAAAAAAAAA0/HEn5pLM0now/s1600/018.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487749689977787314" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/TChnRIdi07I/AAAAAAAAAA0/HEn5pLM0now/s320/018.JPG" /></a><br /><div>Sygis Melbournes. Talvest erineb see vaid sellevorra, et puud langetavad koik punased ja kollased lehed ning on talvel raagus. Osa puid muidugi. Pooled puud on igihaljad ja selleparast on linnapilt ikkagi suht roheline. Meie aia aprikoosipuud on raagus, aga sidrun on taislehis ja annab mulle ikka sidruneid ka! Ja kameeliad on ymber meie maja taisoites, nii et ka silmailu jatkub!!!!!!</div><div>Aga talv on siin ka pime: paike touseb meie jaanipaeva ajal kuskil 7.10 ja loojub 17.17...... nii et kell pool kuus ohtul on taiesti pime! </div><div>Sel talvel on suht rohkesti sadanud ka ja see on iseenesest hea, sest sellega on Victoria osariigi veevarud natsa kosunud!</div><div>Muuseas, see veeprobleem toeliselt eksisteerib. Meil on majapidamises lubatud ca 0.4 m3 vett paevas ja yletanud me seda pole. Kuigi me koik oleme pestud ja kasitud ja tuba korras kah. TV jookseb pidevalt reklaam, mis nagu soovitab mitte yle 4 minuti dushi all olla ja yldiselt on dushiruumis olemas ka nn. dushikell, mis naitabki 4 minutit :)</div><div>Austraallaste endi suhtumine on nii ja naa, vastutustundlikud kaituvad ka veega vastutustundlikult, aga ma olen kohanud ka inimesi, kelle silmaring pole suurem kui alustass ning kes mingitest piirangutest ei pea.</div><div> </div><div>Nii palju siis sygisest ja talvest ja veest!!!!!!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-7199579342375938090?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-44208827523956908032010-06-25T00:49:00.000-07:002010-06-25T02:29:53.338-07:00Esimese poolaasta kokkuvõte!!!Iseenesest oleks see väga lühike: et elus olen LOL!<br /><br />Aga ma võlgnen oma lubaduse teile, ja katsun siis teada anda, kuidas asi edenenud on :)<br />Muidugi olen ma olnud laisk, või siis pole kirjutamise inspiratsioon mind tabanud või olen suhteliselt hõivatud olnud. Endiselt ikka kodune inimene, nagu ma olen! LOL! Aga päevad mööduvad suhteliselt kiirelt, nii ei panegi tähele, et kuu või paar möödas.<br /><br />Esimene uudis on see, et sain kätte oma järjekordse viisa!!!!!!! See tähendab järjekordset elamis- ja tööluba ja selle baasiks on, et ma olen abielus Austraalia kodanikuga! Eelmine viisa võttis aega 6 kuud, ja see ooteaeg oli vist üks kõige närvesöövamaid aegu mu elus. Nüüd siis seadsime Anthonyga sammud kodakondsus- ja migratsiooniametisse, et uus taotlus sisse viia. Esiteks tabas mind shokk, kui nägin, mis järekord mind ees ootas. Aga minusugune endine nõukogude naine ei andnud alla ja sättisin end ka ritta. Ma olin ainuke nn. valge inimene selles tohuvapohus ja kõik vaatasid mind imeliku näoga, et MIS SINA siit vajad. Eestlasele omaselt oskasin ma endasse tõmbuda ja kinnitasin pilgu ainiti ühte kohta....... ja see pilk kinnitus ühele A4 formaadis paberile ukseklaasi peal (järjekord ulatus nimelt tänavale....), mis teatas, et ...... ka Dandenongis on täisvolitustega kontor ja võite ka sinna pöörduda, kuna seal on lühemad järjekorrad....... Ma pean märkima, see Dandenong on kohe meie naabruses!<br />Mu järjekorras seismise karjäär osutus õnneks lühikeseks, sest peale helistamist sinna Dandenongi kontorisse, selgus et:<br />1. kuna mul oli eelnev viisa olemas ja ma olin ennast Austraalia valitsusele piisavalt tõestanud, siis ..... pange viisataotlus ja muud vajalikud paberid posti<br />2. vestlusele pole vaja tulla<br /><br /><br />Võite arvata, et paberite kokkupanekuks mul just väga palju aega ei kulunud. Kirja panime posti 10. aprillil, ja 16. aprillil oli viisa olemas!!!!!!!! Nii et kokku 6 päeva!!!! :) See viisa on kahe etapiline:esimesed 2 aastat annab see ajutise elaniku staatuse ning kui 2 aasta pärast meie abielu on toimiv, siis autmaatselt saavutab see püsielaniku staatuse. Püsielaniku staatus on aga juba midagi palju enamat, see annab ka kõik sotsiaalsed garantiid. Esimesed kaks aastat mul on ainult nn. haigekassakindlustus, ent kõik muud sotsiaalsed hüved on kättesaamatud. Pead ise hakkama saama ja riik sulle abikätt ei ulata. Aga .....mina olen ju alati ise hakkama saanud ja pole eales ühtegi toetust ega abiraha palunud ega ka saanud! :)<br /><br />Ahjaa, üks abikäsi on, mille riik ulatab: see on 510 tunni ulatuses tasuta keeleõpet. Ütleme nii, et mu entusiasm oli suht suur, kui registreerisin ennast kursustele...... ent praeguseks pean ma mainima, et mu ootused on suht kustunud ja kohati tunnen, et aeg on maha visatud. Minu tase on üle keskmise, ent ma jagan ma aega umbkeelsete asiaatidega. Meie tund näeb välja selline, et hiinlased vaikivad ja vahivad oma sõnaraamatuid ja ei saa millestki aru, mina ja õpetaja siis vahetame fraase. Õpetaja on mul keelanud teisi tudengeid aidata :). Ja tegelikult on naljakas veel see, et mina kui migrant ja kuskit pärapõrgust, tean Austraaliast palju rohkem, kui siin sündinud õpetajanna. Kohati mind ajab vihale, milliseid faktivigu ta teeb! Ja nii õpetab ta aastast aastasse! Ta küsis mu käest ka, et KUIDAS ma nii palju tean. Ma vastasin, et väikese rahva asi: tuleb palju teistest teada, tunda geograafiat, lugeda raamatuid, vaadata dokumentaalfilme, hoida silmad lahti ja suhelda! Igaljuhul tegelen ma paremate kirsuste otsingutega, sest hetkel need kursused mulle midagi ei paku ja mingit arengut ei toimu!<br /><br />Keeleõppe koha pealt veel nii palju, et kasutan palju raamatukogu teenust ja loen kui hull. Ikka oma sõjaajalugu ja elulugusid ja ajalugu üleüldse. Endiselt ma väldin pehmekaanelisi armastusromaane LOL! (Pole vist veel selles eas ja ma loodan, et sellesse ikka ma ka ei jõuagi..... Ikka loen 40 aasta pärast oma sõjaraamatuid loojuvas päikeses ja vahel vaatan kaugusesse...... ent keegi ei tule LOL! LOL! LOL!)<br /><br /><br />Teine uudis on see, et KA AUSTRAALIAS ON TALV!!!!!!!! Praegu viibime nn. kaamoses ja ilmajutt on inimeste vahel ikka 1 - 2. kohal! Talv Austraalia moodi tähendab sellist 5 - 15 kraadi plusspoolel ja siin Melbournes n suht palju päevi, kui on pilvs ja tibutab! Et siis selline keskmine Eestimaa suvi!! :) Kui siis ühel ööl oli 4kraadi sooja, siis seda loeti KÜLMUMISTÄPIKS.....lol!!!!!! Mind ajab naerma mõte iseenesest! Aga kuidagi on nii, et päeval see 15 kraadi tundub tegelikult ka suht külm!!!!!! Muidugi ei pane see mind kandma saapaid (mida enamus inimesi teeb!), sest põhjamaa inimesena ma eal ei rutta panemast jalga talvesaapaid, et jagu hautada.... Ma naudiks ikka lahtist kinga! Aga mulle tundub, et natsa on tegu moeröögatusega ja vaheldusega, sest... mitu aastat sa oma elusut ikka plätudega ringi käid, läheb suht igavaks kätte! Aga on ju igavene trendi, kui bootsid jalas....<br /><br />Aga inimestest ja riietusest rääkides, siis ..... täielik issanda loomaaed!!!!!! Kedagi ei huvita, kui sa kannad täpilist seelikut ja kollaseid kauboisaapaid ning triibulist kampsikut ja lisaks sellele oled omale playboy jänku kõrvadpähe munsterdanud....... või kui sul on jope, mis narmendab, et on nii armas, et loobuda ei raatsi, siis pole see ka kellegi asi! Muidugi mõista teenagerid on kõik üksteise kloonid, vahet pole kas Eestis või Austraalias. Ja ilmselt on ikka kesklinna trendikohtades ka oma dresscode, nii nagu ka töökohtades!<br /><br />Üks Austraalia parimaid leiutisi on minu jaoks steelcapped boots... siis algupäraselt terasninadega töösaapad. Me soetasime ka alguses mulle sellised, kuid see võttis kuid aru saamaks, kui hea leiutis see on. Austraallased ise ka paistavad suht armastavat neid, igal juhul on enamikes töökohtades (mis pole just kontoritöö!) need saapad kohustuslikud. Isegi restorani köögis näiteks. Nende eelis on, et nad on mugavad ja ei libise ja jalg hingab nendega ja mulle, kes ma sageli kõnnin 10 km päevas sügavas rannaliivas või siis metsaalust pidi üle juurikate ja kivide ja kändude...mulle on nad igati abiks olnud! Muidugi pole mul elus ka ühtegi paari matkasaapaid olnud, aga tossudele teevad need saapad pikapuuga ära! Vahel ma kohe mõtlen, kuidas ma oma eelmises töökohas KUMMIKTEGA oma jalgu tapsin..... ja kus olid siis need bootsid..........<br /><br />Viimane kuu aega olen ma teinud sügavat tutvust ka nn. heaoluriigi meditsiiniteenusega. Inimestega juhtub igasuguseid asju ja nii ka mina vajasin abi! Muidugi ei läinud ma arsti juurde vabatahtlikult, vaid Anthony lohistas mu vedela keha kohale ning NÕUDIS abi! Ja kuna mu seisund ei lubanud mingit elavas järjekorras ootamist, siis sattusin suht kiiresti vastvõtule ja sealt edasi haiglasse!!!!!!! No oli kui stseenid Kiirabihaiglast!!!!!!! Ja konveier töötas laitmatult 24/7. Teenus kiire ja korralik, pidev järelevalve ja poputamine. Austraallased ise kogu aeg räägivad, et kuidas meditsiiniteenus on alla käinud, ent minusuguse neandertaallase kogemus on ülivõrdes. Igat asja selgitati ja enne igat protseduuri hoiatati, et võib ebamugav olla jne jne. Aega kulus 3 nädalat, õnneks enamuse aega siiski kodus, ja nüüd neljandal nädalal tuli pööre ning ma juba kosun suht jõudsasti!!!!! Nii et ei hävine see eestimaine umbrohi midagi nii kergesti!!!!!<br /><br />Aga arstisüsteem on siin selline umbes nagu Eestiski, midagi perearsti süsteemi moodi. Sa võid valida omale nn. perearsti, aga ei pruugi. Siis lähed lihtsalt lähimasse arstikeskusesse ning ootad elavas järjekorras. Aega ette broneerida ei saa (kõiksugused ultrahelid ja röntgenid ja muud eriuuringud muidugi tuleb ette kinni panna, arsti saatelehe alusel!). Meie arstikeskus on avatud 7 päeva nädalas, tööpäeviti 7.00 - 22.00, nädalavahetusel 10.00 - 19.00. Kõik edasised otsused teeb arst ja saadab siis vajadusel edasi uurngutele või eriarstile. Kõik raportid tulevad aga tagasi oma arsti kätte. Mina valisin omale isiklikuks tohtriks dr. Sam´i, kes on pärit Flipiinidelt! Muuseas, ma pole veel kohanud NAISARSTI!!!!!! Siiani on see olnud meeste pärusmaa! Ja isegi meditsiiniõdedest miski kolmandik on mehed!!!!!!! Aga noh, ma ei kaeba, ..... mul on elu aeg poistega parem klapp olnud! LOL!<br /><br />Meie isiklikus elus pole palju muutunud!!!!! Karina käib ikka kooli vahet ja Anthony teeb tööd. Meie perre lisandus ka uus liige: meil on nüüd kass!!!!!!! Vat mina ju vana kassiinimene. Aga ma eales ei nõudnud kassi. See oli Anthony idee. Me käisime lihtsalt aegajalt varjupaigas loomi vaatamas, täiesti ainult et nunnumeeter põhja vajutada. Mingit plaani täiendavalt loom võtta polnud. Ja kuna Anthony vihkab igasuguseid udemeid ja karvu, siis pole ta elus olnud kassisõber! Kunagi ta mainis, et kui kaslane tulebki majja, siis elab ainult garaazis. Või ok, kui toas, siis Karina toas. Mina vaikisin ja muigasin.<br />Ja nüüd kui ma olin nii haige ja tühja silmaga, siis Anthony lihtsalt tahtis mind natukegi ergutada ning...... meil on nüüd Grämps!!!!!!! Nagu kõik mu loomad, on ka tema varupaigast! Teadmata minevik! Aga siin tehakse varjupaikades nn. kodustamise test ja hinnatakse kõik loomad ära, kas neil on lootus kohaneda uute inimeste ja ümbrusega. Kõik metsikud ja agressiivsed ning närvilised kassid/ koerad pannakse tudule.<br />Grämps on selline 5 aastane hiigelsuur hõbehall pikakarvaline, valge maniskiga ja valgete sokkidega, kunagine poisskass, nüüd kastraat-vaeseke. Kodunemiseks kulus tal täpselt 3 minutit! Ja esimesel õhtul oli tema enne mind MEIE voodis!!!!!! Ja nii siis läksid ajaloo solgitorust alla kõik Anthony teesid kasside teemal! Kassil kulus 1 päev meile pähe istumiseks ja nüüd on tegu täieliku IMEKASSIGA!!!!!!! Meile meeldib, et ta on piisavalt vana ja flegmaatiline ning tal on väga head kombed! Ja Anthony imestab, kui kerge on mul temaga asja ajada, aga .... no ma mõistan ju kasside keelt!!!!!! Koertele me teda veel tutvustanud pole, aga koerad juba TEAVAD, et KEEGI on majas!!!!! Me viime nad kokku, kui MINA olen kindel, et aeg õige!!!!!!<br /><br />Mis siis veel.....<br />Anthony ema läbis edukalt oma kuuajalise kiiritamise protseduuri. Ta tundis end suht ebamugavalt, aga nüüd on õnnelik, et pooleli ei jätnud! Esialgsed testid näitavad, et vähki pole!<br />Ma käisin temaga ikka paar korda arsti juures kaasas, lihtsalt toetamas ja samas ka kuulamas, mis arst räägib.<br /><br />Ja teate, koduigatsusega on nii...... et pole koduigatsust!!!!!!! Mu kodu on siin ja see on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii KODU!!!!!!!!! Ja kui nüüd rääkida söögist, siis teen omale suht sagedasti eestimaist sööki ja tunne on ikka nagu KODUS!!!!! Must leib on mu laual iga päev! Ja ma tean, et Kasekese ja Pilvekese ja Teekonna kommid on ka teel, nii et halada pole midagi!<br />Kogu omapärasest eesti söögist maitseb Karinale ..... pannikartul ja eestimaisest Kalevi toodangust on valge shokolaad mustikatega Anthony lemmik!!!!!<br />Ja endiselt ma enamuse aega ei saagi aru, et ma pole Eestis...... sest ma olen ju KODUS! LOL!<br />Ja endiselt valitseb meie majas üksmeel ja ma ei liialda.... meie kodus on armastus õhus!!!!!!!<br /><br />Kallid teile!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-4420882752395690803?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-33471765682345019782010-04-04T03:13:00.000-07:002010-04-04T03:21:25.663-07:00<a href="http://1.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S7hnoqsA8rI/AAAAAAAAAAs/7yFMQAddejk/s1600/368.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 214px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5456224896910684850" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S7hnoqsA8rI/AAAAAAAAAAs/7yFMQAddejk/s320/368.JPG" /></a><br /><div>Meie roomus pere!!!!!!!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-3347176568234501978?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-40438485042680505272010-04-04T03:09:00.000-07:002010-04-04T03:12:59.298-07:00<a href="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S7hmD0sp04I/AAAAAAAAAAk/7P_co4axKs4/s1600/IMGP8760.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5456223164430930818" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S7hmD0sp04I/AAAAAAAAAAk/7P_co4axKs4/s320/IMGP8760.JPG" /></a><br /><div>Gina ja Giovanni </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-4043848504268050527?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-11557333246406799142010-04-04T01:20:00.000-07:002010-04-04T03:09:33.467-07:00Inimestest minu ymber.......Nii, pilt on hakanud selginema ja hakkan aru saama lopuks, et kes ja kus ja mis ja kuidas ja miks..... Minu suureks roomuks pole neid inimesi liiga palju. Minu suhtlemisvajadus on korrelatsioonis eaga: mida rohkem aastaid lisandub, seda enam kahaneb suhtlemisevajadus. Ilmselt 80 aastaselt vahin kuskil terassil kaugusesse ja kedagi ei tule.... sest kes ikka tahaks tulla kiusliku vanainimese juurde....lol!<br /><br /><br /><br />Ma ei saa siin suurt kirjutada Anthonyst. No asja abiellunud ja nii armunud..... et nagunii on arvamus kallutaud. Jah, toenaoliselt jahhhhhh!!!!!!! Ta on taiesti ok, peale selle, et ... vaatab vormelit (mis iseenesest pole ju maailma lopp, ..... aga! NB! teleka haal on keeratud pohja!!!!!!!!!) ning et ta ealeski ei vaevu kohvitassi ja veeklaasi jm nousid elu- voi magamistoast ara tooma, ent yhte karva T-sargil suudab ta kyll igast asendist taga ajada LOPMATUSENI. Ja ok, ma endiselt sailitan kannatlikkuse, kui me kusagile minema hakkama. Mina, kes ma olen alati enne aega valmis... ja tema, kes jatab koik viimasele minutile ja siis avatsab juba autos, et no naiteks telefon jai maha jne jne jne.<br /><br />Ent ma ei kaeba!!!!! :) Samas ta ju suudab jagada oma aega ja ruumi minuga, ja kusjuures molemad oleme 99% yksmeelel ja vahel tundub et oleme kui vanapaar.... yks alustab lauset ja teine lopetab. Voi molemad korraga alustame lauset ja tapselt sama asja ja samade sonadega.......<br /><br /><br /><br />Muusikamaitse muidugi erineb meil nagu oo ja paev: tema on vana reivihunt (pensionil reivihunt muidugi..... aga tal on alles koik omaaegsed reiviriided ja muud kulinad ning kastitaite kaupa muusikat... ning vana grammafon) ja mina vananemas rokitshikk..... Aga oma muusikat me teineteisele peale ei suru, mina saan kuulata enda oma rannas olles korvaklappidest ja VAGA VALJULT! (ilmselt ma yyrgan samal ajal suht haalekalt kaasa ka, aga ... who cares, ..... ma kyll arvan, et minus on vana rokilegend elamata jaanud!!!!!!!)<br /><br /><br /><br />Yks erinevus on veel. Vat mina olen meie pere "isa", kes soob koike. Anthony on selle koha pealt vaga valiv. Paar esimest nadalat kobasin ma suht pimeduses, sest ... pidin valmistama kahte ohtusooki korraga, kuna Karina soob jalle taiesti erinevalt ..... Niisiis, Anthony puhul kofeiinivaba kohv, suhkrule ei, peale kana ei mingit liha ja aedviljadest ainult kartul, uba ja porgand. Ei alkoholi, isegi mitte olut. Ja ei miskit mullivett voi Fantat/Cocat/Sprite' . Ainult puhas filtreeritud vesi kolbab. No tundub tervislik, ent NB!!!!! Mac Donaldsi hamburgerile ta siiski ei suuda ei oelda!!!!!!!!! Ja koogileti tagant teda ilma ostmata valja ka ei saa.....<br /><br /><br /><br /><br /><br />Ma juba mainisn Karinat. No tema on oma 8 eluaastaga muidugi juba iseseisva noore daami seisuses. Ei miskit titetamist. Vagagi temperamentne ja energiline. Soob kui hobune ja piima joob kui vasikas....LOL! Ja pole siin miskit beibetamist, taielik rock princess!!!!!! Kannab musti riideid, soovitavalt miskid pealuud vms t sargi peal, kasivarred musti kaevorusid tais. Ei miski roosamannat taevalikku jumalust! Taiesti kahe jalaga maa peal, kihutab rattaga, mangib pallidega (eriti pyhapaeva hommikul meeldib talle naiteks seda porgatada magamistoa ukse taga naiteks......LOL), jookseb ja kukub ja jalle jookseb ja ujub ja teeb spagaati ja harjutab jargmist "karakter"tantsu, mida iganes.... aga midagi ta ei karda ja arvab, et koik on voimalik siin elus. Me ikka vahel targutame, et jah, 10 aasta parast on sul juba boyfriend ja ei taha sa enam miskit muud, kui et paps, viska 200 dollarit, ma tahan "kinno" minna....... Tema muidugi suunab meile tapva pilgu, sest hetkel on ta kindel, et koik poisid on lollid ja temal yhtegi boyfriendi olema ei saa (sest keegi pole nii hea kui isa!).<br /><br />Vahel kaib tal ikka jonnituju ka peale, aga noh.... paikesel on ka plekid ja miks peaks yks 8 aastane tydrukki olema erinev??????<br /><br />Praegu on tal koolivaheaeg ja see tahendab, et oleme valmisolekus nr. 1 lendama ja ujuma ja jooksma ja ronima, juhul kui laps seda soovib.<br /><br />Koolis iseenesest laheb tal hasti. Systeem on natsa erinev, kui Eestis. Naiteks eelmise aasta tunnistuse sai ta alles veebruaris, enne kooliaasta algust (kooliaasta loppes joulude ajal, uus algas veebruaris). Kool asub 23 km eemal, ja iga hommik algab siis reisiga kooli ja iga paev lopeb reisiga kooli. Kool on kella 9 kella 15.30-ni, siis avatakse koolivarav ja lapsed laekuvad. Igal reedel kell 15 on pyha yritus, nn. avalik koosolek kooli saalis, kus osalevad koik opilased ja koik opetajad ja koik vanemad, kes vahegi huvi tunnevad. Me ikka kaime joudumooda ka seal. Asja mote on, et esile tuuakse koik, kes olid milleski tublid voi siis direktor raagib asjadest, milles lapsed peaksid rohkem tahelepanelikud olema. Samuti siis mingi klass esitab mingi eeskava ja siis koik on onnelikud, kui see mooda saab. Aktus muide algab iga kord Austraalia hymniga! Ja koik laulavad sydamest kaasa.... ainult mina maigutan suud, sest ma pole senini pihta saanud selle viisile ja rytmile!<br /><br /><br /><br />Soomisega on aga Karinal lood hoopis teisiti, kui isal :) Ta soob nimelt koike ja rohkem ja mida magusam seda parem!!!!!!! Ja rohkem pastat ja rohkem igat liha...... ja rohkem igasugust keemiat tais tarretiselaadseid olluseid. Iseenesest moistetavalt keeldus ta maitsmast tatraputru ja tanguputru ja suppi ning siiani ta keeldub aru saamast, et kuskil on rahvas, kes peab musta leiba leivaks. .. ah ja ega niikuinii on see Eesti tema jaoks kui Kurrunurruvuti maa Pipi Pikksuka raamatus...... inimesed kes raagivad oma imelikku keelt ja kellel on miskid imelikud kommid ja kes on nainud lumesadu......<br /><br /><br /><br />Muusikamaitse meil miskis osas klapib, .... taemal on selline reivi ja disko ja rocki ristsugutis, nii jubedalt kui see ka ei kola! Aga vahel youtubest kuulates me ikka leiame yhise valjundi ka :))))))))))<br /><br /><br /><br />Nyyd peaksin ma peatuma oma ammal/aial.....<br /><br />Giovanni toi Gina siia 51 aastat tagasi Pohja Itaaliast. Ise oli ta ka sealkandist, aga pruudi toi ta majja teiselt pool Veneetsiat. Gina oli juuksur Sveitshis ja sealt Giovanni ta ara toi. Koik algas viperustega: mingil hetkel lennukis naitas Gina Giovannile, et vaata, milline tuli..... lennuki tiiva all. Giovanni kaes perra ja ... miski tema see ytles, et .... selline lahtine tuli ja tiiva all, et akki pole nagu oige. Kutsus siis stjuuardessi kohale ja naitas talle ka. Selle tulemusena lennuk tegi muidugi hadamaandumise Bahreinis, kus siis noored veetsin jargmised 24 tundi. Gina oli tippinud oma paistes jalakestega tikk-kontsadega liiva sees kohusetundlikult Giovanniga kaasa. Lopuks kui nad Melbourne kohale joudsid, siis.... see polenud yldse mitte see "promised land"..... vahemalt Ginale. Sel ajal oli Melbourne vorreldes vana Euroopaga taielik kolgas. Jargmised 3 kuud Gina nuttis.... koduigatsust ja voorast paika ja seda meest ja tema noudmisi....... Aga alla ta ei andnud. Tanaseks on ta 51 aastat vastu pidanud ja Euroopasse teda miski enam ei tomba. Ainus mis reedab tema itaalia tausta, on endiselt tugeva aktsendiga inglise keel.<br /><br /><br /><br />Aeg andis arutust ja Gina harjus koigega. Ma arvan, et Giovanni poleks elus paremat valikut teha. Sest Gina on ..... andja. Annab endast koik. Ja nii oma mehele kui ka oma lastele. Ja lisaks sellele, et pere noudis oma osa, Gina rabas tood kui hull, ommeldes kardinaid. Ja uskuge voi mitte, nagu ta ise mainib, ta ei taha mitte moeldagi, kui palju kilomeetreid kangast on tema kate alt labi jooksnud.<br /><br />Praeguseks on nii, et ema Gina on kui ema Ene kloon. Mul ei tekigi sellist koduigatsust ja emaigatsust, selleparast et Gina on selle ilusasti tasandanud. Anthony mainib mulle iga kord, et .. see on uskumatu, kuidas teie kahekesi yksteist armastate. Aga kui sul on selline inimene, nagu Gina????? Sa pead teda lihtsalt armastama. Ma muide katsun temaga suht palju aega veeta, sest ta on ikkagi 77 ja lisaks sellele avastati tal ka jaanuaris nahavahk, ning ta alustab paari paeva parast radioteraapiat. Vaatamata oma vanusele, on ta ikka vaga heas konditsioonis ning allaandja ta ka ei ole. Ta ise naerab kogu aeg, et ega ka tema maa peale ei jaa, ent meie.... vajame teda ikka veel!!!!!!!! Kes siis tatsab ymber meie ja korraldab ja kypsetab ja pakib kylmikusse soogid valmis ja muretseb ja hoolib????????????????<br /><br /><br /><br />Giovanni on sygavalt Itaalia mees. Ekspert koiges. Sona otseses mottes. On tema arvamus, .... ja vaar arvamus. Anthony kogu aeg vaidleb temaga, et see, et sulle korbenud leib maitseb, ei tahenda, et koik teised seda heaks peavad :). Giovanni oli elupaevad ehitusemees, rajas oma katega kodu ja on selle yle vaga uhke. Praegu pensionipolves veedab ta aega vaadates telekast itaaliakeelseid kanaleid, lugedes itaaliakeelseid ajalehti ning iga pyhapaev laheb itaalia klubisse kaarte mangima! Ja siis lubab omale yhe olu kah!<br /><br /><br /><br />Esimesed korrad polnud Giovannu yldse kindel, et mis riigist ma siis ikkagi parit olen. Nyyd on ta siis lopuks end asjaga kurssi viinud ja uurib aga eluolu siinpool ja peab end ka selles kysimuses ekperdiks! Me saame labi vaga hasti, seda enam, et meil ei lope iial jutud II Maailmasojast ja koigest sellega seostuvast! (Aga mina olen ju tuntud teatud soja-ajaloo huviline!)<br />Giovanni on hetkel natuke narvis Gina parast, sest tema teab, et kui Ginaga midagi juhtub, siis tema on suurimas hadas..... Sest tema ei tule vist toime paevagi ilma ema Ginata...... sest Gina tagab talle kogu aeg koik mugavused. Elame naeme!<br /><br /><br />Kaardil on olulisel kohal ka Izetta, Giovanni ode. Esmakordselt me kohtusime Gina synnipaeval. Ja mitte seda ma ei oodanud, mis ma nagin. Maja ette soostis kylg ees bemar, ja seal sees istus blondiin. 82 aastane. Aga pakuks ehk 52..... Sugulased on ammu jarje sassi ajanud, lugedes kokku tema kinnisvara ja tema miljonite yle ei julge niikuinii keegi arvet pidada. Ja ari-ilmas on ta kova kasi, siiamaani tegus: muudkui ehitab maju ja rendib ja myyb...... Tal on muidugi ka lisaks kovale kaele ka suht tugev arvamus koigest ja inimesi ta ka omaks kergelt ei vota. Tal on boyfriend ikka ka. Frank. Kui ma oleks sellises eas, siis oleks ma ka sillas sellest mehest. Sharmantne Sitsiilia mees LOL! Eriti hea huumorimeelega ja taktitundega! Ja mulle ta kinkis oliivipuu! Ma nyyd otsin maja lahedal kohta, kuhu see istutada, et siis 20 aasta parast oliivipuu all kylitada ja ilma ja inimesi vaadata..... oodates kaugustest kedagi tulemas...........LOL!<br /><br />See on siis meie lahim ring hetkel.<br /><br />Anthony sopradest olen paari nainud. Koik suht kenad inimesed, koik abielus voi siis kihlatud vms. Yhtegi erilist sarainimest ma nende seas kohanud pole, taiesti tavalised inimesed oma igapaeva muredega. Mind peavad nad aga parismaalaseks kuskilt keset mittemidagimaad. Yks lohutas mind ja uskus, et kyllap see kultuurishokk, mis mind siia saabudes tabas, ikka millalgi yle laheb. Me naersime end Anthonyga ribadeks, et mingit shokki pole olnud ja ilmselt ei tulegi.......<br />Yldse on naljakas, kuidas see Eesti teema on siin suht tundmatu. Paar paeva tagasi pangas, kui uurisime, kuidas Eestisse pangaylekannet teha, siis .... pangatadi jaigif arvamusele, et ju meil miski peas logiseb tahtes raha panna arvele miskis Kurrunurruvutimaal..... Muuseas, minu jaoks taielik Kurrunurruvuti maa, Ida Timor, see on tunnustatud kui riik ja sinna saab ylekande teha.<br /><br /><br />Ahjaa... ma unustasin ju meie koerad:<br />Emily ja Mimi. Kuidas ma neid ikka iseloomustan????? Emily on toeline lady, tagasihoidlik, viisakas, kuulekas. Mimi aga on yks vana vastik vanaeit, kes saab koik, mis tahab, minnes yle laipade ja rajades rinnaga teed.<br />Meil on onneks koerte jalutamisega koik jaotunud: Karina kui noor ja reibas inimene, jalutab/jooksutab alati Mimit. Meie Emiliga moodustame siis Memmede tantsutrupi....... tasa ja targu.......<br /><br />Muidugi on inimesi meie ymber rohkem, aga ..... igalyhel peatuda ei joua. Meil on oma perega hea olla, ja see loeb! Ja inimesed on siin tapselt samasugused, ei midagi uut siin paikese all!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-1155733324640679914?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-34911274856758787462010-03-04T21:08:00.000-08:002010-03-04T21:13:38.278-08:00<a href="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S5CSHBLv18I/AAAAAAAAAAc/cJEzGk1T3jE/s1600-h/15719_344892321560_607146560_4191569_6173531_n.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5445012598765377474" style="FLOAT: left; MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 213px" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S5CSHBLv18I/AAAAAAAAAAc/cJEzGk1T3jE/s320/15719_344892321560_607146560_4191569_6173531_n.jpg" border="0" /></a><br /><div>Syyes Skippy' t......</div><div> </div><div>Maitses hea, muide! No kui just peab vordlema, siis ...miskit nagu loomaliha :)</div><div> </div><div> </div><div>Paar paeva hiljem, ohtusoogil Anthony ema/isaga mugisin jankupraadi.... maitses hea, kuid jargmisel paeval niitis eesti naise jalust maha.... vat nii vagev praad (voi janku????) oli!</div><div> </div><div>Praegu votsin aja maha ja konsumeerin peamiselt viinamarju ja ounu! Sisikond veel veini tootma pole hakanud! LOL!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-3491127485675878746?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-71103602986066990702010-03-04T15:47:00.000-08:002010-03-04T18:40:03.583-08:00Kuidas miskit pulmatralli polnudki...... aga oli vaba tegevus varskes ohus!<a href="http://1.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S5BuRUFBxJI/AAAAAAAAAAU/rWiQYse3-eI/s1600-h/15719_344892311560_607146560_4191568_3650837_n.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5444973193217557650" style="FLOAT: left; MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; CURSOR: hand; HEIGHT: 213px" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S5BuRUFBxJI/AAAAAAAAAAU/rWiQYse3-eI/s320/15719_344892311560_607146560_4191568_3650837_n.jpg" border="0" /></a><br /><div>Miskiparast olin ma alati kindel, et mina mehele ei lahe. </div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>No aga saatus tahtis teisiti. </div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>See oli 2009 aasta 24. veebruaril kui otsustasime Anthonyga, et teeme selle vanainimese triki siiski ara. Minu ainus tingimus oli, et ei mingit trianglit, ei mingeid valgeid kleite ja ainult meie kolmekesi (ma pidasin silmas ka Karinat). Anthony oli sellega pari, sest ka tema ei tahtnud mingit avalikkuse tahelepanu. Ta ainult mainis, et kaks tunnistajat peavad ka juures olema, yle 18 aastased Austraalia kodanikud. Mina jalle mainisin, et mul oleks ainult yks romantiline unistus ..... et see koik toimuks mererannas ja veel parem kui paikeseloojangul...... Aga kui nii ei lahe, siis on ikkagi ok!</div><br /><div></div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>Oma pulmapaeva me paika ei pannud. Meil polnud ju mingit ettekujutust, kas ja millal saabub see paev, kui ma elamisloa saan. 31. oktoobril sain ma saatkonnast kirja, millest selgus, et viisa seisab ainult yhe puuduva paberi taga: pulmakorraldaja kinnitus. Minul midagi teha polnud, tardusin oma ootusesse. Anthony lohutas, et pole hullu, Nicole teab tapselt mida teha ja nyyd ei tohiks enam kaua minna. Meie asi jai selgusele jouda, millal see paev olla voiks.</div><br /><br /><div>Anthony vanematel on 28. veebruaril pulmaastapev (sel aastal 51.!), nii et me tahtsime sama paeva. Kuna see paev oli pyhapaev ja pulmakorraldajatel vaba paev, siis lasime Nicolel ise otsustada, millal tal sobiv aeg oleks> meil ju tegelikult ykskoik, iga paev ju samavorra hea!</div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>11. novembril sain siis saatkonnast positiivse vastuse kirja koos Nicole kinnitusega ja siis sain ma teada ka oma pulmapaeva: 24.02.2010!!!!!!! :D</div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>Jalle jarjekordne kokkulangemine, nagu meie puhul kogu aeg olnud on! Ja Nicole tegi selle valiku, teadmata midagi, et aasta tagasi tegime otsuse ning et sel paeval on Eesti Vabariigi aastapaev :) Meile sobis see suureparaselt, seda enam, et mina olen syndinud Austraalia paeval ja Anthony eesti emakeele paeval :D.........</div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>Kuskil kuu enne hakkasime vaikselt liigutama, kuna me tegelikult ka ei teadnud, kust otsast alata. Nicole tuli siis koju ja hakkas uurima, et ok, .... ma olen kuulnud, mida Anthony tahab, aga mida sina, Margit sellelt paevalt tahad??????? ......minu vastuse ara kuulanud, hakkas ta naerma, et tapselt see mida Anthony talle ytles :D (ta mainis et tavaliselt peigmeeste ja pruutide soovide vahel laiutab kuristik.... pruudid tahavad saluuti ja lilli ja liblikaid, peigmehed lihtsalt selle yle elada.... ammad-aiad tahavad yksteist yle trumbata jne jne lol!)</div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>Sormused olid meil enne olemas, ja nagu minu puhul ikka: ei mingit kulda! Minu sormus on hobedast ja titaanist, Anthony oma puhas titaan...... Meie puhul on olnud koik teistmoodi ja ega me siin ka erandit ei teinud! Me molemad osutasime kullapoes leti taga seistes samal ajal nendele sormustele ja olime lambist pimedad teiste sormuste suhtes!</div><br /><br /><div></div><br /><br /><div>Seega 3 paeva enne hakkasime liigutama: minul olid kingad, aga nn. kleiti polnud (tegelikult olin ma seda otsinud juba varem, kuid ma ei suutnud millegiparast leida midagi, mis oleks mind pannud seisatuma ja motlema ja yle ola tagasi vaatama......yhe kleidi leidsin, aga oiget suurust polnud .......). Karinal oli kleit, aga kingi polnud. Kahe peale kokku yks korralik komplekt, aga ilmselt jaab selleks vaheks.Ma helistasin Nicolele, et mul on must kleit, kas sellega sobiks tulla. Tema vastas, et loomulikult sobib! Ok, probleem lahendatud. Tulles rannast 3 paev enne pidulikku syndmust, suundusime siis kohalikku ostukeskusesse: Karina ja Anthony kingariiuleid tshekkama, mina kammisin muidu tyhja pilguga ringi...... Ja siis akki pistsin kae yhte kuhja sisse ja kui selle kuhjast valja tombasin, olid sormed kronskus yhe KARTSROOSA asja ymber, mis lahemal vaatlusel osutus kleidiks..... Hinnalipikul oli ilus number: 9.99, vana hind oli hoolega ylekraabitud. Sama tyhja pilguga suundusin ma proovikabiini seda roosat ilmutust proovima. Proovikabiinist valjudes pilk enam nii tyhi polnud, suundusin kingaleidjate juurde ja pistsin selle roosanduse Anthonyle pihku, et: that' s it! Noooohhhh..... ta ilme kinnitas, et .... not sure! Pole kindel! Mina kinnitasin, et kodus naitan!</div><br /><br /><div>Ja nii me siis valjusime sellest poest minu kleidi, aga Karina kingadeta (ainukesed kingad mis talle meeldisid... tema numbrit polnud...irw!... sobivad kingad, isegi paremad, leidis Anthony jargmisel paeval ise lounapoolkera suurimast ostukesusest, mis asub muide Melbournes ja kus ma olen paar korda kainud ja kuhu ma tagasi minna ei taha, sest see on nii wannabe koht!!!!!!!)! .....</div><br /><br /><div></div><br /><p>Ohtul enne oli meil vaikest viisi tydrukute ohtu Karinaga: tegime manikyyri ja pedikyyri koos, Anthony oli klammerdunud telekapuldi kylge. Valitses suur rahu. Ei miskit paanikat! Avasime yhe pudeli alkoholivaba vahiveini ja siis klobistasime pokaale! Anthony kupatasime magama Karina voodisse, sest ..... ei ole siin miskit, et enne pulmi pruudi kaissu poed!!!!!! Ise laiutasime siis molemad suures voodis, kassid ara, hiirtel pidu!!!!!! Oma kyynelakke me voodisse kaasa just ei votnud, aga koiksugu muud pudid tulid voodisse kaasa kyll LOL!</p><br /><p>Enne uinumist oli mu viimane mote.... akki peaks olema narvis ja pabinas.... aga no pole ju...... voi on minus viimne emotsioon surnud????? Peaks akki tegema katse, kas elus olen.... kas voi sulab suus ara voi ei????????? </p><br /><p>Hommik oli taiesti tavaline. Karina krobistas oma hommikuhelbeid, Anthony pikutas Karina voodis, mina topimetasin koogis ja andsin tolmuimejaga viimase lihvi kodule. Louna ajal kupatas pereisa oma naised autosse ja me laksime juuksurisse yhiskylastusele. Sel ajal, kui mina tootluses olin, Anthony laks poodi lilli ostma..... Koju joudes siis hakkasime sattima...</p><br /><p>Yritus pidi hakkama kell 5 ohtupoolikul. Kohaks valisime kohaliku ranna, sinna on hea juurdepaas, laudtee viib alla mereni, ei pea liivas sumpama. Algul tahtsime tegelikult ka teha seda paikeseloojangul, aga kui avastasime, et just sel ajal on tous, siis... tshekkasime jarele ja valisime aja tousu ja moona vahel........ et meil oleks rannas rohkem ruumi. Me ju tegelikult ka ei teadnud, kuidas see valja kukkuma peaks, sest ytlesime Nicolele ka, et vaatame, kulgeme koos ajaga ja just tapselt nii, nagu see valja kukub. </p><br /><p></p><br /><p>Oma sopradel, tunnistajatel palusime tulla kella 5-ks Safeway parklasse. No nende reaktsioon oli yhene: midaaaaaaaa???????????????????? Safeway on midagi Saastumarketi moodi asi ja kujutage ette kui pulmakutsele oleks margitud, et ootame teid kell 5 Tyril Saastumarketi parklas........</p><br /><p>No kogunesime siis koik kenasti kokku, ja kulgesime yle highway vopsikusse....Me jaime Karinaga ootele, meile anti 2 minutit aega.....kui Karina voib pruudi randa talutada! :D</p><br /><p>Ok, lugesime siis 120 - ni ja hakkasime jalga jala ette seades laudteel ranna poole minema...... </p><br /><p>See pilt mis avanes, vottis tummaks: meri oli just nii sini sini sini ja liiv just nii valge valge valge ja moon oli teinud merre ulatuva liivapoolsaare ja seal poolsaare otsas seisi Anthony and co....... Me siis sammusime jahmunud rahva silme all labi liiva....... ja edasine on juba ajalugu!</p><br /><p>Pulmakorraldaja ytles, et tema pole midagi sellist enne nainud ja vist ei nae ka!!!!! Feeling oli nii vaba ja noorpaar ainult naeris kogu aja! Saatsime Eestisse koik koos kogu kambaga ohusuudluse, koikidele teile sinna, .... (ma loodan, et see on labinud tanaseks 16 000 km ja kohale joudnud!LOL). Meie kolmekesi panime yhte vaasi liiva selle rannalt, mis sidus meid yhte ja sellest liivast ei saa enam keegi eraldada, kelle tera miski on..... Ja kui Nicole oli meid kuulutanud meheks ja naiseks, siis rahvas rannas aplodeeris..... aga mina seda miskiparast ei kuulnud..... Siis algas vaba introvoor.... onnitlused ja shampusejoomine ja see loppes sellega, et meie, tytarlapsed (mina olin muuseas vanim osaleja selles yrituses.....!) kappasime paljajalu liivas ja vees ja naersime ja laulsime ja ... ma ei oskagi seda kirjeldada!!!!! Pulmakorraldaja muuseas tuiskas ka ringi samamoodi!!!!!!! Ja ainuke eriti ametlik osa oli, kui me lahkusime rannalt, siis pildi tegemise ajaks votsime end kaevangu, nagu ... vanainimesed ikke! </p><br /><p>Koju joudes naitas Anthony oma rammu ja kandis oma vastlaulatatud kandami uksest syles sisse!!!!!! LOL! LOL! LOL!</p><br /><p>Edasi jargnes kodus uus shampusevoor ja dokumentide allkirjastamine. Ja siis suundus meie vaike, ent tegus ryhmitus Boathouse' i..... pidulikule ohtusoogile. Mina muuseas soin kanguruliha, vaesel Karinal oli pisar silmanurgas, et Skippy on surnud....... Me siis selgitasime, et see polegi Skippy ja keegi pole kedagi tapnud, vaid see on yks auto alla jaanud onnetu olevus...... </p><br /><p>Koju saime kell 10 ja surmani vasinud ja ... arge kysige mis edasi jargnes........ terve pere vajus surmaunne!</p><br /><p>Ja oligi koik. Ei miskit tavalist, piisavalt eriline ja piisavalt teistmoodi jalle. Vanem eit ja roosam kleit. Ei mingit lilleneitseid, ei mingeid saluute, lihtne ja kerge ja oige! </p><br /><p></p><br /><p>Ja lisaks sellele... kogu yrituse maksumuseks kujunes hirmuaratavalt vaike summa. LOL!</p><br /><p></p><br /><p>Muuseas, nagu ma aru sain, on nn. pulmatoostus taiesti omaette toostusharu siinpool sood. Ma uurisin kleitide hindu ja sormuste hindu.... kleitide hinnad algavad 1200 dollarist (korrutage see 10-ga, ehk siis 12 000 EEKU!), koik teenused, mis pulmadega seotud, on ekstrakallid...... k.a. soeng ja makeup ..... Nicolel oli just tegemisel yks teine pulm, kus pruudi kleit maksis 10 000 dollarit....... ja pruudil 1000 pisisoovi, naiteks liblikate vabastamine (see maksis 4000 EEKU!) jne jne. .... ja kus peigmees oli oelnud, et tee mida iganes see naine tahab, tema maksab ja tal jumala savi, mis sel paeval juhtub! No ma ei tea, tundub imelik algus ja ma pole kindel, kas sellel ka onnelik lopp on............ Lopuni sa koike ju rahas kinni ei maksa...voi mis?????</p><br /><p></p><br /><p>Aga meie kodus valitse rahu ja tasakaal ja meil on endiselt siin hea olla!!!!!!!</p><br /><p></p><br /><p><br /></p><br /><div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-7110360298606699070?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-82085859724431621862010-01-26T19:50:00.000-08:002010-01-26T19:57:04.858-08:00<a href="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S1-43HClWqI/AAAAAAAAAAM/G1BzG_p5Qdc/s1600-h/Great+Ocean+Road+and+12+Apostles+026.jpg"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5431262932554308258" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_BQsqfKSKL9Y/S1-43HClWqI/AAAAAAAAAAM/G1BzG_p5Qdc/s320/Great+Ocean+Road+and+12+Apostles+026.jpg" /></a><br /><div>Lihtsalt maagiline....... Ma mäletan sellist tunnet nii Grand Canyoni serval seistes kui ka Petra peidetud linnas, et see mida ma näen, ei saa ju olla tõsi, see on ju kinolinal....?????</div><div>Täpselt sama tunne oli mul ka 12 Apostli kuju juures! Ja me olime teinud hea ajastuse, jõudes sinna just päikeseloojangu ajal! </div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-8208585972443162186?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4203302700333137188.post-26623686788130717482009-11-23T07:47:00.000-08:002009-11-23T08:53:49.891-08:00Kuidas kõik arvasid, et minu peas räägivad hääled....No nii... lõpuks olen ma valmis sellest rääkima. Olen pannud enda vabatahtlikult "kadunud asjade" nimekirja ja vältinud rahvarohkeid paiku. Nüüd võin ma selgitada, miks.<br /><br />Kõik algas tegelikult 2 aastat tagasi, kui Sri Lankalt tagasi tulles hilines lennuk saatuslikud 4 tundi ja me jäime toppama Dubaisse. Me Pilleka ja Epuga muidugi olime suht häpid, sest Emirates orgunnis meile viisa ja hotelli ja transfeeri linna ja tagasi. Peale linnaekskursiooni läksin mina üksinda kõrbesafarile, kuna ma tegelikult ka ei salli shoppamist.<br />...ning Pillekas ja Epp ei saa tänaseni aru, mis minuga sel öö juhtus.<br /><br />Tegelikult mitte midagi erilist :)<br />Kõrbes ootas meid ees beduiini õhtusöök. Võtsin istet esimese laua taha, mis oli kohe lava ääres ning mingil hetkel avastasin, et kuigi ma läksin kõrbesse üksi, oli äkki mu ümber tohuvapohu.... inimesi laiast maailmast. Mingi Kanada tüdruk rääkis miskit juttu miskist courshsurfingust ja ta oli seal omaani poistega.... Ma muidugi ei hakanud neil sõrmi sahtli vahele lööma ja küsima, et mis värk on, aga meelde ma selle sõna jätsin.... et tagasi kodus välja tshekkida, millise saidiga tegu on. Igaljuhu tundus minusuguse seikleja jaoks see piisavalt huvitav. Aga seltskond oli vägev ja rahvaste sõprus ei tundnud piire, lõpuks vehkisin teismeliste vene tüdrukutega araabia diskot.... mida iganes see väljend ka endast ei kujuta.... :)<br /><br />Kodus eluga tagasi selgus, et tegu on ... COUCHSURFINGUGA! /vaata <a href="http://www.couchsurfing.org/">www.couchsurfing.org/</a>. Isegi kui ma kohe nagu ei jaganud matsu ära, ikkagi registreerisin end ära ja .. nakatusin. Sellest peale võtsin ette päris mitu trippi ja sellega seoses avastasin ka, et ei midagi uut päikese all: inimesed igal pool samasugused! Ja samas sain ka enesekindluse üksi rännata ning nägin kindlasti selliseid vingeid paiku, mida ükski toptours ega estravel ei näita. Ja kordagi ei tundnud ma end ohus olevat! Sellistel reisidel oli parim valuuta NAERATUS! Ja see toimis alati!<br /><br />Nii. Aga minu tagasitõmbumisel on hoopis teine põhjus. Ja tema ma leidsin tänu sellele, et mina leidsin couchsurfingu. Tema kuulis sellest alles hiljem minu käest ja pole iial sellest midagi arvanud. Aga ilma <strong>selleta</strong> me poleks ka kunagi kokku jooksnud.<br /><br />Et siis põjuse nimi on Anthony. Ja ta on sündinud Austraalias ja tal pole plaaniski sealt kuhugile mujale elama minna. Ta on elanud terve elu Melbourne´s ja tal on 7 aastane tütar Karina, kes on äärmiselt oluline tegelane tema elus. Olulisim tegelikult, ma arvan. Lisaks majakesele mere ääres on tal ka 2 koera - siberi huskyd Emily ja Mimi.<br />Anthony rääkis mulle juba eelmiste jõulude ajal, et küll näed, järgmised jõulud veedad sa siin. Mina olin suht kindel, et tõenäosus, et minu tallad üldse kunagi seda mannert puudutavad on suht nullilähedane.<br />Nüüd on siis asjad nii kaugel, et Austraalia elamise- ja tööluba on taskus ning peatselt ühinen selle väikese seltskonnaga ja jõulud 2009 veedan ma just täpselt seal, selles Melbourne kodus.<br />Ma mäletan meie optimismi aasta alguses, kui me hakkasime pabereid viisa jaoks ajama. Muidugi kogu mäng jagunes 90 : 10, et siis mulle jäi see 90 % teha. Algul tundus, et jep.... we will do that! Ajaga hakkas plaat aina aeglasemini käima......polkast valsini... kohati suht ära vajudes.<br />Mitte et meie oleks ära vajunud, aga .... kui hakkasid asju lähemalt vaatama, siis...... üks kuradi oravaratas! Muidugi pean ma mainima, et kõik sujus, nii Eesti Post kui kõik ametkonnad töötasid laitmatult, kuigi vahepeal ilmselt kohalikus postkontoris vagutati päid, et JÄLLE.......<br />Ma muidugi tänasin õnne, et mul lapsi pole, muidu oleks see paberilasu olnud kordi kaalukam.<br />Asja kõige raskem point oli tõestada oma armastuse suurust ja tahet koos olla. Sõnadest ei piisa. Vaja on seda PABERLIKULT tunnistada. Ok, ükski lennu-ja laevapilet ja hotelliarved seda ei tõesta, paar pilti ka nagu natsa vähe. Võtsin siis julguse kokku ja printisin välja kogu meie Skaibi vestlused, seal ju kõik kirjas kuupäevaliselt, kes kellele mis kell teatas, et armastan armastan armastan....... ja seda sai väikeses sriftis 550 lehekülge :). Isegi parim jutuvestja ei suudaks seda põlve otsas välja mõelda, sest see tegelikult oli ka kahe ja kohati kolme inimese igapäevane elu seal paberil, samuti on ju näha kõik tehtud kõned ja mitu tundi siis räägitud.....<br />Saatsin oma dokumendid Berliini välja 19.mail ja siis hakkas üks lõputu vaikus ja ootus. Esimesed kuud tshekkisin oma meili iga 10 minuti tagant, hiljem .... 3 korda päevas ehk. Ainuke märk, et mu paberid on kohale jõudnud, oli näha krediitkaardi väljavõttelt: 28.05 oli viisa raha maha läinud. Saatsin paar järelepärimist ka ja enne Kreekasse sõitu teatasin, et olen maalt väljas jne jne..... kuid ainult vaikus! Augusti alguses tuli mingi kummaline pakk saatkonnast, mille sees pildid, lennupiletid, telefoni väljavõtted ja miski 30 lehte meie vestlusest - ilma mingi kommentaarita. Asi hakkas ikka väga närviliseks minema: tööandja küsib järjest, et millal minek, küla ilmselt arvaski, et näen vaime ja suhtlen mingite häältega minu peas....ja mul vaja ju misagi ette võtta auto ja korteriga.....<br />Otsustasime siis, et ootame ära kuni 6 kuud täis saab (viisa menetemise ajaks öeldi 6 kuud) ja siis hakkame päringuid saatma ja helistama. Paljud inimesed Austraalias imestasid, et miks me ei võtnud advokaati appi. Aga meie... me ju hakkasime peale teadmisega: yep, we will do it!<br /><br />Esimene pääsuke lendas kohale 30.10.... kiri saatkonnast. Ma avastasin selle kell 6 õhtul ja istusin nagu sütel, et Anthonyt mitte üles ajada ja talle teatada! Kiri oli selline a la .... me endiselt ootame teie ... x paberit (abiellumise avaldust!).....ja et kuidas asjad sujuvad ja kas kõik on endiselt jõus.<br />Ma siis vastasin tagasi, et oleme seda kirja nii kaua oodanud, kuna see on esimene märk saatkonnast ja et kõik on endiselt jõus ja me väga väga tahame koos olla. Ja siis tagasi tuli kiri et...kohe kui saatkond saab kirjaliku tõestuse Austraaliast, et meie avaldus on laekunud, siis on viisa käes. Dziiiiiiiiiizuz, mida kisa kaks vanainimest suutsid enda seest välja ajada no ja minu pisaratel ei olnud lõppu....... Käisin ringi silmad kriimud, aga süda naeris!<br />Ja siis 11.11 saabus ilus ametlik vastus: Palju õnne, Teie viisa on olemas!<br /><br />Ja hetkel siis ongi nii, et viimane tööpäev on 11.12, sorteerin oma pabereid, pakin asju, auto müügis, vanematega plaan notaris paar paberit korda ajada .... ja siis 28 päeva pärast peaksin oma 20 kilo pagasiga lennukile marssima :)<br /><br />Ja põhjus miks ma olen hoidnud distantsi inimestest, on lihtne:<br />KÕIGIL TEKKIS ÄKKI ARVAMUS MINU ERAELUST JA PALJUD LUBASID ENDALE VABADUST ÖELDA MIDA NAD KÕIGEST SELLEST ARVAVAD JA VAHEPEAL TUNDUS ET KÕIK TEISED TEAVAD PAREMINI ASJADE SEISUST KUI MINA!<br />Ja ma lihtsalt enam ei jõudnud neile selgitada ja tõestada...... Eriti kuna ma pole iial kellegi teise valikuid hukka mõistnud ja mutta tampinud. Lihtsam oli eemale hoida. Ma tegelikult ka tahan endale elada ja õnnelik olla!<br /><br />Nii et ... annate äkki andeks nüüd, kui olen natuke loori kergitanud?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4203302700333137188-2662368678813071748?l=peaceinsideme.blogspot.com' alt='' /></div>Teistmoodihttp://www.blogger.com/profile/10934409173993660178noreply@blogger.com0